Julie Des Jardins ,,The Madame Curie Complex. The Hidden History of Women in Science" Pean 20. sajandi alguse naisteadlaste raskusteks enesetõestamisel teaduses alljärgnevaid punkte: 1. Naisterahvastel oli piiratud juurdepääs kutsealasele koolitusele, erialasele (spetsialiseerunud) haridusele. Pahatihti oli põhjuseks raha või ühiskonna (perekonna) suhtumine naine on kodus ja kasvatab lapsi, ta ei vaja haridust (võib-olla vaid kirjutamis-, lugemis- ning elementaarset arvutamisoskust). Heal juhul töötab pesunaisena, teenijana, kokana vms naiselikul töökohal. 2
mis seda kõike reguleeriks, diskrimineerimist vähendaks ja konkreetseid situatsioone lahendaks. Mõned näited Eestist, kus on tegu soolise ebavõrdsusega: · Palgatase. Samadel ametikohtadel on naiste palgad meeste omadest madalamad. · Töökoha saamine. Tööd leida on naistel raskem kui meestel, sest naised sünnitavad lapsi - esmalt on naine lapsega hoolduspuhkusel ja edaspidi kipuvad lapsed haigeks jääma, mistõttu peab naine järjekordselt lapsega koju jääma. Palju lihtsam ja mugavam on tööandjal palgata sama tööd tegema meesterahvas, kellega selliseid muresid ei ole. (Kuigi on Eestis võimalik ka meestel lapsega koju jääda, kasutavad väga vähesed seda võimalust) · Töökohad. Võib öelda, et töökohad on jagatud kaheks meeste tööd ja naiste tööd. See tähendab, et tihtipeale otsitakse kindlale tööle kindlast soost isikut. See tuleneb ühiskonnas levivatest arusaamadest, et nii on
Kõik lapsed olid väga arukad, iseäranis paistis selle poolest silma Maria. Juba õige noorelt esitas ta küsimusi ja õppis lugema. Väikesest peast meeldis lastele mängida pluust klotsidega ning lõigata ajakirjadest pilte välja ja neid kokku kleepida. Nad tohtisid mängida kooli aias, aga kõige õnnelikumad olid nad suvevaheajal, kui said linnast ära sõita ja elada sugulaste juures maal. Rasked ajad 1871. Aastal muutus Maria ema kahvatuks ja hakkas kõhnaks jääma. Ta köhis ja köhis. Arstid ütlesid, et tal on tuberkuloos. Enne 1882. aastat, mil saksa teadlane Robert Koch avastas tuberkuloosi põhjustava pisiku, ei saanud inimesed aru, kuidas see haigus ühelt inimeselt teisele kandub. Bronislawa võis tuberkuloosipisikuid sisse hingata siis, kui ta hoolitses oma sugulaste Przemyslawi eest, kes sellesse haigusesse suri. 1872 saadeti Bronislawa välismaale. Arstid uskusid, et kliimamuutus, värske õhk ja puhkus on parim ravim
nõuanne, ravi, teadmised ja mõistus. 2.2 Egiptus Tähtsaimaks institutsiooniks peeti paleed, kuid väga tähtsal kohal oli ka tempel. Egiptuse religiooni varasemaid ilminguid on territriaalsete valitsuspiirkondade kaitse- jumaluste austamine. Tavaliselt oli kaitsejumalal mõne looma või linnu kuju. Vaarao oli otseselt seotud jumalik-vaimse maailmaga. Tema otsused said olla pari- mad: tema elu, iga sõna ja zest olid jumala ilmutus. Usuti hauatagusesse maailma. Kirjutamise protsess ja kõik kirjutatu oli seotud jumaliku algega. Kirjapandud tekst oli alati papüüruserullil. Tulid kasutusele hieroglüüfid, mis tähendab kreeka keeles sissekraabitud märki. Kirjutaja amet oli intelligentsete poiste seas väga populaarne. Algajad kirjutasid lubja- kivile ja potikildudele. Edaspidi kipsiga kaetud tahvlitele ja seejärel alles papüürusele. 3. SEADUSE INIMENE
nõuanne, ravi, teadmised ja mõistus. 2.2 Egiptus Tähtsaimaks institutsiooniks peeti paleed, kuid väga tähtsal kohal oli ka tempel. Egiptuse religiooni varasemaid ilminguid on territriaalsete valitsuspiirkondade kaitse- jumaluste austamine. Tavaliselt oli kaitsejumalal mõne looma või linnu kuju. Vaarao oli otseselt seotud jumalik-vaimse maailmaga. Tema otsused said olla pari- mad: tema elu, iga sõna ja zest olid jumala ilmutus. Usuti hauatagusesse maailma. Kirjutamise protsess ja kõik kirjutatu oli seotud jumaliku algega. Kirjapandud tekst oli alati papüüruserullil. Tulid kasutusele hieroglüüfid, mis tähendab kreeka keeles sissekraabitud märki. Kirjutaja amet oli intelligentsete poiste seas väga populaarne. Algajad kirjutasid lubja- kivile ja potikildudele. Edaspidi kipsiga kaetud tahvlitele ja seejärel alles papüürusele. 3. SEADUSE INIMENE 3.1 Juudid- heebrealased
jumaluseks. Templimeditsiin oli arvesse võetav arstiteaduse haru. Selle üheks suunaks oli nn uneravi, mida hiljem viljeldi ka Kreekas. SUMERi, BABÜLOONIA, ASSÜÜRIA meditsiin kujunes välja Ees-Aasias Eufrati ja Tigrise jõgikonna vahelistel aladel, nn Mesopotaamias. Varasemad kirjalikud allikad sealtkandist pärinevad kolmandast aastatuhandest e.m.a. (Sumeri periood). Juba varastes tekstides on piisavalt meditsiiniloolist. Üks oluline varastest savitahvleist, mis tänapäeva teadlaste uurida, on välja kaevatud Nippurist. M. Otter rõhutab oma meditsiiniloos, et tegemist võiks olla mõnes mõttes esimese farmakopöaga. 145 kirjareal on toodud ära retsepte mähiste kohta (8 tk), seespidiseks tarvitamiseks mõeldud ravimite tegemiseks (3) ning välispidiseid (4). Retseptide analüüsi põhjal saab väita, et omaaegsetel arstidel oli ravivahendeiks eeskätt ravimtaimed: sinep, nulg, mänd, liivatee, ploomid, viigid, paju jne. Samas kuulus
Sama palju kui on lugejaid, nii palju võib olla ka erinevaid arusaamu ja tõlgendamisi. Platoni tähtsus tänapäeval seisneb ehk selles, et tema oli üldse üks esimesi arvestatavamaid filosoofe. Ta tõi ühiskonnast välja probleeme (mitte ainult ühiskonnaalaseid), arutles nende üle ning pakkus välja omapoolse arusaama, kuigi tänapäeval võivad need tunduda ebareaalsete või utoopilistena. Tema ühiskonnakäsitlust nimetatakse mõnede teadlaste poolt ka filosoofiliseks utoopiaks. Platonilt on paljud hilisemad mõtlejad ja filosoofid saanud ideid ja otseseid mõjutusi. Iga filosoof näeb filosoofia ajaloos just seda, mida ta tahab. Ajaloost st teistelt mõtlejatelt võetakse üle teatud hulk mõtteid (just sellele persoonile huvipakkuvaid mõtteid) ja neid oma mõtetega sünteesides saadakse uus õpetus. Näiteks itaalia luuletaja ja filosoof Tomesso Canyonella kirjeldas oma nägemust ideaalsest riigist teoses "Päikeseriik", kus
Lisaks pandi tähele, et patogeenid võisid inimorganismis elada, inimene võis teisi nakatada, samas ise terve püsides New Yorgis nt keegi iirlanna, Tüüfuse Mary. (Meenutagem siinkohal ka antisemitismi ilminguid!) Ühesõnaga teema olid püsivalt ja piisavalt segane nii jätkuvalt mitmeski valdkonnas. Siinkohal tuleb peatuda käsitlustel immuunsusest. Püsis küsimus, mida immuunsus endast kujutab. Algas vastava ala teadustöö. Vene teadlane Ilja Metsnikov (1845-1916) püstitas fagotsütoosi2 teooria, mille kohaselt selleks kohandunud vererakud õgivad haigustekitajaid. Räägiti mikro- ja makrofaagidest. Immuunsus oleks seega organismi võime omada ja vajaduse korral kiiresti mobiliseerida fagotsüüte. Saksa koolkond lõi rakuvaba vaktsiini, eeldades, et organismi ei ründa ja kahjusta mitte mikroorganism ise, vaid selle toksiin. Kujunenud seerumi-ideoloogia pinnal leiti, et
[2] Euoopa jaotus Euroopas peetakse ülemaks teaduseks etnoloogiat, mis jaguneb omakorda etnoloogiaks endaks ning füüsiliseks antropoloogiaks. See etnoloogia jaguneb omakorda etnoloo- giaks, mis tegeleb tehnoloogia, musioloogia ja mütoloogiaga, eelajalooliseks E-ks ning lingvistiliseks E-ks. [2] 1.1 Kultuurantropoloogia Oma olulises töös Primitive Culture (1871), defineeris Tylor kultuuri kui seda osa ini- mese käitumisest, mille ta õpib. Culture . . . is that complex whole which includes knowledge, belief, art, morals, law, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society. (Tylor, Sir Edward Burnett.) Tänapäeval haarame me selle mõiste alla ka materiaalsed objektid, sümbolid, tehno- loogiad, rituaalid ja tseremooniad. [2] 9 Seda protsessi, mille käigus omandatakse kultuuri nim. sotsialiseerumiseks ehk en- kulturatsiooniks. [3]
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele seesama C. Schmidt 1
Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti, et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneldes ja tuues neile kohaseid ohvreid, ent teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Ülekohus oli jumalatest seatud korra rikkumine ja seega jumalateotus, mis tõi kaasa taevaste kättemaksu. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure, aegajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus
Jumalad käsutasid loodusjõude ja vahel koguni kehastasid neid. Ent samavõrd seisid nad ühiskondlike väärtuste ja moraali kaitsel. Osa jumalaist kandis hoolt mõne konkreetse inimliku tegevusvaldkonna, olgu siis põlluharimise, sõjapidamise või käsitöö eest. Paljudelt jumalatelt oodati viljakuse edendamist, seda nii taime- ja loomakasvu kui ka inimeste sündivuse osas. Kõik võisid jagada surelikele edu ja hukatust. Kuid usuti, et nad ei tee seda juhuslikult, vaid vastavalt inimeste käitumisele. Ühelt poolt tuli austada jumalaid, neist lugupidavalt kõneldes ja tuues neile kohaseid ohvreid, ent teisalt ka hoiduda ülekohtust kaasinimeste vastu. Ülekohus oli jumalatest seatud korra rikkumine ja seega jumalateotus, mis tõi kaasa taevaste kättemaksu. Tähtsamaid jumalaid kujutati ette suure, aegajalt tülitseva, kuid enamasti siiski sõbraliku perekonnana, mille eesotsas seisis taeva-, tormi- ja piksejumal Zeus
kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks. Teadmise kontrollitavus: tavamõtlemine, et tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. Teaduses on selge, mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele, sisaldades siiski ka kontrollimatuid väiteid. Teadmiste päritolu: tavamõtlemine, tüüpilised selgitused teadmise allika koha ,, see on ju loogiline, ,,aga see on elu aeg nii olnud" jne. Teadus, aktsepteeritavad selgitused teadmiste päritolu kohta, teadmine on pärit minu enda uurimusest, teadmine on pärit kellegi teise uurimusest. Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes.
VILJELUSMAJANDUSE ALGUS JA TSIVILISATSIOONI SÜND Põlluharimise ja karjakasvatuse algus U. 12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolkuu alal. Sellise
vms. 2. Tavateadmine on tihti pärit teadusest. Teadlased võtavad mingi tavateadmise ja tõevastad seda. 3. Kunagi ei või teada, kas tavateadmine ikka vastab tõele. Kas uskumus vastab tõele või mitte. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Need võimaldavad iseloomustavad antud teadust. Milline on teadlase roll? positiivne teadlase ülesanne uurida, kuidas asjad tegelikult on: milline om tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvalvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega · Normatiivne Kas sotsiaalteadused peavad võtma eeskuju loodusteadustest? · Loodusteaduslik lähenemine sotsiaalteadused peavad püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Mida rohkem sotsioloogia sarnaneb füüsikale, seda parem on, sest füüsika on ideaalne. Millisel tasandil tuleb sotsiaalset maailma uurida?
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
KUTSEÕPE PÕHIKOOLIS JA GÜMNAASIUMIS VALDKOND: LAEVA TEKIMEESKOND ERIALA: MADRUS VALIKAINE MEREKULTUUR JA ETIKETT KOOSTAS: PAUL KOOSER 2012/2013 Õ.A. AINEKAVA 1. Õppeaine nimetus: Merekultuur ja etikett 2. Õpperühmad: merendusklassid 3. Üldmaht: 40 tundi 4. Õppeesmärk: Õpetusega taotletakse, et õppija teab merekultuuri ja selle mõju kutselise meresõidu arengule. Tunneb laevadel kehtivat etiketti ja oskab käituda vastavalt etiketinõuetele. 5. Õppesisu ja õppeaine temaatiline plaan: Õppesisu(käsitletavad teemad ja alateemad) Tundide arv 1.MEREKULTUUR 1.1Merekultuuri mõiste 1.2Meresõidu ajalugu. Foniiklased ja nende peamised 8 tegevusalad(sadamalinnade ehitus,kaubandus ja meresõit) 1.3Maailma tuntumad meresõitjad ja nende retked 1.4Ees
Antiikkirjandu s SISSEJUHATUS Antiikkirjanduseks nimetame Kreeka ja Rooma orjanduslikus ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandust. Ühisnimetus antiikkirjandus märgib kahe kirjanduse lähedust nii ajaliselt kui ka tüübilt, mis on kõigiti põhjendatud – olid ju sama tüüpi ka neid sünnitanud ühiskonnad. Vanakreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mille algust tähistavad Homerose eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“. See muidugi ei tähenda, et Homerosel puudusid eelkäijad. Ilmselt eelnes eeposte kirjapanemisele pikem kõrgetasemeline suulise rahvaluule periood, mille kohta puuduvad otsesed andmed. Seepärast tundubki meile, nagu kerkiks kreeka kirjandus ja kunst meie ette valmishoonena,
Üldine teatriajalugu 1. Kuidas ja millest tekkis kreeka klassikaline teater (enamlevinud kultused ja muud elemendid)? Antiikteater põhineb mütoloogial nagu Uus-Euroopa teater kristlusel. Teater tekib kultusest/religioonist, ta fikseerib selle hetke, kui kultus käib alla enne kultuuriks muutumist teater on siis allakäigu nähtus. Langus usulises teaduses vohama lööb teater. Kreeka mütoloogia fikseerib hästi ära ühe maailmavaate ja selle arenguetapid. Iga uus etapp sulab eelnevaga kokku. Kui kreeklased vallutasid Trooja, siis tõid nad endaga kaasa päikesekuninga Apolloni kultuse, mis sai Kreekas tuntuks oma optimistlikkuse poolest. Apolloni kultus saab peaaegu tähtsamaks kui Zeusi kultus inimeste kaitsja see, kes tapab maa, maajõud olid aga titaanid, kelle Zeus alistas. Apolloni
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides (Wikipedia, 2013). 2.1.1 Kriminaalse käitumise pärilik komponent Pärilikkuse ja kriminaalse käitumise vahekord on olnud üks erutavamaid teemasid kriminaalpsühholoogias ja kriminoloogias. Veel mõni aeg tagasi oli bioloogiliste (sh pärilike) faktorite mõju kurjategitegelikule käitumisele käsitlemine teadlaste hulgas harvaesinev teema. (Sagarin, 1980, lk 8-9) Enamikus kriminoloogia baastekstides eitati kuni 1970. aastateni ühetähenduslikult bioloogiliste faktorite olulisust ning rõhutati määravatena üksnes keskkonnast pärit mõjutusi. Tänaseks päevaks on olukord muutunud ja paljud juhtivad krimonoloogid usuvad, et kriminaalse käitumise ammendav teooria peab kõrvuti tavapäraste sotsiaalsete faktoritega võtma arvesse ka bioloogilisi mõjureid (sh pärilikkust). (Farrington, 2002, lk 9-11)
Neid peeti pühaks ja kellegil ei olnud nende üle mingit võimu. Osalesid pidussöökidel, võistlustel mängudel etendustel ja neil oli kohad reserveeritud. Väljaspool templeid kandi neid ringi kande toolidel. Konsul pidi talle teed andma. Kurjategijale anti armu kui talle vesta neitsi vastu tuli. Kui keegi kasvõi tedagi tõukas või komistas, mõisteti see isik surma. Riik ja religioon Olid tihedalt seotud, usuti et riigi olu sõltub sõltub jumalate heatahtlikusest. Seetõttu kontrollis riik pühamuid kultus pidustusi ja jumalate väärislist austamist. Jumalatele annetati toitu ja esemeid ning ohverdatti loomi. Nende toimingute juures esitati jumalatele kindlaid soove. Augustuse ajal hakati keisrit jumaldama ja talle anti ülempreestri ehk pontifex maximuse tiitel. Suur roll oli ennustajatel ehk auguritel. . ennustatti lindude lennu
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
aluseks said kodumaa-armastus, riigivõimu ja traditsioonide austamine. Ka edaspidi lugesid roomlased kodanikuvoorusteks eeskätt vaprust, enesedistsipliini, jumalate ja esivanemate austamist, kohusetäitmist riigi ja perekonna ees. Roomlaste ranget kodanikumoraali saab võrrelda ainult Sparta omaga. Patriitsid ja plebeid Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Itaalias patriitside aristokraatia. Need olid põliste suguvõsade liikmed, kellest usuti, et nad põlvnevad kuulsatest esiisadest (patres – isad ladina keeles. Ainult patriitsidel oli õigus olla riigiametnik ja preester, tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamus patriitse olid jõukad maavaldajad ja nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda üksnes rahvakoosolekul. Enamik plebeisid olid vaesed kodanikud, kes sageli olid
Kiilkirja õigus ja Hammurapi koodeks KIILKIRJAÕIGUS 1. Kiilkirjaõiguse üldiseloomustus Kiilkiri oli kirjaviisina käibel IV aastatuhande teisest poolest eKR kuni meie ajaarvamise alguseni. Esimene oluline arheoloogiline kiilkirjaseaduste leid oli Babüloonia kuninga Hammurapi (valitses 1792-1250) seadusesammas, millesse on kaeverdatud Hammurapi koodeks koos proloogi ja epiloogiga. Hammurapi koodeksile järgnesid ka teised kiilkirjaseadustike leiud ja nende publikatsioonid. Mesopotaamia kuningad tahtsid tõestada, et nad on ,,õiglased" ning kujundasid järjepidevalt ümber oma eelkäijate õiguslikke korraldusi või kehtestasid uusi koodeksi kujul. Igapäevast elu reguleerivad seadused eksisteerisid iseseisvalt ka väljaspool kirjapandud kuninglikke koodekseid, st et iga kuningas ei loonud uut õiguskorda. Vanim teadaolev koodeks on Uri linna kuninga Ur-Nammu(2112-2095 eKr) seadusekogu. Vanim teadaolev akkadikeelne seadusekogu
Edaspidi Vassari uurimisteemaks varema perioodi Eesti ajalugu (enne 1917. aastat). Vassar see, kes töötab välja nõukoguliku Eesti ajaloo periodiseerimisskeemi, mis püsis suures osas kuni ENSV lõpuni; põhiautor ENSV ajalooteostes; 1947. aastal TA Ajaloo Instituudi Eesti ajaloo sektori juhataja. Ajaloo Instituudis loodi ka arheoloogiasektor ning ka kunstiajaloosektor, mille eesotsas Voldemar Vaga. Olulisemad juhtpositsioonid saavad inimesed, kes olid teaduses karjääri teinud juba EVs. Vahetult pärast sõda oli teaduse kese Tartus. Hiljem, suuremate muutuste käigus 1949.-1950. aastatel viiakse Ajaloo Instituut jm Tallinnasse. Kui algselt olid instituudid sektoriteks jaotatud, siis 1950ndatel toimub murrang. Eesti ajaloo sektor läheb kaheks: Oktoobrieelse perioodi ja oktoobrijärgse perioodi ajaloo sektoriks. Esmatähtsaks oli oktoobrijärgne sektor, seal rohkem inimesi tööl ja paremad võimalused uurimistööks.
Soome-ugri rahvakultuur Soomeugrilased ja samojeedid ehk uurali rahvad Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s.o soome-ugri ja samojeedi rühma, kuigi mõned teadlased seavad selle jaotuse kahtluse alla ja on laiendanud termini ,,soome-ugri" kõigi uurali keelte kõnelejate kohta1. Enamasti on keelesidemed naabruses elavate soome-ugri keelte kõnelejate vahel tuntavad. Näiteks eesti keele kõnelejad mõistavad eelneva õppimiseta kuigipalju vadja, liivi, soome ja isuri keelt. Need keeled erinevad seevastu tugevasti - suurest hulgast laensõnadest hoolimata - teistest indoeuroopa naaberrahvaste nagu vene või läti keelest. See-eest ungari, mari või neenetsi keele puhul piirdub ,,mõistmine" üksikute sõnatüvede tuvastamisega. Traditsiooniline arusaam keelte sugulusest,
Eelsokraatikute käsitlusi võib väga tinglikult jagada kaheks: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide käsitlusteks. Sümboolselt oleks see eristus tagasi viidav juba antiikaega, kus meil on tegu otseste tsiteerijate ja filosoofiliste analüüsijatega (vt allpool Eelsokraatikute allikad). Eelsokraatikute allikad Allikad eelsokraatikute filosoofia kohta jagunevad otseseid tsitaate ja tunnistusi sisaldavateks. Vahendajateks on olnud filosoofid ja hilisemad kreeka kirjanikud. Viimastest ei tundnud kõik sügavat huvi mõtteajaloo vastu. Suuremateks otseste tsitaatide vahendajateks on olnud neoplatoonik Simplikios (6. saj I pool p.Kr.), akadeemiline filosoof ja kirjanik Plutarchos (2. saj p. Kr.), skeptik Sextus Empiricus (2. saj. p.Kr.), kristlik teoloog Clemens Alexandrinus (2. saj. II pool p.Kr.), kreeka apologeet Hippolytos (3. saj. p. Kr.), kirjanik Diogenes Laërtios (3. saj. p. Kr.) ja Ioannes Stobaios (5. saj. p.Kr.)
Sophokles, Euripides ja Aischylos. Komöödia tähtsaim esindaja Aristophanes. 3. Hellenismi ajajärk(330 eKr 30 eKr) Makedoonia Aleksandri vallutused; muutused. Uueks keskuseks Aleksandria. Kreeka kultuur levib kogu maailma. Eriline õitseng luules; selles huvi rohkem üksikisiku vastu lühivormid eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. 4. Rooma impeeriumi periood (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. Rooma kirjandus- Tekkis 3.saj. eKr. Suured mõjutused Kreekast aga roomlased ei võtnud kreeka kirjandust pelgalt üle, vaid kohandasid vastavalt oma arusaamadele. Vanakreeka kirjanduse mõju oli suurem kunstiloomingu algusaegadel Roomas. RK oli vahelüliks vanakreeka ja uute Euroopa rahvaste kirjanduse vahel. Rooma kirjandus mõjutas Euroopa kirjandust rohkem, sest a) Rooma vallutas Kreeka b)Roomas oli kasutusel ladina keel c) Rooma kultuur levis laieKrlt
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Teemad on läbisegi. Kasuta otsingut! ÕIGE VASTUS ON ESITATUD RASVASES KIRJAS!!! Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Erinevus on tema arvates selles, et · loomulikud on need inimese loodud asjad, mida inimesel tõesti vaja läheb (nt maja), kunstlikud aga need inimese loodud asjad, mida tegelikult vaja ei lähekski (nt ehted) . Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida ka teistes tähendustes, kuid praegu on jutt Aristotelese arusaamast. · loomulikud asjad tekivad iseenesest, kunstlikud asjad loob aga inimene · loomulikud on need inimese loodud asjad, mis on kooskõlas valmistaja kavatsusega, kunstlikud aga need, mis ei ole kooskõlas valmistaja kavatsusega (nt ebaõnnestumise tõttu). Ei, Aristotelese arvates on inimese loodud asjad kõik kunstlikud. Loomulikkusest ja kunstlikkusest võidakse küll rääkida k
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
