Osaühing (0)

Järvamaa Kutsehariduskeskus
Laomajandus
LM 32
Siret Koit
Osaühing (OÜ)
Referaat
Juhendaja : Elo Kadastik
Paide 2010
1. Ärinimi ja kaubamärk
Ärinimi on konkreetsele äriühingule omistatav ainulaadne nimi, mis kantakse äriregistrisse ning mille olemasolu ametlikel dokumentidel, blankettidel ja ka nt kodulehel ettevõtja peab tagama. Seadusest tuleneb mitmeid nõudeid ja piiranguid, mida peab arvestama, otsides tegutsemiseks sobivat ärinime.
Kokkuvõtlikult on ärinime panekul järgmised tingimused:

• Äriühingul võib olla ainult üks ärinimi ning see peab sisaldama viidet ettevõtte tüübile (nt osaühing peab sisaldama ärinimes sõna „osaühing“ või lühendit OÜ),
  
• Ärinimi ei või olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse suhtes. Sageli viidatakse ärinimes tegevusalale (näiteks Kaarli Koristusteenused OÜ), kuid seda on soovitav teha vaid sel juhul, kui ettevõtte peamine tegevus ongi antud teenuse pakkumine. Kui plaanitakse lisaks põhitegevusalale pakkuda teist liiki teenuseid, võib tegevust sisaldav ärinimi muutuda problemaatiliseks.
  
• Nimi peab eristuma äriregistrisse varem kantud nimedest ja kaubamärkidest., kuid kindlat reeglit nime eristatavuse osas pole, kuna see sõltub palju konkreetsest nimest. Nt ärinimed „Photolux“ ja „Fotoluks“ erinevad 3 tähe osas, aga seaduse mõistes on tegu sarnaste nimedega. Samas „Juust“ ja „Just“ erinevad 1 tähe osas, aga sobivad,
  
• Ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega,
  
• Ärinimi peab olema kirjutatud eesti-ladina tähestikus,
  
• Kohanimede kasutamisel peab ärinimes sisalduma kohanimest eristuv täiend,
  
• Piirangud puudutavad veel seadusega kaitstud kaubamärkides sisalduvate nimede kasutamist, füüsiliste ja juriidiliste isikute nimede kasutamist jms.
  

Veendumaks, et teie poolt valitud nimi sobib (ei ole veel kasutusel või liiga sarnane teise nimega), kontrollige nimevariante registrist. Selleks:

• vt veebist https://ariregister.rik.ee/nimeparing.py (mugavaim võimalus) või
  
• esitage Äriregistrile paberkujul avaldus (võib sisaldada kuni 5 erinevat nimevarianti).
  

Ettevõtte võib lisaks ärinimele kasutada kaubamärki. Kaubamärgi võib registreerida ning seda kasutatakse teenuse või toote paremaks identifitseerimiseks.
Et mõista, kui erinevalt kaubamärki saab kasutada, mõned näited registris paiknevatest kaubamärkidest (sulgudes kaubamärgi taotleja /omaniku ärinimi): „Perenaise sai“ (AS Eesti Pagar), „ Club Hollywood“ (BDG Meelelahutuse AS), „Olümpia“ ( Reval Hotelligrupi AS), „Motorex“ (Eesti Näituste AS).
Kui teil on näiteks OÜ Hea leib ja soovite avada kohvikut, siis võite kohviku nimeks vabalt panna näiteks „ Maius “, ärinimi sellele takistusi ei sea. Võite otsustada, kas soovite nime „Maius“ registreerida kaubamärgina või mitte. Kui keegi teine registreerib selle kaubamärgi, siis ei ole teil õigus seda enam kasutada.
2. Asukoht ja juriidiline aadress ning tegevuskoht
Äriühingu asutamisel on oluline eristada mõisteid asukoht ja tegevuskoht. Asukohana märgitakse dokumentides tegeliku asupaiga kohaliku omavalitsuse üksust, nt on selleks Tallinn. Asukoht ja seda täpsustav juriidiline aadress on olulised, kuna kantakse asutamisel Äriregistrisse ja võetakse aluseks äriühingule ametlike teadete ja igapäevases äritegevuses tavaposti saatmisel. Ühel äriühingul saab olla ainult üks asukoht ja seda iseloomustav aadress.
Kui ettevõtet juhitakse ja kogu asjaajamine käib ühest kohast, võib öelda, et tema asukoht ning tegevuskoht ühtivad. Kui aga on tegu nt kauplusteketti või eraldiseisvat laohoonet omava ettevõttega, siis on lisaks asukohale (nö peakontorile) ka mitmeid tegevuskohti , mis võivad asuda ka erinevates linnades ja tegelikult ka eri riikides (nt EL territooriumi piires).
Tegevuskoha aadress on eriti oluline olukorras, kus tegutsetakse erinõuetega tegevusalal. Sel juhul tuleb iga tegevuskoht registreerida eraldi.
Näiteks hulgimüügiettevõte, kellel on laod Tallinnas ja Tartus, peab mõlemad tegevuskohad registreerima majandustegevuse registris, esitades vastavad taotlused nii Tallinna kui Tartu omavalitsusüksustele.
3. Tegevusala
Alates 2008 aastast on ettevõtjal asutamisel kohustus valida endale üks põhitegevusala. Ettevõttel on õigus tegutseda ka kõigis teistes valdkondades, kuid neid ei ole vaja näidata ega teatada . Põhitegevusala tuleb kanda põhikirja ja asutamislepingusse ning teatada äriregistrile.
Tegevusala peab vastama Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK) toodud valdkondadele. EMTAK koos selgitustega on kättesaadav nii paberil kui võrguväljaandena, eesti ja inglise keeles, aadressil
4. Tegevusluba ja – litsents
Enne ettevõtte asutamist tuleb täpselt välja selgitada, kas antud tegevusalal on nõutav tegevusluba või litsents, millised on tegevusloa taotlemise tingimused ning millised on kulutused tegevusloa taotlemiseks.
Paljude tegevuslubade puhul on nõutavad mitmesugused eeltingimused. Näiteks arhiiviteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa taotlemiseks tuleb äriühingul esitada kinnitus , et ta omab lepingut arhivaari kutsetunnistust omava töötajaga või kinnitust, et vastava töötajaga sõlmitakse leping tegevusloa saamisel jne.
Kui alustav ettevõte, kelle tegevusala nõuab tegevusluba või litsentsi, taotleb ettevõtte kandmist äriregistrisse, tuleb see tegevusluba äriregistrisse esitada juba koos teiste vajalike asutamisdokumentidega.