Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Peruu maavärin (0)

1 Hindamata
Punktid
Peruu maavärin 
 
Ähvardavate  loodusjõudude  seast  on  inimese  jaoks  kõige  hirmsamad  maavärinad, 
mis  on  alati  olnud  salakavalateks  vaenlasteks  kogu  inimkonnale.  Maavärin  on 
seismilistest  lainetest  põhjustatud  maapinna  võnkumine.  Maavärinad  ei  toimu  igal 
pool  sama  tihedalt.  Maavärinate  tõenäosus  on  suurim  seal,  kus  on   tektooniliste  
laamade liitumiskohad. 
Peruu  maavärin  toimus  2007.  aastal  15.augustil  kohaliku  aja  järgi  kell  18:40.57 
Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal.
 
Richteri
 
skaala
 
järgi
 
oli
 
see
 
8,0
 
magnituudi
 
 
tugevusega  maavärin.
 
Maavärin
 
toimus
 
Nazca
 
laama
 
ja
  Lõuna-Ameerika
 
laama
 
piiril .
 
 
Need   laamad   liiguvad  teineteise suunas erisuguselt kiiresti, nimelt 78 mm aastas ja 
selline  liikumine  on  kestnud  juba   miljoneid   aastaid.  Maavärina   epitsenter   asus 
Ameerika  Ühendriikide  Geoloogiateenistuse  andmetel  Chincha  Alta  linnast  45  km 
kaugusel  ja  Peruu  pealinnast  Limast  145  km  kaugusel  Vaikse  ookeani  all.  Ka 
naaberriigis  Ecuadoris  oli  tõukeid  tunda.  Peatõukele  järgnes  veel  mitu  järeltõuget 
tugevusega 5,0 kuni 5,9 magnituudi. 
Pealinnas  Limas  ööbisid  inimesed  järeltõugete  kartuses  tänavatel. Telefoniühendus 
suudeti  peagi  taastada,  elektri-  ega  kanalisatsioonisüsteem  viga  ei  saanud. 
President   käskis  politseil  Lima  tänavatel  korda  hoida ning lasi sulgeda koolid, kuna 
ehitised  võivad  olla  ebakindlad.  ​Peruu valitsus kuulutas üle aastakümnete esimest 
korda riiki tabanud maavärina tõttu
 
välja
 
eriolukorra.
 
40
 
minutit
 
pärast
 
esimest
 
tõuget
 
 
sai tsunamihoiatuse Vaikse ookeani lõunaosa 11 riiki, sealhulgas USA,
 
Tšiili,
 
Peruu,
 
 
Ecuador ja Colombia , kuid hiljem see tühistati. 
Maavärina  tagajärjel  hukkus  vähemalt  510  ja  sai  vigastada enam kui 2000 inimest. 
Kõik surmasaanud peale ühe hukkusid riigi pealinnast Limast umbes
 
265
 
kilomeetrit
 
 
lõuna  pool   asuvas   Ica  rannikuprovintsis.  Ica  linnas  varises  kokku  Senor  de  Lureni 
kirik   ja  mitmed  muud  hooned,  tappes  vähemalt  17  ja  vigastades  70 inimest. Peruu 
lõunarannikul paiknevad  Pisco  ja Chincha Alta linnad jäid
 
varemetesse.
 
Pisco
 
linnas
 
 
sai  surma  üle  200  inimese  ning  hävis  40%  hoonetest.  Maavärina  tõttu  olid 
kahjustatud  377   majapidamist ,  nende hulgas ka hotellid ja  haiglad . Lima kesklinnas 
varises  kokku  mitu  maja  ja  paljud  põgenesid  ohu  eest  tänavatele.  Maa  värises 
pealinnas üle minuti. Lima büroohoonetest evakueeriti sadu töötajaid. 
ÜRO  lubas  anda  miljon  dollarit  Peruu  maavärinas  kannatada  saanute  aitamiseks 
ning  Euroopa  liit  miljon  eurot  abiorganisatsioonidele,  kes  aitavad  sealseid  inimesi. 
Samuti lubas USA president anda 100
 
000
 
dollarit
 
maavärinas
 
kannatanutele.
 
Peruu
 
 
naaberriigid  Colombia  ja Brasiilia lubasid aga toetada päästevahendite, toidu ja vee 
saatmisega katastroofipiirkonda. 
Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist
 
 
maavärinat,   nendest   2  ülitugevat,  150  purustavat,  9000 tugevat ning 19 000 nõrka. 
Samuti  toimub  miljoneid  väikseid  maavärinaid,  mida  tajuvad  vaid  ülitundlikud 
seadmed . Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest. 
 
Anna Tammiste 
Tertia1 
Peruu maavärin #1 Peruu maavärin #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annatammiste Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Peruu
2
docx

Peruu

Seni pole teada, kes on Machu Picchu ehitanud, arvatakse et ehituse algataja oli inkade valitsejaPachacutec. Machu Picchus ja selle ümbruses elas enam kui 1200 inimest, teiste seas preestrid. Linnas elati kuni 1532. aastani, kui inkade impeeriumi vallutasid Hispaania konkistadoorid. Machu Picchu mahajätmise põhjus pole täpselt teada.Esimene teadaolev Macchu Picchu välismaalasest külastaja oli 1911. aastal ameerika arheoloog Hiram Bingham III, kes võttis sealt kaasa hulga esemeid. Peruu valitsus on pidanud Yale'i Ülikooliga läbirääkimisi, et saada tagasi ligi 40 000 Machu Picchust pärit irdmuistist. Peruu lipp on Peruu riigilipp. See on kasutusel alates 1825. aastast.Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust.Ametlikel tseremooniatel kasutatakse lippu, mille keskmisel laiul on riigivapp. Peruu-Tsiili süvik ehk Atacama süvik on süvik Vaikse ookeani idaosas.Selle avastas 1876. aastal laev "Dakia"

Kirjandus
Miks ja kuidas tekivad maavärinad
4
docx

Miks ja kuidas tekivad maavärinad?

6 palli Hoonetele tekivad kerged vigastused, krohv praguneb 7 palli Krohv lõheneb ja variseb tükati maha, seintesse tekivad praod 8 palli Seintesse tekivad laiad lõhed, korstnad ja mälestussambad varisevad 9 palli Kivihoonete seinad ja laed purunevad 10 palli Enamik hooneid variseb, pinnasesse tekivad kuni meetri laiused lõhed 11 palli Maapinda tekib rohkelt lõhesid, mägedes toimuvad varingud ja maalihked Suurimad maavärinad Lissaboni maavärin 1755 1. novembril 1755, kõigi pühakute päeval, viibis suur osa Lissaboni elanikest hommikusel missal. Kella poole kümne ajal tabas linna esimene kolmest tõukest. Pärast lühikest vaheaega järgnes 2 minutiline maavärin. Kõrvulukustava mürinaga varisesid kokku majad, poed ja paleed. Katedraalid ja kirikud matsid oma rusude alla sadu usulikke. Teise tõuke järel, mis kestis 20 minutit, ei jäänud linnas püsti ainsatki kivimaja. Ja siis tabas linna esimese tõuke hilinenud tagajärg

Geograafia
Peruu uudised
33
odt

Peruu uudised

esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud.

Geograafia
Referaat Maavärin ja tsunaami
20
doc

Referaat Maavärin ja tsunaami

RICHTERI SKAALA 1935. aastal lõi Charles Richter logaritmilise seismilise skaala, arvestades energiahulka, mis maavärina jooksul vabaneb, ehk maavärina magnituudi. Richteri magnituudiskaala, mis praeguseks on kasutatav kogu maailmas, baseerub seismojaamades salvestatud kõige suurema laine amplituudil, mis sõltub otseselt vabanevast energiahulgast. Seega võimaldab Richteri skaala võrrelda erinevate maavärinate võimsusi. Võimsaim salvestatud maavärin ulatub Richteri skaala alusel 8,6 magnituudini - sellise maavärina käigus vabaneb ligikaudu 1026 ergi energiat, energiahulk, mis on ligilähedane 1 miljardi tonni trotüüli lõhkamisel vabaneva energiaga. 6 Tugevus Tugevus Sagedus Tunnused magnituudides pallides aastas Richteri skaala Mercalli skaala 1 pall u. 100 000 Väga nõrk maapinna kõikumine;

Geograafia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun