Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tegusõna aspektid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tegusõna, lõpetatud, tegusõnad, piiritletud, lugesin, tegusõnadel, laad, kestvad, kestma, kordub, piiritlemata, ootamatult, eesliide, järelliide, lahendama, jutustama, tõusma, pikali, heitma, panemaARVSÕNA 20 Põhiarvsõnade kasutamine nimisõnaga 21 Järgarvsõnade kasutamine nimisõnaga 22 Järgarvsõnade kasutamine ajamäärustes 23 TEGUSÕNA 24 Tegusõnade algvorm 24 2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47
õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse. Soovin Sulle edu! Autor 2 : 1. .................................................
ühilduvad arvus põhisõnaga. Nt Kumb õde sulle rohkem meeldib? Missugused inimesed nad tegelikult on? Mitmendas klassis Mari käib? 6) umbmäärased (indefiniitpronoomenid) Viitavad mingile täpselt määratlemata või tundmatule asjale, nähtusele või tunnusele. iga,igaüks, igamees,kõik, mõlemad, kumbki,emb-kumb, kogu, terve, keegi, miski, mingi, mingisugu ne, miskisugune,ükski, mitu, mitmes, mitu-setu, mitmes-setmes, mõni, mõningane, paljud,üks, tein e. 9. Tegusõna e verb, sõnaliigi iseloomustus ja näited. Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale. Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend- ja väljendtegusõnadeks. Lihttegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad ühest (liht- või tuletatud) tüvest, nt elama, õppima.
Ning i ülivõrre on tema poolt mõeldud. SÕNALIIGID SÕNAD Muutumatud Muutuvad sõnad sõnad Käändsõnad Pöördsõnad Määrsõna Kaassõna Sidesõna Hüüdsõna Arvsõna Nimisõna Tegusõna Asesõna Omadussõna Muutuvad sõnad Käändsõnad: Nimisõna. Sõnad, mis nimetatakse asju, olendeid ja absoluutseid mõisteid (käega mitte katsutavad). Näide: haige (nimisõna) lebas voodis. Sõnad, mis käituvad nimisõna kontekstis kui mõnes teises juba omadussõnana. Näide: haige (omadussõna) koer lamas minu ukse taga. Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks
Wilhelm von Humboldt (raamatust Jaava saare Kaavi keelest) • Isoleeriv – pole mingeid tunnuseid, lõppe (teevad kõik asjad ära sõnajärjega) • Aglutineeriv – lisatakse tüvele osakesi, morfeeme • Flekteeriv (e fleksiooniline)– pakivad tähendusi kokku (bring-brought) • Polüsünteetiline – väga palju erinevaid morfeeme, mis liidetakse kokku, tunnuseks on tavaliselt see, kui ühte sõnasse pannakse kokku mitu tegusõna Morfoloogilise sünteesi astme järgi jagunevad keeled Analüütilisteks – iga sõna lauses koosneb ühest morfeemist (sõnu ei muudeta) Sünteetilisteks – sõnad koosnevad mitmest morfeemist Polüsünteetilisteks – morfeeme on äärmiselt palju 4. Tüpoloogia empiirilisus ja andmete kogumise põhimõtted. Tüpoloog peab usaldama, aga …. Paljusid keeli ei ole uuritud või on uuritud halvasti.
Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi) · modaalverb võima, tohtima, saama, pidama, tulema, näima · afiksaalverb ühendverbid (peale käima, üle ajama, juurde lõikama, üles ütlema) · konjunktsioon (ja, või, nagu)
mhmh (tagasisidesignaalid); noh, no (kõnevooru alustamise vahendid). 4) Onomatopoeetilised interjektsioonid: 4a) elusolendite häälitsusi matkivad sõnad, nt mjäu, piiks, auh-auh, ha-ha-haa; 4b) tegevustega kaasnevaid häälitsusi matkivad sõnad, nt prõks, müts, tik-tak, pots, klips- klõps. Onomatopoeetilised sõnad on tihti reduplikatiivsed, nt kiiga-kääga, piiri-pääri, kill-kõll, müta-mäta. 15. Tegusõna e verb (verbi liigid tähenduse, objekti käände, struktuuri ja süntaktilise funktsiooni alusel) - Tegusõna väljendab tegevust või olemist ja vastab küsimusele mida tegema? Morfoloogiliselt on verb pöördsõna, süntaktiliselt esineb ta lauses öeldisena. Tähenduse järgi võib verbe jagada: 1. Tegemisverbid, mis vastavad küsimusele mida tegema?, nt jooksma, mõtlema, vedama, töötama, lugema, magama. 2
aluse vormist ja sisust. Öeldis ühildub täisalusega harilikult isikus ja arvus 3 10. Milles seisneb ja mis vahenditega väljendub lause aspekt? Lause aspekt: lauses väljenduv suhe situatsiooni kulgemise ja vaatepunkti vahel. Piiritlemata e. imperfektiivsed (Jaan ehitab suvilat, Küün põles), piiritletud e. perfektiivsed (Jaan ehitas suvila, Küün põles maha) ja ebamäärase aspektiga (Jaan sõitis Tartusse) situatsioonid. Lause aspekti kujundab ennekõike verbi sisemine aspekt. Imperfektiivsed situatsioonid · vaatluspunkt jääb situatsiooni kulu sisse · algus- või lõpp-piir ei ole märgitud · vaatluspunkti seistukohalt on situatsioon toimuv Näiteks: Tüdrukud uisutavad. Mees ehitas maja. Perfektiivsed situatsioonid
lauses on alus, kumb sihtis(kaks sõna samas kategoorias, nt subjekti ja objekti ühildumine) •rektsioon - üks põhisõna, mis määrab ka teise sõna vormi (kategooria), aga ise ei ole selle sõna kategoorias) •eraldi morfeem - näitab suhteid 3. Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed. Siin määrab lauseliikmed sõnade järjekord. Selline nähtus toimub inglise keeles. Sõnaliigid: 1. Nimisõna(substantiiv) NP 2. Omadussõna (adjektiiv) AP (võib olla öeldistäide) 2. Tegusõna VP (tegevusnimed ja kesksõnad) 4. Määrsõna(adverb) AdvP 5. Arvsõna (numeraal) QP 6. Asesõna (pronoomen) 7. Määrsõna (kvantor) QP iseloomustab hulka: palju, väga 8. Abisõnad Lauseliikmed: •öeldis ehk (grammatiline) predikaat – tegusõna (mida tegema?) •alus ehk (grammatiline) subjekt - nimisõna (kes?mis?) •sihitis ehk (grammatiline) objekt - nimisõnaline, omastavas, osastavas või nimetavas käändes, mis väljendab objekti, millele tegevus on suunatud v mis on tulemus.
10.2010 Tavalisemad grammatilised kategooriad Arv ehk numerus singular/pluural/(duaal ...) Klass, sealhulgas sugu ehk genus maskulinum / femininum / neutrum ja ka nt elus /elutu, inimene /mitteinimene Määratus ehk definiitsus Kääne ehk casus Võrdlus positiiv / komparatiiv / superlatiiv Aeg ehk tempus Isik ehk persona Kõneviis ehk modus Tegumood ehk genus aktiiv / passiiv; personaal /impersonaal Laad ehk aspekt: lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne Polaarsus: jaatus ja eitus Arv on grammatiline kategooria, mis märgib substantiividel, pronoomenitel ja nendega ühilduvatel verbidel eristatavat arvu. Tavaline eristus on üks | rohkem kui üks, s.t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal
kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU). Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA 59. Isik ehk persona. Grammatiline isik on deiktiline viitamine kõnesituatsioonis osalejatele, nt kõnelejale, kuulajale ja teistele. Väljendub eelkõige pronoomenite süsteemis, aga verbi lõppudena ning vahel ka substantiividel. 60. Polaarsus: jaatus ja eitus 61. Aspekt ehk laad: (lõpetatud / lõpetamata; tulemuslik / mittetulemuslik; punktuaalne / duratiivne; progressiivne) . Aspekt on grammatiline kategooria, mis seostub verbidega ning väljendab verbiga väljendatava sündmuse või seisundi ajalist perspektiivi. Tavaliselt seostub verbi afiksitega, abiverbidega. Aspekti liike: Perfektiivne aspekt väljendab sündmust või seisundit lihtsa tervikuna, võtmata arvesse toimumisaja sisemist struktureeritust. Ta jalutas metsas. He walked there.
· Dresseeritud loomad · Imikpõrsad · Merinetisid · Väljamõeldud loomad · Ärakesinud koerad · Sellesse klassifikatsiooni kaasatud loomad · Sellised, kes värisevad nagu kardaks midagi · Loendamatud loomad · Need, mis on joonistatud väga peene kaameliarvast pintsliga · Teised · Need kes on äsja lõhkunud väga peene lillevaasi Sõnaliigid Universaalsed sõnaliigid on kolm esimest punkti. · nimisõna ehk substantiiv · tegusõna ehk verb · omadussõna ehk adjektiiv · määrsõna ehk adverb · arväsõna ehk numeraal · asesõna ehk pronoomen · määrasõna ehk kvantor (palju/veidi/veel/mõned jms) · abisõnd (artikkel, pre- ja postpositsioonid, abiverbid, partiklid jm) Sõnaliik ja grammatiline kategooria on omavahel seotud: üldiselt teatud grammatilisi kategooriaid väljendatakse teatud sõnaliigi sõnadega. Substantiivis Verbid Adjektiivid
1. isoleeriv (puudub morfoloogia väikseimate üksuste U), 2. aglutineeriv (grammatilised tunnused liidetakse sõnale), 3. flekteeriv (sõna tüvi muutub, mitu grammatilist tähendust), 4. polüsünteetiline (sõnal ja lausel pole erinevust). 20. Grammatiline kategooria Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole
Ülivõrde määratud vorm 26 MÄÄRSÕNA 27 Omadussõnadest tuletatud määrsõnad 27 2 Iseseisvad määrsõnad 28 Määrsõnade võrdlusastmed 30 Määrsõna koht lauses 30 TEGUSÕNA 31 Tegusõna pöördkonnad 31 Tegusõna pööramine 32 Olevik 32 Lihtminevik 33 Täisminevik 35 Enneminevik 37 Tulevik 39 Tähtsamad ebareeglipärased tegusõnad 40
on erinev. Võtame näiteks vabade assotsiatsioonide eksperimendi: katses osalejale esitatakse stiimulsõna, tal tuleb sellele vastata esimese meelde tulnud sõnaga. Saadud andmete põhjal koostavad lingvistid assotsiatsioonide sõnastikke, mida on näiteks otstarbekas kasutada keele õpetamisel. Psühholoogid uurivad samade andmete põhjal semantilisi välju ja püüavad nende põhjal välja selgitada inimteadmiste struktuuri. Psühholingvistikat huvitab esmajoones assotsiatsioonide laad ja selle sõltuvus kasutatud sõnadest. Nimelt vastab inimene harilikult kas paradigmaatiliselt (koer-kass, punane-sinine) või süntagmaatiliselt (koer-haugub, punane-kleit). On selgunud, et koolieelikutel on reeglina ülekaalus süntagmaatilised assotsiatsioonid, 6-7-aastaselt aga toimub paradigmaatiline nihe. Peale selle, vastuste laad sõltub stiimulsõna liigist. Näiteks tegusõnad, võrreldes nimisõnadega, kutsuvad alati esile enam süntagmaatilisi assotsiatsioone.
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
õpitava keelematerjali kohta seletusi Sulle ka emakeeles. Ühelt poolt rõhutakse reeglipärasust ning teiselt poolt tähtsamaid erandeid ja iseärasusi. Käsiraamatus on käsitletud järgmised teemad: 1. Nimisõna (sugu, arvukategooria, käänamine, eesõna ja nimisõna); 2. Omadussõna ( käänamine, omadussõna võrdlusastmed, lühivormid); 3. Määrus (võrdlusastmed, kasutamine); 4. Asesõna ( käänamine); 5. Tegusõna ( pöördkond, ajad, käskiv kõneviis, tegusõnade aspektid, liikumisverbid). 6. Kesksõna (vormid, käänamine) Raamat on mõeldud Sulle ainult abimeheks. Tegelik töö käib tunnis läbi praktilise tegevuse. Soovin Sulle edu! Autor 2 Содержание: 1. Фонетика.........
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
Ta lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. Substantiivid (onoma) ja verbid (rhma). Aleksandria periood (Dionysios Trax); Siit sai alguse meie grammatiline traditsioon. Raamatukogu loomine ning klassikaline kreeka keele uurimine. Grammatikud Aristarchos (III/II saj eKr) ja Dionysos Traakiast (II saj eKr). Aleksandria koolkond käsitles keelt kui midagi sellist, mida saab täpselt kirjeldada. Tunti 8 sõnaliiki: nimi(sõna), tegusõna, kesksõna, asesõna, määrsõna, eessõna, artikkel, sidesõna. Ei tuntud foneetikat ega sõna sisestruktuuri. 40. Keeleuurimine Rooma impeeriumist renessansi lõpuni Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Grammatika võtsid üle kreeka keelest. Kanoniseerisid ladina keele kirjelduse ja selle kaudu keelte kirjeldamise vormi üldse pühajs asjaks. Tähtsaimad grammatikud ja teosed: Marcus Terentius Varro (I saj e. m. a.), Donatus (IV saj m. a. j
Operantne tingimine: Igasugune faktor, mis suudab mjutada käitumist, suudab mjutada ka hoiakuid. Operantne tingimine - phineb sellisel eeldusel, et inimesed kalduvad kordama käitumist, mis omas soovitavat resultaati ja ei korda käitumist, millel oli ebasoovitav resultaat. Seega kui meie mingile teole vi käitumisele järgneb mingi auhind, siis tenäosus, et seda käitumist korratakse, suureneb. Igasugune käitumine, mis leiab hindamist, see tenäoliselt tulevikus ka kordub ja ühtlasi areneb välja ka sellele käitumisele vastav hoiak(vi siis areneb välja enesetaju protsessis). Vastupidi, kui käitumisele järgneb karistus, siis see pärsib sellist käitumist tulevikus. Nt piisab selliste hoiakute kinnistamiseks ka sellest, kui teine inimene ütleb "hästi vi tubli", siis kui me väljendame mingit seisukohta. Ja kui seda teevad veel inimesed, keda me krgelt hindame, siis mjub see veelgi tugevamini. HOIAKUTE MUUTMINE
kodumaast ja rahvuskommetest, käitumisest, omandab isiksuseomadusi tähistava sõnavara jne. Kahjuks võimaldab tänapäeva didaktika kujundada õpilaste hoiakuid ainult kaudselt. Nimetatud ülesannete täitmiseks ei ole seni piisav ka lugemistekstide valik õpikutes. Kõne arendamine on korrektsiooni eesmärk, kuid kõne on ka abiõppeõpilase isiksuse, psüühika ja tegevuse korrigeerimise üks viisidest. Õpetamise iseärasused: Nii õpetamise eesmärgid kui ka laad on abiõppes tavakooliga võrreldes praktilisemad. Õpitakse-harjutatakse praktilist grammatikat, tegeldakse praktilise tekstiõppega. Sellise õpitegevuse eesmärk on omandada keelevahendid ning kõneloome- ja kõnetajuoperatsioonid. Otstarbekas on seejuures eristada (metoodiliselt) keele praktilist õppimist (omandamist) ning praktilisi töövõtteid metakeeleliste ülesannete täitmisel. Esimest liiki tegevus on näiteks lausete ja tegevuspiltide sobitamine
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus.......................................................
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tulemusega Kas? K
• Teiste abistajarollidega kaasnev nõustamine – kui nõustamiseni jõutakse läbi kellegi teise, näiteks õpetaja, arst jne Termin mikronõustamine hõlmab lühikesi, ühekordseid nõustamisseansse, mille eesmärgiks on lasta inimesel oma probleem läbi rääkida või pühenduda nõustamisülesandele, eeldamata tingimata, et toimub veel seansse. Mikronõustamine on suletud, iseseisev nõustamisepisood(McLeod, 2007;40). Oluline on mõista, et nõustamine, ei pea kestma mitmeid tunde, vahel piisab ka mitmest 20 minutilisest koosviibimisest ja selle tulemus võib vahel olla isegi edukam kui tunde kestnud nõustamine. Elementaarne abistamise reegel on see, et kui see, mida sa proovid, ei tööta, ära tee seda edasi- proovi midagi uut(McLeod, 2007;48). 5 3. PEATÜKK Nõustamine nõuab endast väga suurt vastust, nõustamiskoorust ei saa keegi niisama möödaminnes
saksa impeeriumi riiklik muusika) tonaalselt väljendab ennast ka massikultuur. «see muusika sureb, ilma et teda kuuldaks, sureb, ilma kajata» kunst lakkab suhtlemast inimestega ja see on ainus võimalus suunduda autentsusesse. dodekafoonia oli pääs totalitarismist. kunstiteosel oli a meelest utoopiline funktsioon, püüd argususest välja, turusuhete ignoreerimine. kunstiteose üheks erijooneks oli adorno arvates lõpetamatus, kunstiteos on märk sellest, et maailm ei ole lõpetatud. utoopilisus tähendab siin, et on veel ruumi, kuhu liikuda. iga autentne kunstiteos ütleb meile, et maailm ei ole veel valmis, ei ole veel lõpetatud. nüüdne positsioon on teistsugune : maailm on valmis, kõik on olemas. kaubalisus : sotsiaalsed suhted kaotatakse kauba vormi sisse ära. autentne kunst peaks olema lõpetamata. 12.10.2012 eksamist vahepeal : toimub 30.11 ja 7.12 kaks osa. 1 osa eeldab võimet jutustada ümber kellegi ideed, seletada lahti, mis seal toimus. 2 osa
Tänapäeva tekste nii lugeda ei saa, nad nõuavad aristokraatset mõnulemist teksti juures, ometi seondub see lugemine diskomfordiga, teksti sisu kutsub esile kultuurišoki. Tekst on asotsiaalne, segab kultuurikoode, loob uusi tähendusvälju. Lugeja jälgib teksti, mitte süžeed, teost, tervikut, ta võngub kaasa tekstiga, naudib tähendusloomet, mis pole ratsionaalne vaid seondub tundepraktikaga – ja see tuleneb teksti piiritlematust olemusest. Iga lõpetatud lausungit ähvardab ideologiseerimise oht. Tekst on mänguline. Tekst on kangas, tekstuur, põiming. Ta on tähendustloov praktika, ta pole struktuur, vaid struktureerimine. Tekst ei ole objekt, ta on tegevus. Tekst pole üksteisest eraldatud märkide kogum, mis omab mõtet. Mõte tuleb välja selgitada. Teksti instants pole tähendus (tähistatav), vaid tähistaja. Barthes väldib otseselt binaarseid opositsioone, kõik toimub piiril. Tema ideed on lähedased Derrida ja Kristeva omadega. 5
Sellega muutub nähtavaks kunstilise mudeli kahepalgeline loomus: peegeldades üksiksündmust, peegeldab ta ühtaegu kogu maailmapilti; jutustades kangelanna tragismist, jutustab ta elu tragismist üldse. Seepärast on meie jaoks hea või halb lõpp nii tähendusrikas: ta pole üksnes selle või teise süzee lõpuleviimise, vaid terve maailmapildi tunnistaja. Kunstilise ruumi probleem. Huvi kunstilise ruumi probleemi vastu tuleneb kujutelmast, vastavalt millele kunstiteos on teatud viisil piiritletud ruum, mis oma lõplikkuses peegeldab lõpmatut objekti teose suhtes välist maailma. Ruumiline maailmamudel kujuneb tekstides /neis/ organiseerivaks elemendiks, mille ümber 15 ehitatakse ka tema mitteruumilised karakteristikud. /Niisugusel puhul kujuneb/ ruumi olulisimaks topoloogiliseks tunnuseks piir, mille põhitunnuseks on mitteületatavus.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Programmeerimise algkursus 1 - 89 Mida selle kursusel õpetatakse?...................................................................................................3 SISSEJUHATAV SÕNAVÕTT EHK 'MILLEKS ON VAJA PROGRAMMEERIMIST?'......3 PROGRAMMEERIMISE KOHT MUUDE MAAILMA ASJADE SEAS.............................3 PROGRAMMEERIMISKEELTE ÜLDINE JAOTUS ..........................................................7 ESIMESE TEEMA KOKKUVÕTE........................................................................................8 ÜLESANDED......................................................................................................................... 8 PÕHIMÕISTED. OMISTAMISLAUSE. ...................................................................................9 ................................................................................................................................................. 9 SISSEJUHATUS.......
Valerie Preston Dunlop (10.-11. 04.2007 Tallinn) METACHOREOLOGICAL PERSPECTIVES (hõlmab kogu tantsukunsti uurimist tervikuna) ETHNOCHOREOLOGY (etnose, rahvaga seotud tantsuloome) ARCHCIOHOREOLOGY (koreograafilised nn.väljakaevamised, vanade tööde taastamine, n. ,,Kevadpühitsus", ,,Fauni pärastlõuna" taastamine säilinud kirjutiste või muude materjalide alusel jne., ka folkloorne materjal) Grammar and Synthax (art of forms, mental, emotional contact, ideas)- grammatika ja lauseõpetus, uurib tantsuvorme, vaimset ja emotsionaalset sidet loomingu ja selle autoritevahel, loojate ideid. CHOREUTICS (spacial forms, grammar on what they are based of) EUKENETICS (study of rythms, dynamics, frazing) Polyrythmic movements (rythmic in the legs, the other rythm in the arms) Body is not just a flesh political, gender etc. Cathegories TRIADIE PERCEPTION tekib - performer, choreographer, audience suhtest. In post-modern world CREATIVE PERFORMER PROCESS versus PRODUCT (post-moderni aj
B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 1 TÄHESTIK PLANEEDID ENNUSTAVAS ASTROLOOGIAS Järgnevad mõned märksõnad, mis ei ole kindlasti lõplikud - luminaaridele (Päike ja Kuu) ja planeetidele - mida kasutatakse dünaamilises astroloogias. PÄIKE Peamised põhimõtted: elu, elujõud, olemus, minapilt Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 1 kraad ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: isa, igasugune autoriteet, kuulus inimene, kõrgema positsiooniga inimene Päike on kui inimolemuse alustala. Sünnikaardis kujutab see eluteed ja teekonda, mille võtab ette teadlikkust otsiv inimene. Seega on päikesemärk oluline, sest paljastab müüdi või loo, mida inimene oma elus järgib. Selle luminaariga seonduvad transiidid ja pro
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
annaabi.ee 
