Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teadusartikli kirjutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
keskkomitee, viite, õud, viide, hüpotees, viidet, peatüki, seminari, allikaid, leede, pleenum, viita, pikki, vaatlus, loetelu, uurimust, skeemid, väljaande, koosta, teadusartikli, seminaritöö, uurimisraport, pädevuse, allikakriitika, veebruarisobilisatsioon, peaminister, retoorika, pleenumi, natsionalistid, ühegi, adolfi, põhjasõda, artiklist2) Mida või keda tuleb uurida? 3) Kui palju on vaja aega? 4) Kui andmed kogutakse ise, tuleb valida kogumismeetod(id) 5) Tuleb õppida valitud meetodit kasutama. 6) Kuidas valida uuritavaid? Kui palju uuritavaid on vaja? 7) Kuidas uuritavatega ühendust saada ja neilt nõusolekut paluda? 8) Kellega korraldusküsimustest nõu pidada? 9) Hankida vajalikud vahendid. 10) Teha uurimuse eelarve. (2004: 164165) Kasutada on võimalik ka valmisandmestikke, neid saab liigitada viide klassi: 1) Ametlik statistika. 2) Statistilised andmebaasid. 3) Arhiivmaterjalid. 4) Varasemate uurijate poolt koostatud materjalid. 5) Muud dokumendikogud. (2004: 174176) ANDMESTIKU KOGUMINE On olemas kolm traditsioonilist uurimisstrateegiat: 1) Katseline uurimus. 2) Ülevaateuurimus (kvantitatiivne survey- uurimus). 3) Juhtumiuurimus (case study), mida võib teostada nii kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt. (2004: 125126)
milleni õpilane töö käigus jõudis. PROBLEEM lahendust nõudev küsimus või raskesti lahendatav ülesanne. Teiste sõnadega uurimisülesanne. Uurimistöö teostaja peab enesele ise püstitama küsimused, valima neist välja jõukohasemad ning leidma iseseisvalt (juhendaja toetusel) vastused. HÜPOTEES oletus või tõestamata väide, mille uurimistöö autor on esitanud ning mida ta hakkab oma töös tõestama või ümber lükkama. Hüpotees peab olema kontrollitav ja 4 põhjendatav. Vastasel juhul ei ole uurimistöö tegemisel mõtet, kuna tulemust saada on võimatu. (Näiteks väidab õpilane, et TJG gümnasistidest ei söö hommikust vähemalt pooled. Selleks, et hüpotees leiaks kinnitust või lükatakse ümber, tulebki läbi viia uurimus gümnasistide seas.) JUHENDAJA on TJG õpetaja, kes aitab nõu ja jõuga õpilasel uurimistööd koostada. Ta on
· töö eesmärk ja ülesanded (mida tööga tõestatakse või kummutatakse, kuivõrd ja kelle poolt on antud teemat uuritud); · valdkond ja uurimisobjekt (uurimisülesannete piiritlemine); · töö ülesehituse selgitamine ja meetodite tutvustus; · peamiste lähtematerjalide ja allikate tutvustus. Sissejuhatuses võiks autor juhtida tähelepanu olulisematele nüanssidele, mille teadmine aitab lugejal töö sisu paremini mõista. Sissejuhatus ei täida peatüki ülesandeid, sisukorras ja põhitekstis seda ei nummerdata, see ei tohiks sisaldada liigseid andmeid ega ületada kümnendikku töö põhiosa mahust. Töö põhiosa Töö põhiosas tehakse ära kõik oluline alates probleemi püstitamisest kuni lahenduste, tulemuste ja järelduste esitamiseni. Teoreetilise ja empiirilise analüüsi vahekord sõltub käsitletavast teemast ja eesmärgi püstitusest.
Kas püstitatud hüpoteesid (tõestamata teesid) leidsid kinnitust? Kas saadud tulemused toetavad varasemaid uuringuid? Millised on tööst tulenevad järeldused ja ettepanekud? Praktilise töö puhul sõltub teostuse ja materjali läbitöötamise järjekord ja meetod ülesandest (näituse korraldamine, õppematerjali koostamine, tööpraktika läbimine vm). Töö teoreetilises osas tuleb kirjeldada, analüüsida ja hinnata tööprotsessi, kasutatud allikaid ja tulemusi. 2.1.7. Töö toimetamine ja nõuetekohane vormistamine Autor toimetab oma lõputööd, arvestades juhendaja märkusi ja soovitusi: parandab ja täiendab seda, korrigeerib keele- ja vormistusvigu. Töö tuleb vormistada 3. peatükis esitatud nõuete kohaselt. Uurimistöö sissejuhatuse, põhiosa ja kokkuvõtte pikkus on kokku 15–25 lehekülge, praktilisel tööl on vastavate osade maht 6–10 lehekülge. Vajadusel tuleb enne töö esitamist seda veel kord juhendajale näidata.
............................................................................................................................ 2 3. Uurimistöö koostamise protsess ................................................................................................................. 3 4. Teema valik. ............................................................................................................................................... 3 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. ......................................................................................................... 4 Uurimusliku töö koostamise etapid ........................................................................................................... 5 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded. ............................................................................................ 6 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed. .................
................................................................................................................................ 3. Uurimistöö koostamise protsess..................................................................................................................... 4. Teema valik.................................................................................................................................................... 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees.............................................................................................................. Uurimusliku töö koostamise etapid............................................................................................................... 6. Töö põhiosad ja nende vormistamise nõuded................................................................................................ 7. Viitamine (e. allikate näitamine) ja bibliograafilised kirjed.................
koostab üliõpilane uurimiskava. Uurimiskava koostatakse vabas vormis, pikkusega vähemalt 2 lehekülge. Uurimiskavas on keskseteks küsimused sellest, mida tahetakse uurida ja kuidas kavatsetakse seda teha. Üliõpilase poolt allkirjastatud kava peab sisaldama järgmisi alapunkte: · uurimuse teema ja selle valiku põhjendus; · lahendamist vajavad uurimisprobleemid; · töö eesmärk (planeeritav tulem ja väljund); · uurimisaine määratlemine (mida uuritakse); · hüpotees (kvantitatiivse uurimuse korral); · uurimuse meetodid, etapid ja ajakava; · mõned olulised kirjandusallikad; · juhendaja nimi ja allkiri. Lõputööde (v.a doktoritööde) teemad ja juhendajad kooskõlastab eriala kureeriva õppetooli juhataja ja kinnitab osakonna juhataja kaitsmisele eelneval semestril 1 1 akadeemilises kalendris kehtestatud tähtajaks. Lõputöö kava esitamise tähtaeg on 15
Järeldusteni ei jõuta statistika põhjal, vaid leitakse n-ö mustreid. Kui uurija soovib probleemi lahendada kvantitatiivselt, st keskenduda nähtuste praktilisele mõõdetavusele ja tulemuste esitamisele arvkujul, siis domineerib statistiliste faktide analüüs, mille aluseks on andmed, mida kogutakse vaatluste, mõõtmiste, eksperimentide ja varasemate uurimuste abil. 1.2.1. Hüpoteesi või uurimisküsimuse sõnastamine Valides kvantitatiivse uurimuse, tuleks eelnevalt püstitada hüpotees. Hüpoteesi püstitamiseks tuleb õpilasel endale ette kujutada võimalikke seoseid uuritavate objektide vahel ja nendele tuginedes sõnastada oma hüpotees. Hüpotees peab arvestama varem avastatud seaduspärasusi, st see ei tohi olla vastuolus varem teaduslikul teel saadud tulemustega. Sellepärast on soovitatav enne hüpoteesi sõnastamist tutvuda erialase kirjandusega. Lisaks peab hüpotees olema kontrollitav ja põhjendatav. Vastasel juhul ei ole
Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8. Mõlema viitamissüsteemi korral peab uurimuse lõpus olema kasutatud kirjanduse loetelu, milles tähestiku järjekorras esitatakse kõigi uurimuses viidatud tööde bibliograafilised andmed. Autori järgi: Autor. Pealkiri: Alapealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. Pealkirja järgi: Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatavad leheküljed või märksõna. Artikli viide: Autor. Artikli pealkiri Kogumiku pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus, ilmumisaasta. Viidatud leheküljed. NÄIDE: P.Hartnoll, Lühike teatriajalugu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989. P.Kruuspere, Merle Karusoo dramaturgina. Vikerkaar 1987, nr 3, lk 43-47. E.Köst, Loomine ja lugemine. Loomine. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, lk 8. TallinnaTehnikagümnaasium Õpilasuurimuse ja praktilise töö ettevalmistamine ja hindamine
Lõigu pikkus peaks olema vähemalt neli tekstirida. Ühe- ja kaherealised lõigud ei ole soovitatavad. Teksti paigutatakse joonised, skeemid, tabelid, pildid, fotod jms juhul, kui neil on teksti seisukohalt vahetu illustreeriv või täiendav funktsioon ja kui nad mahuvad ühele leheküljele. Igale tabelile, joonisele, skeemile jm tuleks tekstis viidata. Teksti paigutatavad joonised, skeemid jm tuleb eraldi numereerida (nt Tabel 1). Joonistel ja tabelitel peab olema pealkiri ja all viide allikate kohta (kui ei ole oma koostatud tabel või joonis). Tekstiga mitte otseselt seotud ja mahukam täiendav materjal on soovitav paigutada töö lisadesse. Järgmisena on esitatud nii tabeli- kui ka joonisenäidis. Tabel 5. Kooliraamatukogud, 1995/96, 2000/01, 2002/032004/05 1995/96 2000/01 2002/03 2003/04 2004/05 Raamatukogud 549 516 523 512 474
Et töö ei valguks laiali, tuleb arutleda ka selle üle, mida töö ei käsitle, mis töö mahust välja jääb. See aitab õppijal hiljem teema piirides püsida. Kava koostamine. Kui huvipakkuv teema on leitud, selle tarvis vajaliku materjali olemasolus veendutud ning materjaliga tutvutud, tuleb koostada uurimuse kava õpetaja ja 55 õpilase koostöös sõnastatakse töö eesmärk ja hüpotees, lepitakse kokku, missugustest osadest peaks töö koosnema ja kui mahukad need osad peaksid olema, mõtestatakse lahti töö kirjutamise etapid ning kooskõlastatakse nende järjekord. Uurimuse koostajale on toeks, kui lepitakse kokku täpne ajakava ning konsultatsioonide intervallid. Kohane on nädalaplaanide kasutamine. Liiga pikad intervallid kohtumiste vahel vähendavad õpilase innukust ning huvi. Töö õnnestumiseks on õpetajal mõistlik igal kohtumisel koos õpilasega
vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (File/Page Setup/Paper/Paper Margins). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, st tekst on rööpjoondatud (mõlemad servad on sirged). 4. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Ühe lõigu pikkus on vähemalt kolm sisutihedat lauset. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga plokkstiilis 12 punkti (üks tähekõrgus) (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). Töös ei kasutata taandridu. 5. Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse plokkstiilis vahe 24 punkti (kaks tähekõrgust). 18 6. Seminaritööd esitatakse ühes eksemplaris ja köitmise viisi teatab õppeaine õppejõud esimeses tunnis. Kursusetöö esitatakse pehmes kiirköitjas ühes eksemplaris, diplomitöö kahes köites, millest üks kõvas - ja teine pehmes (spiraal) köites.
Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi. Kokkuvõte ei ole töö eelnevate osade tekstilõikude mehaaniline kokkutõstmine. 3.7. Kasutatud allikate loetelu Kasutatud materjalide loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu põhjal saab asjatundja otsustada, kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas ja kas selles ka midagi uut võib leida. Allikatena kasutatakse väga erinevat liiki materjale: · avaldatud materjalid raamatud, brosüürid, kogumikud, ajakirjad, ajalehed, artiklid, uurimisraportid jne; sh elektroonilised;
märkide seletused ja loetelu; 2. põhiosa ehk tegelik tekst, kuhu kuuluvad sissejuhatus, teoreetilised lähtekohad ja varasemate uurimuste tutvustus, meetodite tutvustus, tulemused, arutelu, kokkuvõte ja allikate loend; 3. lõpposa, kuhu kuuluvad lisad. Teisisõnu koosneb põhiosa teoreetilisest poolest ehk varasemaid samateemalisi uurimusi, artikleid jmt kirjalikke allikaid refereerivast osast ning empiirilisest osast ehk reaalselt õpilase läbiviidavast katsest, vaatlusest, küsitlusest vmt meetodit kasutades. Üldjuhul on töö põhistruktuur järgmine. Tiitelleht Sisukord. Lühendid (vajaduse korral). Sissejuhatus. Teoreetiline tagapõhi ja varasemad uurimused. Meetod. Tulemus. Arutelu. Allikad. Lisad.
..................................................................12 2.7.1 Raamatu kirje.................................................................................................13 2.7.2 Artikli kirje.....................................................................................................13 2.7.3 E-artikli (veebidokumendi) kirje....................................................................14 2.7.4 Aruande, dokumendi jms viide.......................................................................14 2.7.5 Arhiivmaterjali kirje.......................................................................................15 2.7.6 Intervjuu kirje.................................................................................................15 2.8 Tabelid, lisad, joonised, valemid ja loetelud.........................................................15 3 VIITAMINE....................................................
Uurimismaterjaliks said tekstides esinenud muusikateemalised võõrapärased sõnad ja sõnaühendid. Sõnad on kantud sedelitele koos viitega. Sedeleid sai kokku 164.Kõrvale jäid vanemad muusikaalased sõnad, mis on varasemast ajast kasutusel olnud, sest need on oma kindla koha ja väljakujunenud kirjapildiga stabiilselt keelekasutuses käibel (enamasti pärinevad need itaalia keelest). Uurimise aluseks said uuemad ingliskeelsed mõisted ja sõnad. Sedelid on jaotatud viide alagruppi (......järgneb gruppide kirjeldus). Nende alajaotuste põhjal on loodud ka töö osad. Töö põhiosa moodustavad tabeli vormis esitatud sedelitel olevad lausekatked, mis sisaldavad võõrapärast keelekasutust. Lisatud on ka sõna tähenduse selgitused. Selgituste saamiseks on kasutatud nii võõrsõnade leksikoni (Võõrsõnade leksikon 2000,parandanud ja täiendanud Eduard Vääri jt) kui ka interneti abi. Tabelitele järgnevad analüüsid.
ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri 5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri 8 2 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri 10 2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri 14 2.2.1
2.3 Metoodika ja andmeanalüüs Eesmärk määrab uurimistöö suuna ja lõpp-punkti, kuhu tahetakse jõuda. Uurimistöö eesmärk peab olema vastavuses töö pealkirjaga, antud tööga saavutatav ja üheselt mõistetav. Töö eesmärk peab olema suunatud tulemusele, mitte protsessile. Eesmärgist tulenevad uurimisküsimused või hüpotees(id). Uurimisküsimusi kasutatakse nii kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse, hüpoteesi aga kvantitatiivse uurimuse korral. Hüpotees on väide uurimisprobleemi oletatava lahenduse kohta. Hüpotees peab alati olema kontrollitav. Uurimistöö käigus kogutakse materjali uurimisküsimustele vastamiseks või hüpoteeside kontrollimiseks. Andmekogumismeetoditeks võivad olla näiteks intervjuu, tegevusuuring, ankeetküsitlus, vaatlus, eksperiment, mõõtmine, test, võrdlus, dokumendianalüüs jt. Õpilasuurimuse valimi suurus sõltub uuritavast teemast. Andmeid tuleb koguda nii palju, et
omadused tekivad/muutuvad (nt muutujate vaheliste seoste leidmine) • Ennustav (predictive) – nähtuse tulevikus esinemise üle spekuleerimine (nt põhjuse ja tagajärje analüüs) Muutujad • Mõõdetavad ja vaadeldavad karakteristikud • Vajalik selgelt määratleda, kui eesmärgiks seoste leidmine • Muutujatel on väärtused: nominaal, järjestikuline, intervall, suhtarv – NB! Hüpotees kui seos väärtuste vahel • Sõltumatu muutuja: põhjustav (seletav) muutuja; muutuja, mille mõju hakatakse hindama; • Sõltuv muutuja: mõjutatav (seletatav) muutuja; tagajärg, mille kutsub esile sõltumatu muutuja; muutuja, mille käitumist soovime ennustada Muutujad 2 • Küsimus 1: Iibe kasv – vanemapalk ja sündide arv – mis on sõltuv ja mis sõltumatu muutuja? • Küsimus 2: autonoomsete agentuuride loomine – avaliku teenuse kvaliteet - mis on
Kas antud teemal on otsene seos erialaga? Kas tööl on praktiline väärtus? · Mis on antud töö eesmärgiks ja milliseid ülesandeid töö autor kavatseb lahendada, et töö eesmärk saavutada? Kui töö juurde käib praktiline osa, siis tuleks siin ka lisada praktilise töö teostamisel lahendatavad ülesanded. · Töö ülesehituse selgitamine. Sissejuhatus tuleb lühidalt selgitada, mitmeks peatükiks töö on jaotatud, mis on iga peatüki eesmärk ja kuidas peatükid omavahel haakuvad.Milliseid meetodeid sarnaste porbleemide lahendamiseks kasutatakse? Miks töö autor just sellise meetodi valis? · Milliseid andmeid ja millisest allikast autor töös kasutab ja kasutatavate meetodite lühitutvustus? Millistele tähtsamatele teoreetilistele seisukohtadele autor oma töös toetub? Selles osas tutvustatakse, millist tarkvara töö autor
· Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ..
· Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. · Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. · Tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Töö ees ja taga on valge puhas leht, nn. köiteleht. Sõnade poolitamist ei kasutata. · Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. · Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. · Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. · Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. · Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ..
teostama juba avaliku rõhuga ühdustamisel ja jõumeetoditel. Selle ajajärgu eripäraks olid näiteks üleminek massilisele kollektiviseerimisele, samuti repressioonide tugevnemine.” (ZUBKOVA) Eestimaa Kommunistliku Partei kõrgeim otsustav organ oli partei kongress, mis kogunes vähemalt kord aastas. Kongress valis keskkomitee, mille pleenumid toimusid vähemalt kord nelja kuu jooksul. Pleenum valis keskkomitee büroo liikmed ja teised tähtsad partei- ametnikud. Büroo, Nõukogude liiduvabariigi tegelik võimukeskus, juhtis partei tegevust pleenumite vahelisel ajal. Bürool oli kümmekond liiget ja kolm kuni neli ilma hääleõiguseta liikmekandidaati. Büroo liikmed olid muuhulgas Ministrite Nõukogu esimees ja Ülemnõukogu Presiidiumi esimees. Parteiaparaadi tipus seisis keskkomitee esimene sekretär (partei juht), kes oli büroo esimees. Järgmisel astmel oli keskkomitee teine
Uuring kujundab teooriat, seostades seda nähtava maailmaga ning suurendades seega teooria seletus- ja ennustusvõimet. Teooriad omakorda eelnevad uurimustele ning seostavad hulga vahel vastandlikke vaatlusi ühtseks tervikuks. Teooriad toovad välja täiendavaid küsimusi edasiseks uurimiseks, mis viib uute uuringuteni ning aluseks oleva teooria kinnitamiseni (või ümberlükkamiseni) (Sommer & Sommer, 2002). Teooria ja empiiriline uurimus on omavahel seotud hüpoteeside abil. Hüpotees testitav eeldus, mis tuleneb loogiliselt teooriast. Testitav st võimalik kinnitada või ümber lükata. Nt paljud religioossed väited ei ole otseselt testitavad ning neid ei saa vaatluse abil kinnitada ega ümber lükata (Sommer & Sommer, 2002). Uurimuse läbiviimine (Hess, Markson, & Stein, 2000): 1. hüpoteeside püstitamine i. vali teema ii. tutvu kirjandusega iii. vali muutujad iv
leheküljelt, peatükke ja alapeatükke jooksvalt leheküljelt. Seejuures leheküljele peab mahtuma vähemalt kaks rida teksti. Kirjavahemärk käib kohe pärast sõna lõppu, järgneb üks tühik. 10 Pealkirjad peavad olema korrektsed, sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirja lõppu ega järjekorra numbri järgi punkti ei panda; sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ees peatüki numbrit ei ole. Pealkirja ja teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Pealkirjad: põhipealkiri Heading 1 (Times New Roman16, bold, suur algustäht); alapealkiri Heading 2 (Times New Roman 14, bold, suur algustäht); punkt Heading 3 (Times New Roman 13, bold, suur algustäht). Tekstilõigud eraldatakse lõiguvahega (6 pt). Sõnastuses kasutatakse umbisikulist tegumoodi, nt Käesolevas töös antakse ülevaade...
.. Igaks juhuks olgu siinkohal osutatud veel sellele, et Rait Maruste pakutud suveräänsus ei saa loogiliselt olla põhiseaduse aluspõhimõte... Teema lõpetuseks on oluline märkida, et põhiseaduse aluspõhimõtete kataloog jääb avatuks ja sõltub alati ka ümbritsevast tegelikkusest. Näiteks ei saa välistada, et keskkonnatingimuste olulise halvenemise korral tunnustatakse tulevikus keskkonnakaitset põhiseaduse aluspõhimõttena..." Kasutatud allikad: Kasutatud on akadeemilisi allikaid, akateemilisi õigusallikaid, mille puhul on antud kommentaare ja/või ekspertarvamusi. c) analüüsi eraldi sissejuhatust ja kokkuvõtet ning tee kindlaks kuivõrd autor on neid tekstiosi kirjutades kinni pidanud sissejuhatuse/kokkuvõtte soovituslikust standardülesehitusest?; Sissejuhatuses püstitab õhku küsimused vastavalt sellele mida on varasemalt öeldud põhiseaduse aluspõhimõtete ja aluspõhimõtte kohta.
• praktilise osa teostamiseks kasutatava tarkvara või programmide valik; • teoreetilised seisukohad, millele autor oma töös toetub; • töö ülesehitus. Kui töö juurde käib praktiline osa, siis tuleb lisada praktilise töö teostamiseks lahendatavad ülesanded ja kirjeldada nende täitmist etappidena. Meeskonnatöö puhul tuua välja iga ülesande täitja(d). Töö ülesehituse osas peab lühidalt selgitama, mitmeks peatükiks töö on jaotatud ja mis on iga peatüki eesmärk. Oluline on silmas pidada, millisel erialal õpitakse. Kutseeksamiga lõpetajad kirjutavad praktika aruande, referaadi, uurimuse mina-vormis ja lihtminevikus. Lõputööga lõpetajad koostavad eelnimetatud tööd umbisikulises tegumoes ja lihtminevikus. Kokkuvõttes sisalduvad peamised tulemused, järeldused, hinnangud, ettepanekud jne, mis on töö sisulises osas saadud. Välja on toodud edasiarenduse suunad ja lahendamist vajavad probleemid.
· Peamisi valdkonna debatte peegeldavad allikad · Olulised empiirilised allikad andmed oma empiirilises analüüsis toodud väidete tõestuseks · Allikate piisavus · Piisavad uurimisküsimustele vastamiseks · Piisavad oma peamistele väidetele tõendite leidmiseks · Piisavad kajastamaks peamisi teoreetilisi seisukohti uuritavas valdkonnas Kui palju allikaid võiks minimaalselt vaja olla paneb paika õppejõud reeglina aga mitte alla 5 viidatud allika YKI6001.YK. Õppimine kõrgkoolis, T. Saarts 6 2 16.10.2016 ,,Kuldreegel" täiendavate allikate leidmisel! · Vaata, millele juba väljaotsitud tekstid
Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ..................................................................................... ..........4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)................... ....... ..............5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri .......................... ...............5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ............................... ...............8 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ........................................ 10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri .............................. .... ..........10 2.2.Teise peatüki teise jaotise pealkiri ....................................................14 2.2
c – õppevormi tähis (1 – päevaõpe, 2 - tsükliõpe), dddd - õpilaspileti number. 2.2. Sisukord Sisukorras (vt. lisa 2) näidatakse kõigi töö üksikute alajaotiste täielikud pealkirjad koos alguslehekülgede numbritega. Sisukorra lõpus tuuakse ära ka kõikide lisade pealkirjad ja nende alguslehekülgede numbrid. Töö põhiosas on soovitav kasutada mitmeastmelist peatükkide järjestussüsteemi (nt peatükk 1., peatüki jaotis 1.1., selle alljaotis 1.1.1. jne). Sissejuhatus, kokkuvõte, resümee, kasutatud kirjandus ja lisad on ilma järjekorranumbriteta. 2.3. Sissejuhatus Sissejuhatuse koostamise aluseks võiksid olla järgmised märksõnad: teema aktuaalsus, tähtsus, uudsus; töö tegemise eesmärk; probleem; käsitletavad ülesanded selle probleemi lahendamiseks. 2.4. Töö põhiosa Töö põhiosa eesmärgiks on anda ammendav ülevaade probleemi püstitusest kuni lahendus-
Ka PAI oli teatud mõttes oma väljaanne 1960. algusest üllitati kogumik "Töid EKP ajaloo alal". Seal ilmusid üsna olulised partei ajalugu puudutavad uurimused. 1947. al kui PAI loodi, siis direktori ametikoht kui sisepoliitilise võimu märgiks. 1947. aastal hakkas selgemalt piirjooni võtma Käbini ja Karotamme vaheline vastaseid. Käbin leidis, et teda ei soosita. Just Käbinist saigi esimene PAI direktor. Oli seal ametis kuni 1948. aastani. 1948. aastast sai Käbinist EKP keskkomitee sekretär, PAI direktori ametikoht oli talle alanduseks. 1948. a saab PAI etteotsa Joosep Saat, kes on seal kuni 1956. aastani ja tema on Eesti NSV puhul üks olulisemaid parteilisi ajaloolasi. Tema on esimene sisuline instituudi direktor ja instituudi töö käivitaja. Edasi oli instituudi direktor Adolf Päss kuni 1960. aastani. Sealt edasi direktoriks Aleksander Panksejev? - omas pikka
I kooliaste – 1.–3. klass; II kooliaste – 4.–6. klass; II kooliaste – 7.–9. klass. Tuleb silmas pidada, et erinevalt vormistatud loetelud annavad edasi erinevat sisu, ning jälgida, et kirjavahemärgid ei oleks vastuolus eesti keele grammatika reeglitega. Kogu töö ulatuses tuleks kasutada ühtset loetelude esitust ning vältida liiga paljude stiilide kasutamist. Loetelude viitamisel tuleb tähele panna, et kui soovitakse viidata tervet loetelu, tuleb viide märkida vahetult enne loetelu algust. Kui aga viidatakse loetelu ühte elementi, märgitakse viide vastava elemendi järele. Näide: Uuritava probleemi piiritlemisviis mõjutab (Ghauri & Grønhaug, 2002: 38) - uurimisplaani valimit; - mõõtmisi; - andmete kogumist; - valimit; - andmeanalüüsi; - soovitusi. Töö peatükke ja muid osasid ei sobi lõpetada loeteluga. Igasugusele loetelule tuleb anda hinnang või lähem selgitus. 3.1.4. Lühendid ja arvud
Eriliseks probleemiks on veel avaldamata tähelepanekute, tulemuste või ideede keelatud laenamine. Samuti on probleemiks esseede ja lõputööde turg internetis. Plagiaadi vältimiseks tuleb kindlasti algallikale ja autorile viidata iga kord kui : kopeeritakse teise autori täpset sõnastust refereeritakse teise autori ideid kasutatakse teise autori poolt esitatud fakte, statistikat, tabeleid, jooniseid, diagramme, pilte jne. Probleemid on Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt · hüpotees on teadaolevatel faktidel ja seadustel rajanev, kuid tõestamata teaduslik oletus; · hüpotees sugeneb kui probleemi üks võimalikke lahendusi, temas sisalduv oletus on probleemis püstitatud küsimuse vastus; · hüpoteesi näol on tegemist tõepärase, mitte aga tõsikindla teadmisega, oletusega, aga mitte tõega; · hüpoteesid võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteeside tõestamise kui kummutamisega;
annaabi.ee 
