50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kennutz
Õppematerjali autor
· Andmevahetuseks analoog- ja digitaaldomeeni vahel. (Domeen - ala, piirkond). MP3 lugu ei saa enne kuulata kui ta lahti pakitakse ning D/A muunduri kaudu kõrva sosistatakse. · Helide (muusika) genereerimiseks. See on süntesaatori funktsionaalsus. · switchboardi ja patchboxi ülesannetes, ehk siis nagu kommutatsioonipaneel eri pistikute ja kanalite kommuteerimiseks. CD kuulamine helikaardi kaudu ei ole ju tegelikult midagi muud....?! D/A muundur ning A/D muundur. Enamike helikaartide pardal on kodek, mis võimaldab signaali viia digitaalmaailmast analoogmaailma, näiteks MP3 ja WAV mängimisel . Sama asjanduse abil saab WAV faile salvestada ... näiteks vana vinüülplaati või kasetti arvutisse viies. Kõige tavalisimal juhul on D/A muundurid kasutusel CD või MP3 kuulamisel kõlaritega. Profimuusikud näiteks tahavad, et helikaart oleks ideaalne just oma helisignaali
ekraanile saatmiseks; Pildimälu (frame buffer) koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; Digitaalanaloogmuundur ehk RAMDAC lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Veel kuuluvad asja juurde draiver programmijupp, mis kuvariistvara operatsioonisüsteemile vastuvõetavaks kirjeldab ning ka arvutisüsteemi muud osad: protsessor, emaplaadi kiibikomplekt, siini tüüp ja kiirus ning loomulikult kuvar ise. Igaüks neist komponentidest avaldab omamoodi mõju kogu kuvasüsteemi töökiirusele ja muudele omadustele. Kiirendi (accelerator) Algselt tegelesid kuvaadapterid ainult lihtsa teisendamisega protsessori väljundi ja kuvari sisendi vahel ning protsessor pidi ise hoolitsema selle eest, mida ja kuidas ekraanil näidata. Tekstipõhise ekraani puhul näiteks DOSis kõlbas niisugune
Võrgukaardid Juhendaja: Raul Metsaäär Koostaja: Siim Türnpuu NIC (Network Interface Card) Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaarte on põhiliselt nelja liiki: 8-bitised, 16- bitised, 32-bitised ja 64 - bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab NIC saata andmeid võrgukaablile. Kuna arvutipoolel andmeteisalduseks kasutatakse rööpedastust
arvutikomplektides. Rõhku on pööratud ruumi efektiivsemale ära kasutamisele ja ühtlasi aitab see ka hoida arvuti hinna madalamal. Selle tüübi suurimaks eripäraks on nn. riser card, millele on paigutatus laienduskaartide pesad. Selle asemel, et süsteemisiin emaplaadile paigutada nagu seda on tehtud AT ja ATX standardite puhul, on LPX emaplaadi tüübi puhul on süsteemisiin paigutatud nn. riser card'ile, mis omakorda ühendatakse emaplaadi külge. Laienduskaardid ühendatakse aga rise card'i külge. Seega on laienduskaardid paralleelselt emaplaadiga ja see võimaldab kokkuhoida korpuse kõrguse pealt, kuna laienduskaartide kõrgus on peamine põhjus, miks täis mõõdus desktop tüüpi korpused on just nii kõrged kui nad on. Joonis 3 LPX emaplaadi asetus korpuses LPX tüüpi emaplaatidel on enamasti integreeritud videokaart. Kui integreeritud videokaart on kvaliteetne, siis see võimaldab arvuti hinna madalama hoida ja tagada hea pildi
Selgita.. 1. Tarkvara - Arvutile antavad käsud. Mingi tegumi sooritamiseks vajalikku käsujada nimetatakse programmiks. Tarkvara jaguneb kahte suurde kategaooriasse - süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks. Süsteemitarkvara koosneb juhtprogrammidest nagu operatsioonisüsteem ja andmebaasihaldurid (DBMS), rakendustarkvara hulka kuuluvad kõik programmid, mis töötlevad kasutaja poolt ette nähtud andmeid (tekstitöötlus, tabelarvutus, raamatupidamine jne) 2. Riistvara - Arvuti füüsilised komponendid - kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir jms. 3. Emaplaat - Mikroarvuti keskne trükkplaat, millele on monteeritud pistikupesad lisaplaatide jaoks. Emaplaadil asuvad harilikult keskprotsessor (CPU) , BIOS, mälu, massmäluliidesed, jada- ja paralleelpordid, laienduspesad ja kõik kontrollerid standardsete välisseadmete (kuvar, klaviatuur, hiir j
(mikroprotsessor, mis delegeerib I/O lülitusi PCI kontrollerisse). Standardis on kahte sorti DMA moode - ühesõnalised (Single Word), kui korraga kantakse nagu PIO moodideski üle üks sõna, ja mitmesõnalised (Multiword). Ühesõnalised DMA moodid on küllalt mõttetud ja uuematest standarditest on nad välja jäetud. Personaalarvuti puhul ei anna ka mitmesõnaline DMA (PIO-ga sama ülekandekiiruse puhul) erilist võitu, sest protsessoril pole niikuinii ülekande ajal muud teha kui selle lõppu oodata. Nagu mainitud, on alternatiiviks DMA-le on Programmed Input/Output (PIO) liides, kus andmevool suunatakse läbi protsessori. Uuem protokoll ATA/IDE liidesele on Ultra DMA, mis toetab burst andmeedastust kuni 33MB/s. DMA ülekande käigus liigutab ketta kontroller andmeid ketta puhvri ja arvuti mälu vahel otse, ilma protsessori abita. Protsessori ülesandeks on vaid enne ülekande algust vajalikud käsud anda ja parameetrid paika panna
helikaartidel rom ja uuematel ram MIDI Pole muusiak salvestamisviis vaid muusikariistadele saadevate korraldusete kirjutamismeetod, ühine protokoll, defineeritud 128 instrumenti Häälestamine: vanematel lisades siini leiavad vastavalt op. Ise üles või plaatidelt või internetist, uuemad kaardid läevad tööle kui ennem lastes peale driverid ja siis alles lisades kaardid siini 23. Hiir ja muud osutusseadmed. Hiired: mehhaanilised, optilis-mehhanilised, optilised, puuteplaadid, juhtpalliga, juhthoob Üldiselt: abivahend arvutiga ushtlemiseks, võimalik kasutada ainult graafilises keskkonnas., märksa mugavam kui klaviatuuriga töötada Mehhaaniline hiir mehhaaniliste anduritega hiir Optilis-mehhaanilised - sama, mis mehhaniline hiir, kuid ta kasutab palli liikumise kindlaks tegemisel optilisi sensoreid
Personaalarvutites on emaplaadil arvuti tööks vajalikud elektroonikakomponendid: transistorid, takistid, mikroskeemid ja mitmesugused pistikud. Pistikute ja pesade abil ühendatakse emaplaadiga teised arvuti osad, nagu näiteks toiteplokk, protsessor, mälu, kuvar, klaviatuur, hiir ja muud komponendid. EMAPLAATIDEST ÜLDISELT Emaplaate toodetakse mitmes erinevas suuruses ning kujus, mida kutsutakse arvuti kujuteguriks, mõni neist on eriomane ühele kindlale tootjale. Alates 2007. aastast kasutavad enamik emaplaate ühte neist standardsetest kujuteguritest isegi need, mis leiduvad Macintoshi ja Suni arvutites, mis pole traditsiooniliselt ehitatud tarbekomponentidest. Hetkel on lauaarvutis enimkasutatav kujutegur ATX. Korpuse, emaplaadi ja toiteploki kujutegur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid