Himaalaja (0)

Himaalaja iseloomustus
Lühireferaat

Nimi : Anu Fedortsuk
Klass : 7.klass
Kool : Tallinna Reaalkool

Asukoht
Himaalaja on mäestik Aasias Nepali , Hiina, Bhutani, India ja Pakistani (mõningail andmeil ka Afganistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtše Barwa mäeni. Lääneosas on ta loode-kagusihiline, idaosas kirde-edelasihiline, keskosas ida-läänesihiline. Keskosas asub Džomolungma ehk Mount Everest , mis on kõrgeim mägi Maal (mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast).Mäestikku läbib palju kuristikke.
Iseloomustus
Himaalaja on maailma suurim ja kõrgeim mäestik. Himaalaja asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval ning ta on umbes 2400 km pikk ja keskmiselt 300 km lai. Himaalaja keskmine kõrgus on 6000 meetrit üle merepinna. Siin asub ka maailma kõrgeim punkt Mount Everest ehk Džomolungma (8848 m).
Mount Everest ehk Džomolungma
Nagu paljudes teisteski mäestikes koosneb ka Himaalaja keskosa kristalsetest kivimitest ning servaalad settekivimitest . Himaalaja on kujunenud alpi kurrutusel ning ta jaguneb kolmeks astmeks :
madalad Siwaliki mäed ehk Eel-Himaalaja,
Väike-Himaalaja
orgude nõgudega eraldunud Suur- ehk Kõrg-Himaalaja.
Põhjas piirneb Himaalaja mäestik Induse ja Brahmaputra jõgede orgudega. Himaalaja on tähtis kliimapiir niiske ja sooja Lõuna- Aasia ning kuiva ja jaheda Sise-Aasia vahel. Himaalaja mäestiku madalaim loodusvöönd on lopsaka taimestikuga eelmäestikutasandik. Eelmäestiku idaosas, kus langeb rohkem sademeid, valitseb lähistroopiline mets (suured rohttaimed, bambused, palmid jms). Kuivemas lääneosas on levinumaks taimkattetüübiks rohtla. Eelmäestikutasandiku taimkattevöönd ulatub umbes 600 meetri kõrgusele, kus ta asendub mussoonmetsaga. Siin on levinum taim väärtusliku puiduga sooria. Veel kõrgemal, 1,5-3 km kõrgusel, kasvavad valdavalt tammed, rododendronid ja seedrid. 3-4 kilomeetri kõrgusel levib mändidest, kuuskedest ja nulgudest koosnev okasmets. Veel kõrgemal esineb madalaid põõsaid, niidutaimestikku ning samblaid. Igilumevöönd algab Himaalajas umbes 5 kilomeetri kõrgusel.
Baruntse mägi Himaalajas
Pinnavormi teke
Mäed tekivad kas Maa tektooniliste liikumiste , erosiooniliste protsesside või vulkanismi tagajärjel. Mägede teke on reeglina seotud mäestike tekkega. Tektoonilistes survevööndites, milledeks on näiteks kahe laama põrkepiirkonnad, tekivad kurdmäestikud. Selline on näiteks Himaalaja.
Pinnavormi mõju inimtegevusele
Himaalaja jalamil, kus soojust ja niiskust on piisavalt, on peamiseks põllukultuuriks riis. Kõrgemal, kus tingimused on karmimad, kasvatatakse kartulit, otra ja kaera. Oluline on  ka karjakasvatus. Põhiliseks kariloomaks on siin jakid, kellelt saab nii piima, liha, villa kui ka nahku .
Jakk-oluline koduloom
Himaalaja kõrgetes mägipiirkondades asub arvukalt budistlikke kloostreid, kus oma kombeid ja talitusi täidavad kohalikud mungad .
Budistlik klooster
Nepaali, mille territoorium jääb põhiosas Himaalaja mäestikku, suureks tuluallikaks on turism. Maailma kõrgemaid tippe tullakse vaatama ja vallutama kogu maailmast. Alpinistidele, kes tahavad ronida Mount Everesti tippu, on kehtestatud küllalt suured maksud , kuid puudust neist esialgu siiski veel ei paista olevat.
Kasutatud materjalid
http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4g i
http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja
http://miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-57-1.ht m
http://thegeminiweb.co m
http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-57-2.ht m