Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Slideshow teemal: Miks tekib maavärin (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Slideshow teemal-Miks tekib maavärin #1 Slideshow teemal-Miks tekib maavärin #2 Slideshow teemal-Miks tekib maavärin #3 Slideshow teemal-Miks tekib maavärin #4 Slideshow teemal-Miks tekib maavärin #5 Slideshow teemal-Miks tekib maavärin #6 Slideshow teemal-Miks tekib maavärin #7 Slideshow teemal-Miks tekib maavärin #8 Slideshow teemal-Miks tekib maavärin #9 Slideshow teemal-Miks tekib maavärin #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Siret Strastin Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
26
ppt

Litosfäär, slaidid

Laavavool rahulik, lame vulkaanikoonus. Kõik ookeanide vulkaanid · Kihtvulkaan laava rikas ränist ja gaasidest, happeline ,laavavoolud lühikesed ja harvad, kuid plahvatuslikud vulkaanipursked. Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse? R: maavärina võngete tugevust M: purustusi Mõõtühik R: magnituud M: pallid Skaala ulatus

Geograafia
thumbnail
4
docx

Miks ja kuidas tekivad maavärinad?

6 palli Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad Lissaboni maavärin 1755 1. novembril 1755, kõigi pühakute päeval, viibis suur osa Lissaboni elanikest hommikusel missal. Kella poole kümne ajal tabas linna esimene kolmest tõukest. Pärast lühikest vaheaega järgnes 2 minutiline maavärin. Kõrvulukustava mürinaga varisesid kokku majad, poed ja paleed. Katedraalid ja kirikud matsid oma rusude alla sadu usulikke. Teise tõuke järel, mis kestis 20 minutit, ei jäänud linnas püsti ainsatki kivimaja. Ja siis tabas linna esimese tõuke hilinenud tagajärg

Geograafia
thumbnail
6
doc

Vulkaanid ja maavärinad

vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid enamasti on maavärinad seotud maakoore liikumisega. Peale maavärinate on veel merevärinad, mis asuvad kuskil kus ookeanides leidub järsuveerulisi süvikuid. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal . (Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi.) Inimesed, kes uurivad maavärinaid, on seismoloogid. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. See koosneb pöörlevast trumlist ja rippuva raskuse külge

Geograafia
thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

venitades välja. Ristilained panevad kivimid lainetama. Purustusi saab leevendada : · Hoonete püramiidjas kuju · Tugevdatud vundament · Vedrustussüsteemid korruste ja vundamendi vahel · Tugevdatud sillad ja viaduktid · Tulekindlad ehitusmaterjalid · Tulekaitsemüürid hoonetes ja nende vahel · Kaldakindlustused · Toimiv päästeteenistus, varjendid · Õppused elanikele · Seiresüsteem 7.3. Tsunaami Kui maavärin leiab aset ookeani põhjas, tekib hiidlaine ehk tsunami, mis levib ringjalt üle kogu ookeani. Epitsentri lähedal rannikul toob hiidlaine kaasa suuri purustusi, kaugemal on häving väiksem. · Tagajärjed: o Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele o Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood o Mullad ja siseveekogud soolduvad o Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik

Geograafia
thumbnail
11
pptx

Tšiili maavärinad

aastas Väiksema kiiruse perioodidel tekib laamade piirile kurrutus-Andide mäestik Suurema kiiruse perioodidel sukeldub üks laam (Nazca) teise alla ja selle tulemusena on tekkinud Peruu­Tsiili süvik Pinnamood Peaaegu 80% territooriumist on mägine hõlmab endas üle 6000 m kõrguvaid Andide mäetippe, mägijõgesid, vulkaane, liivaseid randu Tsiili Andides asub enam kui 600 vulkaani kõrgeim mäetipp küündib 6983 meetrini üle merepinna 1960. aasta Valdivia maavärin Ajaloo võimsaim tugevuseks mõõdeti momendimagnituudi skaalal 9,5 Tabas Valdivia linna Tsiilis Surma sai kuni 6000 inimest Kümme meetrit kõrge tsunami pühkis ka üle Hawaii, Jaapani, Filipiinide, Uus- Meremaa, Austraalia ja Alaska ranniku Pildid maavärinast Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level

Geograafia
thumbnail
10
docx

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011

Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki maavärinaid. Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked. Kohta, kus maavärin tekkis nimetatakse maavärina koldeks. Koldes tekib murrang, millele järgneb äkiline ja väga kiire suurte maamasside liikumine. See äkiline nihe põhjustabki maakoore järske nihkumisi Maa pinnal. Tavaliselt on maavärinat tunda suhteliselt väikesel maa- alal, aga see võib haarata ka tohutu suuri piirkondi. Maavärinad tekivad äkki, toovad endaga kaasa hukatust ja purustatust, sisendavad hirmu ning on jätnud vanadesse legendidesse eriti sügavad jäljed.

Geograafia
thumbnail
43
ppt

Esitlus Aasia riikide kohta.

konstitutsiooniline ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. monarhia. Tema lähimad naabrid on Lõuna- Valitsemissüsteemi aluseks Korea, Hiina ja Venemaa. on Põhiseadus (Kenpo), Pealinnaks on Tokyo mis kehtestati 1947. a. Jaapani Fukushima pärast II Maailmasõda. tuumaelektrijõujaama reaktorid Tokyot raputas hiljuti süttisid paisates õhku radioaktiivsust maavärin,sellepärast kuumenesid Jordaania Jordaania on riik Läh is- Riigikeel on Araabia Idas. keel territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond,Lõuna- piirkond, Põhjapiirkond ja Idapiirkond Pealinn on Ammn Kambodza Kambodza on riik Kagu- Riigikeel on Khmeeri Aasias Indohiina keel poolsaarel. Kambodza piirneb läänest Tai, põhjast Laose , idast Vietnami ja lõunast Tai lahega Pealinn on Phnom Penh

Geograafia
thumbnail
14
odp

Maa pinnamood

Maa pinnamood muutub?? Sisejõud Laamade liikumine Vulkanism maavärinad Välisjõud Temperatuur Tuul Sademed Voolav vesi Jää Lainetus organismid Murenemine-... ...kivimite purunemine, mille käigus VÕIB muutuda kivimite keemiline koostis. 1)Porsumine e keemiline murenemine 2) Murenemine e füüsikaline rebenemine Porsumine Põhjuseks vesi,mis lahustab kivimeid, tulemuseks kivimi murenemine ja keemilise koostise muutumine. Ülekaalus niiske ja sooja kliimaga aladel Nt: ekvatoraalne vihmamets Happevihmadest põhjustatud pursumine hävitab linnades kivihooneid ja monumente Rebenemine Põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purunemine. Ülekaalus kuiva liimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised Nt: kõrb;mäed Voolav vesi Voolav vesi vihma-ja lumesulamisvesi haaravad endaga kaasa lahtist pinnas

Geograafia



Lisainfo

Slideshow
Miks tekib maavärin ?


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun