Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Tee iseseisvumiseni - sarnased materjalid

hjused, oktoobri, konstantin, ukogu, iseseisvusmanifest, eestima, liberaalid, ejuht, rahvusluse, sakslased, autonoomia, sotsiaaldemokraadid, konik, peaminister, rnus, kuperjanov, goltz, iguste, kija, eestvedaja, tagaj, riigiduum, viktor, noortest, loosung, ebaedu, idavad, rgeim, soots, julius, igile, dder, martna, eduard, 1904, loobub, noorsoo, igused
thumbnail
10
doc

Eesti teel iseseisvusele

EESTI TEEL ISESEISVUSELE XX SAJANDI ESIMESED AASTAD Kiirenes majanduslik ja poliitiline moderniseerumine. Venestamise surve nõrgenes, uus rahvusluse tõus. Palju uusi seltse ­ rahvuskultuuri edendamiseks. Majandusühistud pakkusid võimalusi majanduselus osalemiseks. Eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ning sotsialism. Tartu liberaalid Postimees (1896), toimetajaks juristiharidusega Jaan Tõnisson. Rahvusmeelsed haritlased (Villem Reiman, Oskar Kallas, Peeter Põld, Karl August Hindley). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja venestamise ja saksastamise vastu. Rünnati baltisaksa ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Kõneleti avalikes paikades ja eesti keeles, esikohal olid rahvusaated.

Ajalugu
158 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti teel iseseisvusele

Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud: liberaalne rahvuslus ja sotsialism. Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism, liberalism, sotsiaaldemokraatia Millisesse erakonda võiks kuuluda? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism, oma huvikapitalide kaitsmine Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt). Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased.

Ajalugu
104 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti iseseisvumine

· tööstusettevõtted, pangad ja maa riigistati · maad ei jagatud talupoegadele vaid hakati rajama ühismajandeid e kommuune · kirik lahutati riigist ja kool kirikust, mõnedest kirikutest tehti punased rahvamajad · enamlased ei soovinud teha koostööd teiste parteidega. Otse vastupidi - osa poliitikuid saadeti maalt välja või nad tegutsesid edasi põranda all, osad ajalehed suleti · Eestit nähti Venemaa osana 1918.aasta veebruaris alustasid sakslased rindel üldpealetungiga. Nõukogude Venemaa oli sõjaliselt võimetu ja enamlased ning nende väesalgad põgenesid Eestist III Iseseisvuse väljakuulutamine 24.veebruar 1918 Rahvuslikud ringkonnad kasutasid tekkinud võimuvaakumit Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks. Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee (J. Vilms, K. Päts, Konstantin Konik) ja koostati iseseisvusmanifest. Manifestis kuuluati Eestimaa

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti iseseisvumine

- Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei 2 · Mapäeva kokkutulek * juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev (Ajutine Maanõukogu), mis oli esimeseks parlamendilaadseks rahvaesinduseks Eestis * täidesaatva organina valis Maapäev Maavalitsuse, mille etteotsa asus Jaan Raamot, keda hiljem asendas Konstantin Päts. * Autonoomia raames olid sellega võimalikud tulemused nüüd saavutatud. Üle jäin nüüd kas rahulduda saavutatuga või otsida teid edasiminekuks * Tallinnas Rahvuskongressil püstitas seetõttu Tööerakonna liider Jüri Vilms uue sihi ­ taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatust föderatiivse Vene riigi koosseisus. E. Oktoobripööre ja enamlaste võim Eestis · 1917.a oktoobris moodustasid enamlased Eestimaa Sõja-

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti teel iseseisvusele

1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) juht Peeter tsaarivalitsusega, poliitiliselt aktiviseerusid nii

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eetsi iseseisvumine

Punaarmeega, enamlased ei tunnistanud rahvusriike, vastased arreteeriti ning hukati ka siin, ettevõtted ja pangad riigistati e. ratsionaliseeriti, kogu maa kuulutati riigi omaks. Algselt rahva hulgas populaarsed bolsevikud hakkasid oma populaarsust kaotama ; mõisamaade mittejagamine, terror ja ebademokraatlikud valitsemismeetodid ei leidnud enam rahva seas mõistmist. Iseseisvumine Iseseisvusmanifest, päästekomitee liikmed, iseseisvuse väljakuulutamine. 18.veebr. 1918 alustasid sakslased pealetungi ning enamlased põgenesid. Kasutamaks edukalt ära sobivat momenti- enamlaste lahkumisel ja sakslaste tulekul tekkivat võimuvaakumit- loodi Maapäeva (selle vanematekogu oli käinud salaja koos ning teinud diplomaatilist eeltööd) poolt paindlikumaks tegutsemiseks võimalike repressioonide tingimustes Eesti Päästekomitee (koosseisus Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms). Päästekomitee

Ajalugu
337 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine.

novembri otsus : 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu . 2) Asutava Kogu kokkusaamiseni on võimul Eesti Maanõukogu(seadusandlikvõim). 3)Eesti kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Need otsused tähendasid sidemete katkemist Venemaaga. Iseseisvumine. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918 a. Venelased põgenesid kuna olid sakslaste peatamiseks nõrgad. Kahe nädalaga olis enamlased Eestist välja löödud . 19. Veebruaril loodi Päästekomitee ( Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik). 21. Veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti (" Manifest kõigile Eestimaa rahvastele") . 23. Veebrual loeti Manifest Pärnu Endla teatri rõdul ette. 24. Veebruar ­ Tallinnas tekkisid väikesed tulevahetused. Moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus ( Peaminister oli Konstantin Päts). 25.veebruar loeti Tallinnas Manifest ette. Saksa okupatsioon. 3. märtsil Brest-Litovkis sõlimitud leping jättis Eestimaa Saksamaale

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eesti iseseisvumine 1920

taotlusi lääne-euroopale;loodi poliitilisi kontakte Miks oli enamlaste poliitika ebademokraatlik? Too 2 näidet. Valimised olid ebademokraatlikud, valida sai ainult töörahvas. Kui Eesti Asutava Kogu valimistel selgus, et enamlased ei võida siis kärbiti kodanikuõigusi: Keelustati poliitilised koosolekud, Suleti ajalehed, Arreteeriti rahvuslasi Millist rolli täitis Päästekomitee ja kes sinna kuulusid? Konstantin Konik, K.Päts ja Jüri Vilms. koostati iseseisvusmanifest, milles nim. Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. (Rahvusväeosadele anti korraldus säilitada saksa vägede suhtes täielik erapooletus) Kus ja millal loeti iseseisvusmanifest esimest korda ette? Esimest korda luges manifesti avalikult ette Maanõukogu saadik Hugo Kuusner 23. veebruari õhtul kell 20 Pärnus Endla teatri rõdult. Miks peetakse Eesti riigi sünnipäevaks 24.veebruari? Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
110
ppt

Eesti iseseisvumine

a. ­ Eesti Asutava Kogu valimised. · 10. veebruar 1918.a. ­ Balti aadel kuulutatakse lindpriiks. Iseseisvuse väljakuulutamine 1918. a. 18. veebruaril alustas Saksa armee Idarindel pealetungi eesmärgiga sundida Nõukogude Venemaa sõjast välja astuma. · Punakaart taandub, sh ka Eestist · Luuakse salajane EESTI PÄÄSTEKOMITEE, ette valmistada ja välja kuulutada Iseseisvusdeklaratsioon. Konstantin Päts Iseseisvuse väljakuulutamine PÄÄSTEKOMITEE liikmed: · Konstantin Päts · Konstantin Konik · Jüri vilms Iseseisvuse väljakuulutamine · 23. veebruar ­ Pärnu Endla teatri rõdu; H. Kuusner. · 24. veebruar Tallinn ­ moodustatakse Eesti Ajutine Valitsus. Peaministriks saab Konstantin Päts. Teavitatakse kogu riiki iseseisvuse väljakuulutamisest. Iseseisvuse väljakuulutamine Eesti Ajutine Valitsus annab välja oma esimesed 5 käsku: · Eesti on sõjas erapooletu · Tühistati enamlaste korraldused;

Ajalugu
140 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti iseseisvumine

jaanuari lõpul toimunud valimised laiali ­ iseseisvus otsustati välja kuulutada revolutsioonilisel teel, manifesti ettelugemisega · Ära loodetakse kasutada aega enamlaste põgenemise ja sakslaste saabumise vahel · Sakslaste pealetung algab 18. Veebruar 1918, kes kahe nädalaga ajab Vene ja punaarmee Eestist välja · Luuakse päästekomitee, kes 21. Veebruaril kiidab heaks iseseisvusmanifesti · 23.02.1918 loetakse iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult ette · 24.02.1918 moodustatakse Eesti ajutine valitsus · 25.02.1918 Tallinna saabuvad saksa okupatsiooniväed Tartu rahu 02.02.1920 · Vabadussõja lõpul 1919 aasta detsembris, kui Narva all peetakse kaitselahinguid toimus Tartus rahukonverents Eesti delegatsioon, mida juhtis Jaan Poska taotles vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvuse tunnistamist ja Idapiiri kindlaks määramist

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti iseseisvumine

Ärahirmutatud Ajutine Valitsus kinnitaski Eestile omavalitsuse andmise seaduse 30. märtsil 1917. Seaduse kohaselt: · Põhja- ja Lõuna-Eesti ühendati ühtseks Eestimaa kubermanguks, selle komissariks sai Jaan Poska (esimest korda ajaloos Eesti moodustas halduslikult ühtse terviku (ei kuulunud sinna Narva ja Setumaa)!) · valiti rahvaesindus ­ Maapäev (nimetatud ka: Ajutine Maanõukogu) ja selle juurde täidesaatev organ ­ Maavalitsus (juhiks Konstantin Päts) Eestlased nagu muudki Vene impeeriumi väikerahvad tundsid suurt soovi koguda kokku üle Venemaa laiali olevad eesti rahvusest sõjaväelased, st. luua rahvuslikud väeosad. Peale pikki kauplemisi andis Vene väejuhatus maikuus selleks loa. Suvel 1917 loodigi Rakveres 1. Eesti polk, hiljem kujunes sellest Eesti diviis (ülemaks sai Johan Laidoner). Eesti poliitilistel parteidel oli päevapoliitilistes küsimustes küll erimeelsusi, kuid

Ajalugu
93 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eesti teel iseseisvusele

Ohustas Saksamaa,kes vellutas juba oktoobris ära saared. Maanõukogu 15.nov otsus: Tähendas riiklike sidemete katkemist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Ettevalmistused Maanõukogu vanematenõukogu poolt iseseisvuse väljakuulutamiseks: Selgitati välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusse, selleks saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon ja loodi sidemed suurriikide diplomaatidega.Korraldasid illegaalseid nõupidamisi. Pärnus loetud iseseisvusmanifest:Päts ja Vilms tegid katse sõita Haapsallu,et seal manifest avalikult ette lugeda.Sakslased jõudsid Pärnu enne Päästekomitee liikmeid,kavatsusest tuli loobuda.Järgmisel päeval ebaõnnestus ka sõit Tartusse.Seejärel tehti manifestist koopiad ja saadeti maakonnalinnadesse laiali,kohalikele rahvuslastele tehti ül-ks see 1.sobival võimalusel rahvale ette lugeda. Balti hertsogiriik jäi loomata-Sest Saksamaa kaotas maailmasõja. Nad heitsid oma relvad,mida kaasa polnud

Eesti ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Taasiseseisvumine

AJALUGU? AJALUGU! Colin Powelli doktriin ­ USA astub alati välja oma huvide kaitseks. Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid ­ viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata ­ absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust ­ puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati. Ilmnesid kohe nõukogude võimu alguses ­ NEP ­ riigiturumajanduse loomine (ainult kod

Ajalugu
211 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti iseseisvumine

Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee(Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti iseseisvumine

· 15. 11.1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. Seepeale aeti Maapäev enamlaste poolt jõuga laiali. · 19.02.1918 otsustas Maapäeva vanematekogu kasutada soodsat rahvusvahelist olukorda (Saksamaa alustas läänest pealetungi Eestile) ja kuulutada Eesti iseseisvaks. · Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, mille koosseisu kuulusid kolme suurema rahvuslikel positsioonidel oleva erakonna juhid. o Konstantin Päts ­ Maaliit o Jüri Vilms ­ Tööerakond o Konstantin Konik ­ Demokraatlik erakond · Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks kasutati taganevate enamlaste ja pealetungivate sakslaste vahele jäävat üürikest võimuvaakumit. · 24.02.1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Demokraatlik Vabariik ning teatati selle erapooletusest Vene Saksa sõjas, samas moodustati Eesti ajutine valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti iseseisvumine

Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Iseseisvuse väljakuulutamine Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võiu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei

Ajalugu
498 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Iseseisvumine

tugevamaks. Neli päeva kestnud, rohkem sakslastele edu toonud, lahingute järel sõlmitud vaheaja järel, marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama. Tänu sellele aeti saksased koguni Riia alusest kaitseliinist läbi, mille peale 3. juulil kirjutati alla vaherahule ­ Landerwehr saadeti enamlastele vastu ning sakslased pidid Lätist lahkuma. Jaan Tõnisson (1868-1941) ­ Sündis Viljandimaa taluniku peres. Omandas Tartu Ülikoolis juristihariduse. 1896.aastal asus toimetama Postimeest, kus tõstis esile eestlaste rahvusluse edendamist ning astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Tänu tema mõttele kroon devalveerida sai Eesti üle majanduskriistist. Jaan Poska (1866-1920) ­ Tallinna endine linnapea ja vandeadvokaat, pidas ka rahvuskubermangu komissari ametit.

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti iseseisvumine

Referaat Eesti iseseisvumine Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Iseseisvumisele eelnevad sündmused ....................................................................................... 4 1917. aasta esimene pool .......................................................................................................... 4 1917. aasta teine pool ................................................................................................................ 4 Iseseisvuse väljakuulutamine .................................................................................................... 5 Saksa okupatsioon ..................................................................................................................... 6 Vabadussõda .........................................................................................................................

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Eesti teel iseseisvusele

Jaan Tõnisson- Postimehe peaoimetaja(1986), tema juhtimisel tõstis ajaleht esile eeslaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki tugevdada, kuid demokraa

Ajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Iseseisvumine

Pisut vähendas valimiste demokraatlikkust vaid nende mitmeastmelisus: alustuseks valiti valdades valijamehed ja seejärel valisid maakondade kaupa kogunenud valijamehed oma esindajad Maanõukogusse; eraldi läkitasid saadikud Maanõukogusse linnade omavalitsused. Maanõukogu esimene koosolek peeti 1. (14.) juulil Toompea lossi Valges saalis. Otsuste elluviimiseks moodustas Maanõukogu täidesaatva asutuse – Maavalitsuse. Selle eesotsas seisis esialgu Jaan Raamot, alates oktoobrist Konstantin Päts. Et Eesti on föderatiivse Vene vabariigi autonoomne osa. Mõnda aega rahuldusid eestlased saavutatuga ega seadnud uusi suuri rahvuspoliitilisi sihte. 3 Eesti iseseisvuse väljakuulutamise põhjused Saavutanud pärast Venemaal toimunud Veebruarirevolutsiooni ajalooliste Eesti alade ühendamise ühtseks rahvuslikuks kubermanguks ja kubermangu omavalitsusasutuste – Maanõukogu ning Maavalitsuse – loomise,

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Eesti iseseisvumine 1918

põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kontrolli all olev nn Nõukogude Eesti, olid Eestist lahkumas ning Saksa armee lähenemas. Eestimaa Päästekomiteele anti kogu riiklik võim Eestis. Päästekomitee liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Kõigil Päästekomitee liikmetel oli võrdne staatus. Paljud allikad nimetavad siiski Konstantin Pätsi Päästekomitee esimeheks. Samal päeval võeti ka vastu otsus iseseisva Eesti Vabariigi väljakuulutamise kohta, mis toimus Manifestiga kõigile Eestimaa rahvastele 24. veebruaril. (Eesti Vabadussõda 1918 ­ 1920 I, 1996). Mõni päev manifesti enne välja kuulutamist Pärnus, oli Tallinnast enamlaste vangistusest

Ajalugu
32 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti iseseisvumine 1917-1920

Eestil iseseisvuda? Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- uste s. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Mõisted · Maapäev- Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919 · Rahvusväeosad · Päästekomitee - 1918. aastal loodud Eesti riigivõimuorgan.liikmed olid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. · Ajutine Valitsus - Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruar 1918. eesotsas Konstantin Päts · Balti hertsogiriik - Ve nemaa endistest Balti kubermangudest koosnev Saksamaa koosseisu kuuluv autonoomne riik, mis ei jõudnud reaalselt toimima hakata. · Asutav Kogu - Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ 23. aprillist 1919. 8

Ajalugu
95 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eesti iseseisvumise konspekt

· 15. 11.1917 kogunes Maapäev Toompea lossi ja kuulutas end ainsaks kõrgemaks võimuks Eestis. Seepeale aeti Maapäev enamlaste poolt jõuga laiali. · 19.02.1918 otsustas Maapäeva vanematekogu kasutada soodsat rahvusvahelist olukorda (Saksamaa alustas läänest pealetungi Eestile) ja kuulutada Eesti iseseisvaks. · Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, mille koosseisu kuulusid kolme suurema rahvuslikel positsioonidel oleva erakonna juhid. o Konstantin Päts ­ Maaliit o Jüri Vilms ­ Tööerakond o Konstantin Konik ­ Demokraatlik erakond · Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks kasutati taganevate enamlaste ja pealetungivate sakslaste vahele jäävat üürikest võimuvaakumit. · 24.02.1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Demokraatlik Vabariik ning teatati selle erapooletusest Vene Saksa sõjas, samas moodustati Eesti ajutine valitsus eesotsas Konstantin Pätsiga

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
9
docx

ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL

seaduseelnõu. Eelnõu toetamiseks korraldati Petrogradis suur eestlaste demonstratsioon, millest võttis osa umbes 40 000 eestlast, sealhulgas 15 000 sõjaväelast. 12.aprillil oli ajutine valitsus sunnitud eestlaste poolsetele nõudmistele järele andma ja seaduseelnõu kinnitama. Eesti liideti ühtseks kubermamanguks ning kutsuti kokku Maanõukogu, kes moodustas Maavalitsuse ja kelle juhtimisel hakati teostama demokraatlikku riigikorda. Maavalitsuse esimeheks valiti Konstantin Päts. Alus riiklikus iseseisvumiseks oli loodud. RIIGIPÖÖRE VENEMAAL. 7.novembril 1917.a.tabas Venemaad järjekordne vapustus - toimus enamlaste poolt läbi viidud uus riigipööre. Võim läks nõukogude kätte, kes kehtestasid riigis punase terrori. Vaatamata sellele, et vähemusrahvustele lubati enesemääramisõigus kuni Venemaast lahkulöömiseni, ei tunnustanud uus valitsus Eestile antud autonoomiat ega ka Maanõukogu.

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti iseseisvumise kokkuvõte

Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema. Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. Rahvuslikud ringkonnad kasutasid tekkinud võimuvaakumit Eesti iseseisvuse väljakuulutamiseks. Moodustati erakorraliste volitustega Eesti Päästekomitee (J. Vilms, K. Päts, Konstantin Konik) ja koostati iseseisvusmanifest. Manifestis kuulutati Eestimaa Iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks ja see kanti ette 23.veebruaril Pärnus "Endlas". 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus eesotsas K.Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Konspekt Eesti iseseisvumisajast

omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid Muutused Venemaal: · Ajutise valitsuse kukutamine Maanõukogu 15. (28.) novembri otsus: 1) asutav kogu määrab riigikorra, 2) kõrgeim võim on maanõukogul, 3) kehtivad ainult maapäeva seadused Loodeti kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslast saabumise vahel, sest teati et saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, et võtta võim enamlastelt, ja et venemaa oleks taganenud. PÄÄSTEKOMITEE: Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik Vajadus: erakorralisetes oludes, eelkõige iseseisvumisel. Tegevus: päästa Eesti ISESEISVUMINE: 24. veebruar 1918: · Rahvuslikud jõud eesotsas Omakaitsega haaravad Tallinnas kontrolli. · Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse, mille peaministriks sai K. Päts. · Linna kleebiti üles tuhandeid eksemplare iseseisvusmanifesti, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud. AS Luteri puitehas, alustas vineeri tootmist ja tootis 80% Venemaa vineerist. Lisaks toodeti ka mööblit. Paberitootmise kasvas plahvatuslikult sajandivahendusel. Varem tehti kaltsudest, nüüd tselluloosist. Muidu oli ka tsemendi, lubja, telliskivi, klaasivabrikud Toiduainetetlööstuses oli hulgaliselt meiereid ja jahuveskisid. Linnadesse rajati auruveskeid ja kõrvale leivavabrikuid. Paljud ettevõtted kuulusid Venemaale, vähesed sakslased ja prantslased. Alles kolmandal kohal oli baltisaksa kapital. Eestlaste osakaal imepisike: Linavabrikud, Tartu telefonivabrik, Rakke lubjatehas, Viljandi tikuvabrik. Ühiskonna politiseerumise algus Sajandivahetus: rahvuslaste uus põlvkond Eestlaste poliitilise ärkamise aeg – 20. saj algus. Eestlastel ei olnud selle ajani poliitilises elus tegutsemise kogemust. Eestlaste katsed poliitikat teha lakkasid peaaegu täielikult, kui algas venestamine. 19. saj lõpul ja 20

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased. Väljarännati kõige rohkem Venemaale - 120 000 inimest ja Põhja-Ameerikasse - 15 000 inimest. Linnastumine oli madal, maarahvastik oli 80%. Suurim linn oli Tallinn 116 000 inimest. Linnaelanikest olid eestlased vaid umbes 60%. Majanduslik edenemine: põllumajandus (mõisamajandus, talumajandus, Stolõpini agraarreform), tööstus (tekstiilitööstus, masinaehitus, paberitööstus, ehitusmaterjalide tööstus, toiduainetetööstus):

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

Rüütlitele saadeti Riiast abiväge ja eestlased taganesid Koiva (läti keeles Gauja) lisajõe Ümera äärsetesse metsadesse. Ootamatu rünnakuga jälitajad purustati. Lahingu tähtsus seisnes eelkõige julguse andmises edasiseks võitluseks. 1211.a piirasid sakslased Viljandi linnust, sundisid eestlased alistuma ning ristisid neid. Samal aastal tegid eestlased vasturetke liivlaste Toreida linnuse alla. Kuigi edu ei saavutatud, olid mõlema poole kaotused suured. Kuna vastastikused röövretked olid maa välja

Ajalugu
1455 allalaadimist
thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

Võitlus 1208 Esimene retk Näitab, et vabadusvõitluse alul olid eestlaste väed + eestlaste vasturetk enam-vähem võrdsed Põhjamaade vägedega 1210 Võnnu piiramine ja Ümera lahing + Eestlased vs sakslased liivlastega 1210 ja 1212 Vene vägede retk Eestisse + Piiratakse Otepääd ja Varbolat + Mõlemal korral lepiti rahaga ning lahkuti 1212 Toreida vaherahu 1215 ristisõdijate (sakslased) retk Läänemaale + väideti, et rahu sõlmiti ainult Sakala ja Ugandiga + kolme maleva (kolme maakonna sõjaväed ühendusid) manööver üks vägi Latkalisse teine vägi Toreida alla, et liivlased ei saaks edasi

Ajalugu
125 allalaadimist
thumbnail
24
doc

11.klassi ajaloo kokkuvõte

11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad ­ Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard ­ rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert ­ jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 ­ Riia asutamine 1202 ­ Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo ­ Liivlaste vanem Lembitu ­ Eestlaste vanem 1206/07 ­ Liivlased alistati ja ristiti

Ajalugu
511 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

liivlasi varitsema. Need võideti ootamatu rünnakuga. Innustas eestlasi. 1210 - Novgorodi vürst Mstislav Uljas ja Pihkva vürst Vladimir piirasid Otepääd. Linn ostis ennast vabaks 400 marga hõbeda eest (80kg hõbedat). 1211 - Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt. Esmakordselt eestis kasutati piiramis torne, kiviheite masinaid ja ambe. Kuuendal päeval algasid läbirääkimised. Linnas oli puudus joogiveest ja palju haavatuid. Preestrid ristisid linnuse (mitte selle elanikke) ja sakslased võtsid pantvange ning läksid tagasi liivimaale. 1211 algus - Sakalaste, Ugalaste, läänemaalaste ja saarlaste retk Toreidasse. Loodeti isegi Riiat vallutada, kuid sakslastele saabus abivägesid ja eestlased pidid taanduma. 1212 - Toreida rahu (3 aastat). See saadi, sest saarlased piirasid Toreida linnust, kus valitses Kaupo. Rahuleppingu sõlmimise põhjuseks oli kõige muu ka eestisse jõudnud katk. 1212 - Mstislav Uljas, Novgorodi vürst, tuli sõjakäiguga järva- ning harjumaale

Ajalugu
194 allalaadimist
thumbnail
23
docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

eestlastega kestis 1208-1227. 1208-1212 korraldasid ordu ja piiskop Albert koos liivlaste ja latgalitega hulga rüüsteretki Ugandasse, Sakalasse, Soontagasse ning vallutati Otepää ja Viljandi linnused. Eestlaste alistamiseks külad riisuti ja põletati, mehed tapeti ning naised ja lapsed viidi vangi. Ümera lahingus 1210 saavutasid võidu eestlased, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. 1215 alistasid sakslased Sakala ja Ugandi ning vallutasid Lembitu linnuse Lõhavere. Sakala vanem Lembitu kogus kokku mandrieestlaste ühendatud maleva (6000) meest. 21. septembril 1917. a. leidis Paala jõe ääres aset muistse vabadusvõitluse otsustav lahing, mida nimetatakse Madisepäeva lahinguks. See määras eestlaste saatuse järgnevaks seitsmeks sajandiks ­ seitse sajandit orjapõlve. Läti sõjasulane Veiko tappis Lembitu selja tagant sõjakirvega (tapper)

Eesti ajalugu
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun