Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Televiisor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
televiisor, leiutas, tudeng, nipkow, nägemist, telekat, saadetetegelikkuses on laps vaadanud kõiki neid seriaale ja teab täpselt toimuvast. Üheks valiku põhjuseks võiksin veel välja tuua seiga, kus sattusin lugema Perefoorumist reklaami mõjust ja sellest, kuidas reklaammuusika paneb lapsed ennast kuulama ning kuna see haakus minu käsitletavaga, siis sooviks oli see kindlasti töösse kaasata. 4 2. TELEMEEDIA TULEK 1884. aastal leiutas noor saksa insener Paul Nipkow mehhaanilise pildilaotusseadme- spiraaljoonel paiknevate ruudukujuliste avadega ketta, mida televisiooni algaastail kasutati telepildi moodustamiseks ja taasesituseks. Hiljem asendas algelisi mehhaanilisi pildilaotusseadmeid elektroonika, millega oluliselt tõusis pildi kvaliteet, esimesed televiisorid tekitasid pildi, mis oli rohkem aimatav kui vaadatav. Mõistet "televisioon" hakati maailmas laialdasemalt kasutama juba aastal 1908. (Televisiooni ajalugu.)
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS......
(Kask, 2013) Teleprogramm koosneb omatoodangust ja sisseostetud saadetest. Omatoodangu ehk Eesti enda saate või seriaali on tootnud kas audiovisuaalmeedia osutaja ise või on teinud selle koostöös Euroopa Liidu liikmesriigi tootjaga. Seaduse järgi on teleprogramm kohustatud omatoodangut näitama televiisori vaadatavuse tippajal, s.t ajavahemikus 19.0023.00. Siis näidatakse olulisi või huvitavaid saateid. Tavaliselt on nendeks uudised, komöödia-, draama- ja noortesarjad. Sisseostetud saadete kellaajaline telekavasse paigutamine ei ole oluline. Nendeks on sageli seebiooperid ja välismaised koguperesaated. (Kask, 2013) Telemeedia eripärasus seisneb selles, et inimesed hindavad selle usaldust kõrgelt. Valdav on veendumus, et pilti ei saa eitada ega selle vastu vaielda. Telemeediat on lihtsam jälgida, kuna kasutatakse vähem teksti kui ajalehtedes. Telepildile lisatakse ainult see tekst, mis on telepildist puudu. Tekst ei tohi aga konkureerida telepildiga.
· Iatrogeensed probleemid üks sagedasemaid on silmade loomuliku fokuseerimisjõu vähenemine, mis on korrigeerivate läätsede kandmise tagajärg. Stress ja asend stress mõjutab tervet keha ning seda mitmel viisil. Silmad ei ole selles suhtes erandiks. Sagedasemaks stressiga seotud häireks on müoopia. Halb või ebaõige keha asend võib põhjustada silma väliste lihaste tasakaalu rikkumise ning viia näiteks astigmatismi tekkele. 3. SILMAD JA TELEVIISOR Televiisori vaatamine ei põhjusta tervete silmade orgaanilist kahjustust. Sellele vaatamata ei ole televiisori pikaaegne vaatamine hea lastele, vanematele inimestele ja isikutele, kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Kestev televiisori ees istumine tekitab füüsilist väsimust, mida sageli soodustab umbne suitsune ruum, teiseks väsivad silmad kujutise vilkumisest, kolmandaks ei lange televiisori valguse spekter ühte päevavalguse spektriga
presidendivalimiste tulemuste teatavakstegemist raadio kaudu. Sellele järgnesid muusika, spordiuudised ja jumalateenistus. 1922. aastal oli eetris esimene raadioreklaam. Televisioon Televisiooni puhul edastavad raadiolained nii pilti kui ka heli. Televisiooni põhimõtteline tehniline eeldus oli Nipkow' ketta leiutamine 1884. aastal. Esimene avalik telesaade oli 1925. aastal Londonis. 1926 korraldas Šoti insener John Logie Baird oma Londoni laboris esimese televisioonidemonstratsiooni. Televiisor näitas poisi näo udust pilti. Alguses ei suutnud Baird häält ja pilti korraga edastada, kuid 1930. aastal oli ta võimeline näitama oma stuudiost juba 30-minutilist näidendit. Algul oli televisioon must-valge. Raadio levik oli kestnud 20 aastat, kuid televisioon murdis end läbi 10 aastaga. 1954. aastal algasid USA-s juba regulaarsed värvisaated. 1962. aastal kanti sidetehiskaaslase Telstar abil Ameerikast Euroopasse
huviga. Päeva jooksul viskab pilgu peale ka Nihilist.fm’ile, kuna vahel võib sealt leida tõelisi pärleid ning mõnusat lugemist. Õhtul sirvib veel erinevaid uudisteportaale ning kui aega leiab, siis vaatab erinevaid dokumentaale või huvi pakkuvaid videosid Youtube’is, näiteks muusikaalaseid õpetusvideosid või kokandusvideosid. Televiisorit autor oma Tartu kodus ei oma, kuid Tallinnas, pere juures, on isiklik televiisor, mille vahendusel autor saab vaadata päevakajalisi uudistemagasine nagu ’’Aktuaalne kaamera’’ ning huvi korral ka ’’Pealtnägijat’’ või ’’Radarit’’, muid teleprogramme või –saateid autor ei jälgi, kuna saab neid vaadata ka arvutis internetist, näiteks ETV-d ning ETV2 saab vaadata ka internetis otse ning üldiselt teleharjumusi pole autoril kunagi olnud ning ei pea neid enda huvisid arvestades vajalikuks, kuigi võiks
väärib ehk MPEG-4 raudvaraline toetus mõnedes uuemates isendites). Sama disain, komponendid ja tarkvara tuleb aeg-ajalt uues pakendis ja uue nimega välja, aga asi on ometi vana. Miks teha midagi täiesti uut, kui vana toimib ja selle eest raha saab? Milleks osta? Parim põhjus arvuti ja televiisori kombineerimiseks on ruumi kokkuhoid. Kuna praegu on levinud 19- ning 21-tollised kuvarid, on paljudel raske või vähemalt ebamugav mahutada ühte tuppa näiteks televiisor ja kineskoopmonitor. Ühikatuba või väike korter on täiuslik näide. Liigsed ekraanid mitte ainult ei võta ruumi, vaid ka tekitavad ruumi - rahakotis. Kui inimesel on juba olemas arvuti, aga telekat mitte, tundub loogiline kasutada PC-d mõlema eest. Televisiooni vaatamine arvutist annab ka üsna palju võimalusi. Arenenumad lisad nagu time shifting (võimalus peatada telekaader nagu videokaader ja hiljem jätkata vaatamist poolelijäänud kohast) ja saadete
Teda tunti kui töötu soti leidurina ja televiisori leiutajana. J.L.Baird tahtis luua midagi sellist, mis tooks talle kiiresti edu ja koos eduga ka rikkust. Kuid siiski oli ta vaene, ainuüksi sellepärast, et tema ideed ei viinud teda eesmärgile mitte sugugi lähemale. John Logie Baird ei tahtnudki endale kindlat töökohta, vaid tegutses selle asemel oma töökojas, mõeldes järjest välja uusi leiutisi. Ükski nendest leiutistest ei leidnud aga laialdast kasutamist. Kõige pealt ta leiutas elektrilise äratuskella, mis hakkas päikesekiirtega helisema panna. Veel leiutas ta paberist sisetallad, mis pidavat hoidma jalad soojas. Püüdes ajada äri nendega, ei õnnestunud tal Joonis 1. John Logie Baird ikkagi palju teenida. Ta hakkas mõtlema uusi ideid välja. Lootust mitte kaotamas, mõtles Baird välja klaasist raseerimisaparaadi, mis sobis pigem näo
Lääts koondab ja suunab valguskiired läbi klaaskeha võrkkestale, mis katab silma tagaosa seestpoolt. Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on oluline ülesanne, sest võrkkestas on valgustundlikud rakud - kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Võrkkestal pupilli vastas asub kollatähn, kus nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest
Me elame muutuval ajastul. Muutuvad asjad, muutub suhtumine neisse ja küllap muutuvad ka inimesed. Meie vanemate kodudes ei pruukinud televiisorit ollagi, või kui oli, siis edastas see vaid must-valget pilti. Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga
Televiisorite Ajalugu Esimesed telekad Esimesed telekad olid mehhaanilised - need töötasid nagu prozektorid, kus sees oli keerlev ketas, mille avadest paistis pilt ekraanile. Esimesi elektroonilisi telekaid hakkas tootma Saksamaa firma Telefunken. Need telekad olid väga kallid, makstes tänapäeva kursis umbes $6633 dollarit. Kuidas töötasid mehaanilised telekad? Esimesed mehaanilised telerid töötasid põhimõttel, et enne ekraanile prozekteerimist tuleb pilt skänneerida. Need telekad kasutasid skänneerimiseks Nipkow'i ketast, mis leiutati aastal 1884. Kahjuks olid need telekad suhteliselt ebapraktilised. Nende teleritega saavutati maksimumina umbes 5 FPS'i. Klassikaline vana telekas. Kuidas töötas elektrooniline teler? Elektroonilised telerid erinesid mehhaanilistest sellega, et nad ei kasutanud enam mehhaanilisi seadmeid ja olid ka üldiselt arenenumad. Elektroonilised telerid kasutasid ka antenne, et püüda kinni videosignaali ja helisignaali. Maailmajaod ja mi
töötamast pärast 10000 lehe printimist. See programm pannakse peale just tehase poolt, et inimestel oleks põhjust osta uus. Või näiteks kui vanasti töötasid televiisorid peaaegu 20 aastat, siis nüüd, kui lähed poodi ja ostad endale uue televiisori, on seal juba kirjas, et 5 aasta pärast võib see oma töö lõpetada. Siinkohal olen ma mõelnud ka aspektile, et kuna tänapäeval areneb tehnoloogia niivõrd kiiresti, siis ehk ongi praegu ostetud televiisor juba 5 aasta pärast sõna otseses mõttes pann ning vajaks välja vahetamist. Kuid arvan, et see ei tohiks tähendada seda, et tootja n.ö kõrvaldab täiesti kasutuskõlbliku masina selleks, et teenida uuesti kasumit. Üks oluline aspekt on rohelise eluviisi kallidus, kui tahetakse säilitada endine elukvaliteet. Näiteks on elektriautod väga kallid, hetkel saab veel taodelda 50% toetust
Peamaja esimesel korrusel on kaks magamistuba, kaks vetsu, saun koos ees-ja pesemisrumiga, köök ja istumisruum. Esimene magamistuba on mõeldud imikuga perele. Toas on kahekohaline voodi ja öökapp, väiksemale lapsele mõeldud võredega voodi ning peegel. Teises magamistoas on kaks ühekohalist voodit ja üks kahekohaline voodi, peegel ja iga voodi kõrval öökapp. Peamaja teisel korrusel on kaks magamistuba. Mõlemad toad mahutavad 6-7 inimest. Terve kompleksi peale on 1 televiisor ja see asub peamaja teisel korrusel. Saunahoone asub täpselt tiigi kalda, kus on hea pärast sauna end jahutada. Saunahoone esimesel korrusel on kaminaruuum, 2 vetsu, eesruum, pesemisruum ja leilirum, mis mahutab korraga 15-20 inimest. Teisel korrusel on voodikohti 20 ööbijale. Magamisaitu on ettevõttes neli ja igal aidal on oma nimi(Marri, Jakob ja Juula, Wido ja Pedo, ning Hello ja Katto). Igas aidas on voodikohti vastavalt, kas 2-3 inimesele või siis 2-7 inimesele.
uuemates isendites). Sama disain, komponendid ja tarkvara tuleb aegajalt uues pakendis ja uue nimega välja, aga asi on ometi vana. Miks teha midagi täiesti uut, kui vana toimib ja selle eest raha saab? Milleks osta? Parim põhjus arvuti ja televiisori kombineerimiseks on ruumi kokkuhoid. Kuna praegu on levinud 19 ning 21tollised kuvarid, on paljudel raske või vähemalt ebamugav mahutada ühte tuppa näiteks televiisor ja kineskoopmonitor. Ühikatuba või väike korter on täiuslik näide. Liigsed ekraanid mitte ainult ei võta ruumi, vaid ka tekitavad ruumi rahakotis. Kui inimesel on juba olemas arvuti, aga telekat mitte, tundub loogiline kasutada PCd mõlema eest. Televisiooni vaatamine arvutist annab ka üsna palju võimalusi. Arenenumad lisad nagu time shifting (võimalus peatada telekaader nagu videokaader ja hiljem jätkata
See kõik mõjutab inimese arengut, mõne puhul rohkem, mõne puhul vähem. On tehtud mitmeid uuringuid, mis tunnistavad, et vaesed meedia kombed on põhjuseks kasvavale vägivallale, lapsepõlve depressioonile ning keskendumisraskustele. IQ-tase on tõusnud aastast 1950, kui televiisorist sai tavaline asi meie kodus. Lisaks on mängijatest täheldatud paremaid tulemusi visuaalses tähelepanus ja ruumitunnetuses. Mis on kaasaegse meedia mõju ajule, eriti noorele arenevale ajule? Kas televiisor arendab meie mentaalseid ja sotsiaalseid erivõimeid või teeb meid lolliks, isoleerituks ja agressiivseteks?(Philips, 2007) Ollakse kindlad, et tehnoloogia kasutamine toob kaasa muutused ajus. Sa oled see, kes oled, kuna su aju tahud reageerivad ümbruskonnale ja asjadele, millega sa tegeled. Kui sa muudad ühendatust, siis muudad sa seda, kuidas sa mõtled. Kuidas on muutumas ühendatus? Mõned ütlevad, et saame targemaks, kuna videomängud muutuvad keerulisemaks ja viis, kuidas
kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, televiisor oli luksus,mida igaüks endale ei saanud lubada, mobiiltelefonist ei osatud unistadagi. Aga võibolla oli see just miinuseks. Kui ei ole mitmeid allikaid, millele informatsiooni kogudes toetuda, et info tõesuses kindel olla, siis ei saa ju ausalt tunnistada, et sa usud seda mida kuulsid või lugesid. Aga samas kuulub paranoia juba nii meie igapäevaelu juurde, et erilist vahet pole, kas kuulsid juttu auhinnatud teadlaselt või klatsimoorist sõbrannalt.
ÜLEKAALULINE LAPS Referaat Tartu 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1.STATISTIKA.... 3 2. NORMAALNE KEHAKAAL 3 3. ÜLEKAALU KINDLAKS TEGEMINE 4 4. ÜLEKAALU PÕHJUSED 5 5. ÜLEKAAL JA TERVIS 6 6. ÜLEKAALU ENNETAMINE 7 KOKKUVÕTE 8 Kasutatud kirjandus: 9 2 SISSEJUHATUS Väga murettekitavaks probleemiks on laste ülekaal. Viimase 30 aasta jooksul on laste ülekaalulisus suurenenud. Ülekaalu põhjuseks võib olla pärilikkus või mõni haigus aga peamiselt põhjustab lapse ülekaalulisust totumisharjumused ja eluviis mis saavad alguse perekonnast. Ülekaal tekib liigsest söömisest ja liialt väikesest energiakulust.(4) 1. STATISTIKA 2016. aasta kevadel tehtud uuringus mõõdeti ja küsitleti 12700 1.klassi õpilast üle Eesti ja sealt selgus, et iga neljas 1. klassi laps on ülekaalus
et raadiol on ühiskonnas palju tähtsaid funktsioone. 1.11. 1924 registreeriti eraettevõttena osaühing Eesti Ringhääling, asutajateks Aleksander Tamm, Harald Normak, Eduard Rosenvald jt. Esimene katsesaade anti eetrisse 11. 05. 1924: esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi segakoor. RH avati 2 aastat hiljem 18. 12. 1926. Suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esimeste saadete ajal ei saanud raadiot käsitleda massimeediumina: raadioaparaate oli vähe, kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Ka ajalehed ei pidanud RH avamist suursündmuseks saatekava hakati avaldama paar nädalat pärast avasaadet, kavas olid loetletd muusikapalad, kuid mitte sõnalise osaga eetris esinejad. Raadiosaadete algamise puhul avaldas Päevaleht selle kohta esilehel pisiuudise. Mainitakse, et kohal viibisid
tekst, muusika, loodushääled, ka inimese tekitatud heliefektid. Kõik on liidetud tervikuks, mida nimetame audiovisuaalseks meediaks. 4. Internet - telekommunikatsioonivõrgu kaudu loodud andmeside, mis võimaldab infovahetust vastavate tehniliste seadmete ja andmeside protokollide vahendusel. Internetis on esindatud kõik eelnevad meedialiigid. Meedia ajaloost Trükised Trükised olid need, mis panid aluse ajakirjandusele kui meediale. Trükipressi leiutas 1450. aastal Saksa käsitööline Johann Gutenberg. Enne seda kopeeriti ja illustreeriti raamatuid ükshaaval ja käsitsi. Trükipressi kasutuselevõtt võimaldas trükkida ühe korraga tuhandeid koopiaid, mis muutis raamatu taskukohasemaks ka lihtinimesele. Esimesed ajalehed trükiti Saksamaal ning 16. sajandil võis neid näha juba mujal Euroopas. Sellest hetkest sai hoo sisse ka reklaamindus. Tänapäeval trükitakse maailmas iga päev umbes 60000 päeva-või nädalalehte. Televisioon
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut INNOVATSIOON TURUNDUSES Referaat Juhendaja: Aet Kull, MA Mis on innovatsioon? Sõna innovatsioon tuleneb ladina keelest - in tähendab sisse ning nova on uus - otsetõlkes on innovatsioon uue (asja) sisse toomine. Innovatsioon turunduses Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsiooniga on nagu armastusega - kõik räägivad sellest, aga mitte keegi ei ole seda näinud. Innovatsioon turunduses - lõpmatu allahindlus toodele, mida ka tasuta saada ei taha innovatsioon tootearenduses - suurema pakendi sisse peidetud 25%
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala Juhtumi analüüs Koostas: Reelika Setskova Juhtumi analüüs 2011 JÕHVI Eriku pikkus 178 cm ja kehakaal 95 kg viitavad ülekaalule. Tema kehamassi indeks on 30. Kehamassiindeks ehk KMI (inglise keeles body mass index ehk BMI), mis näitab inimese kaalu ja pikkuse suhet. Väljendit kasutatakse rasvumise määramiseks ning südame- veresoonkonna haigustesse haigestumise riski hindamiseks. KMI määrad töötas 1985. aastal välja Maailma Terviseorganisatsioon.(Allikas:http://kehamassiindeks.com/). Kehamassiindeksi leidmiseks jagatakse kehakaal kilogrammides pikkuse ruuduga meetrites. Maarika puhul siis vastavalt 98: (1,78 x 1,78) = 29,98 ümmardatult 30. Inimese kehakaalu/kehamassi loetakse tema pikkuse puhul normaalseks,
Rasvade, õlide ja maiustuste söömist peaks piirama ning nende grupp moodustab väikese tipu püramiidist. See rühm kätkeb endas salatikastmeid, erinevaid õlisid, kreeme, võid, margariini, magustatud karastusjooke, komme ja magustoite. Sellesse toiduaineterühma kuuluvad ained sisaldavad suurel hulgal kaloreid, aga vitamiine ja mineraal sisaldavad vähe või üldse mitte. Puhkus Ameerika Unehäirete Assotsiatsioon soovitab jahedamat, pimedat magamistuba, kus näiteks televiisor ja arvuti ei ole und häirimas. Ka kindel magamamineku ja ärkamisaeg aitab öösel hästi välja magada. Korrastage päevakava, pange oma töö ja puhkuse rütm õigeks, tegelege regulaarse kehalise koormusega, eelistage õhtupoole kergemaid toite, mõnusat kodust õhkkonda, lugege enne uinumist midagi meeldivat ja unega ei tohiks olla probleeme. Kõigile,
Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi. Võrkkestal pupilli vastas on koht, kus asuvad ainult kolvikesed. Seda võrkkesta osa nimetatakse 3 kollatähniks. Kollatähniks on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavadelektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi. Viimane juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestada, nimetatkse pimetähniks
Võru rajooni sõnumitoojat Töörahva Elu. Tema vanematel käis ajaleht Sotsialistlik Põllumajandus, mida ta samuti vahel, mitte eriti suure huviga, sirvis. Ajalehekioskites oli müügil ka naisteajakirju. Eestikeelsena ilmus ajakiri Nõukogude Naine, samuti müüdi Ida- Saksa ajakirju. Mu ema mäletab isegi Kuuba naisteajakirja Mujer ostmist. Selleks ajaks oli oluliseks saanud televiisori vaatamine. Mu emal endal seda ei olnud, kuid ühiselamus oli ühiselt kasutatav televiisor olemas. Tallinnas elades oli võimalik vaadata Soome televisiooni. Mu ema lemmikuks oli Soome televisioonis jooksev muusikasaade, kus näidati välisartistide värskemaid muusikavideoid. Soome televisioonist sai näha ka uudiseid maailmast, mida mu ema vaatas, kui peale sattus. Samuti näidati erinevaid seriaale, kuid ühtegi kindlat mu ema ei jälginud. 20-aastaselt ei olnud mu emal televiisori vaatamine kõige olulisem meelelahutuslik tegevus. Soome televisioonil aga oli nii tema kui ka tema
Kiviõli I Keskkool Maarja Lipp XII klass 3D KINO ARENG LÄBI AJALOO Referaat Juhendaja: Kristjan Lepp Maidla 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 ESIMESED KATSETUSED.......................................................................................................4 3D KINO HAKKAB JUMET VÕTMA.....................................................................................6 3D KINO TAASSÜND...............................................................................................................8 TÄNAPÄEV...............................................................................................................................9 KOKKUVÕTE...........................................................
igapäevaelu tundub selle kõrval igav · Pikad tunnid füüsilist jõudeolekut ja teiste inimeste elu passiivset jälgimist, kus probleemid lahendtakse mõne minutiga · Arvutimängud, kus laps lahendab probleemi pigem näpude väleduse ja vägivallaga kui empaatilise või eetilise mõtlemisega · Internet pornograafia ja pommivalmistamisjuhistega Televiisor ja arvuti ei liida inimesi ega loo hoolivat side. Oleme pakumiste üleküllusest killustunud. Pole vahet kes oleme või missugused on meie huvid, igaühe jaoks leidub alati mõni saade ning tõeliste inimestega suhtlemine on asendunud kujuteldava sidemega ekraanil tegutsevate kujudega. Leebe kasvatus Inimesed, kes kasvasid üles leebe kasvatusega, kellele ülearu järele anti ning kelle suhtes rakendati pehmeid kasvatusmeetodeid on tähendanud, et nad:
nägemisrakud, mis sisaldavad nägemispigmenti. Fotoretseptoriteks on kepikesed ja kolvikesed. Kepikeste sisalduses on nägemispigment rodopsiin, mis eristab musta ja valget. Kolvikestes on kolm nägemispigmenti, mis eristavad kõiki muid värve. Kui valguskiired langevad läbi silmaava ehk pupilli võrkkestale, tekib sinna kujutis. (Burnie 1995: 68). 5 2. NUTISEADMETE MÕJU SILMADELE Nutiseadmetest, nagu näiteks televiisor, tahvel-, laua- ja sülearvuti või mobiiltelefon, kiirgab kasutamisel niinimetatud sinist valgust, mis liiga suures koguses mõjub silmadele ja nägemisele kahjustavalt. Joonis 1. Valgusspektri värvid. (Sinise valguse ... ). Sinine valgus ei ole ainult kahjulik. Oma kasuliku omadusena aitab ta nägijal tajuda värve ja kujusid, annab energiat, reguleerib unetsüklit ning kontrollib õige valgusehulga sattumist silma
Kutsekeskkoolis, enne seda Vinni NST's. Evi on pärit Mäetaguse vallast ning mõlemad tema vanemad töötasid sellel ajal kolhoosis. Evi kodu oli Eestimeelne, tähistati jõule, sünnipäevi ja ülestõusmisi. 18-19. eluaasta vältel ümbritses teda väga sündmusterohke meediakajastus, sest olukord Eestis oli pingeline ning üleküllastatud. Evi pidas tol ajal kõige tähtsamaks infoallikas televiisorit. Telesaadetest jälgiti eelkõige uudiseid nagu "Aktuaalne kaamera." Mustvalge televiisor oli kodus olemas juba ajast, mil Evi sündis, kuid värviteler tuli alles mõned aastad hiljem (täpne aeg teadmata). Võrreldes ajaga, mil Eesti ei olnud vaba Nõukogude Liidust, muutusid telesaated märkimisväärselt ehk televiisor muutus eestimeelsemaks. Juba julgeti näidata Eesti lippu näiteks laulupeo ülekannetes, lasti Eesti heliloojate laule (nt Alo Mattiiseni palasid) ning rahvas sai üleüldse tunda, et Eesti on tõepoolest vaba. Enam ei olnud venemeelset propagandat.
Lugesin just artiklit selle kohta, kuidas elektromagnetväli, mida kiirgavad suurel hulgal ka mobiiltelefonid, mida me enda kõrvade vastu surume ja iga päev vastu keha hoiame(taskutes), on suureks kantserogeensuse allikaks. Silma- ja ajukasvajate nr.1 põhjustajateks on just elektromagnetkiirgused, hiljuti lisandusid loetellu ka migreen ja leukeemia.Tugevad elektromagnetkiirgused ei ole mitte ainult õues, vaid ka meie kodus ja töökohas. Näiteks juukseföön, pardel, kõlarid, kõrvklapid, televiisor, kellraadio, lambid, pesumasin, vesivoodi, elektriline soojendustekk, arvuti monitor, printer, koopiamasin, beebimonitor jne tekitavad sisselülitatuna mitu korda suuremaid elektromangetvälju kui kõrgepingeliinid! Kui Rootsi riik on öelnud, et nemad ei soovita oma kodanikel viibida üle paari sekundi sellises elektromagnetväljas, mille tugevus on üle 2 mG (milliGauss), siis Eesti seadusandluse kohaselt on inimese jaoks ohutu ka 1000 mG suurune magnetväli. Epidemioloogilised
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
Nt muusikas olevad erinevad stiilid peegeldavad peavoolust kõrvalseisvate gruppide protest või trööst: soul, reggae, blues jne. 45. mis on massimeedia? Millised muutused on erinevates massimeediumites aset leidnud? Kuidas on omavahel seotud? Kuidas kaasaegset elu mõjutavad? Massimeedia tähendab sidevahendeid massiühiskonnas: Trükitud vahendid: raamatud, ajakirjad, ajalehed Elektroonilised vahendid: tv, raadio, internet, lindistused Kui varem oli ajaleht, raadio, televiisor ja telefon üksteisest rangelt eraldi ja omaette meediumid, siis tänapäeval on piir tunduvalt hägusem Telefonist on võimalik lugeda ajalehte, vaadata tv-d Televiisor ja raadio on digiajastul nn ühe digiboksi alusel levivad + internet jne. Kõik toetub suuresti INTERNETILE. · Tänu massimeediavahenditele on ülemaailma võimalik tarbida samu filme, muusikat, uudiseid jms · Üle maailma teatakse kes on Brad Pitt, Oprah või J.K.Rowling
tähtis. Tuleks lastele seletada, et kui õigesti ei pese võib tekkida pepu vahele paised ning igasugused muud haigused ja pealekauba veel hais. NELJAPÄEV Arutelu ringis Neljapäeva teemaks on ,,Õues on mõnus!''. Seoses teemaga võiks küsida lastelt, et miks on õues mõnus ja mida õues teha saab. Seejärel võiks arutleda, et miks on õues tervislikum mängida kui toas arvuti taga olla ning miks telekat ei tohi liiga palju vaadata. Tuleks lastele öelda, et õues on värske õhk ning see on juba tervisele hea. Õues saab joosta ja palli mängida, 18 kuid toas mitte. Tuleks kindlasti mainida, et see, kes palju telekat vaatab ja arvutitaga mängib selle nägemine läheb halvemaks ja nad vajavad prille. Õuemängud 1
Kehra Gümnaasium 10.A klass, humanitaar Rain Kauge MÄNGUFILMID KANAL 2, KANAL 11, TV3 JA TV6 EKRAANIL ÜHE NÄDALA JOOKSUL Miniuurimistöö Juhendaja: õp Endla Klemets Kehra 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1.Filmizanrid .............................................................................................................................. 4 2.Telekanalite filmi-zanrid ......................................................................................................... 6 3.Telekanalite filmide eetriaeg ................................................................................................... 9 KOKKUVÕTE ...............................................................................................................
annaabi.ee 
