Gustave Le Bon, "Hulkade psühholoogia" Mari Siilivask Le Bon oli positivistlike ideede leviku ajastu mõtleja. Tema lähenemine sotsiaalteadustele ja ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmisele oli põhimõtteliselt samasugune, kui kõigile teistele teadustele (Le Bon huvitus veel paljust muust peale ühiskonna ja psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse)
Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. Juba sünnist peale tutvub inimene mitmesuguste lihtsate asjade ja nähtustega enda ümber. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Füüsika on vaid 1 loodusteaduste alaliik. Füüsika koosneb kõikidest asjadest mida sa näed. Peaaegu kõigel siin maailmas on füüsikaline seletus. Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset
Inimesele peab igal ajal olema võimalus asjade üle arutleda ehk võimalus mõistuse avalikule kasutusele. Valgustust pole lubatud piirata, kuna see takistaks inimkonna arengu parema elu poole. Riigi seisukohast on valgustuse tingimuseks valitseja, kes soosib valgustumist. Sel juhul on antud rahvale võimalus ning järk-järgult saadakse vaimselt täiskasvanuks ehk valgustunuks. Teoses keskendub Kant religioonile. Miks mitte kunstile ega teadustele? Seepärast kuna Religioon on üks tugevamaid võimalusi võimalusi valgustust levitada kogu rahva seas.
Kirjuta lahti mõistete tähendus, vasta küsimustele jne. (too võimalusel näiteid)! Maailm-Teadmiste süsteem, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhtestab end sellega. Loodus-on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond, vastandud selles määratluses inimeste poolt loodud e tehiskeskkonnale, aga ka inimesi pmbritsevale mentaalset e vaimset komponenti(kunsti, muusikat, arhitektuuri) Loodusteadus-on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustee teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Füüsika- uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi, tegeleb looduse piirmiste struktuuritasemeega-kõige suuremate ja väiksemate objektidega. • Kuidas defineeritakse füüsikas vaatleja?Vaatleja on isik, kes saab ja töötleb infot maailma kohta. • Looduse struktuuritasemete skeem.
Füüsikalise looduskäsitluse alused Maailm kõik, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest samamoodi nagu kõiki teisi inimesi Loodus inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond Loodusained koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi Mida uurib füüsika - füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. Vaatleja inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejal peavad olema: 1) vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2) aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3) mälu ehk
Vaadates end ümbritsevas tänapäevases ühiskonnas ringi, näen sageli, et inimesed tormavad nagu oravad ratta peal ning paistavad unustavat, missugune elu tegelikult olla võiks. Ainus, millest mõeldakse, on töö, rahaprobleemid ning kõik muserdav. Milleks, tahaksin ma küsida? Miks vaevata oma pead kõige negatiivsega? Mõeldes negatiivselt saadame endast välja ka samasuguseid energialaineid, mis tõmbavad veel rohkem mittemeelepärast ligi. Veel, miks mõelda igasugustele teadustele, kellel on vaja teada pisiasjadeni selle maailma saladusi? Kui kõik välja uurida, pole enam mitte midagi põnevat ja salapärast järel. Pole vaja inimestele matemaatilisi valemeid ning suuri teooriaid. On tore, kui inimesed teavad palju ja suudavad seeläbi ka palju korda saata. Ent inimesed vajavad õnne ja armastust, et tunda end elusana. Nagu raamatus öeldi, on elu ilma õrnuseta ning armastuseta elutu, krigisev masinavärk. Kõik
uute, tunnetuslikult ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine ja rakendamine ning juba olemasolevate teadmiste töötlemine, kasutamine ja säilitamine. · Teadus tõsikindlate (usaldusväärsete), loogiliselt mittevasturääkivate teadmiste ajalooliselt arenev süsteem, mis hõlmab ühiskonna, looduse ja mõtlemise seaduseid. Sissejuhatus · Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, ning mis kasutab matemaatikat kirjeldamaks seoseid looduses. 1.2. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Ei Maal ega terves universumis leidu sellist keha, mis ei alluks füüsika poolt uuritavatele seadustele. Mis on füüsika ja mida ta uurib? · Füüsika ei uuri, mis ainest kehad koosnevad, vaid seda, mis nendega kõige ümbritseva mõjul juhtuda võib. Samuti uurib igasuguseid muutumisi
Seintele aga maaliti pilte tema elust,mis pidid aitama teda pärast surma. 17.Nimeta 3 Egiptuse jumalat(nimi ja mis jumal ta on) Ra-päikesejumal ,Horos-taevajumal (kaitses vaaraode võimu), That-tarkusejumal, Osiris-viljakusejumal (surnuteriigi valitseja) 18.Miks ehitati templeid ja millised need välja nägid Templid ehitati jumalate auks.Suurest väravast pääses sammastega siseõue, sealt edasi pääses sammassaali ja selle taga asus pühamu.Sinna võisid minna ainul preestrid. 19.Mis teadustele panid aluse egiptlased? Aritmeetika, geomeetria, arstiteadus ja nad koostasid täpse kalendri. 20.Iseloomusta Thutmosis III Ta oli kõige suurem vallutaja Egiptuse ajaloos.ta tegi Aasiasse üle kümne sõjaretke.Jõudes Eufrati jõe kaldale lasi ta oma võidu auks mälestussamba püstitada. 21.Iseloomusta Ramses II Tema pidas soda Hetiitidega,aga 1269 eKr sõlmis ta Hetiidi kuningaga rahu ja sõpruse lepingu, ning abiellus tema tütrega. 22
lõpetama. 27. novembril 1918 andis sõjaväekomando komandör Tartu ülikooli üle Eesti Ajutise Valitsuse moodustatud komisjonile. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool (1919-1940) Eesti Ajutise Valitsuse poolt moodustatud komisjoni tegevust juhtis Peeter Põld, kes nimetati ülikooli hoolekandjaks. 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina, kus pandi alus rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud. Tartu Riiklik Ülikool (1940-1941) 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. Toimus õppekavade ühtlustamine Nõukogude Liidus kehtivatega ja üleminek üleliidulisele õppekorraldusele: kursuste süsteem, õppekavadesse lülitati
Nimed: Aleksander Suur - Makedoonia kuningas, antiikaja kuulsaim ja edukaim väejuht. Hellenismi periood algas tema sõjaretkedega Pärsiasse. Tema õpetajaks oli Aristoteles. Ta oli julm väejuht. Lasi end jumalaks kuulutada. Aristoteles Platoni õpilane, elas 4. Sajandil. Peetakse antiikaja ühejs targemaks inimeseks. Tema järgi eksisteerib ainult meeltega tajutav maailm. Tegeles paljude valdkondadega, andis teadustele nimed (loogika, füüsika, politoloogia jne). Ta oli Aleksander Suure õpetaja. Ta oli filosoof. Tema meelest oli riigi eesmärk taga oma kodanikele õnnelik elu. Homeros Pime laulik ja poeet. ''Illiase'' ja ''Odüsseia'' autoriks. Elas 8.-7. Saj. Peeti parimaks ja kõige kuulsamaks Kreeka poeediks. Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Aristokraat. Asutas oma kooli Akadeemia. Sõnastas oma vaated dialoogidena
Tunnid 2/4 N 10.00 Raskusaste: 5 Ajakulu: 2,5 h F. Bacon "Uus Organon" Inimesed kes räägivad loodusest kui läbi uuritud asjast põhjustavad sellega tohutut kahju filosoofiale ja teadustele. Seda on teinud ka need, kes ütlevad, et teada midagi ei ole võimalik. Ta mainib ka antiikkreeklasi, kes arvasid, et see kas midagi on teada ei ole mitte vaidluse, vaid kogemuse asi. Tavainimesed meetod midagi teada on see, et kõigepealt määravad nad tõsikindluse astmed. Seejärel rajame mõttele uue ja kindla tee meelte tajumisest endist. Tekstis leitakse, et igapäeva elu ja nii nimetatud iidolid rikuvad ära algse mõte. Autor pakub välja, et
1. Mis on füüsika ja mida ta uurib? Füüsika on üks fundamentaalsem täppisteadus, mis on aluseks enamustele teadustele, Füüsika on loodusteadus, mis uurib täppisteaduslike meetoditega mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid. 2. Mis on mateeria põhivormid? Mateeria põhivormideks on aine ja väli. 3. Mis on mateeria? Kõike, mis maailmas reaalselt eksisteerib, mida me võime meeleorganite abil aistida 4. Mis on loodusnähtus? Igasugust mateeria muutumist nimetatakse loodusnähtuseks. 5. Mis vahe on vaatlusel ja katsel?
On 4 liiki vastastikmõusid 1)gravitatsiooniline 2)elektromagnetiline 3)tuumajõud ja 4)nõrk vastastikmõju- põhjustab suurte tuumade lagunemist, mõjutab elementaarosakeste muundumisi. Elektriõpetus tegeleb elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika-tegeleb paigalseisvate laengutega 2)elektrodünaamika-uurib laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi Osad: a)alalisvool b)vahelduvvool c)magnetism d)elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele. Elektrienergia eelised: *kergesti muundatav teisteks liikideks *saab toota paljudest energia liikidest Põhiline puudus: ei ole võimalik suurtes kogustes salvestada, toota tagavaraks. Laetud kehad ja osakesed: elektrilaengu olemasolu vähendab elektromagnetilist vastastikmõju. Elektrilaeng omab: 1)elektrone- laengu tähis e 2)prooton- +e 3)kvargid 4)ioonid +-ne, kus n=1,2,3... Makrokehadele elektrilaengu ülekandmist nim. Elektriseerimiseks
vastastik mõju e. tuumajõud: põhiline aatomituumades, 4) nõrk vastastik mõju: põhjustab suurte tuumade lagunemist (radioaktiivsust), mõjutab elementaarosakeste muundumisi Elektriõpetus tegeleb põhiliselt elektromagnetilise vastastikmõju uurimisega. 1) elektrostaatika: paigalseisvaid laenguid ja nende vahelisi mõjusid, 2) elektridünaamika- laengute liikumist ja sellega kaasnevaid nähtusi. alalisvool, vahelduvvool, magnetism, elektromagnetväli. Elektriõpetus on aluseks tehnilistele teadustele elektrotehnika, informaatika, robottika, elektroonik. El.energia eelised 1) kergesti muundatav teisteks liikideks, 2) saab toota paljudest energialiikidest (küttustest, tuulest, veest, päikesest). puudused: ei saa tagavaraks toota. Laetud kehad ja osakesed El.laengu olemasolu tähendab elektromagnetilise vastastikmõju olemasolu. 1) elektrilaengut omavad elektronid e, 2) prootonid +e, 3) kvargid +2/3 ja -1/3, üksikult ei eksisteeri, 4) ioonid +- ne, kus n= 1;2;3..
Pärast Teist maailmasõda elas ta New Yorgis. Aastal 1948 naasis Dali Galaga Euroopasse, kus tema kunstimotiivides hakkas domineerima religioossus. Nad elasid kaheksa aastat USAs. 1949. aastal võimaldas paavst talle eraviisilise audientsi, mille käigus Dali näitas kirikuisale oma maali "Port Lligati madonna". Vananedes mõistis Dalí, et maalikunsti piirid tema jaoks kitsaks jäänud ja püüdis seda uute tehnikate ja optilise taju uurimise abil avardada. Tema pühendumus teadustele väljendus sümboolikas, mida ta oma töödes kujutas. 1960. aastatel plaanis Dalí kodulinna Figueresi linnateatri hoonesse oma muuseumi rajamist. Olles juba peaaegu 70-aastane, teostas Dalí ise ehitustööde järelvalvet ja kavandus sisekujunduse. Muuseum avati 1974. aasta 23. septembril. 1970. aastate keskel valmistas Dalí erinevaid hologramme, kuna vaimustas võimalus luua ehtsaid kolmemõõtmelisi pilte. Ta maalis mitmeid stereoskoopilisi töid fotograafist sõbra
Romantiline luule 1. Romantism _ Millele romantism vastandus? Teadustele ja mõistusele _ Nimeta romantismi tunnused (7). _ Millal romantism valitses? 18 lõpp-19 algus _ Mida romantikud uurisid? Inimloomuse seni tundmata külgi, inimese ja jumala suhet, rahvuste erilisust, nauginguid, nägemusi, üleloomulikke asju. _ Mis roll on rahvusromantismil? Iga kultuuri väärtustatakse, kujunevad mõisted "maailma kirjandus, maailmakultuur, rahvuskultuur ja rahvuskirjandus" _ Kes on eelromantikud? Kirjanikud, kes kirjutasid juba valgustuse ajal
1.Pane kirja antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Tähestik, demokraatia, poliitika, tänapäeva teadustele, meditsiin, rahvusvahelised mõisted, kohtupidamine, Ladina keel, Arhitektuur, Sõjandus, kunst 2.Kirjelda hellenite kasvatust, haridust ja igapäevaelu Poiste harimine/kasvatamine, tüdrukute harimine oli pere enda teha, ühiskond oli patriarhaalne, haridus – Homerose eeposed– sportlikud harjutused, aksepteeriti homosuhteid, naine kodus, vaestel vähe haridust, rikkad võimaldasid rohkem 3.
MÕISTED FILOSOOFIAST 1. metafüüsika küsomine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimine filosoofia,seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. 2. epistemoloogia tunnustusteooria, tänapäeva tunnustusteooria käsikäes teadusegs, neurofüsioloogia näiteks. 3. esteetika filosoofiline õpetus ilust. Mõiste võttis kasutusele A. G. Baumgarten 4. reflektsioon mõtlikuste ja elamuste analüüs; kahtluste ja kõhklustega täidetud mõtlikuse kajastus ja peegeldus; mõelda mõtlemise üle. 5. müüt hõimu või sugukonna algkogum, etümoloogiliselt jutt, lugu. Igikestvana ilmnev
· Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel. · Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. · Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). PLATON Sokratese arvukate õpilaste seast on kõige tuntum tema suursuguse päritoluga kaaslinlane Platon.Asutas filosoofiakooli- akadeemia.Erinevalt Sokratesest kirjutas Platon väga palju.Pani oma teosed kirja dialoogidena.Ta püüdis aga Sokratesest selgemalt vastata küsimusele, mis on voorus, mida inimesed vooruse mõistmiseks teadma peavad, ja leidis, et tähtsaim on ideede õpetus
mõista. Kogu lugu algabki ju sellest, kuidas Zadig kuninga hobust ning koera kirjeldas, ilma neid kunagi nägemata, ning kuidas kuninga teenrid teda seepeale petiseks pidasid, kuna sellised teadmised ei saanud nende meelest võimalikud olla. Ka hiljem tuleb Zadigil oma teadmiste pärast palju pahandust ning hukkamõistu. Valgustusajastul oli küll tugev ja kiire teaduste areng, kuid Voltaire ei aseta rõhku sellistele teadustele, mida meile õpetatakse, vaid sellistele, mida me ise omandada saame. Me saame ise loodust jälgida ning selle kaudu tähelepanelikeks muutuda, ning me saame ise kavalad olla ning selle läbi petiseid avastada. Need teadmised on meis kõigis olemas, iseasi, kes neid endast leida suudab ning neid siis ka kasutada mõistab. Samuti võib teosest kui tervikust järeldada, et kõigist õpitavatest teadmistest olulisim on voorus ning ausus. Voltaire üritab
objektid 3. Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Neid loodusseadusi loovad loodusteadlased läbiviidud vaatluste põhjal. Selleks kasutatakse loodusteaduslikku meetodi. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla?), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane
1 1. Tunda filosoofia valdkondi(metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika), mida nad uurivad METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. TUNNETUSTEOORIA -- (epistemoloogia, gnoseoloogia). Mida me saame teada? Muidugi oli see küsimus oluline ka juba antiikajal (eriti Sokrates), kuid oma võidukäiku tegi epistemoloogia alles uusajal. Kõigepealt oli nii, et metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Descartes'i pöördega uusajal sai mõtlev subjekt, inimene ise oma teadmiskindluse (tõe) aluseks, mis soodustas üha enam küsimuse tekkimist:
Kas teaduste ja kunstide taassünd on aidanud kaasa kommete puhastamisele või nende rikkumisele? Seda me asumegi uurima. Missuguse otsuse ma peaksin selles küsimuses langetama? Niisuguse, mu härrad, mis sobib ausale inimesele, kes ei tea mitte midagi, aga peab endast sellegipoolest lugu. Tunnen, et on raske muuta seda, mis mul on öelda, vastuvõetavaks kohtule, mille ette mul tuleb astuda. Kuidas söandada teha etteheiteid teadustele ühe Euroopa õpetatuima kogu ees, ülistada harimatust kuulsas Akadeemias ja ühitada õppimispõlgust austusega tõeliste õpetlaste vastu? Olen neid vasturääkivusi ette näinud, ja need pole mult julgust röövinud. Ma ei ründagi teadust, ma kaitsen voorust vooruslike inimeste ees. Ausus on kõlbelistele inimestele veel kallim kui eruditsioon õpetatutele. Mida mul siis karta on? Mind kuulava nõukogu haritust? Olen nõus, aga see puudutab kõne ülesehitust, mitte kõneleja tundeid
Bacon, F. Uus Organon. Eessõna ja aforismid 38-62 Eessõna Kes on julgenud rääkida loodusest kui juba läbiuuritud asjast, on nad siis teinud seda vaimu enesekindlusest või auahnelt ja õpetaja kombel, on sellega filosoofiale ja teadustele väga palju kahju teinud. Sest niivõrd kui nad suutsid end uskuma panna, õnnestus neil ka uurimistööd suretada ja peatada. Ja nad ei toonud oma andega nii palju kasu, kui palju nad tegid kahju sellega, et nad teiste annet hävitasid ja hukutasid. Kes aga on asunud sellele vastupidisele teele ning on väitnud, et ei ole üldse võimalik midagi teada, sattusid nad siis sellele arvamusele vastumeelsusest vanade sofistide
eri suundades ka mõlema maa kunst. Flandrias muutus see toredust taotlevaks õukonnabarokiks, Hollandis seevastu aga omandas lihtsama, kodusema ilme. Flaami maalikunsti suurim esindaja, kes viis ellu baroki ideaalid, oli Pieter Pauwel (Peter Paul) Rubens (1577-1640).Pärines rikkast perest, kes oli põgenenud Hispaania hertsogi tagakiusamise eest Saksamaale. Rubens sündis Kölni lähedal. 10 essimest eluaastat kasvatas Rubensit isa, kes pööras suurt tähelepanu klassikalistele teadustele ja võõrkeeltele. Pärast isa surma siirdus ema lastega kodumaale Antverpenisse, kus jätkas pojale hea hariduse andmist. Kunsti õppis kohaliku meistri juures ja 22.aastasena sai Rubensist Püha Luuka gildi liige.Avas oma töökoja, kuid peagi siirdus Itaaliasse Mantova hertsogi õukonda. Sai ruttu kuulsaks portretistina, kuna Itaalias ei olnud häid portreemaalijaid. Sai tellimusi ka Hispaania kuningalt. Rubens töötas innukalt, õppis vande meistrite töid kopeerides, täiendas oma
viidi ülikool 1656. aastal Tallinna, kus akadeemiline tegevus soikus lõplikult 1665. aastal. Eeltööd ülikooli avamiseks olid alanud märtsis 1918. Eesti Ajutise Valitsuse poolt moodustatud komisjoni tegevust juhtis Peeter Põld, kes nimetati ülikooli hoolekandjaks e kuraatoriks (hilisem pedagoogikaprofessor ja prorektor, Tartu Ülikooli audoktor). 1. detsembril 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolina, kus pandi alus rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele. 1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. 6. Iseloomustage lineaaraktiivset kultuuri ja nimetage tüüpilised esindajad. Individualistlik, orienteeritud isiklikele saavutustele. Teeb ¸hte asja korraga, planeerib ette, täpne. Töötab kindlatel kellaaegadel. Mittekontaktkultuur piiratud kehakeel. Introvertne, kannatlik, vaikne
Paleontoloogilistele andmetele tuginvad suhteline geoloogiline ajaarvestus ja geoloogilise ajaloo perioodid. Stratigraafia tegeleb kivimite kihtide ajaliste korrelatsioonide ja vanuse määramisega. Faatsieste õpetus uurib settekivimite tüüpide tekkimise füüsilis- geograafilisi tingimusi. Paleogeograafia ülesandeks on välja selgitada geoloogilises minevikus esinenud tingimusi ja nende füüsilis-geograafilisi muutusi ning tugineb peamiselt eelnimetatud teadustele. 2. Teadusharud, mie uurivad maakoore ainelist koosseisu. Mineraloogia - teadus looduslikest keemilistest ühenditest -mineraalidest, nende kooslusest, kujust,füüsikalistest omadustest, tekkest ja muutustest. Kristallograafia uurib mineraalide kristalset struktuuri, kristallide füüsikalisi omadusi, kristallide tekkemehhanismi ja muutuste protsesse. Petrograafia teadus kivimite tekkest, koostisest, ehitusest ja levikust. Litoloogia tegeleb settekvimite ja moodustiste uurimisega.
Platoni õpilane, vaid meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on antiikaja määratletav üldistamise teel. mitmekülgseim · Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. · Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). 3. Teadusliku mõtteviisi sünd a. Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: · Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. · Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. b. Hippokratese roll meditsiini arengus: · Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi.
1. 1. METAFÜÜSIKA -- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala positsioon) 2. EPISTEMOLOOGIA-- Mida me saame teada? Teadmise ja tunnetuse probleemid. 3. EETIKA -- õpetus moraalist, mida me peame tegema? Mõistekasutus on lõtv, räägitakse ka eetilisest elust - moraalse elu tähenduses. Lääne traditsioonis on eetika olnud tihedalt seotud metafüüsikaga, mis pidi andma moraalinormidele püsiva aluse. 4.LOOGIKA -- õpetus mõtlemise struktuurist
tavatses ta pidada ettekandeid hommikuti: neis, nn. "akroaatilisis" loenguis puudutati kõige keerukamaid teaduslikke ja filosoofilisi küsimusi. Laiemale õpilasperele peeti ettekandeid peamiselt õhtuti ja need, nn. "eksotsentrilised" loengud, kus käsitleti peamiselt retoorikat ja poliitikat. Võrreldes akadeemiaga oli peripateetilise kooli õppeainestik mõnevõrra avaram: filosoofia kõrval, mis siingi oli peaaineks, omistati tähelepanu ka teistele teadustele, eriti aga loodusteadustele. Jõuka mehena, kellel ei puudunud peale muu ka aineline toetus Makedoonia kuningakojalt, võis Aristoteles muretult anduda teaduslikule tööle ja uurimisele, soetada ja koguda sellal võimalikke vahendeid. Andmed kinnitavad, et Aristooteles omas väga rikkaliku ja väärtusliku raamatukogu, mida ta oma töös väga tihti kasutas. Pärast Makedoonia kuninga Aleksandri surma muutub Aristotelese elu eriti pingeliseks
(vrd kreekakeelne eudaimonia =õnn või heaolu). Aristotelese eetikat nimetatakse teleoloogiliseks eudemonismiks, kuna ta uskus, et kõikidel asjadel, eriti elusolenditel, on kalduvus või suund viia ellu sisemist eesmärki, mis inimolendite puhul on püüdlus õnnele, heaolule ja teostumisele. Filosoofia siinkohal mõistetud kui tegevus, mille kaudu analüüsime igapäevaelu "kõrgemalt tasandilt". Filosoofia üheks eesmärgiks on mõista kõikidele teadustele ühiseid aluspõhimõtteid. Ta on reflektiivne teadmine teadmisest, reflektiivne teadmine eetika kui sellise teoreetilistest alustest jne. Filosoofia püüab selgitada vastuseid küsimustele Minast, Heast Elust, Heast Ühiskonnast jne. See nõuab kriitilist lähenemist kõigile eelnevalt väljapakutud teooriatele. Fundamentalism range traditsiooniliste religioossete seaduste järgmine, tihti koos usuga religioosse autoriteedi või pühakirja eksimatusse. Eetikas seostub
aastal lõpetab seitsme meetri kõrguse ,,Cavallo" savimudeli ning alustab ettevalmistusi selle pronksi valamiseks. Lõpuks jõuab kätte ka aeg selle monumendi demonstreerimiseks. Leonardo töötab kui sõjaväe- ja tsiviilinsener Ludovico il Moro jaoks ning tegeleb oma leiutistega, joonistab ning ka maalib palju. 1489. aastal Vinci süveneb veelgi teadusesse ning hakkab kirjutama esimesi traktaate. Ta pühendab poole oma elust lõpututele teaduslikele uurimistele, ka teadustele, mis tema ajal olid olemas, ka nendele, mis alles tekkima hakkasid. Ta annab endale tõotuse: ,,Iialgi ei tüdi ma kasulik olemast." Ta hakkab leiutama ja uurima silmapetteid. Leonardo leiutas ka uue masina liha küpsetamiseks vardas. ,,Püha õhtusöömaaeg" Moro sekretärid annavad mõista, et see kahekümne seitsme jala kõrgume pronkshobune on siiski natuke ülepingutatud skulptuur ja otsustatakse, et see
" · Ovidius "Amores" (lembelaulud), "Metamorfoosid." · Petronius. · Apuleius "Metamorfoosid." · Caesar "Märkmed Gallia sõjast," "Märkmed kodusõjast." 17 · Horatius oodid. · Terentius "Ämm" (Rooma komöödia). · Palutus "Kulla pott," "Hooplev sõdur" (Rooma komöödiad). 6. ANTIIGI ALGUSE SAANUD JA EUROOPA KULTUURI MÕJUTANUD NÄHTUSED. I Pandi alus mitmetele teadustele: a) Filosoofia - Thale, Sokrates jt. b) Ajalugu - Herodotos "Ajaloo isa." c) Meditsiin - Hippokrates, Galenos. d) Füüsika - Demokritos. e) Geograafia - Strabon "Kõõrdsilm." f) Botaanika - Plinius noorem. II Uuendused ehituskunstis: sambad, kuplid, betaan, Vitruvius "Kümme raamatut ehitus kunstist," ehitus stiilid. III Tähestik - laenatud foiniiklastelt, läbi Kreeka ja Rooma meile jõudnud. IV Teater - tragöödiad ja komöödiad.
ja suhteid, mida tegelikult olemas ei ole. Sellest tulenevadki näiteks mis on väärtuslikku vanas, ja mitte hoiduda sellest, mis on 11 Allikas: Indrek Meos. Uusaja filosoofia. Tallinn, 2000 väärtuslikku uues. See toob suurt kahju filosoofiale ja teadustele. *-- -] LIX Kõige rusuvamad on turuiidolid, mis tungivad mõistusesse koos sõnade ja nimedega. Inimesed usuvad, et nende mõistus valitseb sõnade üle. Kuid juhtub ka nii, et sõnade jõud on mõistuse vastu. *-- -+ Õpetlaste vaidlused muutuvad sageli vaidlusteks sõnade ja nimede üle, kuid mõistlikum oleks (matemaatikute tava ja tarkuse kohaselt) alustada just määratlustest ning luua sõnade ja nimede kasutamises kord. [---]
Sinna oli märgitud Aafrika põhjaosa (kuni ekvaatorini). Aasiast meretee Hiinasse, Euroopas ei teatud põhjaalasid. 10-11.s olid suurimad avastajad viikingid (P-Ameerika, Kanada, Island). 15. S tuntakse ka Ameerikat ja Aafrikat, Põhjamaid. Arstiteaduses toimus taandareng- kirik keelas laipade lahkamise (ülikoolides lahati ikka, linnavaesed). Kuni 15.s ei tuntud arstlike tekste, tugineti taime teadustele. 16.s Leonardo da Vinci anatoomia joonistused. 16.s saksa arst Vesalius I teaduslik anatoomia õpik. 16.s inglise arst Harvey- vereringe avastamine. 15.s jõudsid Eur araabia ja kreeka arstide teosed. 4. Renessanss. Milles seisnes? Miks, kus, millal algas? Millised muutused toimusid inimeste mõttemaailmas, kunstis ja arhitektuuris? Leonado da Vinci, Michelangelo kuulsaimad teosed. Püha Peetruse katedraal 1500-1600. Jumala asemel
struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. • Karakteristlik mõõde (pikkus või laius). Füüsika kui loodusteadus • Füüsika kui eriline loodusteadus opereerib kõigil looduse struktuuritasemetel, alates alusosakestest kuni universumini tervikuna, kuid delegeerib probleemi sageli mõnele teisele loodusteadusele, mille uurimismeetodid on antud tasemel sobivamad. • Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad uusi loodusnähtusi. • Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (oletus, kuidas asi võiks olla), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi
Üritati leida kulda. Kirjasüsteemid vajusid unustusse. Paljud inimsed surid. Asi muutus tundmatuseni! Cortés juhtis Mehhiko vallutamist. Pizarro Ecuadori rannik 12. Mis on renesanss ja humanism (§28) kus kujunes, millal, milles väljendusid. Medicid, Dante, Boccaccio, Rotterdami Erasmus, Machiavelli, Michelangelo, da Vinci, Raffael · Renessanss- selle all mõisteti antiikkultuuri juurde naasmist, selle kultuuri väärtustamine ning vastandamine valitsevale kiriklikele teadustele. Kujunes Itaalias. 14-15 saj. Tagapõhjaks olid majanduslikud, ühiskondlikud muutused ning edusammud loodusteaduste alal. Mõjutas palju arhitektuuri. Teoseid hakati allikirjastama- hüljati keskaegne anonüümsus. · Humanism- tuli kasutusele 15-16 saj Itaalias, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Humanism tähistab ilmalikku haritust ja ilmalikke teadusi vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele. Humanistide
noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure) a)Platon: Kas keel vastab maailmale (physei) või keel on kokkulepete tulemus (nomo). Platon (u 400 eKr) arutles oma kuulsas dialoogis Kratylos mõnede keeleteaduslike probleemide üle, käsitledes näiteks keelelise sümboli teket, konventsionaalsust ja tähendusi. Platon pani alguse sõnaliikide teooriale. Aristoteles on alguse pannud kõikidele teadustele, mis meil tänapäeval on. Eriti loogika, poeetika, retoorika. Aristoteles (384-322 eKr) lõi peaaegu ammendava sõnaliikide ja lauseliikmete mõistestiku. "kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne" Lause põhikuju: X=Y Näit. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv, st et iga lauset on võimalik väljendada erinevalt. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. b)Keskajal eristus kaks suunda hariduses:
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika,
Semantika on ka keeleüksuse (morfeemi, sõna, fraasi, lause) tähendus või tähendused. Märk— ese (el-de suhe välismaailma, maailma märgistamine, tähenduse andmine). Semantiline mõõde tähistab, denoteerib. 4. Semiootika lähiteadused ja distsipliinid. Semiootika koht Peirce`i teaduste klassifikatsioonis. Semiootikat, nagu ka teisi humanitaarteadusi, on raske kuhugi paigutada ja seetõttu, on väidetud, et oma ebakindluses kujutavad nad ohtu teistele teadustele. Semiootika „lähikondlasteks“ on meditsiin (diagnostika), kriminalistika, keeleteadus, filosoofia, loogika. Semiootika on vahend – kõik teadused kasutavad märke. Nt matemaatika. Peirce oli reaalteadustele orienteeritud, kuid käsitles märke kui kogu teadmise aluseid, elu aluseid. Kõik filosoofilised probleemid on tegelt keeleprobleemid Peirce võtab aluseks reaalteadused, sp ongi tõsisem vend, sp ongi nii põhjalik Semiootikat võib nii humanitaar- kui reaalainete ühenduslülina
korda ja ülikoolis kehtinud reeglite vastu eksinud. Kartserikaristuse määras ülikoolis kohus. Paljud üliõpilased jäädvustasid oma kartseris viibimise joonistuste, salmide või monogrammidega seintel, lagedel ja ustel. Tartu ülikooli oli pikalt saksakeelne ülikooli ning õppimine on toimunud ka vene keeles. 1919 alustas ülikool tööd eestikeelse ülikoolina, kus pandi alus rahvuskultuuri arengule suunatud teadustele. Esialgset õppejõudude nappust aitasid leevendada kutsutud teadlased ja õppejõud Soomest, Rootsist ja ka Saksamaalt. Ööl vastu 21.detsembrit 1965 aastal leidis aset peahoones tulekahju, mille tulemusena hävis 900 ruutmeetrine põrandapind. Eeluurimise käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel elektririkkest. Peahoone taastati 1.septembril 1966, aula aga 1967. Ja peale selle korra on veel korduvalt restaureeritud peahoonet. Viimati tehti seda 2007 aastal.
Riik Ühiskond - suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. jagatakse kolmeks sektoriks: 1) avalik sektor - riigi omavalitsusasutused 2) erasektor - eraettevõtted 3) mittetulundussektor - kodanikuühendused Avaliku sektori tähtsaimaks osaks on riik, see on istitutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ühiskonna teadustele omaselt võib riiki defineerida mitut moodi: inimeste tegevus ühiskonnas toimub suurel määral reeglitega määratud ruumis. Peamisi reegleid loob riik. Reegleid loovad ka teised institutsioonid, nagu koolid, perekond, ettevõtted. Institutsiooniks nim. formaalsete ja mitteformaalsete eeskirjadega seotud ja püsivat kogumit, mis kirjutavad ette lubatud käitumismalle ja määravad lubatud tegevuse piire.
Feyerabendi arvates oli Koperniku heliotsentriline teooria enne Galilei'd vastuolus faktidega Feyerabendi arvates peaks arenenud inimene rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) tundmaõppimisega. Comte klassifitseeris tollased teadused ning leidis, et · sotsioloogial ei ole mingit seost matemaatikaga. Ei, Comte arvas, et matemaatika moodustab aluse kõigile teistele teadustele. · kõige vanem teadus on matemaatika ning kõige noorem sotsioloogia. · kõige konkreetsem teadus on matemaatika ning kõige abstraktsem sotsioloogia. Comte eristas mõtlemise kolme staadiumi. Millisesse staadiumisse kuulub selline seletus: "Maailmas on palju kurjust seetõttu, et inimene on loomult kuri." · See on metafüüsiline mõtteviis. · See on teoloogiline mõtteviis. · See on positiivne mõtteviis. See, mida inimene näeb, sõltub Kuhni arvates
Teaduste tekkimine ja areng ei toimu mitte kumulatiivselt, st. uute teadmiste kuhjumise tõttu, vaid paljude erinevate ideede kooseksisteerimisest. Humanitaarteadused on kaasaja süsteemi "sünnitis", kuigi tema juured ulauvad tagasi klassikalisse ajastusse, kus alles hakati inimest mõistma ja tunnetama. Humanitaarteadused võrreldes teiste teadusdistsipliinidega polegi päris teadused, vaid olles välja kasvanud reaalteadustest on nad vaid teadustele klassikalises mõistes lähedased. Foucault arvates on humanitaarteaduste algusest saadik eksisteerinud selle kolm erinevat mudelit: funktsiooni ja normi põhimudel, mis on aluseks bioloogiale ja humanitaarteaduste valdkonnas psühholoogiale. konflikti ja reegli põhimudel leiab väljenduse ökonoomias ja humanitaarias sotsioloogias. tähenduse (mõte) ja süsteemi põhimdel on lingvistika mudel ja sellest on
Sokratese seisukohti. Aristoteles Platoni Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib vaid meeltega tajutav maailm, õpilane, antiikaja idee on asja olemus, mis on määratletav üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda äärustest ja leida kuldne õpetlane. kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis.
meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib vaid Platoni õpilane, meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav antiikaja üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis.
meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles – Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast – eksisteerib vaid Platoni õpilane, meeltega tajutav maailm, idee on asja olemus, mis on määratletav antiikaja üldistamise teel. mitmekülgseim Riigi eesmärk on tagada kodanikele õnnelik elu, selleks hoiduda õpetlane. äärustest ja leida kuldne kesktee aristokraatia ja demokraatia vahel. Tegeles paljude ainevaldkondadega, andes paljudele teadustele nimed (loogika, füüsika, psühholoogia, retoorika, eetika). Teadusliku mõtteviisi sünd Pythagorase roll matemaatika kujunemisel teaduseks: Maailmakorraldus ja seaduspärasused põhinevad arvulistel suhetel. Püüdis sõnastada matemaatikas üldistavaid väiteid e. teoreeme. Hippokratese roll meditsiini arengus: Püüdis leida haiguse ja tervise loomulikke seletusi. Inimese loomulik seisund on tervis.
3. Idealistlik tõlgendus: loomise "päevad" ei esinda ajaperioode, vaid pöördelise tähtsusega momente loomise ajaloos. Nii ei peegelda kuus päeva mitte kuut teineteisele vahetult järgnevat perioodi, vaid hoopis Jumala loomistegevuse kuut momenti, kuut jumalikku ideed, mis loomisprotsessis esile tulid. Kõiki neid kolme võimalust lepitada Gn geoloogiaga peeti omal ajal elujõulisteks ja adekvaatseteks. Teadustele andsid need märkimisväärse vabaduse füüsikalise maailma uurimisel. Kõrvalekaldumist Piibli sõna-sõnalisest tähendusest ei peetud probleemiks, sest sõna-sõnalist piiblitõlgendust õõnestas ka teoloogia-sisene liikumine (just sel perioodil võeti laiemalt kasutusele tänapäevased ajaloolis-kriitilise eksegeesi meetodid). Võib olla üsna kindel, et probleemid, mille tekitasid teoloogiale ajaloolis-kriitilise piibliuurimise tulemused,
schaft), kasvatusfilosoofia (Educational Philosophy, die Erziehungsphilosophie), pedagoogika ja kasvatuse ajalugu ( History of Education, Geschichte der Pädagogik und Erziehung) ning võrdlev kasvatusteadus (Comparative Educational Sciense, Vergleichende Erziehungswissenshaft) küsivad uurijad: "Mis on kasvatus ja haridus?; Mille jaoks nad on?; Kuidas on nad võimalikud?; Kuidas on võimalik neid teaduslikul tasemel uurida?". Nendele teadustele tuginevad nn rakenduslikud kasvatusteadused, milleks on erinevad pedagoogikad, andragoogika ja eripedagoogika. Nendes teadustes otsitakse vastust küsimustele, nagu: "Mida teha?; Kuidas teha? või Milleks teha?". Vastused sellistele küsimustele on mõeldud rakendamiseks kasvatuspraktikas. 6 Teisena tõuseb üles küsimus sellest, kas valitud lähenemisviis on kasvatusteaduslik.
legitimatsiooni otsingutel. Kant oli subjekti filosoof, kes tegi analüüsist subjekti. Subjekt pole ainult empiiriline, vaid kätkeb ka endas transts objekti. Aprioorsed funktsioonid? Võtab lühidalt kokku transts filosoofia eesmärki (lk 2592). Kriitika. Habermas luges Rorty kriitika Kanti aadressil välja nii: Kant käsitles filosoofia identiteeti „olla kohanäitaja“ või „koha kätte näitaja teistele teadustele“. Kantile tähendas see, et „Prolegomena“ – kui filosoofia on teadus, siis milline on tema vahekord teistega? See tähendab, et filosoofia on ülekoormatud: kui filosoofia teeb seda, mida „saab transts filosoofiaks“ ja sellisena pretendeeriks teadusele. Siis see on Rorty kriitika – filosoofiale on antud ikkagi priviligeeritud roll teiste ees. Teiseks filosoofia on „kõrgem kohtunik“. Kant lahutab need kaks teoreetilisest tunnetusest:
annaabi.ee 
