ja autoriteetne juhendaja. Kuid sagedamini toimub eneseleidmine tänaval, kampades, klassis, see on aga väga ohtlik, sest pole teada, kes lapsele autoriteediks saab. Teismeiga on keeruline eelkõige lapsele endale, kuid suured muutused toimuvad ka suhetes vanemate ja sõpradega. Muutub suhtumine oma kehasse. Suhted eakaaslastega saavad hoopis tähtsamaks kui suhted vanematega. Selleks et teismeline saaks täiskasvanuks, peabki ta läbi tegema kriitilise perioodi, kus ta ütleb endale: ma tean, mis ma tahan. Ja et iseteadvust jagub, annab ta sellest teada ka teistele. Iseenesest pole teismeiga mingi eriline aeg, pigem üks paljudest arenguetappidest. Julgustuseks emadele ei tasu muretseda, et teie omavaheline kontakt pole just kõige parem ja soojem. Need on tavalised lapse mõtted. Julgus vastanduda ja analüüsida ema käitumist näitab ühtaegu tugevat seotust temaga
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
Paukuvad uksed, sõnapodinad ning vihahood- need on need, mis hirmutavadki nii isasid kui emasid. Tihti kuuleme kuidas lapsevanemad räägivad oma murdeealistest lastest ning ainsad emotsioonid, mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend: ,,Jumal aidaku meid!". Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks lahutamatu osa. Käesolev referaat räägibki peamiselt teismelise psüühilisest arengust täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu, tingimusteta armastus, suhted ja sõbrad, enesehinnang, iseseisvumine ja identiteedi otsimine ning tunnete mõistmine. Teismeliste peamised psühholoogilised muutused ja probleemid, millega vanemad peavad tegelema Oma igapäevaelus puutume me tihti kokku noortega, kelle käitumist on sageli raske mõista. Me ei saa aru noore inimese reaktsioone ning oleme pahased nende kasvatamatuse pärast.
õpilase depressiooni ja/või frustratsiooni. Tulemus: milleks pingutada, kui niikuinii ei jõua; apaatsus, käega löömise tunne. Kuidas osa noori sellist patoloogiat ravivad: õpetajale öelda ei julge, vanematel pole aega kuulata -- siis jäävad paremad või halvemad sõbrad. Halvad sõbrad, halb nõu -- lähme jooma, kuniks elu- ja koolimured ununenud; tõmbame rahupiipu ehk narkotsi. Olen kuulnud õpilastelt, et vahest klaasike veini võtab lapsevanem lapsega koos, et stressi maandada -- peaasi, et küla peale "kummutama" ei lähe. Väsimuse vastu ei aita ka kahepäevane tantsu vihtumine ja tantsusaalist intiimsfääri nihkumine. Lohutatakse end sellega, et selleks korraks sai "puhatud", et mittepuhanuna esmaspäeva hommikul kooli tulla. Kaaspedagoogid, haridustöötajad, pedagoogikateadlased, koolijuhid -- kas me märkame väsinud lapsi -- väiksematel lastel on iga teine sõna "suva" või "savi".
ta ei mõtle vanema raske päeva peale, ega ürita temast aru saada, vaid ta kuuleb ainult temale lausutud halbu sõnu. Samas ei ole laps ju milleski süüdi ja teda ei tohi teiste või enda probleemide pärast karistada. Vanem näeb ainult seda, et laps ei kuula, vaidleb vastu, mossitab või jonnib. Sageli kasutab lugupidamatut kõnepruuki või teeb nägusid. Mõlemale poolele tundub, et temal on õigus ning teine ei saa sellest aru. Laps avaldab oma arvamust, aga lapsevanem lööb. Laps on samasugune inimene, kellel on tunded ning oma arvamus. Laps tajub enne tundeid ja alles siis hakkab mõistma mõtteid. Kui temaga kurjal toonil rääkida, tajub ta seda, et lapsevanem on kuri ja kurjustab, kuid mida lapsevanem rääkida või selgeks teha üritab, see jääb arusaamatuks. Lapse ainus soov sellistel hetkedel on pääseda. Kui laps on hirmunud, langevad nii tema õppimis- kui ka suhtlemisvõime. Pealekäratamisest võib kasu olla vaid
muutunud, ning seetõttu koolis on nad automaatselt tõrjutud seisuses. Aga kuidas teha lastele selgeks, et ei loe mida teine kannab, loeb see, et ta on võrdväärne kaaslane? Kahjuks ei teegi seda kuidagi selgeks, sest ka koolis on enesekehtestamine ja seda tehakse teiste arvelt. See tõrjutud olek aga mõjutab last rohkem kui esmapilgul välja paistab, sellest tulevad erinevad hirmud ja see mõjutab ka õppeedukust. Iga lapsevanem kardab veidi oma lapse murdeiga. Sel perioodil ilmub lapse käitumisse trotsi ja püüd iseseisvusele, sageli hinnatakse üle endas toimuvate muutuste tähtsust, kui neid keegi vanem parandab, tunnetavad nad selles, et nende õigusi piiratakse või alahinnatakse.(V. Zukovskaja, ,,Vestlusi kasvatusest", lk.47). Selleks, et lapsega ühine keel leida, tuleb teha kompromisse ning eelkõige peab nooruk teadma, et võib vanemat usaldada, kui usaldust ei ole, siis ei ole mitte midagi
Koosta endale päevakava, kus on kõik nimekirjas olevad ülesanded. Märgi sinna ka kodused ülesanded ja kohtumised. Kanna seda alati kaasas. Kasuta märkmekleepse. Paiguta kleepsud sinna, kus sa neid kindlasti märkad. Loo endale rutiin ja järgi seda. Sea end kooliminekuks valmis iga päev ühtemoodi ja samal ajal. Nõuanded ATH lastevanematele. Kehtestage selged reeglid. Tehke neist lühike nimekiri ja pange see nähtavale kohale. Kaasake teismeline reeglite koostamisse. Teismeline järgib koduseid reegleid tõenäolisemalt, kui ta saab ise nende koostamises kaasa rääkida. Olge järjekindel ja ühel nõul. Kui peres on ainult üks vanem, kes on valmis reegleid järgima, läheb laps lihtsalt selle juurde, kes talle järele annab. Reeglid töötavad ainult siis, kui mõlemad vanemad ja ka lapse õpetajad on ühel nõul, nõustuvad üksteist ja
inimese jaoks juba väikesest peale elu loomulikuks osaks. Teiseks mõjutavad noort lähedaste hinnangud. Kui vanemad ka ise midagi ei tarvita, aga näitavad nendes küsimustes üles tolerantset suhtumist, tähendab, ei näe selles otseselt midagi halba, võib see samuti kallutada noorukit ise midagi järele proovima. Teiselt poolt võib noor inimene sattuda uimastite juurde, kui sidemed perekonnaga halvenevad ja ta ei saa kodunt piisavalt soojust ja turvatunnet. Narkootikumid on sellisel juhul aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega. 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................lk.2 2. Sisukord........................................
MÕJUTUSVAHENDID: 1) Hoiatus kirjalik hoiatus, vormistatakse kohapeal, rakendatakse neile, kellele komisjon iseenesest on juba meede. Kui kohapeal näha, et laps kardab, siis tõenäoliselt rakendatakse hoiatust. Kõige leebem meede. 2) Koolikorralduslikud mõjuvahendid 3) Spetsialisti juurde suunamine 4) Lepitamine 2 osapoole vahel kakluste korral 5) Kohustus elada vanema vm juures, asenduskodus rasked juhtumid, kus probleemid saavadki alguse sellest, et lapsevanem ei täida oma kohuseid 6) Üldkasulik töö 7) Käendus lapsel ei olnudki ühkti lähedast täiskasvanut, noosroopolitseinik võttsi enda käe alla 8) Noorte- või sotsiaalprogrammides v rehabilitatsiooniteenuses v ravikuurides osalemine 9) Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine Tapa ja Kaagvere Lapse iseloomustamise hea aluspõhi tartu maavalitsue kodulehelt, alaealiste komisjoni alt : juhend. Lae arvutisse alla!
..............................................12 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................13 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU...............................................................................16 2 SISSEJUHATUS Kõik inimesed tahavad, et nende elus oleks kõik hästi. Iga lapsevanem tahab oma lapsele parimat, iga õpetaja tahab, et tema õpilastel läheks koolis hästi, iga eriala spetsialist tahab, et tema tööd hinnataks ja väärtustataks. Kõigil on soovid ja unistused, kuid elus tuleb osata taluda ka tagasilööke ja pettumusi. Kui palju me ka ei sooviks, prooviks on elus nii tõusu kui mõõna perioode. Ei saa elada vaid naeratus näol, kui silmis on pisarad, me kõik oleme omamoodi elus saanud tunda raskeid hetki, probleeme, raskus tunnet hinges ja muid
PROBLEEMNE KÄITUMINE Referaat ainest Arengu- ja isiksusepsühholoogia Õppejõud: üks õppejõud üks asula ja aasta SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................3 1. Agressiivne laps.................................................................................................................4 2. Kooliprobleemid mis võivad olla seotud lapse enneaegse sünniga...................................4 3. Antisotsiaalse käitumisega õpilased..................................................................................5 4. Sotsiaalsete oskuste treening.............................................................................................5 5.Käitumishälvikute nägemus kuritegeliku käitumise põhjustest.........................................6 5.1 Sotsiaalsed põhjused.
tooeas-noored-inimesed/ (02.05.2013) 16. Postimees Online, 2003, Noored suhtuvad HIV-positiivsetesse väga tõrjuvalt http://tartu.postimees.ee/131003/online_uudised/114807_1.php (02.05.2013) 17. Ülle Kadastik, 2013, Abordist http://www.naistearst.ee/?pid=15&sid=153 (19.05.2013) 18. Liina Raudik, 2007, Koolid suhtuvad verinoortesse emadesse mõistvalt http://www.epl.ee/news/melu/koolid-suhtuvad-verinoortesse-emadesse-moistvalt.d? id=51081842 (19.05.2013) 19. Tarbija24, 2013, Iga neljas teismeline proovib kaalust alla võtta https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/42671/iga-neljas-teismeline-puuab-kaalust-alla- votta (21.05.2013) 20. Katri Eespere, 2001, Saleduskultuse pahupool: söömishäired http://www.epl.ee/news/arvamus/saleduskultuse-pahupool-soomishaired.d?id=50812940 (21.05.2013)
"Pahatihti tuleb kõik välja alles siis, kui lapsel on juba sügav depressioon. Olen üht last 1,5 tundi keelitanud, kuni ta soostus joonistama ja kirjutama. Rääkida ei suutnudki," tõdeb Tallinna perekeskuse lastepsühholoog Anni Vaher pressikonverentsil, kus Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus tutvustas kampaaniat, millega õhutatakse vanemaid laste veebitegemistel silma peal hoidma. Lisaks kõmu tekitanud "hispaanlanna" juhtumile, kus teismelise kaunitarina esinenud mees poistelt alastipilte ja -videoid välja pommis ning väidetavalt ühe nooruki enesetapuni viis, hüppas mõni päev tagasi Lasnamäe tornmajast surnuks koolitüdruk. Tragöödia ajend peitus tema ema sõnul internetis. Vaher siiski ei usu, et teismeliste enesetapu põhjusi tuleks üksnes internetist otsida. Pigem võib internetiterror osutuda n-ö päriseluski suhteprobleemide käes siplevale noorele viimaseks piisaks karikasse.
.....................................................................................6 4. Mida lapsevanemad peavad tegema?................................................................................. 8 5. Kerge või habras laps?....................................................................................................... 9 6. Mis kooli laps panna?.......................................................................................................10 7. Andekusega seostuvad kooliprobleemid..........................................................................11 8. Andekas vajab tunnustust.................................................................................................13 9. Kuidas tunneb ennast andekas õpilane koolis? ............................................................... 14 2 1. Andekuse mõiste Andekuse definitsioone võib jaotada tinglikult kahte rühma: ühed rõhutavad inimese
igapäevaelu probleeme, ühiskonnaprobleeme, et aidata kaasa heaolu ja õnne saavutamisele. Natukene läks sel perioodil hädasolijatelt kõrvale, et inimesed hakkasid edale keskenduma. J-J. Rousseau (1712-1778) - Prantsuse filosoof, asetas lapse individuaalse pedagoogilise teooria keskmesse. Oluline, et tuleb arvestada lapse arengustaadiumitega. Kasvataja peab last kohtlema austusega, sest laps teab ise, mis on talle hea (uus suundumus). Ütles, et kasvataja pole ainult lapsevanem, vaid ka kõik ümbritsevad inimesed, asjad. Laps ei ole objekt, vaid subjekt. Ütles, et inimene on oma põhiolemuselt hea. Pedagoogiline eesmärk ei tohi sõltuda teoloogilisestest, ega majanduslikest kaalutlustest, vaid inimene peab elama vastavalt oma olemusele. Oluline on lapse uudishimu kasvatamine, laps peab otsima ise teadmisi, olema algataja pool. Pooldas karmi karistust eksimuse korral.
jättis maha jne. Aga viga võib olla ka vanemas. Mõistlik vanem on näiteks selline: annab ise head eeskuju viha väljaelamisel, ei keela lapsel vihane olla, ei vihastu lapse viha peale jne. Lohutuseks võib öelda nii palju, et kui teismelisele meeldivad kummalised soengud, riietus, huvialad ja tal tekivad ebatavalised, kahtlasena tunduvad sõbrad, ei tähenda see veel seda, et lapsest saab kaabakas või kurjategija. Teismeline püüab lihtsalt määratleda oma olemust ja tavaliselt nõuab see vanematest erinemist. Enamik teismelisi saab täiskasvanuks, ilma et paneks maja põlema, hakkaks kanepit suitsetama või saaks teismeliseeas lapse. Ameerika statistika näitab, et 70% lastest muutub üsnagi oma vanemate sarnaseks. Selleks on vaja lihtsalt aega, head huumorimeelt, sallivust, püsivust ja armastust. Füüsilised muutused murdeeas(tüdrukud) Murdeiga toob muutused
sünnitada. Eestis on umbes 8% abortidest alaealiste omad. Seks on väga oluline täiskasvanute staatuse sümbol, kuid seotud ka sõprade hoiakutega. Umbes pooled alaealised on seda kogenud. On leitud, et need, kes tarvitavad alkoholi ja narkootikume, tegelevad tõenäoliselt ka riskeeriva seksuaalkäitumisega. See tähendab kaitsevahendite seksuaalvahekorda. Selle tagajärjed teatavasti on rasedus, HIV, suguhaigused. Samas mõjutavad alkoholitarvitamine ja narkootikumid samuti riskeerivat seksuaalkäitumist. Miks noored käituvad riskivalt: põhjusi on palju * uudishimu, soov igasuguseid asju järele proovida * vanusest tingitud käitumise eripärad - väljakujunemata isiksus, ebaküpsus * madal enesehinnang * isiksuseomadustest tingitud käitumise eripärad (impulsiivsus, sensatsioonijanulisus, hüperaktiivsus jne) * ebarealistlik optimism * kaaslaste mõju ja eeskuju, kambavaim * soov muljet avaldada kellelegi olulisele * kättesaadavus
Õpilane jättis tulemata ka kokkulepitud järelaitamistundidesse. Kool pöördus abi saamiseks juba valla sotsiaaltöötaja poole, kes püüaks ise perega kontakteeruda. Pidasime vajalikuks õpilasele nõustamiskomisjoni suunamist, sest ka spetsialistidelt saime arvamusi, et õpilasele võiks sobida lihtsustatud õppekava või vähemalt eriarsti soovitus viia kogu õpe üle individuaalsele õppekavale. Vajalik dokumentatsioon sai kooli poolt kokku pandud, kuid lapsevanem jäi seisukohale, et tema lapsele pole seda vaja. Siinkohal ei saa lapsevanem aru, et ta tegelikult teeb oma lapse elu raskemaks. Kõik jätkub praeguseni vanamoodi, õpetajad küll õpetavad teda individuaalselt, kuid peagi tuleb tal hakata põhikooli lõpetamiseks sooritama eksameid, paraku lõpueksamite sooritamisel ei saa arvestada tema individuaalsust, küll aga oleks saanud kool ise koostada eksami vastavalt õpilase võimetele, kui õpilane oleks õppinud lihtsustatud õppekava järgi
Meeldiv on õppida, kui on võimalik pastakat ja pliiatsit üles leida. Hea tunde loovad ka mõnusat värvi vihikud ja mugavad kirjutusvahendid. Loomulikult loob hea tunde ka mugav arvutitool ja silmadele mahedalt sobiv valgus. Need on küll detailid, kuid õppimisele häälestumine algab pisiasjadest. Väikestel koolilastel on tihti "koolihirm" ning seda teades saavad lapsevanemad oma lastele suureks toeks olla. See nõuab küll lapsevanematelt mõningast pühendumist, kuid on loomulik, et lapsevanem aitab lapsel õppimist korraldada ja õppeaineid omandada. Kui laps ei taha hommikuti üldse kooli minna - tunneb pidevalt kõhuvalu, pissib öösiti voodisse või suudab raskustega kaasõpilastega suhelda, siis on mõistlik nendel teemadel psühholoogiga konsulteerida. Probleemiks võib osutuda ka klassi ees vastamine, kuna kardetakse veider välja näha või punastada. Tihti tuleneb see sellest, et laste koolivalmidus on erinev ja õppimisvõime on erinev. Lapsel on
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
TALLINNA ÜLIKOOL KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT Anna Uimastid noorte elus: sõltuvuse põhjused ja ennetamine Referaat Tallinn 2010 Sissejuhatus Uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist, meeleolu ja taju (Wikipedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Narkootikum ). Muu hulgas arvatakse nende ainete hulka narkootikumid, mõni ravim, narkoosi-ained, vedelad lahustid, dopingained, alkohol ja tubakas. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust. Uimastite kasutamisega seonduv on paljude Euroopa maade argielus üsna igapaevaseks kõneaineks kujunenud, samuti ka Eestis. Eestis on kultuuritaust, millel uimastikäitumine välja kujuneb, kiiresti muutumas (Kraav 2001:84). Vanemate hõivatus oma muredega ja kooli ainekesksus loovad pinnase mõnuainete proovimiseks ja jatkuvaks kasutamiseks
Peres võiks olla 6 kokkulepe, et vägivaldseid mänge ei mängita. Vägivalla mõiste tuleks lapsega üheskoos arutledes selgeks teha see oleks lapsele ühtlasi elust arusaamist õpetav harjutus. Arvuti ega televiisor ei tohi täita lapsehoidja rolli kuigi pahatihti see just ongi õlekõrs, mis annab vanematele aega oma asju toimetada. Ennekõike peab arvuti last arendama. Internetis on palju arendavaid mänge, aga on ka palju saasta. Lapsevanem lihtsalt peab olema valikute langetamise juures, sest tegelikult ju vastutab vanem otseselt selle eest, mida laps mängib, mida internetis teeb. (Miksonn 2007: 3) Rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC study), mis tehti 2006. aastal Eestis neljandat korda, sedastas nii positiivseid kui ka negatiivseid trende võrreldes 2001/2002. õppeaasta uuringuga. Õpilaste enesehinnanguline tervis on paranenud, ent
Valikuline tähelepanu valgusele, kõvale häälele. Imikute uurimine: Mitteverbaalse käitumise (nt luti imemise mustrid) intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab; Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste kokkutõmmete, silmaliigutuste) mõõtmine; Ära harjutamise meetod esitatakse stiimulit kuni beebi harjub ära, siis esitatakse uus stiimul; Aju kuvamine; Silmaliigutuste uurimine. 5 Jäljendamisvõime uurimine. Emotsioonide väljendamine, häälitsused, huulte prunti ajamine, kulmude tõstmine, silmapilgutamine, sõrmede liigutamine. Vastsündinu eristab ja on võimeline jäljendama õnnelikku, kurba ja imestunud nägu. Teiste inimeste emotsioonide tajumine on oluline emaatiavõime arenguks.
kõikelubatavuse mõõtmes jääb siiski formaalseks. Tegelikus elus on vanemate kasvatusviis alati nüansirikkam ega väljendu vaid nende kahe mõõtme kombinatsioonidena. Seetõttu on 10 otstarbekas rääkida kasvatusmaneeridest laiemas tähenduses, et iseloomustada kasvatusviisi üldisemal kujul, kuid samas haarata selle alla rohkem konkreetseid kasvatust iseloomustavaid jooni. Vanemate kasvatusstiili all mõeldakse eelkõige viisi, kuidas lapsevanem loob emotsionaalse keskkonna oma lapsega suhtlemiseks ning kuidas väljendab oma tundeid ja käitumist. (Cheung & McBride-Chang 2008; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi) Ühtset kasvatusstiilide mudelit ei ole siiani veel suudetud luua (Grolnick & Ryan 1989; viidatud Lepik 2011 magistritöö järgi), kuid D. Baumrind on oma uurimuste tulemusena järeldanud, et vanemate kasvatusstiile võib vastavalt nõudlikkusele ja osavõtlikkusele jagada neljaks: 1. autoritaarsed vanemad; 2
Olen juhtunud kuulma, kuidas laps, kellele vanem lasteaeda järele tuleb, vastab tema küsimisele, et pole päeva jooksul midagi uut õppinud. Laps peab silmas seda, et pole ehk laua taga istunud ja konkreetset töölehte täitnud. Ometi oleme päeva jooksul harjutanud omavahelist suhtlemist ja probleemide lahendamist, käinud jalutuskäigul ning teinud seal erinevaid tähelepanekuid ja omavahel meeldivalt aega veetnud. See kõik võib osutuda elus olulisemaks kui peast arvutamine. Lapsevanem tahab aga konkreetseid tulemusi - lugemist, kirjutamist, arvutamist, et laps saaks koolikatsete tulemusel parimast parimasse kooli. Mismoodi siis öelda, et tegelesime terve päeva väärtuskasvatusega ja meil oli lihtsalt tore päev, kui lapsevanem võtab seda kui tegemata tööd? Ja ka laps tunneb siis, et see tore päev ongi tegelikult hoopis ebaõnnestunud päev ja me oleme vanemate ootusi alt vedanud. Mis aitab siis säilitada seda
Enne ta tundi ei saa, kui on vestlusel käinud. Selgitada välja põhjus ja leida kokkulepe. Aga mida me peaksime teistmoodi tegema, et tund oleks põnevam, kui lapse jaoks on tunnis igav. Vastastike kokkulepete loomine. · Järgmisel vestlusel võtan kaasa veel ühe või kaks õpetajat, kes annavad talle tunde. Enne räägin nende õpetajatega läbi olukorra ja oma kasvatusmeetodid. Tuleb mõelda, keda juurde võtan ja hoolikalt. · Lapsevanem kooli. 3) * Õpilane peab teadma, miks, mida on rakendatud. * Arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades. * Lapsevanema kooli kutsumine.
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
Kasvatustöö-ja probleemid Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgistatud, väljaspoolt tulenevat sekkumist loomulikku arenguprotsessi. Millal on inimene kasvatatav? Siis kui inimene pole iseseisvust saavutanud, pole iseseisvaks toimetulekuks elus valmis. Kasvatusiga lõpeb täiskasvanuikka jõudmisega ehk kasvatus toimub lapse- ja noorukieas. Sissejuhatus: põhimõisted 26.september 2011 Kristi Kõiv: ,,Mida teha siis, kui sinu laps..." Abnormal - anormaalne, ,,mitte" normaalne. Normist kõrvalekaldumine olenemata vanusest, sotsiaalsest rollist või arengulisest perspektiivist. Teisisõnu kohanematu käitumine. Acting out behavior - kitsam termin, mis on üks probleemse käitumise liike. See on teatud liiki vaenulik käitumine ehk tahtlik agressiivne käitumine, mille all on veel ühtliiki probleeme. Märgist
Sotsiaalpedagoogika Referaat 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mis on sotsiaalpedagoogika?.................................................................................. 4 Sotsiaalsed probleemid laste ja noorte asutustes..................................................6 Sotsiaalpedagoogi roll laste ja noorte asutustes..................................................10 Kokkuvõte............................................................................................................. 14 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Referaat on koostatud Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse aine raames eesmärgiga analüüsida sotsiaalpedagoogika teoreetilist ja praktilist olemust. Referaadis antakse ülevaade
kasutab illegaalset mõnuainet kord kuus, 6% kaks-kolm korda kuus ja 4% kord nädalas. 59% kõigist vastanutest kinnitas, et nende tutvusringkonnas on narkoainete pruukijaid. 48% õpilastest ei ole ise narkootikume proovinud, küll on nende tutvusringis inimesi, kes meelemürke tarvitavad. Ja vaid 40% õpilastest ei ole narkootikumidega mingeid kokkupuuteid olnud. Hinnangute keskmise põhjal on sellisel juhul tutvusringkonnas 7 inimest, kes võivad kokku puutuda narkootiliste ainetega. See, et narkootikumid õpilastele üpris kättesaadavad on, pole eriline saladus. Ja see, et lausa 48%-l küsitletud kooliõpilastest on tuttavaid, kes narkootikume tarvitavad, lubab oletada, et tegelikult on meelemürke vähemalt kordki proovinute hulk veelgi suurem kui 12%. Pisut rõõmustavam on see, et 82% üldhariduskoolide õpilastest peab ka mõnekordset narkootiliste ainete tarvitamist kahjulikuks. Vaatamata sellele on nendest 8% ise vähemalt korra narkootikume proovinud. 18% usub, et
Helgil juhtus nii, et enne komsomoliks astumist teda koolist ära ei lastud. Selle peale saabus Helgi ema kooli ja pidas tulise kõne teemal, kuidas kiusatakse Suures Isamaasõjas langenu last. Tänu sellele, ei pidanud Helgi Sallo komsomoliks astuma. Noorukiiga: identiteet vs. identiteedipuudus. Isiksusliku arengu viiendal astmel integreerivad lapsed oma varase kogemuse üheks tervikuks. Neid ei rahulda enam senised lapseea rollid ja nad valmistuvad uute sotsiaalsete rollide omandamiseks. Teismeline tajub tugevat survet keskkonnalt ja elab raskelt läbi talle seatavaid piiranguid. Näiteks Hegi mäletab hästi koduseid vaidlusi kasuisaga ajaloo pärast. Ta tugines õpikus esitatud ajaloole, aga kasuisa ütles, et kõik pole päris nii nagu raamatus kirjas. Nad läksid tuliselt vaidlema kuid kasuisa oli hämmastavalt kannatlik, Helgi tulipäisusega harjunud. Talle omasele, rahulikul moel suutis ta loogikaga punkt punkti haaval Helgile selgeks teha mõned vaidlusküsimused.
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste 4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
