Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teaduse süstemaatilisus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
laboriteadus, loodusteadus, artiklit, tibu, munast, torm, teaduslikud, läbiviiminettekujutus, tehnoloogia, süstemaatilisus, nähtustega, orkaan, tornaado, aimu, spekulatiivsed, väljapanek, newton, õuna, loodete, planeedidsiteks, õhupallilekter, lõpetatud, teooriaid, usaldada, meteoriidid, kindlust, kolmandaks, mingite, tehislike, keerulistevõimalik püüda. Vale meetod – kinnitamine. Empiristid – ehk optimistid – piisab koguda positiivseid vaatlusandmeid. Skeptiline vaatekoht e pessimistlik, miks vale: Ei ole tõelist, puhast teadmist. Kinnitamine ei ole võimalik. Popperi arvates ei ole kinnitamine sama, mis teadmiste küsimus. Viga: tõestuse puudumine ei tähenda veel, et teadmisi poleks. Pragmatism: Pole vahet, kas õige või vale, aga peaasi, et teadmised oleksid rakendatavad. Teadmised on edukad instrumendid tehnoloogia ja erinevate ennustuste jaoks, kuid selleks nad ka jäävad. Instrumentide kohta ei saa rakendada kinnitavuse küsimust. Pragamatismi vaade on loomu poolest üsna pessimistlik loomu poolest – tõde asendatakse instrumentidega, instrumentaalse eduga, eitab teoreetilst tõde, asendades selle kasulikkusega kui aseainega. Nõustumine optimistidega – teadus on edukas, nõustumine pessimistidega, et pole olemas instrumentidest kõrgemal olevaid tõsikindlaid teadmisi
Mõistatuse – lähemal tegelikkusele kui loogikale (Kopper ja Popper). kuidas paradigma juhib kogukonna tööd ehk „otsene kontroll“ Wittgensteini näide: mida Kuhn teeb sellega? Mis on kasu? Kuidas juhib paradigma uurimistööd? Koos ülesande lahendamisega koos teoreetilise vaatega – teooriatest tulenevad erinevad tulemused. Praktilised protseduurid. Pole olemas ühtset arusaama paradigmast. Tõe lähedane käsitlus. Õpime koos rakendustega, ajaga tehnoloogia aga muutub. Kuidas paradigma suunab uurimistööd – õpime ülesandeid lahendades. Mõistete määratlemine erinevalt – teadusdistsipliinide kujunemine. Kokkuvõte niisama X. 6. Seminar. Kuhni käsitus kriisist, anomaaliatest ja revolutsioonidest teaduses (Kuhn 6-10 ptk). Lisaks Chalmersi 8 ja 9 ptk. SEMINARIKÜSSAD: Ptk 6. Mis on teaduslik avastus? Kuidas see ajas toimub? Mis juhtub paradigmaga avastuse perioodil? Analüüsige hoolikalt hapniku näidet. Missugune on
liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele, mis kehtivad alati ja igal pool. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemia, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Tuleme veelkord tagasi inimese juurde. Mille poolest erineb elus inimene surnud inimesest? Ei toimu ainevahetust. Aga suremise kohta öeldakse ka, et "hing läks välja". Järelikult on hing seotud ainevahetusega ja energia muundamisega ühest liigist teise. Hing on olemas kõigil elusolendeil, aga teadvust ei ole. Teadvus on inimese
FÜÜSIKA PÕHIPRINTSIIBID. JÄÄVUSSEADUSED Füüsika tegeleb mateeria kõigi esinemisvormide liikumise ja vastastikuste seoste uurimisega. Füüsika uurimisala on väga lai ning sellepärast jaguneb ta paljudeks harudeks, nagu näiteks mehaanika, molekulaarfüüsika, termodünaamika, elektromagnetism, aatomifüüsika, tuumafüüsika. Osa neist kuulub nn. Klassikalise füüsika valdkonda, mis moodustab ka füüsika gümnaasiumi-kursuse põhiosa. Klassikalise füüsika põhiideed olid enamjaolt formuleeritud XIX saj. Lõpuks. Sajandivahetusel tekkinud nn. Füüsika kriis sundis paljudele asjadele leidma põhimõtteliselt uusi lahendusi. Nii sündisid kvantmehaanikaja relatiivsusteooria. Täiesti uuele tasandile tõusis Universumi uurimine seoses astrofüüsika väljakujunemisega. Sellise laia haarde tõttu on ka füüsikaseadusi palju. Enamiku füüsikaseaduste avastamiseni on jõutud suure hulga katsetulemuste üldistamise teel. Katseliselt kindlaks tehtud sea
aprioorne tunnetuse võimalikkus? Selle küsimuse peab vastama ennem, kui vastata laiemale küsimusele. Puhas matemaatika ja puhas loodusteadus(?). mõlemad on sünteetilised aprioorsed tunnetused, teadmised. Metafüüsika ja sünteetiline aprioorne tunnetus, selle seose leidmine = samad tingimused nii matemaatikas kui metafüüsikas. Peame vastama küsimustele: kuidas on võimalik puhas matemaatika? Kuidas on võimalik puhas loodusteadus? Kuidas on võimalik metafüüsika üldse? Kuidas on võimalik metafüüsika kui teadus? Seos eelneva tähtsa küsimusega: metafüüsika on sünteetiline aprioorne(võimalik) tunnetus, teadmine, aga matemaatika ja loodusteadus on mõlemad olemas ja sünteetilised ja aprioorse tunnetusega, teadmisega; kui need on tegelikult olemas, siis saab uurida, kuidas on need võimalikud olema(transtsendentaalne küsimus); analüüsida loodusteadust ja
puhkus, tööleasumise aeg; - mida nad peaksid teatama oma praegusele tööandjale oma lahkumise kohta ja millal tööle asuma, kui otsustatakse nad palgata; - küsida kandidaatidelt, kas nad võtaks vastu töö kui seda neile pakutakse; - anda teada kuupäev, millal otsused tehakse ja millal nad saavad vastuse; - kui peetakse vajalikuks, siis selgitada, et töölevõtmine sõltub ka headest soovitustest ja paluge luba kontakteeruda soovitajatega. VAATLUS. Vaatlused on teaduslikud. Vaatlus on mistahes statistilise uurimistöö esimene etapp. Vaatluseks nimetatakse uuritava objekti omaduste ja seoste fikseerimise süsteemi, olgu see siis loomulikes või kunstlikes tingimustes (spetsiaalselt selleks loodud eksperimentaalses keskkonnas). Vaatlus on sündmuste otsene ja vahetu registreerimine. Vaatluseid liigitatakse : - bioloogilised vaatlused; - foto-videovaatlused; - geofüüsikalised vaatlused; -
1. Millal tehti maailma esimesed teaduslikud (eksperimentaalsed) uuringud psühholoogias ja kus? Mis oli nende sisu? Tuleks teada ka mõned tähtsamad nimed. (loeng) H.von Helmholtz. Suurim mõju eksperimentaal psühholoogia tekkele; kuulmis- ja nägemispsühholoogia alased uuringud. Reaktsiooniaja uuringud (1851), et kindlaks teha närvi impulsside kulgemise kiirust. Eksperimendid õla või põlve stimuleerimisega ja kangivajutuse kiiruse mõõtmisega. Leiti keskm. kiirus ~30-50 m/s (mis on ligikaudu õige keskmise jämedusega närvikiudude korral). Saksamaalt: Ernst Weber - puute- ja lihastundlikkuse alased uuringud (aktiivne ja passiivne raskuste hindamine; Weberi konstant). Gustav Fechner - Psühhofüüsika looja. 1850.a. alustas probleemiga, milline on suhe füüsikalise stiimuli ja selle sensoorse representatsiooni ehk subjektiivse mulje vahel. Wilhelm Wundt - esimene "pärispsühholoog". 1874 "Füsioloogiline psühholoogia". Ei uskunud
(nt. küsitlus) • Hüpotees – oletuslik väide, et muutujate/kontseptide vahel on seos • Uurimisdisain ehk uurimiskujundus – loogiline ja sidus plaan, kuidas vastata püstitatud uurimisküsimustele 3. Uurimisteema, uurimisprobleem, uurimisküsimused, hüpoteesid. Teema valiku üldised motiivid • Isiklikud motiivid – Huvi (võta teema, mis huvitab!) – Konjunktuur (populaarsed teemad – äkki müüb…). • Teaduslikud motiivid – teoreetilisemmõistmise edasiarendamine (väga head BA tööd, aga enamasti MA-tööd) • Ühiskondlikud motiivid – soov uurida ja lahendada mingit ühiskondlikku/ halduslikku/poliitilist probleemi. Praktilisi soovitusi teema valikuks • Vali teema, mis sind huvitab • Ära vali liiga laia, kuid ka liiga kitsast (tehnilist) teemat. • Mõtle, kas varasematest esseedest ja seminaritöödest ei saaks välja kasvatada BA-töö teemat
Tartu Tamme Gümnaasium Angela Peeb Ideid multiuniversumi olemusest Uurimistöö Juhendaja Tanel Liira, füüsikaõpetaja Tartu, 2013 2. Sisukord 1. Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 2. Üldine kosmoloogia tänapäeval ............................................................................ 5 2.1 Üldrelatiivsusteooria ........................................................................................... 5 2.2 Kvantmehaanika ................................................................................................ 6 2.3 Teooriate ühendamine ....................................................................................... 7 3. Multiversumite tüübid ............................................................................................ 9 3.1Lapiteki multiversum ..........
Pealkiri: UURIMISTÖÖ ALUSED JA METOODIKA 2 SISUKORD 1.TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused uurimissuunad: induktsioon ja dedukts
UURIMISMEETODID EKSAM! Osa I Küsimused 1.Selgitage inimteaduste ja loodusteaduste erinevaid metodoloogilisi lähtekohti ning sotsioloogia asendit selles raamistikus.- * Erinev teadmishuvi: loodusteadused tahavad nähtuste põhjuslikku selgitamist , inimteadused aga inimese tegevuse mõistmist. *Erinev arusaam uurivate nähtuste olemusest : Loodusteaduses alluvad nähtused seaduspärasustele,mis väljenduvad kasuaalsetes seostes.Inimteaduses on inimesel vaba tahe, nad tegutsevad mõtestatult ,püstitavad endile eesmärke ,tegutsevad sihipäraselt ja orienteeruvad tähendustele. *Erinev arusaam sellest kuidas saada tõest teadmist: Loodusteadustes on vaatlus ja mõõtmine ,,väljaspoolt". Objektiivsus s.t . sõltumatus uurija subjektiivsusest kehtib kõikidele uurimisele ,mida saab pidada teaduslikuks.Inimteadustes on tähenduste mõistmine ,,seestpoolt". Ainult uurija subjektiivse osaluse abil saame tõese teadmise. 2.Selgitage mis on teooria nin
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
3. Ennustamine. Uuritava nähtuse edaspidise käitumise kohta järelduste tegemine. 4. Mõjutamine. Protsesside mõjutamine ja kontrollimine lähtudes teaduslikust teadmisest eesmärgiga (mõnede) inimeste elu paremaks teha. Iga järgnev ülalmainitud teaduse eesmärkidest on keerulisem kui eelmised ja eeldab enamasti kõikide eelnevate eesmärkide täidetust. Kuigi mõnikord on võimalik näiteks protsessi käiku ette ennustada ka ilma, et me seda seletada suudaksime. Loodusteadus ja sotsiaalteadus Palju on räägitud sellest, et sotsiaalteadused erinevad mitmes olulises punktis loodusteadustest (nagu füüsika). Peamised erinevused on: - loodusteadlase uurimisobjekt (nt. aatom) pole teadlik sellest, et teda uuritakse; sotsiaalteadlase objekt (inimene) aga on ja võib seetõttu oma tegevust sihilikult muuta; - loodusteadlased uurimisobjekt erineb kvalitatiivselt uurijast endast, sotsiaalteadlase objekt on aga
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Psühholoogia.......................................................................................................................... 3 Antiikaeg................................................................................................................................. 5 Keskaeg.................................................................................................................................. 6 Renessanss............................................................................................................................ 6 18.-19. Sajand......................................................................................................................... 8 Psühholoogia koolkonnad.........................................................................................
Kuressaare Gümnaasium PSEUDOTEADUSED Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 4 TÄNAPÄEVAL ON TIHTI RASKE VAHET TEHA, MIS ON TÕELINE JA MIS ON VÄLJA MÕELDAD VAID SELLEKS, ET KEEGI SELLE PEALT SAAKS RAHA TEENIDA. PALJUD INIMESED TEEVAD TÄHTSAID OTSUSEID ASTROLOOGIALE PÕHINEDES, KASUTAVAD HOMÖOPAATIA RAVIMIEID, USUVAD, ET VÕLUVITSA ABIL SAAB ERINEVAID ASJU LEIDA, USUVAD PENDLI VÕIMETESSE JNE. SEDA SORTI NÄHTUSTEL PUUDUB TIHTIPEALE IGASUGUNE TEADUSLIK TÕESTUS VÕI ON VAJALIKUD KATSED VÄGA HALVASTI KORRALDATUD. PALJUSID NENDEST TEOORIATEST ON RASKE ÜMBER LÜKATA VÕI TÕESTADA, SEST KASUTATAKSE ÄHMASEID JA TESTIMATUID VÄITEID. KASUTATAKSE KA NÄILISEID TEADUSLIKKE VÄLJENDEID NAGU ENERGIA, ENERGIAVÄLI, AURA
loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni"
loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondasid. Alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni"
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia algused Kultuuri määratlus ajalooliselt Kuni 19. sajandini seostus kultuuri määratlus eelkõige kõrgekultuuriga: kujutav kunst, muusika, kirjandus jne. Kultuur on eliidi privileeg, see pole kõigile kättesaadav. Kultuur on vaid osa inimese tegevusest. Levib arusaam, et on rahvaid, kus kultuuri ei olegi. Neid rahvaid peeti metsikuse reservuaariks, kust arenenud rahvad said ammutada inspiratsiooni. Distsipliinid etnoloogia ning kultuuriantropoloogia arenesid välja 19. sajandi teisel poolel. 1871. aastal esitas Edward Tylor esimese etnol/kultatrop kultuuridefinitsiooni: Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab ühiskonna liikmena omandatud teadmisi, uskumusi, kunste, moraali, seadusi jne. Seega on kultuur kogu inimtegevus, nii kõrgkultuur kui ka igapäevased tegevused. Sellest tulenevalt hakatakse ka teadlaste poolt rõhku panema inimeksistentsi pisiasjadele, kasvavad välja etnoloogia ning kultuuriantropoloogia. Definitsioonile heideti aga et
Autoriga on võimalik kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. „Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“ Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. Copyright 2012-2015 2 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid „Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime võimaldab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti erinevaid valdkondi. Näiteks Piibel tähistab ristiusu kanoniseeritud pühakirja
harjumuste muutumine, ostupalavik, lohutussöömine o 3. Staadium Kroonilised sümpromid: füüsilise haiguse sümptomid, väsimus, kurnatus, viha, depresiivsed mõtted. o 4. Staadium: rahulolematus kõige suhtes · Potensiaalsed stressorid tööl: halvad töötingimused, vahetustega töö, pikad tööpäevad, reisimine, risk ja ohtlikkus tervisele, uus tehnoloogia, tööd liiga palju, tööd liiga vähe · Stressiga toimetulek: probleemi lahendamine, ümberformuleerimine, uus eesmärk, huumor VI loeng - Motivatsioon · Vajadus on isiksuse seisund, milles avaldub sõltuvus eksisteerimise konskreetsetes tingimustes ja mis on isiksuse aktiivsuse allikas. · Vajadused: o Materiaalsed o Mittemateriaalsed · A. Maslow'i vajaduste hierarhia, vajaduste rahuldamise järjekorras:
meetod on: formaalne loogika. Üldistame, pidades seilmas formaalset üldist iseloomustust. On nagu kaks formaalset eesmärgi määratlust. Uurimuse eesmärgiks on üldine seaduspärasus; saab taandada erinevatel viisidel; lõpuks saadakse mingi seos: Kõik A-d on B. Või on selle uurimistöö eesmärgiks fikseerida üksikjuhtumeid: See A on B. Meetodid on erinevad; aga eesmärk on sama. Eriteadused jagunevad ratsionaalsed ja kogemus teadmised. Ajalugu uurib ajalooteadusi; loodusteadus loodusteadusi. Mis on nende eripärad? Eripära on meetod; mitte objekt. Meetodi järgi on loodusteadused nomoteetilised – seaduslikud; ajalooteadused on idiograafilised - . Windelband ja filosoofia uues tähenduses teevad, et need uurimised pole miski, mida välja mõeldakse, vaid need leiavad aset eriteadustes. Eriteadused ei pruugi seda endale teadvustada. Filosoof uurib seda, mida teadlane teeb ja toob välja üldiseid eeldusi, millel konkreetne teadus baseerub
väikeses grupis? Tuleks lisada, kuidas me õppimise efektiivsust mõõdame!) c) kirjanduse ülevaate koostamine; d) piloot-uuring (pilot study), et leida ja täpsustada sobivad uurimisprotseduurid; samuti sobivad sõltumatu muutuja tasemed; e) lõplik uurimiskava koostamine; f) andmete kogumine; g) andmete statistiline töötlemine; h) tulemuste interpreteerimine; i ) uurimisaruande (artikli) koostamine. 2.2. Kirjanduse ülevaate koostamine. Kuidas lugeda teaduslikku artiklit. Kirjanduse ülevaate koostamine on eelduseks iga uurimuse läbiviimisele. Pärast idee tekkimist ja hüpoteesi sõnastamist tuleks koguda võimalikult palju infot selle kohta, mis on seni antud probleemist uuritud/teada. Kasulik on see a) leidmaks, kas ja kuivõrd üldse on probleemi uuritud? b) saamaks ideid, kuidas taolist uurimust konkreetselt läbi viia. ALLIKAD võiks üldiselt jagada 3 kategooriasse: 1) käsiraamatud, kogumikud;
Õige vastus! Tegemist on mõistetevaheliste seoste selgitamisega c. Vaas läks katki sellepärast, et ta kukkus maha Tagasiside Õige vastus on: Kõik tüdrukud on naissoost sellepärast, et mõiste tüdruk allub loogiliselt mõistele naissoost.. Feyerabendi arvates peaks arenenud inimene Vali üks: a. tutvuma mitteteaduslike mõtlemisviisidega kui ajalooliste nähtustega ning oskama neid kritiseerida; hariduse tuuma moodustavad aga ikkagi teaduslikud teadmised. b. olema saanud teaduskeskse hariduse, sest ainult teaduslikud teadmised tagavad harituse. c. rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) tundmaõppimisega. Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) tundmaõppimisega.. Küsimus 2 Metafüüsika elimineerimiseks tunnetussfäärist on loogilise positivismi seisukohalt tarvis näidata, et
Õige vastus! Tegemist on mõistetevaheliste seoste selgitamisega c. Vaas läks katki sellepärast, et ta kukkus maha Tagasiside Õige vastus on: Kõik tüdrukud on naissoost sellepärast, et mõiste tüdruk allub loogiliselt mõistele naissoost.. Feyerabendi arvates peaks arenenud inimene Vali üks: a. tutvuma mitteteaduslike mõtlemisviisidega kui ajalooliste nähtustega ning oskama neid kritiseerida; hariduse tuuma moodustavad aga ikkagi teaduslikud teadmised. b. olema saanud teaduskeskse hariduse, sest ainult teaduslikud teadmised tagavad harituse. c. rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) tundmaõppimisega. Õige vastus! Tagasiside Õige vastus on: rikastama oma mõtlemist erinevate mõtlemistraditsioonide (ka näiteks müstika ja maagia) tundmaõppimisega.. Küsimus 2
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult ming
Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nimi tähistab teaduse, religiooni
Sõltuv muutuja see mis on mõjustatud. Operatsionaliseerimine mõõdiku leidmine kontseptile Uurimisinstrument tööriist, mida saame muutujate mõõtmiseks kasutada. Hüpotees oletuslik väide, et muutujate/kontseptide vahel on seos Uurimisdisain ehk uurimiskujundus loogiline ja sidus plaan, kuidas vastata püstitatud uurimisküsimustele 3. LOENG UURIMISKÜSIMUSED Teema valiku üldised motiivid Isiklikud motiivid Teaduslikud motiivid Ühiskondlikud motiivid Praktilisi soovitusi teema valikuks Vali teema, mis sind huvitab Ära vali liiga laia, kuid ka liiga kitsast (tehnilist) teemat. Mõtle, kas varasematest esseedest ja seminaritöödest ei saaks välja kasvatada BA- töö teemat Vaata, kui palju on teema kohta kirjandust ja mis on sellel alal üldse varem tehtud Mõtle võimalikule meetodile ja andmekogumisviisile (kui ikka statistikat üldse ei
Eliade ja Leeming. Kaos ka substantsi sünonüüm. Eliadel läeb siia alla ka maa ja taeva lahutamine. Leemingil mitte, tema esimene näide kosmiline muna. 3) Sukeldumine. Nii Eliadel kui Leemingil eraldi välja toodud. Võimalik, et lind sukeldub ürgookeani ja toob sealt maatüki mere peale ja see hakkab paisuma. 4) Ürgolendi (primordial being, world parent). Eliade ja Leeming. Lammutamine, tapmine. Ürgolendi kehast tekib kogu universum. Mõnes mõttes kokkuviidav kaosest loomisega, munast loomisega. 5) Ilmumine (emergence). Leeming. Mitte ilmumine tavalises tähenduses, vaid ilmumine maa alt, allilmast. Põhja- ja Kesk-Ameerika. Kuid on ka aafrika rahvaid. Vähemalt kaks eri ilma on väga universaalne (maapealne ilm ja allilm). Soome keeles ilm - õhk. Varases tähenduses ilm kosmoloogiline sõna. Maa ja ilm koos. Taevakuppel, taevavõlv - metafoorid. Kunagi "ilm" tähistas ka seda taevakuplit. Ülailma kujutlus tekib ka väga lihtsalt. a) Taeva ja maa lahutamine
Õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast. Seda distsipliini saame vaadata nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, sest see teadus asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail. Distsipliin on mõlemal pool olemas. Miks seda distsipliini tarvis oli? 19. sajandil hakkas Euroopas levima veendumus, et ühiskonda on võimalik loodusteaduste eeskujul uurida ja kindlasti on olemas teatud meetodid, millega seda ühiskonda uurida. Sotsioloogia tekkeks sai 2 olulist tõukejõudu: teaduslikud juured ja poliitiliste juurte olemasolu (19. sajandi kodanlus oli huvitatud oma positsioonide kindlustamisest). Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitilistele ringkondadele südamelähedane olnud, sest sotsioloogia toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti probleeme ja vajakajäämisi, mis ühiskonnas on ja mis võivad takistada institutsioonide arengut. Sotsioloogia tirib päevavalgele ühiskondlikke probleeme kriitiline sotsioloogia. Kui teised
Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 1 VAATLUS Programm Kevad 2010 Jüri Uljas [email protected] Eesmärk: Praktika eesmärgiks on sotsiaalpsühholoogiliste teadmiste rakendamine igapäevaelu kontekstis, vaatlusoskuste ning sellealase uurimistöö oskuste arendamine. Tähtaeg: kevad 2010 1-2. Inimese uurimise tasandid. Eetika teaduses. Petmine teaduses. Uurimustele esitatavad nõuded: objektiivsus, seesmine ja väline valiidsus, reliaablus. Teooria ja uurimus. Uuringute alustamine tutvumine kirjandusega ja andmebaasidega. 3-4. Vaatlus. Vaatluse liigid. Käitumise kaardistamine: Koha-keskne ja indiviidi-keskne kaardistamine. Vaatluse organiseerimine. Vaatlusega seotud ohud ja vead. Nõuded arvestuseks: 1. Loengutest osavõtt on kohustuslik. 2. Iseseisva vaatluse programmi koostamine ja teostamine mitte vähem kui 10 tunni jooksul. Ettekanne oma vaatl
1 RELIGIOON ÕHTUMAISES KULTUURIS ÕHTUMAISEST KULTUURIST: Õhtumaise kultuuri kolm komponenti on Vana-Kreeka, Vana-Rooma ja kristlus. Roomlased levitasid tsivilisatsiooni läänemaailma. Nende riigikorraldus töötas väga hästi, see tõi kaasa arusaama inimkonna ühtsusest. Kuigi roomlased tegid väga suurt vahet roomlaste ja barbarite vahel, arvati inimkond siiski ühtne olevat. Kristluse rüpest kasvas välja modrene teadus. Õhtumaa on peamiselt valgenahaliste protestantide poolt loodud maa. Kuhu kuulume siis meie? Nõukogude ajal oli siin õigeusu tsivilisatsioon, kuid ka siis kandsis eestlased endas loosungit: olgem eurooplased, aga saagem ka eurooplasteks. Läänemaise tsivilisatsiooni ja õigeusu tsivilisatsioon piir on Narva jõel. Idamaade aladelt laenatakse arusaam, et riigi valitseja on jumalikustatud olend. Kui Lääne- Rooma riik laguneb, hakkab seda ideed kandma kirik. Paavst Nikolaus kuulutas e
Ajaloofilosoofia Prof Eero Loone loengu konspekt Tartu, 2000 2 Sisukord 1 Ajaloo mõiste 7 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspektiive on vaja uurida ja ass
annaabi.ee 
