50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
llisu
Õppematerjali autor
[2012, jaanuar 1] http://hdl.handle.net/10062/18024 2011 Raudla, E. Arvuti ja televisiooni mõju lapsele. [2012, jaanuar 2] http://viljandimaa.ee/noustamiskeskus/artiklid/arvuti-ja-televisiooni-moju- lapsele/ Salutee, S. (2012). Eesti Televisiooni lasteprogramm 2011. aasta sügishooajal. [Bakalaureusetöö]. Tartu: Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut [2012, jaanuar 1] http://hdl.handle.net/10062/25865 Taimalu, M. (209, 21. mai) Televiisor lapsehoidjaks? Eesti Päevaleht. [2012, jaanuar 1] http://www.epl.ee/news/arvamus/merle-taimalu-televiisor-lapsehoidjaks.d? id=51169111 Televisiooni ajalugu. http://chimeira.wikispaces.com/Televisiooni+ajalugu [2012, jaanuar 1] Veidenbaum, K (2003). Tahan saada Teletupsuks! Televisiooni mõjust lasteaialaste loovmängudele. Rmt. Hiiemäe, M., Labi, K. (Toim). Teekond. Pro Folkloristika X. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum. [2012, jaanuar 2] http://www.folklore
MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS......
Lähte Ühisgümnaasium LÄHTE ÜHISGÜMNAASIUMI ÕPILASTE ETV, TV3 JA KANAL 2 TARBIMISE HARJUMUSED Uurimistöö Autor: Kristiina Anton Juhendaja: Gerli Lokk Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. TELEMEEDIA OLEMUS.............................................................................................4 1.1. Telejaamade jagunemine......................................................................5 1.2. ETV, Kanal 2 ja TV3 üldiseloomustus....................................................7 2. TELEMEEDIA AJALUGU EESTIS.............................................................................8 3. EESTI TELEVAATAJATE TÜPOLOOGIA.................................................................9 3.1. Peamised televaatajate tüübid
· Iatrogeensed probleemid üks sagedasemaid on silmade loomuliku fokuseerimisjõu vähenemine, mis on korrigeerivate läätsede kandmise tagajärg. Stress ja asend stress mõjutab tervet keha ning seda mitmel viisil. Silmad ei ole selles suhtes erandiks. Sagedasemaks stressiga seotud häireks on müoopia. Halb või ebaõige keha asend võib põhjustada silma väliste lihaste tasakaalu rikkumise ning viia näiteks astigmatismi tekkele. 3. SILMAD JA TELEVIISOR Televiisori vaatamine ei põhjusta tervete silmade orgaanilist kahjustust. Sellele vaatamata ei ole televiisori pikaaegne vaatamine hea lastele, vanematele inimestele ja isikutele, kellel on haiguslikud protsessid silma võrkkestas ja veresoonkestas. Kestev televiisori ees istumine tekitab füüsilist väsimust, mida sageli soodustab umbne suitsune ruum, teiseks väsivad silmad kujutise vilkumisest, kolmandaks ei lange televiisori valguse spekter ühte päevavalguse spektriga
presidendivalimiste tulemuste teatavakstegemist raadio kaudu. Sellele järgnesid muusika, spordiuudised ja jumalateenistus. 1922. aastal oli eetris esimene raadioreklaam. Televisioon Televisiooni puhul edastavad raadiolained nii pilti kui ka heli. Televisiooni põhimõtteline tehniline eeldus oli Nipkow' ketta leiutamine 1884. aastal. Esimene avalik telesaade oli 1925. aastal Londonis. 1926 korraldas Šoti insener John Logie Baird oma Londoni laboris esimese televisioonidemonstratsiooni. Televiisor näitas poisi näo udust pilti. Alguses ei suutnud Baird häält ja pilti korraga edastada, kuid 1930. aastal oli ta võimeline näitama oma stuudiost juba 30-minutilist näidendit. Algul oli televisioon must-valge. Raadio levik oli kestnud 20 aastat, kuid televisioon murdis end läbi 10 aastaga. 1954. aastal algasid USA-s juba regulaarsed värvisaated. 1962. aastal kanti sidetehiskaaslase Telstar abil Ameerikast Euroopasse
huviga. Päeva jooksul viskab pilgu peale ka Nihilist.fm’ile, kuna vahel võib sealt leida tõelisi pärleid ning mõnusat lugemist. Õhtul sirvib veel erinevaid uudisteportaale ning kui aega leiab, siis vaatab erinevaid dokumentaale või huvi pakkuvaid videosid Youtube’is, näiteks muusikaalaseid õpetusvideosid või kokandusvideosid. Televiisorit autor oma Tartu kodus ei oma, kuid Tallinnas, pere juures, on isiklik televiisor, mille vahendusel autor saab vaadata päevakajalisi uudistemagasine nagu ’’Aktuaalne kaamera’’ ning huvi korral ka ’’Pealtnägijat’’ või ’’Radarit’’, muid teleprogramme või –saateid autor ei jälgi, kuna saab neid vaadata ka arvutis internetist, näiteks ETV-d ning ETV2 saab vaadata ka internetis otse ning üldiselt teleharjumusi pole autoril kunagi olnud ning ei pea neid enda huvisid arvestades vajalikuks, kuigi võiks
väärib ehk MPEG-4 raudvaraline toetus mõnedes uuemates isendites). Sama disain, komponendid ja tarkvara tuleb aeg-ajalt uues pakendis ja uue nimega välja, aga asi on ometi vana. Miks teha midagi täiesti uut, kui vana toimib ja selle eest raha saab? Milleks osta? Parim põhjus arvuti ja televiisori kombineerimiseks on ruumi kokkuhoid. Kuna praegu on levinud 19- ning 21-tollised kuvarid, on paljudel raske või vähemalt ebamugav mahutada ühte tuppa näiteks televiisor ja kineskoopmonitor. Ühikatuba või väike korter on täiuslik näide. Liigsed ekraanid mitte ainult ei võta ruumi, vaid ka tekitavad ruumi - rahakotis. Kui inimesel on juba olemas arvuti, aga telekat mitte, tundub loogiline kasutada PC-d mõlema eest. Televisiooni vaatamine arvutist annab ka üsna palju võimalusi. Arenenumad lisad nagu time shifting (võimalus peatada telekaader nagu videokaader ja hiljem jätkata vaatamist poolelijäänud kohast) ja saadete
ebameeldivaid olukordi nii kandjale kui eemalviibijale, kui sokid katki läksid. Kuid suuremad summad sai ta tasku panna siis, kui tegi äri seebi, austraalia mee ja kookoskiuga. Teenitud summa otsustas ta realiseerida oma elektroonika alaste katsete teostamise peale. Baird suri, kui ta oli 58-aastane, olles ise pettunud ja kibestunud sellepärast, kuidas teised tema leiutistega ümber käisid. Televisioon ja televiisor Televisioon, lühendatuna TV, on on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab üle kanda ja vastu võtta nii video kui ka heli. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor. Televiisor ehk teler on seade, millega saab televisiooniülekandeid vastuvõtta ja taas esitada.
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid