Uue ja vana retoorika vahe seisnes selles, et uues retoorikas, erinevalt vanast, sai keskseks mõisteks tekstuaalsus (Kasik 2002a: 7). 8. Halliday funktsionaalne grammatika Kõige otsesema tõuke andis tekstianalüüsile Halliday funktsionaalne grammatika. Selgeks sai, et keelekasutus ei peegelda objektiivselt maailma, sest keelekasutus on valik paljudest võimalustest. Tekst hoopis loob tähendusi ja kujundab selle kaudu tegelikkust. Hallidaylt võeti tekstianalüüsis kasutusele ka idee kolmest metafunktsioonist. Nimelt on keelel tähistusfunktsioon – ta representeerib maailma, keel loob ja kinnistab identiteete ja suhteid, see on interpersonaalne funktsioon. Keel vormistab ja kujundab sõnumeid – tekstuaalne funktsioon (Kasik 2002a: 8). 9. Tekstihooldest Lingvistiline ja kriitiline tekstianalüüs võimaldavad analüüsida keelekasutussituatsioone, rõhutada valikuvõimalusi ja oma valikute teadlikkust. See aga omakorda asetab olulisele
sõnadest." (Horisont 2004). Enamik kõnetuvastussüsteeme nõuab kõnelemisel sõnade hääldamist ühekaupa ja selgeid pause sõnade vahel. Seotud kõne puhul lähevad programmid palju keerulisemaks, sest tuleb arvesse võtta ka igale sõnale eelnevat ja järgnevat sõna. Kõne tuvastamise teeb raskeks nii taustmüra kui ka erinevad keelekasutused, murded jms suulisele kõnele iseloomulikud ,,omapärad". Tänapäeval kasutatavaim lahendus on häälvalimine. Tekstianalüüsis eristub kolm tasandit morfoloogiline, süntaks ja semantiline. Huvitavaks probleemiks on teksti genereerimine ja lausete planeerimine. Üks võimalus on unifikatsiooni grammatikad mitmete tuhandete reeglitega või üksiklausete, kuid mitte seotud tekstide genereerimiseks kasutatavad sabloonid. Erinev on kitsenduste grammatika, mis ,,koosneb paljudest üksteisest enamasti sõltumatutest reeglitest, millest igaüks esitab mõne keelereeglilaadse fakti
Sotsiaalsed tingimused määravad diskursuse omadused (R. Kasik „Võimu keel“, ERÜ aastaraamat, 2008). Kriitilise lingvistika arendasid välja inglise uurijad 30a tagasi. Teadusharu vundament on 1979 ilmunud 2 raamatut: „Keel ja kontroll“ ja „Keel kui ideoloogia“. Teooria mõtlesid välja Fowler, Hodge, Kress, Trew. Kriitiline lingvistika toetus keeleliste valikute ideele (Halliday „Sissejuhatus funktsionaalsesse lingvistikasse“). Tekstianalüüsis võeti kasutusele Halliday idee, et keel on polüfunktsionaalne ehk mitme ülesandega samaaegselt. Keelekasutus pole referentsiaalse tähendusega ehk üksnes infoandja, vaid tekst räägib autori suhtumisest, tekst on kellelegi adresseeritud – keelekasutuse interpersonaalne aspekt (keelekasutuses on alati 2 osapoolt). Suhtlus ei toimi tühjuses, vaid toimib sotsiaalses ja tegelikus kontekstis, mis tähendab alati ka kõiki teisi tekste, traditsioone jm, mis määravad suhtluse teket
Üks vastaja ütles, et tema eelistab suurt erakonda, kuna see on püsivam, ning ühte küsitletud ei huvitanud see teema. Kui uuriti, kas valimistel osalemine on kohustus või pigem võimalus, siis vastuseid oli erinevaid. Enamasti arvati, et võimalus, kuna inimesed pole kohustatud valima. Üks vastaja arvas, et kohustus, sest sellega antakse tagasisidet riigi heaolust ja kui ise ei vali ,siis valitakse sinu eest. 4.4 Tekstianalüüs Tekstianalüüsis selgus , et kõige enam oli poliitikaga seonduvaid uudiseid valimiste eel Delfis , tervelt 147 haakuvat teemat avalikustas arhiiv. Järgmisena oli Postimees, kus oli 99 poliitikaga seonduvat artiklit ning viimasena Äripäev koos oma 8 artikliga. Delfi ja Postimees on ühed populaarsemad meediaväljaandes. Delfi omab veidi rohkem kõmu -artikleid kui Postimees. Inimestele meeldivad intriigid ning huvi pakuvad rohkem kollase
Mille poolest teksti loomine erineb üldse teistest lingvistilistest tegevustest? Miks me loome tekste? Kommunikatiivsetele eesmärkidel me ei loo originaalset teksti, vaid kasutame juba üldiseid lausungeid. Tekst seevastu on aga alati unikaalne ja seeläbi on seda raske analüüsida. Tähistusfunktsiooni analüüsides võib lähtuda erinevatest protsessidest: - tegelikkuse representeerimine - suhete ja identiteetide konstrueerimine - keelelise esituse vormistamine Vastavalt tekstianalüüsis keskendutakse - esitatavale informatsioonile - osaliste nimetamisele - protsesside ja osaliste rollide analüüsile Analüüsi eesmärgiks on leida informatsiooni, mida intervjueeritav oma jutus räägib, selgitada välja seal peituvad tähendused ja arusaamad. Kvalitatiivne analüüs ei seisne tõdemises, et küsisin nii ja vastati nii. Tuleb analüüsida uut infot andmetest, mis tulenevad vastustest ja seda ilma suurema rõhuta küsimustel
annaabi.ee 
