Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tehnika ja kirjanduse kasutamise võimalused loodusõpetuse õpetamisel lastele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loodusõpetuse, paberil, makk, vihm, tahvel, järjesta, ritta, jutte, uurimist, seoseid, etendada, jutustama, teemagaMetsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetajat kasvatajaks (aasta oli 1990 umbes olen sündinud 1985). Ülesanne 1. Võrdle alushariduse ja I kooliastme loodusõpetuse teemasid. Mida märkad? Sarnasused Erinevused Esimeses kooliastmes käsitletakse loodusõpetuse Käsitletakse ilmastiku teemat. teemasid põhjalikumalt. Märkan, et jätkatakse varasemalt käsitletud teemadega ning tegeletakse
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
” (Education for Sustainable Development 2009). Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008) valdkonna „Mina ja keskkond“ üks eesmärke on, et laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Sotsiaalsete oskuste osas on õppekavas välja toodud, et laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd. Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Jätkusuutliku eluviisi tähtsust alushariduses on rõhutanud nii loodusõpetuse valdkonna didaktikud kui mitmed riiklikud ning rahvusvahelised arengukavad (vt lähemalt ptk. nr 1). 6 Euroopas ja ka mujal maailmas on viimase 40 aasta jooksul kasvanud ökokülade ja - kogukondade liikumine. Tegemist on inimeste kogukondadega, kes demonstreerivad oma eluviisiga, kuidas elada jätkusuutlikult nii ökoloogilises, majanduslikus, vaimses kui ka sotsiaalses mõttes
... 22 KUKU! ............................................................................................................................... 22 HELIDE MAAILM .............................................................................................................. 23 ERINEVAD MATERJALID ................................................................................................ 23 Käe ja silma koostööd toetavad mängud on olulised seetõttu, et nad aitavad ajus uusi seoseid tekitada................................................................................................................. 23 VÄIKESED ASJAD ........................................................................................................... 23 KUS ON MINU NINAKE? .................................................................................................. 24 PANE PART PRÄÄKSUMA ............................................................................................
suulisi juhiseid, samuti ei ole jäljendamine nende tugevam külg, mistõttu ka ülesande ette näitamine ei pruugi anda soovitud tulemusi. Tavalised võtted, mida uurijad kasutavad laste julgustamiseks, nagu nt naeratus, ei oma nende laste juures oodatud mõju. Autismiga lastele on iseloomulik vaimse arengu häirumine, mistõttu tuleks uurimisel kasutada vahendeid, mis sobivad kronoloogilise vanuse mõttes nooremate laste uurimiseks. Võib osutuda vajalikuks uurimist alustada mitmeid aastaid noorematele lastele mõeldud ülesannetest. Samas, Aspergeri sündroomiga laste uurimisel võib olla vajadus teatud tüüpi ülesanded valida just vanematele lastele mõeldute hulgast. Arvestades autismiga laste kõneprobleeme, peaks uurimisel kasutama ülesandeid, mis võimaldavad mõõta eraldi kõnelisi oskusi ja ülejäänud intellektuaalseid oskusi. Kui uurida nt lapse mälu või mõtlemist kõne
Esimene laps peab köögiviljade hulgast valima õiged (ainult need, mis kasvavad maa sees ehk juurviljad), neid nimetama ja korvi panema. Teine laps peab seente hulgast valima õiged (ainult söögiseened), neid nimetama ja korvi panema. Võib ka teha puuviljadega ja marjadega (nt õunad, ploomid, kirsid, pirnid, punased sõstrad, vaarikad, mustad sõstrad jne) ja siis laps jaotab ära, mis kasvab puu otsas, mis põõsa. PANEME ASJAD KOTTI Eesmärgid: laps õpib tähti tundma, märkama seoseid tähe ja hääliku vahel ning kuulama sõna algushäälikut. Vanus: 4-6 a Vahendid: kott, lipikuid, majapidamises leiduvad asjad Mängu käik: Andke lapsele poekott ja kinnitage sellele lipik. Lipikule kirjutage täht. Seejärel peab laps leidma viis asja, mille nimi algab selle tähega, ja kotti panema. Kui olete kontrollinud, kas ta on leidnud õiged asjad, pange kotile lipik uue tähega. Kiitke last edusammude eest: "Kas näed, sul on kaks õiget ja see oli veel nii raske täht!"
Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstraktset mõtlemist (kuidas mõistab erinevate nähtuste seoseid jne). Lastel probleemide alged on suure tüenäosusuega näha, ilmnevad juba lasteaia eas 2. LOENG Igaühel on õigus haridusele (ütleb põhiseadus). Nii ka erivajadustega lastel. Kas nt alusharidus või gümnaasiumi või peale seda hariuds käib sinna alla? Enamsti räägitakse siiski selles punktis alusharidusele. Siin probleem: et alusharidus peaks olema kõigile kättesaadav , siis on ikkagi sadu lapsi, kes ootavad lasteaiajärjekorras. ET reaalsus on siiski teine.
Medaliks võiks olla papitükist välja lõigatud ja lastepoolt kujundatud medal. Papitüki asemel võib kasutada ka teisi vahendeid, puit vms. Õpetaja võiks lasta lastel endil kõike teha, kui juhtub, et lapsel kuidagi ei lähe meisterdamine, siis võiks teda juhendada või tagant utsitada, aga enamasti lasta laste fantaasial lennata. Spordivõistlused Viiakse lastega läbi spordivõistlused, mis hõlmavad jooksmist ja palliviskamist. Võistlused käivad selliselt, et lapsed pannakse ritta ja kui õpetaja ütleb tähelepanu, valmis olla, läks, siis lapsed hakkavad jooksma stardist finisisse. Soovitatav korraldada võistlusi väljas värskes õhus. Jooksudistants võiks piirduda 100 meetriga, kuid võiks olla ka väiksem distants. Teine võistlus oleks palliviske võistlus, kus iga laps viskab palli nii kaugele kui jaksab. Sealjuures õpetajad loevad peale sõnu ja õpetavad, kuidas tuleb õigesti visata, et käele haiget ei teeks.
rahaküsimise oskusest. Enamikul lasteraamatute autoritel puudub raha illustratsioonide, veel vähem värviliste illustratsioonide jaoks. Värviliselt ilmusid Vilepi esikteosega samal aastal vaid suurmeister Edgar Valteri ,,Pokuaabits" ning filmi põhjal kirjutatud raamatud - Andrus Kivirähki ,,Lotte" ja Janno Põldma ,,Lepatriinude jõulud". Ilmekaks näiteks must- valgest koletrükiproduktsioonist võib siinkohal tuua kirjastuse Tänapäev sarja ,,Minu esimene raamat": kollasel paberil kohe-katki-minevad, raamaturiiulil teiste-vahele- kaduvad pehmekaanelised vihikud, kuhu pilte on lisatud minimaalselt. Teise näitena võib tuua kirjastuse Canopus poolt välja antud Ira Lemberi ja Heljo Männi raamatud, mis on nii inetud, et tolmuvad tänaseni raamatupoodide allahindluskastides. Aastaks 2006 võib siiski rõõmustada, et vahepealne lasteraamatute illustreerijate põud on mööda saanud ja uusi nimesid on rohkelt (Urmet 2007: 568). Tõus kirjutamises ja
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjuseks oli aga juhtum, kus la
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste teaduskod Kasvatusteaduste osakond KOOPERATIIVNE PROJEKT KEELEKÜMBLUS KUI KASVATUSFILOSOOFILINE PROBLEEM KOOSTAJAD: JUHENDAJA: ENE-SILVIA SARV TALLINN 2008 Sissejuhatus. Meie grupi poolt valitud teema on väga aktuaalne tänapäeval, sest keelekümbluse programm on praegu viidud paljudes koolides. On huvitav teada, mis see termin, nagu ,,keelekümblus" üldse tähendab, selle plussid ja miinused ja milliste probleemidega selle programmi järgi õpivad lapsed kohtuvad. Meie leidsime selle raamatu, nagu ,,Keelekümbluse käsiraamat", kust võtsime palju huvitavaid fakte ja mõtteid. See raamat aitas meid koostada kooperatiivse projekti, kust saab leida erinevaid vastuseid tekkinud küsimustele. Mis motiveeris meid võtta sellise teema? N
(Jürgenson, Ross, Tooming 1962, lk 22 24) Terminoloogiat Lähiäike elektrilahendus atmosfääris välgu näol, millega kaasneb müristamine, kusjuures välgu ja müristamise vahe ei ületa 10 sekundit (välgu kaugus on umbes 3 km või alla selle) Kauge äike äike, mille puhul välgu ja sellega kaasneva müristamise vahe ületab 10 sekundit, või äike, mille puhul on kuulda ainult müristamist. Pälk kauge välk ilma müristamiseta. Hoovihm rünksajupilvedest sadav vihm Rahe tahkete sademete liik. Rahetera südamik on harilikult läbipaistmatu, kaetud mõnikord läbipaistva kihiga, vahel ka vahelduvate läbipaistvate ja läbipaistmatute kihtidega. Rahetera läbimõõt on harilikult 4 5 mm, vahel suurem. Rahet sajab peamiselt soojal aastaajal rünksajupilvedest koos hoovihmaga. Sageli kaasneb rahega äike Tormi-iil järsk tugev tuulepuhang rünksajupilve ja hoogsademete eel.
selgitada) P3 – (isiku enda poolt 1 1% algatatud vestluspartneri parandamine) Tekstiloomeoskuse õpetamine 22 Järgnevalt analüüsin pragmaatika vigu dialoogis. 96st ütlusest esines pragmaatika vigu 29l korral (25%) (vt tabel 2). Kõige sagedamini jättis laps nimetamata referendi (Uurija: Palun, teie kaup. Laps: Ja, ma panen nüüd siia ritta. Laps paneb ostetud esemed ritta). Pragmaatikavigadest ei esinenud: liiga vähest ega liigset informatsiooni, sobimatut oletust partneri teadmiste kohta ning ebavajalikku kordamist. Vähe esines konteksti mittemõistmist (2 korda). “Turulkäimise” dialoogis ilmnes, et üldiselt püsib laps teemas. Vaid ühel korral esines nullvastus (ei vasta) ning kuuel korral ignoreeris laps täiskasvanu algatust. Laps vastas küsimusele ebaadekvaatselt või ei vastanud küsimusele, algatades
Raskused mitmekohaliste arvude lugemisel Raskused numbri- ja tähemärkide eristamisel Numbrite peegelkiri Raskused meelespeetava arvuga ja laenamisega Raskused tegelemisel kümnendmurdudega Raskused numbrite kirjutamisel. ritta ja lahtritesse 2.Mälu Ümberkirjutamise vead Algtõdede meelespidamise raskused Vead pikkades tehetes (nt jagamisel) 3.integratiivsed protsessid ja keelega Raskused mitmekohaliste arvude lugemisel seotud raskused Võimetus teha järeldusi Raskused kümnendmurdude olemuse mõistmisel
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Liivi Hiienurm ELAMUSEL PÕHINEVA TEEMAPARGI ARENDAMINE LASTEGA PEREDELE HÕBEVALGE MÜSTEERIUM OÜ NÄITEL Diplomitöö Juhendaja: Karin Maandi Pärnu 2012 SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Teoreetilised käsitlused..................................................................................................5 1.2. Elamuse mõiste.......................................................................................................9 1.3. Elamusliku toote disainimine.........................................................................
Kägu ja tigu- lihtsalt vahva ettelugemine Naljalammas- sobib kadripäeval ettelugemiseks Röövpoiss-saab lastele lugeda seoses käitumisega Peep ja sõnad Illustreerinud Kristiina Reineller See trükitähtedega -raamat jutustab sellest, kuidas Peep oli suvel vanaema ja vanaisa juures maal. Sellest kuidas ta jäi mõnikord sõnadega kimpu ja kuidas ta viimaks hakkas sõnadest õigesti aru saada. Tuttavad, aga ritta pannes tähendavad mõnikord hoopis midagi muud, kui Peep alguses arvab. Kristiina Reinelleri suurepäraste piltidega raamat teeb koolieelikutele lihtsalt ja lõbusalt selgeks mitme tuntud kõnakäänu tähenduse. Raamat on I klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas. Sisaldab jutukesi: Võta jalad alla- „Peep, võta jalad selga ja mine kutsu vanaema sööma“ Lehmad kaotasid pea- „Lehmad on päris pea kaotanud“ ütles vanaema karjamaal.
6. Lugege koos muinasjutte ja arutlege pärast nende üle. 7. Kuulake plaate või helikassette lastelauludega ja lasteraamatute lindistustega. Seitsmendast kaheteistkümnenda eluaastani. 1. Pange kokku koos legosid ja konstruktoreid 2. Mängige koos lauamänge, minnes järk-järgult raskemateni. 3. Vaadake koos TV-d. Harivad saated oleksid head loomadest, loodusest ja reisimistest. 4. Lahendage koos mõistatusi ja ristsõnu. 5. Lugege ja dramatiseerige koos jutte ja katkendeid lapse lemmikraamatutest. 6. Vaadake koos kogupere filme. Kaksteist eluaastat ja vanemad. 1. Võtke ette ühiseid jalutuskäike koos lemmikloomaga või toitke pargis linde ja oravaid. 2. Mängige koos palli. 3. Esitage pantomiime, näiteks piinlikkust tundvast inimesest, kellel on jalas erivärvi sokid või unustas ta oma nime vms. 4. Püüdke koos väljendada oma tundeid: lõbusust, pettumust, viha, kurbust, uhkust
LASTEKIRJANDUS. SHHI.02.025. EKSAMIKÜSIMUSED. Definitsioonid aimekirjandus- populaarteaduslik kirjandus e teabekirjandus. Kirjandus, mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavatusi ning probleeme. alltekst- kirjanduslikus tekstis sisalduv varjatud, juurdemõeldav, nn ridadevaheline mõte. Allteksti mõistab vaid asjasse pühendunud lugeja. Ka lastekirjandus sisaldab allteksti, mida tänane lugeja enamasti selgituseta ei mõista. autoriraamat- raamat, mille teksti ja illustratsioonid on loonud üks ja sama isik. Levinuim mudel on kunstnikust kirjanikuks (Edgar Valter, Piret Raud). ballaad- Dramaatiliste elementidega lüroeepiline luuletus, mida on sageli ette kantud lauludes. Kujutatakse ebatavalisi, traagilisi või heroilisi sündmusi, ainet leitakse ajaloost (müütidest, muistenditest, legendidest). Keskendub ühele dramaatilisele ja pingestatud sündmusele, on emotsionaalne, sünge, tihti traagilise lõpuga. Nt: Ellen Niit, Marie Underi looming fantaasiakirjandus- ki
Jaan Kaplinski1 Nagu maailm on natuke meie looming, on seda ka tekst. Midagi kirjutades väljendame oma tundeid või hetkemeeleolu, mis on meie jaoks oluline. Kirjutades tahame ilmtingimata kellegagi midagi jagada. Teksti abil edastame oma arusaamu erinevate olukordade kohta elus. Iga tekst on alati vaid üks teiste omanäoliste hulgast. Seetõttu saab seda mõista teiste tekstide kaasabil kontekstis, seoseid luues. Mida rohkem on inimene lugenud, puutunud kokku erinevate tekstidega, seda sügavamalt mõistab ta loetut, loob seoseid. Tänapäeva ühiskonnas ei õnnestu kellelgi vältida tekste ega suhet nendega. Tekstid mitte lihtsalt ei ümbritse meid, vaid on muutunud elu osaks, nendega tekib suhe, need tuleb vastu võtta, kujundada nende kohta oma arvamus. Tuleb õppida olulist vähemolulisest informatsioonist eristama. See tähendab kriitiliselt lugeda ja teksti analüüsida ning seda mõtestada
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
(vt www.eetika.ee/831558). Ja jumal tänatud, sest selles eas on laste suunamine märksa lihtsam ja eeskuju roll tohutult suurem. Aga kodu roll väärtuste kujunemisel? Jah, kodu mõju on tohutu. Aga olgem ausad kodune väärtuskasvatus on paljuski juhuslik. Kui ma näiteks enesevalitsuse kaotan ja raevunult oma mudilase peale karjun, siis jätab see oma jälje. Laps haavub ja õpib, et nii see elu käib. Küllap peagi ka jäljendab. Kui tihti me viitsime end analüüsida, oskame selliseid seoseid luua ja suudame protsessi teadlikult juhtida? Just see on kolmas müüt arvatakse, et lasteaia väärtuskavatus on kodusega võrreldes tühine. Aga kui palju on tegelikult kodusid, kus on lisaks ajale ja tahtmisele ka oskust väärtuste kujundamisega mõtestatult ja järjekindlalt tegeleda? Kus ollakse ühiskonnast ja selle hädadest kolm sammu ees? Loodan, et neid on palju, nii et kodud ja lasteaiad saavad oma jõud ühendada. Nelli Jung, Tartu Ülikooli eetikakeskus Postimees 28.08.2010
omakorda muudavad laste vaimset struktuuri nõnda, et nad on võimelised omandama uusi infotasandeid. Nii ongi rõhk otsesel "praktilisel" kogemusel (Fisher 2005). Meeled nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine võtavad vastu väliseid signaale, stimuleerivad meeleelundite retseptoreid, silmad, kõrvad, nahk, nina ja maitsmispungad stimuleerivad närve, mis omakorda viivad impulsid ajju. Kui vaadata sõna või arvu paberil, siis tekib silma võrkkestale vastav pilt. Võrkkesta retseptoreid stimuleeritakse ning närviimpulsid lähevad mööda nägemisnärvi ajju. Tekkinud impulsid on seotud vastava sõna või arvuga ning see kodeeritakse, et vajadusel uuesti meelde tuletada ja ära tunda. Kodeeritud impulsid salvestatakse mõneks minutiks lühimällu ning samal ajal otsitakse pikaajalisest mälust sarnast informatsiooni (Adams 2007).
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tän
tuletamine e meenutamine. Meeldejätmise käigus tekitatakse mälujälg. Selleks kasutatakse strateegiaid. Mida vanem, seda rohkem strateegiaid omandatakse ja kasutada osatakse. Mälujälg tekib väga aeglaselt, mistõttu aitab see, kui üe ja sama infoga pidevalt kokku puututakse. Üks lihtsamaid strateegiaid ongi kordamine, mida väga palju koolis kasutatakse ja see on esimesi, millega laps kokku puutub ja kasutama õpib. Teine strat. on organiseerimine ehk materjali mõtestatakse ja leitakse seoseid. Seda ÜÕR lapsed tõhusalt kasutada ei oska. Seda kasutavad ka õpetajad, kes püüavad lastele uue info alati millegagi siduda. VAA lapsed seda ei avasta, jäävad sõltuma õpetajast. Mälusüsteem on piiratud - me ei taha oma lühimälu üle koormata, mistõttu on mõistlik oluline ebaolulisest eristada. Säilitamine tagab, et info säiliks ajus pikemat aega ja me vajadusel selle sealt kätte saaksime. Paralleelselt sellega toimub unustamine. VAA korral toimub unustamine kiiremini, kaovad
kajastamis kahte tüüpi kirjandust: usulist ja ilmalikku. Usulisse kategooriasse kuuluvad : piibli ja lauluraamatud, katekismus, palveraamatud ja jutluste töötlused lastele. Ilmaliku Lk hulka kuuluvad: mõtteterade kogumikud, kombeõpikud, “testamendid”, “majapidamisraamatud” jne. Need olid adresseeritud kõrgemast soost lastele. elumudeleid pakkusid ka müütilised ja ajaloolised elulood. Valgustusajastu tõi kaasa tähtsaid muudatusi. Tekkis uus suhtumine, et laps on tühi tahvel, mis tuleb täita elutarkuste ja vajalike oskustega.Nii tekkisid uue žanrid: moraliseeriv argipäevakirjeldus kõrvuti samaväärse didaktiliste seiklusjuttudega.19 sai I poolel on tähtsaks algmaterjaliks lastwekirjandusele vendade Grimmide “Kinder- und Hausmärchen”. Sellel ajal on vanad žanrid au sees, kuid realistlikud lapsepõlvekirjeldused muutuvad idüllilisemaks ja moraal jääb tahaplaanile.Poisteraamatus tohib
suse põhimõtet. Igas tegevuses saab töölehtede kasutamise osa kesta kuni kolmandiku ajast. Töölehed tõhustavad oluliselt iga lapse kaasatust, tähtsustavad tema individu- aalset panust, jätavad lapsele jälje õpitust. Töölehtedel toodud sõnavara peab aga leidma kohe kasutust loomulikes suhtlussituatsioonides (dialoogid, rollimängud, mini- etendused) ja rühma koostegevuses. Oluline on luua töölehtede ja tegevustes kasutatavate mängude vahel seoseid. Mängud peavad olema lastele jõukohased, keeleliselt ja sisuliselt ette valmistatud. Mänguline tegevus tagab kõigi laste osaluse sõltumata sellest, mil määral käsitletu on kinnistunud. Mäng toob keeleõppesse elevuse, interaktiivsuse ja võistlusmomen- did, annab võimaluse saada õpetaja ja kaaslaste tähelepanu ja tunnustuse osaliseks. 17 Õpetajaraamat 8. LAULMINE KEELETEGEVUSES
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Sissejuhatus KOONDPROJEKT "NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005" ARUANNE Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Noorsootöö Keskus TALLINN 2006 1 Koostaja Kadri Kurve Toimetaja Helle Tiisväli Teostus: Kirjastus Argo www.argokirjastus.ee ISBN 9985-72-163-2 Trükitud trükikojas Vali Press Trükiarv 200 2 Sissejuhatus SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 5 FINANTSARUANNE ........................................................................................................................................ 6 Finantsaruande selgitus punktide lõike
halvemal juhul katkestada. 17 Erinevad teooriad inimese arengust Inimese arengu mõjutamine on huvitanud inimkonda juba väga ammusel ajal. AntiikKreekast on teada, et filosoofid jagasid inimese elu 7 aastasteks perioodideks, kusjuures igale perioodile vastas kindel kirjeldus. Oluliseks peeti siiski vaid vabade meeste elu uurimist ja kirjeldamist. Paljud AntiikKreeka skulptorid ja kunstnikud kujutasid last kui kokkusurutud täiskasvanut. Samuti toimus see ka lääne kultuurides. Enne 13.sajandit ei kujutanud kunstnikud last nii nagu meie seda tänapäeval mõistame. Erinevatel aegadel on lapsepõlve vaadatud kui valget lehte, kuhu saab kirjutada mida tahes, nähtud
arengusuundadele. Õpilast suunatakse: väärtustama ühiselu demokraatlikku korraldamist, koostööd, kodanikualgatust ja vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist; olema algatusvõimeline ja ettevõtlik, kujundama isiklikke seisukohti ning neid väljendama; tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi; mõistma avaliku, ettevõtlus- ja mittetulundussektor seoseid ning toimimist; mõistma enda kui üksikisiku rolli ühiskonnas ning omandama oskusi osaleda otsustamisprotsessides; mõistma ettevõtluse rolli ühiskonnas ning suhtuma positiivselt ettevõtlusesse ja selles osalemisesse. Kultuuriline identiteet. Keele ja kirjanduse kui rahvuskultuuri kandjate toel kujuneb õpilastes arusaam endast, teadmine oma juurtest, eesti keele erikujudest (nt Mulgi, Võru, Setu, Kihnu murre).
püstitaud põhiideele (-väitele). Lisas esitatakse illustreeriv materjal, nt fotod, skeemid, tabelid, tekstikoopiad, fotod jms. Lisadele tuleb tekstis viidata. Töö viimistlemine. Uurimus tuleb võimalusel vormistada arvutiga. Tähelepanu tuleb pöörata teksti keelele ja stiilile: sõnastus peab olema selge ja korrektne, töös ei tohi olla õigekirjavigu. Uurimistöö vormistatakse A4 formaadis valgel paberil ja köidetuna. Tekst kirjutatakse lehe ühele poolele, soovitatav reavahe on 1,5, kirja suurus 12, pealkirjade suurus 14, kiri Times New Roman või Arial. Töö leheküljed peavad olema nummerdatud. Uurimus võib olla esitatud ka elektrooniliselt, kui nii on varem kokku lepitud. Uurimistöö kaitsmine. Õpilane esitab lühikese kokkuvõtte oma tööst: tutvustab teemat, töö eesmärki, kasutatud materjale, üldistusi-järeldusi, milleni tööd koostades jõudis,
Oluliseks on ikkagi mingid tegalsed, nende sisekonfliktid, maailmavaade, filosoofia jne. Siin on viide ka modernistliku kõrgkirjanduse mallile läbi Prousti. Kõik see, mis puudutab igapäeva, pole kunstilise atmosfääri loomisel oluline, esteetiliselt tähtis. Siin räägitakse, kuidas ja mida kunst võiks kirjeldada. 90ndatel Unt avaldab ise kaks raamatut ,,Argimütoloogia", ,,Uued argimütoloogiad" mis koondavad Eesti Ekspressile kirjutatud argimütoloogiast jutte. Unt hakkab ise suurt argiasjade mütoloogiat looma, vähemalt nende ajakirjandusse kirjutatud tekstide kaudu lõppkokkuvõttes ise loobki. Selline nõukaaja reaalsus samas kajastub siin läbi eituse. Samal ajal näeme, et kogu nõukaaja maailma surutakse loetelu vormi. Tissen Selle meheni, kelle nimi on Tissen, ta esialgu veel niipea ei jõua. Kõigepealt esimene lõik räägib õhimõtteliselt ilmast, kuidas see jutustajale mõjub ja mida ta veel on ümbritsevast
annaabi.ee 
