Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teise kontrolltöö konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
põhiseadus, rahvahääletus, kultuurielu, sõnavabadus, riigipea, president, majanduselu, reform, majandustõus, majanduskriis, elukallidus, riigipööre, konstantin, tööpuudus, kultuurikapital, kultuuriautonoomia, elulaad, sätestas, kodanikuõigused, riigivanem, maareform, 1919a, maaseadus, ülikiire, kiireks, strandman, majanduspoliitika, turultÕigusliku aluse rajamiseks eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud asutav kogu. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas
DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi.
*valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus(riigi toetus) -Kodumaise kütuse ja tooraine kasutamine -1927 rahareform -Rahaminister Otto Strandman Välispoliitika: *26.01.1921a Antandi Ülemnõukogu tunnustas ühekorraga kõiki Balti riike *Kaks ohuallikat: -Saksamaa -Venemaa
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu)
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel
Elulaad ja olme Kati Kukk 11.klass Suhtumine omariiklusesse Eesti ühiskonda iseloomustasid iseseisvuse aastail ennekõike rahvuslus ja isamaalisus. Mõnevõrra tegi olukorra keeruliseks vaikiva oleku kehtestamine, sest kaitseseisukorra tingimustes jagunes ühiskond mitmeks üksteisele osaliselt vastanduvaks rühmaks. Üks osa läks meelsasti kaasa reformidega. Teine osa ühiskonnast jäi muutuste suhtes ükskõikseks. Kolmas osa rahvast moodustas opositsiooni isehakanud riigijuhtidele. Absoluutne enamik inimestest pidas Eesti riiki rahva kõrgeimaks paleuseks ja loomulikuks eneseavalduseks. Elulaad Paralleelselt haridustaseme tõusuga kasvas rahva lugemishuvi. Aastatel 19181940 anti välja 30000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Linnakultuuri lahutamatuks osaks kujunesid teatrietendused, kontserdid ja kunstinäitused. Inimesi huvitas ikka veel tehnikaime staatus
10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 4. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920. Aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. Aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene. 1924. aastatel käivitas Otto Strandman uue majanduspoliitika
EESTI VABARIIK Demokraatlik Eesti 1919.aasta alguseks oli teada, et Venemaa kaldus pärast enamlaste riigipööret Eesti asjaajamisest kaugele. Eesti oli saanud iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Eestile aga pidi koostama põhiseadus, mille tegemiseks astus aprillis kokku Asutav Kogu. Põhiseaduses sisaldusid ka laialdased kodanikuõigused, mis olid elanikele meelepärased, põhiliselt sellepärast, et kõrgeimaks võimukandjaks oligi rahvas. Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu, täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Paraku ei pidanud selline asjakorraldus kaua vastu(kuni kriisini). Välja kujunes mitmeparteiline erakondlik süsteem. See ei
10.oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisnike maad,hooned,tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu. Kõigepealt said maad Vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed 4. Mis oli maareformi tulemus? Maareformi käigus asendus mõisamajanduse talumajandusega, kadusid vastuolud. Kujunes välja lojaalne väikemaaomanike kiht. 5. Millised asjaolud tagasid majandustõusu 1920.aastate teisel poolel? Vabadussõja järel algas ülikiire majandustõus. Eriti kiire oli tõus tööstuses. Mine aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Ehitustegevus andis tööd ehitusmaterjalitööstusele. Küttekriis pani aluse põlevkivitööstusele. Vene tellimusetel elavnes metalli ja paberitööstus. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923.aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse pangandusest. Pangad olid andnud liiga palju laene.1924.
oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus · Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, kariloomad jne · Loodi 55000 uut asundustalu: esimesena said maad Vabadussõjas silma paistnud sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad · Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega · Tekib Eesti Vabariigile lojaalne väikeomanike kiht · Peale Vabadussõja lõppu tekib ülikiire majandustõus Eesti ja Rahvasteliit · 26.jaanuar 1921 tunnustab Antandi ülemnõukogu Balti riike iseseisvatena · 22.september 1921 astub Eesti rahvasteliitu · EKP üritab 1.detsembril 1924 relvastatud riigipöördekatset, ebaõnnestub · Venemaa kujutab Eesti julgeolekule endiselt suurt ohtu ja otsitakse võimalikke partnereid nii Suurbritannia kui Soome ja teiste Balti riikide näol
Rahvaerakond. See koondas intelligentsi, linnakodanlust ja talurahvast. Sinna kuulusid Jaan Poska, Jakob Vestholm. Rahvaerakonnast eraldus Kristlik Rahvaerakond, mis ühendas klerikaalsemat osa. Tsentrisse kuulus Eesti Tööerakond, mille moodustas väikekodanlus. Sinna kuulus Otto Strandman, Ants Piip. Vasakpoolsesse ossa kuulus Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei, sinna kuulusid tööstustöölised. Veel oli Eestimaa Kommunistlik Partei, mis oli sunnitud tegutsema põranda all. Esimene põhiseadus 15. juunil 1920 võeti konstitutsioon vastu. Eesti kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas. Võimalus teostada oma võimu anti parlamendivalimiste ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu, mille 100 liiget valiti iga 3 a tagant. Täidesaatev võim oli valitsusel, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem, kes täitis peaministri rolli ning esindas riiki. Kohalikel omavalitsustel oli suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938. Jaotusmaterjal, TV lk. 25 tabel, vihik. 1920.a põhiseadus 1934.a põhiseadus 1938.a põhiseadus Riigipea Puudus riigipea. Riigivanem, kelle valis President. Olid laialdased Esindusfunktisoon rahvas. Talle anti väga õigused. Nt. Võis anda oma riigivanemal. Riigivanema suured õigused dekreetidega seadusi, saata määras parlament. parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus jne
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut),
sunnitööle saatmine..) * ajalehed sulgeti, erakonnad aeti laiali, kodanikuõigused kaotati.. * luuakse uus poliitiline reaalsus piiramatu isevalitsus asendatakse konstitutsioonilise duumamonarhiaga * rahvas saab valida riigiduuma ja selles ka ise osaleda * töötingimuste paranemine * ametiühingute lubamine * ülikoolidele antakse autonoomia * emakeelsete erakoolide lubamine * algkoolis emakeele lubamine * 1. põhiseadus * riigiduuma kokkukutsumine * haridusseltsid * eestlased näitavad ennast aktiivse poliitilise jõuna Muutused (näidetega ) rahvuskultuuri arengus pärast 1905.a. * rahvuskultuuri hüppeline areng (seltside loomine, emakeelse hariduse laienemine, ülikoolide autonoomia..) * kultuuriruum kahestub * hakati nõudma kolme keelt (eesti, vene, saksa) - keeleuuenduslikud suunad - sõnavara rikastamine (nt anti välja sõnaraamat) * rännuhuvi * kutselise teatri sünd Eestis
................................................................. 7 Konstantin Päts ........................................................................................................................ 8 Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 9 Sisepoliitika Vabariiklikule, demokraatlikule riigikorrale alustala panemiseks oli vaja esmalt noore Eesti riigil panna kokku põhiseadus. Selleks kutsuti 23.04.1919 kokku Asutav Kogu. Esimene põhiseadus võeti nende poolt vastu 15.06.1920. Selle alusel kehtestati riigis parlamentaarne demokraatia. Eesti sai endale seadusandliku võimu, Riigikogu, ning täidesaatva võimu, Valitsuse, mille peaks sai riigivanem. Põhiseadus avas tee riigi demokraatlikuks arenguks, kusjuures Eesti
ideoloogiatele Euroopas. Sõja lõpp läänes. Versailles rahuleping. (ptk.9) USA astumine maailmasõtta · 6.aprillil 1917 kuulutasid Ühendriigid Saksamaale sõja. · Saksamaa mõistis, et enam ei saa passiivselt oodata Antandi kokkuvarisemist, vaid Saksamaa peab oma vaenlased purustama enne, kui nende uus liitlane täies võimsuses vaenuväljadele ilmub. Saksa pealetung läänes · 8.jaanuaril 1918 tegi USA president Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Saksamaa lükkas Wilsoni ettepaneku tagasi, olles veendunud, et suudab sõjategevuse enda kasuks pöörata, ja asus läänerindele vägesid koondama. · 21.märtsil 1918 Somme'i all alanud pealetung oli sakslastele esialgu edukas. · Sakslaste takerdumine võimaldas liitlasvägede uuel ülemjuhatajal kindral Fochil koondada jõud otsustavaks vastulöögiks, kasutades selleks ka järjest suuremas
e) Eestile tagastati kultuurivarad leping registreeriti Rahvasteliidus, ning selles oli 20 artiklit 54. 12. Eesti Vabariik 1920. aastatel. 55. Sisepoliitiline, majanduslik ja välispoliitiline areng - vt rühmatöö vastavad küsimused! 56. 57. Sisepoliitiline areng üldvalimistel valiti Asutav kogu Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. aastal Põhiseadus väga liberaalne ja demokraatlik Andis laiad kodanikuõigused kõrgeimaks võimukandjaks rahvas Seadusandlik võim Riigikogul Täidesaatev võim valitsusel, mille nimetas ametisse riigikogu Valitsust juhtis riigivanem riigipea puudus
21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (,,Manifest kõigile Eestimaa rahvastele"). 24. veebruar loodi Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Järgmisel hommikul loeti Realkooli ees ette manifest ja kohe peale seda marssisid sakslased Tallinna ning Eesti üürike iseseisvus katkes üheksaks kuuks. 24.02.1918 kuulutati esmakordselt välja Eesti Vabariik. 5) Eesti Vabariik - · Põhiseaduste väljakuulutamine : Eesti Vabariigi esimene põhiseadus kuulutati välja 15. juulil 1920. aastal. Selle võttsi vastu Asutav Kogu mis loodi põhiseaduse teostamiseks 23. aprillil 1919. a. 1. Põhiseadus sisaldas endas selliseid punkte nagu : 1) Võrdus seaduste ees- 2) Sõna-, mõtte- ja usuvabadus. 3) Isiku ja korteri puutumatus. 4) Kirjavahetuse saladus. 5) Streigivabadus. 6) Ja muud sellist mis puudutas Eesti riigi keelt, valduseid, võimu ja iseisesvust. 2
Rahulepingule kirjutati alla alles 2. veebruaril 1920. aastal. Leping lõpetas sõja, tagas Eestile soodsa idapiiri ning lahendas mitmed majanduslikud (varade jaotamise) probleemid. Venemaa tunnustas tingimusteta Eesti iseseisvust ja loobus igaveseks ajaks kõigist varasematest õigustest Eesti suhtes. Tartu rahu oli olulisim välisleping kogu omariikluse ajaloos. [http://miksike.ee/docs/referaadid2005/vabadussoda_evelin.htm] 2. EESTI VABARIIK 2.1 Sisepoliitiline areng 2.1.1 Eesti Vabariigi I põhiseadus Vabadussõja ajal toimusid valimised Asutavasse Kogusse, mis tuli kokku 23.aprillil 1919. Asutava Kogu (koosnes120 saadikust) ülesanded: · EV põhiseaduse koostamine · seaduste vastuvõtmine kuni uue rahvaesinduse valimisteni 15.juunil 1920 võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega loodi Eestis parlamentaarne vabariik. Põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariigis: 1. kõrgemaks võimukandjaks rahvas, kes teostas oma võimu valimiste kaudu,
Rahvale anti võimalus teostada oma võimu parlamendivalmimiste, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20. eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teostas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees. Valitsusse kuulusid ministrid ja riigivanem. Viimane täitis peaministri rolli, millele lisandusid mõningad riigipea funktsioonid riigi esindamine mitmesugustel ametlikel puhkudel. Kohalikel omavalitsustel (maa-, linna-, alevi- ja vallavolikogudel ja valitsustel) oli kohalike asjade otsustamisel suur iseseisvus. Põhiseadusega kehtestati laialdased kodanikuõigused. Neist olulisemaid olid kodanike täielik võrdsus seaduste ees, vaatamata rahusule, soole, usule, varanduslikule seisusele jne. Kaitseseisukord, mis oli algselt mõeldud ajutisena, püsis kuni 1934. aastani, mil see muudeti üleriigiliseks.
See töötas rohkem kui poolteist aastat ja istungeid peeti Versailles' lossis. Seda nimetatakse ka mõnikord Versailles' rahukonverentsiks. Konverentsist võtsid osa 27 riigi esindajad. Alguses arutati rahulepingute tingimusi suure kümne ehk Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, Jaapani ja Itaalia esindajatest koosnenud nõukogude istungitel, aga hiljem asendus see suure nelikuga. Suurde nelikusse kuulusid Itaalia peaminister ( Orlando ), Suurbritannia peaminister, USA president ja Prantsusmaa peaminister. Aga peaotsustajateks olid siiski Prantsusmaa peaminister ( Clemenceau ), USA riigipea ( Wilson ) ja Suurbritannia peaminister ( Lloyd George ). Muude riikide esindajad pidid nõustuma suure kolmiku pakutavate tingimustega. Isegi antandi suurliitlased Itaalia ja Jaapan jäid asumaadest ilma. Suur kolmik ei arvestanud väikeriikide huvidega. Keskriikide esindajaid rahuläbirääkimisele üldse ei kutsutudki. Kui läbirääkimised olid läbi, sunniti neid
ebaõiglane. Ei suutnud lahendad probleeme, kus osalesid suurriigid Ei teatud, kuidas suhtuda NSVL'i. Antant toetas väike riike, mis sõdisid NSVL vastu. 2.pilet Versailles rahuleping ja selle sisu Rahulepingud sõlmitit eraldi Saksamaa, Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga. Saksamaa ,,Versailles rahu'' 1919 1)territoriaalsed kaotused: Elasass-Lotring Prantsusmaa Eupen,Malmedy Belgia Saarimaa 15aastaks Prantsusmaale, siis rahvahääletus ja saavad ise valida Põhja Schleswig Taani Klaipeda Leedu Lääne Preisi, Poznan Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku ei tohtinud olla allveelaevu,sõjalennukeid,tanke, suuri sõjalaevu ja kahureid 3)demilitariseeritud Reini tsoon Saksalsed ei tohtinud omada seal sõjaväge ega ka kindlustusi 4)kohustused teiste riikide ees reparatsioone pidi maksma 5)Saksamaa ja Keskriigid sõjasüüdlased 3
Eesti 1920datel- 30datel aastatel 3. märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Se
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o
● USA andis Smle reparatsioonise tasumiseks laenu. ● Sm väljus kriisist Locarna konverents 1925 ● Saksamaa oli esimest korda teistega võrdne ● Konverentsil lepiti lõplikult kokku Saksamaa piirid Briand - Kelloggi pakt ● 15 + 48 paktile alla kirjutanud riiki kohustusid loobuma sõjast kui riikidevahelise suhtlemise vahendist Kellogg Briand Patsifism - sõjavastasus 1929 algas ülemaailmne majanduskriis ● Ületootmine ● Vale majandamine ● Valitsuste vale majanduspoliitika Charles Lindbergh Herbert Hoover 1929- 1933 ameeriklased unustavad ära sõna vaesus DEMOKRAATLIKUD RIIGID 1.Reastage järgnvad riigid naistele valimisõiguse andmise järel: Prantsusmaa, Šveits, Soome, Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2
Saaremaal, aga rahutusi oli ka mujal Eestis. Paides tapeti eestlaste 4 vanemat. Eestlased pidid ülestõusu eest Saaremaal ehitama Maasilinna linnuse 1346 Taani kuningas loovutas oma valdused Saksa ordu kõrgmeistrile Linnaõigus dokument või ürik, mis tõestas, et tegemist on linnaga. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene, kes elas linnas ja maksis kodanikumaksu. 1248 Tallinn sai Lübecki linnaõiguse Raad linnanõukogu, valitsus Bürgermeister president, rae juht Linnafoogt maahärrra esindaja rae juures Gild tsunftide ühendus Tsunft ühe eriala käsitööliste ühendus Skraa tsunfti põhikiri Kaubandus Hansa liidu liikmed: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja Novgorodiga. Liivimaal oli ekspordiartiklitest tähtsaim teravili, mida veeti välja soola vastu. Eksporditi ka lina, paekivi ja puitu. Väliskaubanduse hoogustumine laiendas ka sisekaubandust.
sunnitud põgenema Läänemaale. Seal hakati ka otsima võimalusi põgenemaks Rootsi, mis osadel ka õnnestus. Sellega luhtus ka katse Eesti taasiseseivumiseks. PILET 14 1.Demokraatlik Eesti Sisepoliitiline areng- Demokraatia ja vabariiklik riigikord olid saanud paljude eestlaste paleusuks juba 1905.a vabaduse päevadel, kuid realiseeruma hakkasid need ideed alles pärast Veebruarirevolutsiooni. Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud ASUTAV KOGU. See võttis vastu 15. juunil 1920. Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid
avada kõrtse, valmistada alkoholi. Teede tegemise ja korrashoid oli talunike õlgade peal. Poliitiline probleem oli omavalitsuskord, ainsaks käskjaks ja korraldajaks oli keiser. Puudus parlament, ministrid olid allutatud keisrile. Kohalikud kõrgemad ülemused ja ametnikud allusid ministeeriumitele või keisrile. Otsustamisõigus ja tegemisvabadus oli piiratud, nad pidid täitma tähtajalisi käske saadetud Peterburgist. Kogu Venemaal ei tuntud kodanikeõigust, sõnavabadus puudus. Eesmärkides võib pidada: omavalitsemise kaotamist Venemaal, kodanikeõiguste kehtestamine, parlamendi loomine, erakondlik vabadus, võrdsed õigused ja vabadused teiste rahvustega. Jaanuaristreik Tallinnas: Sooviti omavalitsuse taganemist ning sotsiaaldemokraatia kinnitumist. 12. jaanuaril tekkis esimene mässupuhang Tallinnas. Vaguni tehase töömehed lasid auruvälja, tõmmates kõiki teisi töölisi teistest vabrikutest ning õhtuks
annaabi.ee 
