MEEDIA KUI KASVATUSPROBLEEM Referaat kasvatusteadusest Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MEEDIA ROLL LAPSE ELUS....................................................................................4 1.1 Laps ja televiisor......................................................................................................4 1.2 Laps ja arvuti...........................................................................................................6 2. MEEDIAKASVATUS..................................................................................................9 KOKKUVÕTE................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS......
......................................28 Lisa 1. Küsitlusankeet......................................................................................................28 SISSEJUHATUS 2 Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste ETV, TV3 ja Kanal 2 tarbimise harjumused". Uurimistöö teemat valides teadis autor eelnevalt, et soovib meediaalast uurimistööd teostada. Valitud meediumiks osutus televisioon. Autor usub, et teema on väga aktuaalne ning omanäoline. Antud uurimistöö kaudu saab teada informatsiooni, mis on kasulik Lähte Ühisgümnaasiumi õpetajatele ning õpilastele ning ehk ka mõnele organisatsioonile. Käesolevat uurimistööd saab edaspidi kasutada bakalaureuse- või magistritöö alusmaterjalina. Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, millised on Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistused telesaadete ja seriaalide osas. Samuti soovis autor
õppimisesse. Sellistest tulemusest kirjutas oma bakalaureuse töös Tartu ülikooli üliõpilane Kertu Käis, viidates 2006. aastal USA – s läbi viidud uuringule, mille kohaselt on USA 15 protsenti 6 – 19aastastest lastest ülekaalulised ning selles on leitud seos suure meediakasutusega. Käis tõi positiivsena välja ka selle, et paljud lapsed vaatavad loodussaateid ning on uhked, et teavad fakte looduse kohta. Meie arvates, on kõige kasulikum see, et meedia suurendab lastes huvi võõrkeelte vastu ning motiveerib lapsi keelt õppima. Seega, pidas Käis oma töös ekraanimeedia positiivseks aspektideks laste silmaringi avardumist ja õppimisvõimalusi ning õhutust loovtegevustele. Meedia negatiivsetest mõjudest rääkides on vaja märkida, et meedia toob lastele ka kätte ebaeakohased teemad. Seejuures ei mainitud üksnes vägivaldseid märuli- ja õudusfilme, vaid pornofilme, mis võivad olla olnud lastele kättesadavad.
LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte......................................................................................................................
Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37
Me elame muutuval ajastul. Muutuvad asjad, muutub suhtumine neisse ja küllap muutuvad ka inimesed. Meie vanemate kodudes ei pruukinud televiisorit ollagi, või kui oli, siis edastas see vaid must-valget pilti. Kel oli aga rohkem õnne, sai endale lubada värvilse pildiga telerit. Raadio oli ajalehtede kõrval peamiseks infokandjaks ja igas kodus au sees. Veel siis, kui meie vanemad olid noored, oli televiisorist näidatavate saadete hulk ja nende varieeruvus väike. Värvitu pilt edastas vaid tähtsamaid päevauudiseid ja meelelahutusele oli aega vähe. Mäletan hästi, kuidas ema kirjeldas iga päev kell 20 hoovi pealt tuppa jooksvaid lapsi, et näha ainukest pooltundi lastesaateid terves päevas. Ometi oleme praegu jõudnud punkti, kus tänapäeva noored vaatavad televiisorit väga vähe. Miks see nii on? Siinjuures võib üheks põhjuseks tuua televisiooni mitmekülgsuse ja suure infohulga
Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldatud trendid, hoiakud, iidolid, informatsioon jms avaldavad mõju nii lastele kui ka täiskasvanutele.
lähenevaid kiskjaid. Mõlemal juhul, nende tähelepanu võimed on arenenud neid ümbritseva keskkonna mõjul. Täpselt sama kehtib ka inimeste puhul. Lapsi ümbritsev keskkond määrab ära, millise vormi nende tähelepanu võime võtab. Eelnevates põlvkondades, lapsed pühendasid mingi osa oma ajast lugemisele tegevus, mis nõudis intensiivset ja järjekindlat tähelepanuvõimet, kujutlusvõimet ja mälu. Televisiooni tulekuga tähelepanuvõime muutus, sest televisioon pakkus visuaalset stiimulit, mis põhjustas killustatud tähelepanu, kus puudus suur vajadus elavale kujutlusvõimele. Interneti leiutamisega lapsed tormasid kiirelt üle võõrasse keskkonda. See on keskkond, mis on täis erinevaid segavaid faktoreid, seega pidev tähelepanu puudub, kujutlusvõime on mittevajalik ja mälu on pärsitud (Ibid). Tehnoloogia nõuab ajult teistsugust tähelepanu kui raamatu lugemine. Näiteks võib
kõnelema õpib? Oluline on hääl, millega lapsega räägitakse. Vali või sõjakas hääl lapse arengut positiivses suunas ei mõjuta, nagu multifilmides sageli olema kipub. Lapsel on vaja kuulda teise inimese kõnet selle kõigis nüanssides, mis tulenevad vastastikusest suhtlemisest. Tänapäeval peetakse lihtsaks variandiks suunata laps televiisori või arvutiekraani. Paraku pikad päevad helendava ekraani ees võivad kujundada väärarusaamu elust ja pidurdada kõne arengut. Kuigi televiisor ja ka arvuti on head, peab hoolega jälgima, kus on piir, kui palju on palju. Praeguse aja lapsed on üsna targad ja käsitsevad osavalt arvutit, aga loevad väga vähe raamatuid ning on ülekaalulised. Me tahame olla heade eelduste looja, heaks eeskujuks oma lastele. Kuid tehnoloogia areng, millega me oleme kõik seotud, on muutunud nii kiiresti, et iga päev toob meile üha uusi võimalusi. Arvuti, internet, mobiiltelefon, mp3 mängijad... Kõik uus on ahvatlev, huvitav, oluline, tähtis
oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
2002.a. aastal ilmus UNICEFi taskuteatmik ajakirjanikele ,,Meedia ja lapse õigused". Teatmikud saadeti kõigile Eesti ajalehtedele, ajakirjadele, raadiotele ja telekanalitele. Teatmikust tehti kordustrükk ja täna peaks olema ajakirjanikel ja meediategelaste kasutuses ligi 5000 eksemplari seda abimaterjali. Lisaks laste kõhu- ja tervisemuredele on lisandunud uued mured, -vanemliku hoolitsuseta lapsed, narkomaania, vägivald, AIDS... Ka siin ei ole UNICEF ükskõikne kõrvaltvaataja. Tänu heatahtlikele annetajatele ja postkaartide edasimüüjate abile on saanud võimalikuks, et näiteks 6 Eesti lastekodu sai 27 kaasaegset arvutikomplekti, et lastekodulastel oleks võimalus suhelda välismaailmaga, pidada kirjavahetust sõpradega ja õppida tundma maailma. Toetuskampaania Pärnu tragöödia orbude toetuseks, koguti ligi 250 000 krooni. 2005.a. viis UNICEF polosärke ja sokke Pärnu linna ja maakonna ning
Määratakse nahavoldi paksust. Võrreldakse kehamssi ja pikkusele vastavd keskmist näitajat. Tuleks välja arvutada kehamassi indeks (KMI) KMI= kehamass(kg):pikkus(m²)( 7) Ülekaalulisuse kriteeriumid 7-9 aastased, KMI (kg/m) > 19 10-12 aastased, KMI (kg/m) > 22 13-15 aastased, KMI (kg/m) > 24 16-19 aastased, KMI (kg/m) > 25 Lastel on erinevad ala-, normaal- või ülekaalu piirmäärad.(8) 4 Kui lapsevanem või vanemad on ülekaalulised siis on ka lapsel suur risk rasvuda. Ülekaal tekib sellest, et organism saab toiduga energiat rohkem kui kulutab, ehk teiste sõnadega me sööme rohkem kui liigume. Lapse energiavajadus oleneb lapse vanusest, kehalisest aktiivsusest ja organismi eripärast. Vanusele vastava keskmise energiavajaduse saame väljaarvutada kuid iga lapse täpne energiavajadus on individuaalne. Lihtsustatud valem energiavajaduse arvutamiseks: (7) vanus aastates x 100 + 1000 kcal
poiss või tüdruk, siis mõnigi ei oska vastata, või satub kergelt segadusse. Plajud vastavad ka õigesti. 5-8 aastased lapsed on oma soos täiesti kindlad. Televisiooni mõju · Massimeedia avaldab olulist mõju laste tedlikkusele oma maailmast ja nende käitumisele · Televiisori vaatamine on suurim meedia kasutus kategooria laste ja nooukite hulgas postindustriaalsetes ühisondades. · TELEVIISORI VAATAMISE MÕJU lapsed vaataval väga palju televiisorit. Arvatavasti sõltub televisiooni mõju mitmest tegurist, nagu lapse vanus, sugu ja päritolu, aga ka saate olemus. Samuti on muretsetud, et televiisorist nähtav vägivald võib muuta lapsin agresiivsemaks ja et paljud saated protesteerivad stereotüüpseid kuvandeid soorollidest või rahvusvähemusest. · TELESAATED KUI SOTSIAALSETE STEREOTÕÕPIDE ALIKAS
Nad ei oska teistele kaasa elada ega mõista, mida teine inimene tunda võib. Nalja tegemisega võib agressiivne laps hoopis teist solvata, ise sellest aru saamata. Neil puudub ka sotsiaalne tundlikkus. Piinlikes olukordades, nähes teist kannatamas tunnetab nartsissist oma jõudu ja see tugevdab agressiivsust. Oma süüd nad ei tunnista ja tehtut ei kahetse. Ta tunneb häbi siis, kui teda on teiste silmis alandatud. Paljude relvaks on vaimne vägivald. Agressiivsed lapsed on rahutud, kannatamatud ja aktiivsed. Neil on hirm tegevusetuse ja igavuse ees. „Üksiolek rõhub teda, sest ta pole võimeline tekkinud tühikut täitma loova tööga ega kujutlusvõimet appi võttes end lõbustama.“ Igavlemine tekitab halba enesetunnet, mis võib olla vägivalla põhjustajaks. Masenduse valab ta välja kõike ümbritsevat hävitades. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 12 – 14).
Kahjuks on aga sellised juhtumid arvulises 2 vähemises, sest see, et kõik mingi reklaami tõttu ostetud kauba üle ei ole alati rahul. Alati on neid, kes kusagil nurgas põrnitsevad ja pingestavad pereelu. Kui palju oleme me ajaliselt reklaam-meedia mõju all? Olen teinud ,,eksperimendi" mõõtmaks, kui palju kulutame me aega reklaamide vaatamisele. Telekava andmetel pidi film kestma kella 21.00'ist kuni kella 01.10'ni, seega neli tunid ja kümme minutit, tegelik filmi kestvus oli 2 tundi ja 30 minutit, seega oli filmile reklaamide arvelt lisatud üks tund ja 40 minutit, see aga on üks kolmandik ajast, mil me teleri ees oleme. Selle ühe tunni ja naljakümne minuti jooksul näeb mitukümmend reklaami ja kui vaadata telerit iga päev, siis need kuluvad meie alateadvusse ning poodi minnes mõnda eset nähes või ka osta soovides meenub esmalt reklaamitav
kelleks tal pole määratud saada. Meie, täiskasvanud oleme aednikud, kelle hooleks on usaldatud kasvatatud inimtaimede eest hoolitsemine, nende vajaduste rahuldamine, nende toetamine ja mõistmine raskustes, nende suunamine inimeseks kasvamise teel.” Lastekaitsetöötajad ei väsi kordamast, et kõikide oluliste tegemiste kõrvalt on tähtis leida aega oma lapse jaoks. Laste mured vajavad kuulamist ja kõige parem on, kui seda teeb lapsevanem. Laps iseenesest on ühiskonnaliige, kelle vastutus ja roll selles pidevalt süvenevad. Samuti paneb ühiskondlik elukorraldus vaikimisi paika normatiivid, mis esitavad teatud nõuded selle liikmele. Loomulikult tahab iga lapsevanem oma lapsele head ja muretut lapsepõlve, mis paraku ei tähenda seda, et laps võib täiesti süüdimatult ja vastutustundetult, ilma igasuguste kohustusteta päevad läbi ringi joosta ja mängida.
Ainult niisugune inimene mõistab lapsi sellistena, nagu nad on- tasased või lärmakad, nõudjad või andjad, kartlikud või enesekindlad, tasakaalukad või impulsiivsed, lõhkujad või loojad- ning juhendab, toetab ja abistab neid, kuid paneb paika ka reeglid. Kes võtab lapsi tõsiselt ning mõistab nende muresid ja hädasid, see ei anna järele lapse igale tujule ja nõudmisele ega aktsepteeri väljakutsuvaid piiririkkumisi, vaid kasvatab lastes püsivate väärtuste ja normide mõistmist. Paljud vanemad, kes kahtlevad püsivates väärtustes ja normides, peaksid tagasi vaatama iseenda ja oma perekonna eluloole. Kuidas kasvatati siis, kui mina laps olin? Kas minu vajadustega arvestati? Traditsioonide austamine ja kokkupõrked traditsioonidega ei tohi muutuda laialivalguvaks õhkamiseks: ,,Kui mina veel noor olin, oli kõik parem!" ega üldistavaks hukkamõistuks moto järgi: ,,Mina tahan kõik teisiti teha
ühtsuse ning keda seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne ning seaduslik vastutus (M. Tuulik, A. Tuulik 1999). Paljudes õigussüsteemides on vanemad oma laste hooldajad. Väikeste laste puhul on vanemad kohustatud vastutama nende hooldamise, julgeoleku ja kontrollimise eest, kusjuures vanem või personaalselt langetada otsusi lapse eest (Uord 1995). Vanematel on sageli raske sõnastada eesmärke, mida nad oma lapsi kasvatades taotlevad. Ometi on iga lapsevanem sunnitud pidevalt tegema valikuid, langetama otsuseid koduse elu korralduses, suhetes lastega ja valides, mida lastele lubada, mida keelata. Valikud sõltuvad paljus argielu võimalustest ja vajadustest, aga paratamatult on nende taga ka vanemate väärtused (Kukemeck, Karlep, Krull, Mikk, Pilli, Trasberg 2001). Autor peab kahjuks tõdema, et mitte kõik lapsevanemad ei suuda oma eesmärke täita, et laps kasvaks iseseisvaks, kõlbeliseks inimeseks ja ühiskonnas aksepteeritavaks, kuna
vastavast soost laps käituma. (Krull 2000: 137) Nt emadelt õpivad tüdrukud enda eest hoolitsema ja puhtust armastama. Poisid seevastu õpivad isadelt nt jahindust, kalandust ja sõiduautode vastu huvi tundmist. 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina Arengukeskkonna alla kuulub perekond, kaaslaste rühm ning elukeskkond, sh ka kooli ja massikommunikatsioon. Viimase hulka kuulub kõige rohkem internet ja televisioon. Siiski on lapse esmaseks ja mõjuvõimsaimaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja faktoriks perekond. Eakaaslate ja muu koduvälise arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000: 146) 3.1. Perekonna mõju 6 Lapsed omandavad valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtusorientatsioonidest vanematelt. Näiteks lasteaias on laste peal väga hästi näha, mida kellegi perekond kodus teeb ja räägib
Suhtumine lastesse ja laste eneste suhtumine on, et kipub ära kaduma piir lapse ja täiskasvanute vahel. Lapsest üritatakse vormida juba suurt last. Ka keskkond soosib seda. Juba 3-aastased tahavad ennast värvida nii nagu ema. Lapse ebakindlust meie praeguses ühiskonnas võib tekitada ka pidev järelvalve ja kontroll. Laps ei saa ise otsustada ja läbi oma vigade õppida, nii võib laps muutuda ebastabiilseks ja otsustusvõimetuks. Paljudes peredes on tänapäeval lapse seltsiliseks arvuti, televiisor, mängukonsool, nutitelefon, kust laps ahmib õhku infot valimatult. Selge on see, et ajastud on erinevad, meie vanemaid kasvatati teistmoodi, lastel olid peres kohustused vanemate ees, vanemad lapsed hoidsid nooremaid, kõik teadsid vanemate nõudmisi ja vastuhakku oli vähe, sõnakuulmatuse eest olid karistused. Minu vanemad kasvatasid mind ja mu venda-õdesid nii hästi kui halvasti nad seda ise vaid oskasid ja õigeks pidasid. Minuga arvestati, mul oli palju
Pandeemiad – ühiskond valmistub globaalselt halvimaks. Krooniliste haiguste kriis – saavutanud epideemia mõõdud. Laste vaimne tervis Laste vaimse tervise probleemid sagenevad. Probleeme ei märgata. Kasvavad pere- ja koolivägivallaga seotud vaimse tervise probleemid. Vanemate ja lastega tegelevate spetsialistide oskused ja ajaressurss on lastega toimuva (kõnehäired, vägivald, hirmuhood jms) märkamiseks vähene, mistõttu hilistub abistamine. Puudub mudel tööks väärkoheldud lapsega. - Eesti vaimse tervise poliitika alusdokument, 2002 Ülesanded laste puhul Varajane avastamine ja ennetamine Sõeluuringute läbiviimine Koolikeskkond ja koolis toimuv Ravi ja rehabilitatsioon Laste ja noorte narkomaania Esikohal alkohol ja tubakas.
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Referaat Hüperaktiivsus Koostaja: Triinu Puhm EAL-2kõ Juhendaja: K. Kööp Tallinn 2010 1 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 Mis on hüperaktiivsus?..........................................................................................................4 Hüperaktiivsusega kaasnevad probleemid.............................................................................5 1.Õpiraskused....................................................................................................................5 2. Kõne ja keele areng.......................................................................................................5 3. Motoorika..................
ja istuvad pigem teleri või arvuti ees. Vähene liikumine lapseeas aga võib olla hilisemas elus paljude tervisehädade põhjuseks, rääkimata sellest, et vaid toas istudes ei tekigi sportlikke eluviise. Kui neid pole loodud lapseeas, siis hiljem on ennast väga raske muuta. Huvi liikumise vastu tekib lapsepõlves, aga kui lapsed ei saa vanemate poolset toetust või vanemad ei märka seda, tekib oht, et huvi kaob. Et säilitada ja suurendada lapse liikumisaktiivsust, tuleb tekitada lastes huvi liikumistegevuste vastu. Kui liikumisõpetus pakub lapsele rõõmu ja rahulolutunnet, on alust loota, et armastus liikumise vastu säilib ka täiskasvanueas. Vajadus liikuda on inimesel kaasasündinud. Liikuvast lapsest kasvab õigetes tingimustes liikuv täiskasvanu. Kuid paljudel tänapäeva koolieelikutel jääb liikumist väheseks. Kuna hommikul toovad lapsevanemad oma võsukesed autoga lasteaeda ning õhtul transpordivad nad samamoodi koju, on just lasteaed
vastavast soost laps käituma. (Krull 2000: 137) Nt emadelt õpivad tüdrukud enda eest hoolitsema ja puhtust armastama. Poisid seevastu õpivad isadelt nt jahindust, kalandust ja sõiduautode vastu huvi tundmist. 3. Sotsiaalne keskkond arengufaktorina Arengukeskkonna alla kuulub perekond, kaaslaste rühm ning elukeskkond, sh ka kooli ja massikommunikatsioon. Viimase hulka kuulub kõige rohkem internet ja televisioon. Siiski on lapse esmaseks ja mõjuvõimsaimaks ning spetsiifilisemaks arengukeskkonnaks ja faktoriks perekond. Eakaaslate ja muu koduvälise arengukeskkonna mõju lisandub alles hiljem. (Krull 2000: 146) 3.1. Perekonna mõju Lapsed omandavad valdava osa oma käitumismallidest, hoiakutest ja väärtusorientatsioonidest vanematelt. Näiteks lasteaias on laste peal väga hästi näha, mida kellegi perekond kodus teeb ja räägib
1995. aastal oli selliseid õpilasi 7%, 1999. aastal 15% ning 2003. aastal 24%. Nagu kõigil eelnevatelgi uuringuaastatel, on poiste osakaal narkootikumide proovijate ja tarvitajate seas võrreldes tüdrukutega suurem. (Allaste 2008: 21 ) Noorte narkohoiakuid kujundab vanemate suhtumine uimastitesse voi täpsemalt see, millisena lapsed vanemate hoiakuid tajuvad. Pole võimatu, et vanemad ei puuduta nooremate lastega rääkides nii raskeid teemasid nagu nt. narkootikumid või AIDS, lastes seega mööda õige aja hoiakute kujunemisele kaasa aidata. Noortel on kergem oma seisukohti kujundada, kui nad saavad oma vanematega narkootikumide olemusest ja tarbimisest rahulikultja põhjalikult vestelda. (Kraav 2001: 96-99) 2. Uimastitega seotud võimalikud sõltuvuse põhjused 2.1. Keskkondlik-perekondlikud põhjused Täiskasvanu, kes mõistab laste vajadusi ja suudab nende tundeid jagada, on teinud esimese olulise sammu uimastipreventsioonis
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Janely Grasberg LÕ11 ARMUKADEDAD LAPSED Referaat Juhendaja: Malle Tänav Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Me kõik vajame elus kindlustunnet ning seda vajab ka laps. Ta on sõltuv täiskasvanust, tema enesehinnang kujuneb lähedaste toetuse, tunnustuse ja armastuse läbi, sõltuvalt sellest, kui kindlalt tunneb ta end oma keskkonnas. Laps vajab kindlustunnet, et talle vajalikud ja head asjad jätkuvad. Lapsed usuvad, et nemad peaksid saama kogu tähelepanu, ükskõik millal nad seda ka ei tahaks. Selline enesekeskne eluvaade on õdede-vendadevahelise võistlemise ja armukadeduse allikas. Kui nad ei saa seda tähelepanu, mida nad tahavad, sest see saab just uuele imikule, õele või vennale või isegi abikaasale osaks, muutuvad lapsed kadedateks. Armukadedusest pimestatuna on nad tusased, nurjavad teis
kasvatusviisidest. Oma vanematelt saadud teadmised ei pruugi alati olla need kõige tõhusamad, sest aegade jooksul on arusaamad lapsest, tema vajadustest ja kasvatamisest muutunud. Lapsevanemaks olemine ongi enamasti lapse hoidmine kõikvõimalike õnnetuste ja ebameeldivuste eest. Aga ometi tähendab vanemaks olemine ka riski. Ükski laps ei saa kunagi täiskasvanuks, kui ema- isa tema eest otsustusi teevad. Tänapäeva inimene, sealhulgas ka lapsevanem on järjest enam ühiskonna kiire arengu tõtu üle koormatud ja ei suuda tihtipeale adekvaatselt hinnata enda mõju lapse arengule. Lapse kasvatuses minnakse kaasa moodsate mõtteviisidega, mille mõju lapsevanem ei mõista enne, kui on lapsel tekkinud juba sellised käitumishäired, kuhu peab sekkuma spetsialist. Täiskasvanute ülekoormatus ja probleemid mõjutavad oluliselt viisi, kuidas nad lapsi enda ümber tajuvad
mõista · sellises õhkkonnas laps ei karda eksida ja julgeb täiskasvanu käest oma tunnete kohta küsida; iga lapse individuaalsuse arvestamine lisab lapsele julgust oma tundeid väljendada · lapse ja täiskasvanu vestlusteks tuleb valida aeg, kui kummalgi pole kiiret; kui vestlust tuleb edasi lükata, ei või täiskasvanu lubatud vestlust unustada · ei ole vaja alati sõnades öelda, et kiidate lapse jutu heaks - seda saab teha ka naeratuse, silma vaatamise või puudutamisega · oluline on, et laps tunneks: täiskasvanu kuulab teda · last ei tohi vestluse käigus tagant kiirustada · vestlustes on alati abiks last toetavad küsimused ja laste mõtete ning tunnete ümbersõnastamised (,,Sul ei ole praegu hea tuju?") · alati tuleb lapsele anda aega mõtlemiseks ja lausete moodustamiseks, enne kui enda esitatud küsimusele vastust nõuate teised inimesed oma murede ja rõõmudega · tuleb märgata, aidata ja mõista
TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016 Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng. Eesmärkideks on: soodustada lapse kasvamist aktiivseks, otsustus-ja valikuvõimeliseks, oma otsusele ning tunnustatud käitumisnormidele vastavalt käituvaks ning vajadusel oma käitumist korrigeerivaks, teiste suhtes avatuks, teisi arvestavaks, tundlikuks, koostöövalmis inimeseks. 2. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse
Kursusetöö koostamise käigus üritan välja selgitada, millised probleemid leiduvad laste õiguste ja kohustuste rakendamisel ning milliseid õiguslikke ja psühholoogilisi vastuolusid antud teema võib tõstatada. 1. Lapse õigused Lapsed kui indiviidid pole kuigi kaua olnud areneva maailmapildi täieõiguslikud ning arvestatavad ühiskonnaliikmed. Keskajal muutus laps tööjõuks juba siis, kui suutis korralikult käia ja või rääkida. Alles valgustussajand oli see aeg, mil hakati lastes nägema neid subjekte, millest kasvab välja tulevik ja mõisteti, et ,,helgema tuleviku" nimel tuleb laste kasvatamisele ja harimisele senisest rohkem tähelepanu ja aega pöörata. Uusajastu päris lõpus ehk siis 19 sajandi lõpuks hakkasid välja kujunema laste õigused ja kohustused, millest esimesed jõudsid ka seadusandja kaante vahele. Oluliseks aastaks saab 1923 aasta, mil rahvusvahelise liikumise Save the Children asutaja Eglantyne Jebb
Perevägiv (1) ald Paarisuhtevägivald Laste (praeguste või Õdede-vendade Laste vägivald väärkohtlemine endiste abikaasade, vaheline vanemate vastu (sh (vanemate vägivald
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
