Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TEADUS JA VÄÄRTUSHINNANGUD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väärtushinnangud, teadlane, korratavus, uurimine, kuuluma, teaduses, õpetusest, kipub, hoyningen, huene, suutma, ülikoolid, organisatsioonid, kolmandaks, eetilisus, väärtushinnanguid, rakendusuuring, neutraalne, turumajandus, mõjutama, kinnitus, teadlaste, demokraatias, küsimusi, meetodeidTudengi kodune keel pole eesti keel. Teadus ja väärtushinnangud 2. Teaduslikkest ratsionaalsusnõetest kattuvad näiteks korratavus ja kontrollitavus ka Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega. Iga läbi viidud eksperiment või vaatlus peab olema korratav st seda peaks olema võimalik korrata ka järgnevatel kordadel ilma, et lõpptulemus muutuks. Samuti peab paika pidama kontrollitavus, mis tähendab, et mingit protsessi peab olema võimalik kontrollida. Selle koha pealt võib öelda, et mõneti kontrollitavus ja korratavus käivad käsi-käes kuna selleks, et kontrollida peab uuesti monad eksperimenti läbi
Teadus oli Antiikajal kõige keskmes, seda samastati väärtushinnangute ja eetikaga. Teadmist samastati subjektiga ehk inimesega. Tänapäeval ei mõisteta teadust, kui osa inimesest, see on lihtsalt, kui asi mis eksisteerib. Kui Antiikajal oli mõiste teadust väga sügavamõtteliselt, siis tänapäeval see pigem nii ei ole. Tänapäeval ei seostata teadust väärtushinnangutega, teadmised on pigem, kui kaup. Minu arvates on sellel muutusel positiivsed küljed. Väärtushinnangud on ikkagi mõistmine, mida iga inimene saab ja peab kujundama ise. Seda ei saa, kuidagi võrrelda teadusega, saab ehk sügavamal tasandil, kuid igapäevasel tasandil ei saa. 2. Nõuded, mis Mittelstrass välja tõi ja mis kattuvad Huene omadega on: Kontrollitavus, intersubjektiivsus, korratavus, mõisteline selgus ja vastuolude puudumine. Seega kõik Mittelstrassi viis ,,nõuet" kattuvad Paul Hoyningen-Huene välja toodud aspektidega.
Teaduse keskendumine majandusele soodustab reeglina üldist heaolu ning elukvaliteedi tõusu, kuna suurem osa teadusele eraldatud ressurssidest suunatakse sellisel juhul igapäevaelu täiendamiseks vajalike meetodite väljatöötamisele ja rakendamisele. Siiski võib selline seos pidurdada mitmete teadusvaldkondade arengut, ohustada rakendusele orienteeritud alusuuringuid ning pikemas perspektiivis jätta inimkonda ilma kasulikest teadmistest. Näiteks võib gravitatsioonijõu põhjalikum uurimine avada inimkonna jaoks uusi võimalusi mitmetes valdkondades. Tänapäeval on aga selle puhul tegemist majanduslikult väärtusetu teadusega, mistõttu ohustab seda pea täielik kadumine või tulemusetus. Arvestades Eesti praegust teaduselu arengut ning selle toetamiseks eraldatud ressursside hulka, oleks mõistlikum säilitada ühte, majanduse teenimise rolli. Eesti teaduselu on suurenisti sõltuv majandusest, majandus ise vajab aga järjepidevaks toimimiseks toetust teaduse rakendamise näol
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu
Valim on erinev. Meetod üllatab uurimisobjekti. Paneb inimese mõtlema. Fabian. Osaleda uuritavates protsessides, et mõista uuritavat kultuuri. Protseduriaalne objektiivsus: impersonaalne inimene kõrvale jätta; mõõtude jm empiirika kaudu objektiivsus ehk praktika kaudu objektiivsus. Protseduuri reeglid – kuidas saab paremad tulemused? Kui eirata reegleid, võib saada paremad tulemused. Douglas, objektiivsus (ideaal). 8 eristust. Kognitiivsed väärtused teaduses (lihtsus, sidusus …) Individuaalsed objektiivsed käsitlused. Sotsiaalsed: protseduuriline objektiivsus; „concordant“ – kõik, milles nõus on keegi (saab lugeda). Kallutatuse küsimus? Interelatiivne objektiivsus. Kritiseerida teaduslikel alustel. III. 2. Loeng. Milline on roll teaduses vaatlusel ja eksperimendil? Mis on teooria? Milleks on vaja mudeleid? Teaduslike teooriate empiristlik ja realistlik käsitus. Empirismi raskused.
teooriat tõestavad samas kõrvale jättes need, mis seda keelustaksid. 5) Valelike eriala terminite kasutamine Mõeldakse välja uusi termineid või kasutatakse valesti varem olevaid termine, et jätta mulje teaduslikkusest. Uutel väljamõeldud terminitel ei ole tavaliselt ka selget definitsiooni. Sõna energia väär kasutamine on väga levinud erinevate ravitsejate poolt (kasutatud Wikipedia 2009). 6) Katsete korratavus Katsed on küll ühe korra toiminud kuid hiljem teised teadlased ei suuda sama katset korrata, millest võib järeldada, et katse tulemused on võltsitud või katses osales mingi kõrvaline tegur. Nii väitsid teadlased Martin Fleichmann ja Stanley Pons, et on leidnud viisi nn külma tuumasünteesiks, kus lihtsa masina abil pidi saama suuri energia koguseid. Nende katset ei ole suudetud korrata (kasutatud Strandberg 2008). 6 1
on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti? Tuleb näidata, et filosoofial uues rollis on täita mingi uus roll teaduses; filosoofia on siin kui teaduse teenija. Filosoofia on legitimeeritud, sest tal on roll teaduses. Teadus ise ei vaja legitiimsust, sest see on iseenesestmõistetav. Filosoofia koht on öeldud midagi: filosoofia on mingisuguse teadmisvõõralt välja mõeldud esitus, mille ajalugu on inimlike eksituste ajalugu – vaidleb selle üle; mis on filosoofia. Ei taha sellega nõustuda. Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast? Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse
tõendid • Sobivad empiirilised tõendid valitakse välja ja süstematiseeritakse.Teaduses muutuvad need andmeteks • Tegelikkuses orienteerumiseks ja andmetega töötamiseks on meil vaja mingeid ideid, kuidas reaalsus töötab ja kuidas kogutud andmeid mõtestada • Neid ideid loogiliselt seostades saame teooria • Veel mõned olulised mõisted: – Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine tema erinevateks koostisosadeks ja nende eraldi uurimine ja omavahel seostamine – Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine ja sidumine mõtestatud tervikuks – Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria • Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. • Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist) • Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad
Vastavuses sellega kujuneb igal ajastul ja teaduse arenguetapil püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb teadusliku uurimise ja teadusdistsipliinide õpetamise traditsioon. Paradigma olemasolu tähendab, et teaduse areng on normaalteaduse faasis: püstitatakse ja lahendatakse järjest uusi ülesandeid. Kui niisugune ülesannete püstitamine ja lahendamine takerdub, siis on teaduses tekkinud kriis. Kriisi ületamine saab võimalikuks uue paradigma kujunedes. See tähendabki revolutsiooni teaduse arengus. TÕDE on objektiivse tegelikkuse õige peegeldus inimese teadvuses. Ta eksisteerib sõltumatult suhtumisest temasse. Tõde on alati objektiivne. Kuid samas on tõde oma epohhi laps ja seetõttu suhteline, peegeldades objekti mitte tervikuna, vaid kindlates piirides, tingimustes, suhetes, mis aga pidevalt muutuvad ja arenevad.
kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks. Teadmise kontrollitavus: tavamõtlemine, et tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. Teaduses on selge, mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele, sisaldades siiski ka kontrollimatuid väiteid. Teadmiste päritolu: tavamõtlemine, tüüpilised selgitused teadmise allika koha ,, see on ju loogiline, ,,aga see on elu aeg nii olnud" jne. Teadus, aktsepteeritavad selgitused teadmiste päritolu kohta, teadmine on pärit minu enda uurimusest, teadmine on pärit kellegi teise uurimusest. Tavainimese kriitika sotsiaalteaduste suhtes.
Ometi olulisi erinevusi: Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks. Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus on nii keeruline ja mitmekihiline Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept
Aleksandria Clemensi (u 160-215) järgi püüavad kristlikud mõtlejad mõistuse abil teha arusaadavaks usulisi tõdesid, mis põhinevad ilmutusel. Filosoofia on vaid abiks. Põhja-Aafrika kirikuisa Tertullianus: kõige aluseks on usk, mis ei vaja kahtlusi, mis ei hooli inimlikust mõistusest. Credo quia absurdum - usun, sest see on absurdne. Origenes (185-254) õpetas Aleksandrias. Oli Plotinose kaasõpilane Ammonios Sakkase juures. Ka Origenes sünteesis ristiusu õpetusest Platoni filosoofiaga. AUGUSTINUS (354-430) (Vt ka Saarineni õpikut), oli katoliku kiriku pühak ja üks selle kõige mõjukam esindaja, väga tähtis ka luteri kiriku jaoks. Augustinuse õpetajaks kristluses oli Ambrosius. Ta võttis omaks Platoni lõhestatud maailma. Augustinus kirjutas palju. Tema teostest on tähtsamad De civitate Dei (Jumala riigist) ja Confessiones (Pihtimused või tunnistused). Ta käsitles paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja
Sotsioloogia ja kultuuriantropoloogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Antropoloog (etnograaf, etnoloog) uurib “võõraid”, mitte-lääne, traditsionaalseid kultuure. Sotsioloog uurib modernseid kultuure. Tegelikult püüavad mõlema distsipliini esindajad vähemalt oma teooriates hõlmata kõiki kultuure, nii traditsionaalseid kui modernseid. Samuti on viimasel ajal antropoloogide hulgas saanud populaarseks modernsete kultuuride uurimine. Teine võimalik eristus: Antropoloogid püüavad anda uuritavate inimeste kommete ja käitumise täpset kirjeldust. Sotsioloogid on rohkem huvitatud nende põhjuste väljaselgitamisest. 1 Sissejuhatus sotsioloogiasse
sotsioloogilisi seisukohti. Milline alltoodust ei kuulu nende hulka? 1. Jumala ideest loobumine 2. Kollektivism * 3. Humanism 4. Ratsionalism Mida tähendab Thomas Khuni järgi paradigma? Mõistab paradigma all kõigi poolt tunnustatud teaduslikke saavutusi, mis on teatud aja jooksul teadlaste poolt probleemide asetamise ja lahendamise mudeliks. Miks paradigma on oluline teaduses? Sest paradigmal rajaneb uurimine ja õpetamine tänu oma püsivale ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteemile. Mis näitab kõige paremini ja täpsemalt valitsevat paradigmat? Feminism Mida tähendab normaalteadus? Normaalteadus on selline uurimistöö, mis tugineb teatud saavutustele teaduse vallas. Normaalteadus ei ole orienteeritud suurte avastuste tegemisele või uue teooria loomisele. Kuidas areneb teadus paradigma idee kohaselt? Paradigma sisaldab nii teooria kui ka
Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid · Küsitlus · Vaatlus · Eksperiment · Dokumentide analüüs Küsitlus Ankeetküsitlus samade küsimuste (küsimustiku e. ankeedi) esitamine suurele hulgale inimestele (respondentidele). Tihtipeale suletud küsimused. Intervjuu väiksema hulga inimeste põhjalikum küsitlemine. Avatud küsimused.
Lähenemine, mis lähtub pigem üksikutest juhtudest kui arvukast statistikast. Uurimused põhinevad nt intervjuudel, üksikjuhtude analüüsil. Ei looda nii suuri ja mastaapseid üldistusi see on rohkem kvantitatiivse uurimuse rida, mis hõlmab uurimisalustena suurt hulka objekte/uuritavaid. Kvalitatiivse uurimuse puhul pole nii jäika metodoloogiat. Teistelt: Arvuline erinevus. Sõnalise väljenduse roll. Uurija positsioon sisemine/väline. Tähenduste uurimine, analüüs. Uurija ei distantseeru andmestiku suhtes, vaid osaleb, tihti ka näost näkku. PS! Ei ole mitte uurimisobjektid, vaid uurimissubjektid. Miks uurida ühiskonda teaduslikult? Argielu tunnetamisel on puudused. · Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus · Teoreetiliste teadmiste puudumine · Süsteemsuse ja järjepidevuse puudumine suurim probleem! · Analüütilisuse puudumine · Emotsioonid! Sügav roll. Neidki uuritakse, aga see on teine tase.
On selline arusaam, et osa rahvaid on kõrgemalt arenenud ja teised maha jäänud, sama kehtib ka ühe ühiskonna sees. Kaks võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1. On see, mis on inimeste poolt loodust kõrgemalt hinnatakse. Kuskit tunnetuslikult tajume, et mõni asi on väärtuslikum ja mõni asi mitte. 2. Kõik, mida inimesed on loonud on kultuur. Pole sellist definitsiooni, mis teeb kõik asjad selgeks. See teadus hakkas arenema 19.sajandi II poolel, 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese etnoloogia ja kultuuriantsopoloogia kultuuridefinitsiooni. Peetakse nende distsipliinide isaks (kokkuleppeliselt), kujunes professionaalseks teaduseks. Tema klassikaline kultuuridefinitsioon: ,,kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonnaliikmena omandatud oskusi ja harjumusi nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad ja paljud teised." Selle juures on oluline, et ta ei välista mingeid nähtusi, mis ühiskonnas on
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt).
Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 6 käsitletakse teadvuse neuronaalseid korrelaate väga minimaalselt, keskendudes ainult selle olemusele. Unisoofia valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma ,,uutmoodi", kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi
Ilmselt peavad tulnukad ise Maale tulema, et inimesed mõistaksid religiooni tegelikku reaalsust. Või keegi inimeste seast peaks leiutama tehnoloogia, mis võimaldab liikuda ajas. Ainult siis on selline religiooni käsitlus teaduslikult aksepteeritav. Teadus valdkond tegeleb teaduse olemuse, selle piiride ja rakendatavuse uurimusega. Teadusel on väga palju erinevaid allharusid alates loodusteadustest kuni sotsiaal- ja humanitaarteadusteni. Mitte ükski teadlane ei tegele kõikide teadusharudega ühekorraga, vaid uurimusteemad hõlmavad peamiselt teaduse kitsaid liine. See tähendab seda, et spetsialiseerumine on teadusele üsna iseloomulik. Enamasti peavad kõik teadlased järgima teaduslikke meetodeid. Teadust iseloomustab peamiselt objektiivsus, mille korral on kogu inimese subjektiivsus välja tõrjutud. Teaduslik teooria tähendab mingit loodusnähtust või protsessi seletavat printsiipide kogumit. Kuid seda seletust peab toetama empiiriline
Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada. Need aju trikid on nii veenvad, et katseinimesed ei usu, et need trikid loob tegelikult nende aju ise. Seda, et aju loodud virtuaalne maailm ongi oma olemuselt teadvus, on mõtisklenud ka Soome teadlane Antti Revonsuo. Teadvuse tekkimine närvisüsteemis ja selle olemuse mõistmine on tänapäeva teaduse üks põnevamaid müsteeriume. Antud juhul 7 keskendume rohkem teadvuse olemusele ehk kuidas aju loob ümbritsevast maailmast virtuaalse tegelikkuse. Unisoofia – valdkond käsitleb ühte väga erilist teadvuse seisundit, mis võib tekkida inimesel siis, kui tajutakse maailma „uutmoodi“, kui tavapäraselt. Maailma teistmoodi
Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke..............................................................................................................................26 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine. Erinevad inimrühmad (naised, rassid) kui arstiteaduse objektid.................................................................................................................................................... 31 VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19. sajandist. Eksperimentaalmeditsiin................36 VIII 4. SEMINAR (34. õ.-nädal) Hambaarstiteaduse ajalugu KONSPEKT PUUDUB......................... 41 IX. 5. LOENG (35. õ-nädal): Rakuteooria. Bakterioloogia teke ja areng
antiikfilosoofia (algul Platon, hiljem Aristoteles). Hilisskolastika (13.-14. saj) keskused olid Pariisi ja Oxfordi ülikoolid, seda mõjutasid araabia filosoofia, keskaegne juudi filosoofia). Patristika kirikuisade õpetus, kristluse filosoofiline põhjendamine ja süstematiseerimine. Tekkis 2. sajandil. Jumala ilmutus on kõrgem inimese tarkusest. 5. sajandi teisel poolel hakkas patristika muutuma skolastikaks. Patristika on ka kirikuisade elu ja õpetuse uurimine. „Püha” Augustinus Aurelius (13. XI 354 – 28.VIII 430) oli kristluse varasema perioodi esindaja, kes kuulutati kiriku isaks ja jumala abiks maa peal. Kuulutades algkristlust, oli patristika tähtsaim arendaja. Peateos „De civitate Dei” (Jumalariigist) lõi ta uusplatonismi alusel ristiusu kõikehõlmava teoloogilise süsteemi. Enne Aquino Thomast oli Augustinus peamine katoliku teoloogia ja filosoofia autoriteet, kelle
vennaskonna, mitte poliitilise liigana. Pythagoras ilmselt midagi ei kirjutanud. Koolkonna varasemat traditsiooni anti samuti kuni Sokratese ajani edasi suuliselt. Tegelik Pythagorase isik on olnud küsitav juba Aristotelesele, kes väldib enamasti tema nimetamist ning kõneleb selle asemel "nendest, keda kutsutakse pythagorlasteks". Imiteerides Aristotelese ettevaatlikkust, kõneletakse kaasajal harva Pythagorase endani tagasiviidavast õpetusest, vaid pigem varasest pythagorlusest. Viimastest on teada järgmised esindajad: Kerkops, Petron , Bro(n)tonos, Hippasos, Kalliphon ja Demokedes, Parm(en)iskos. 7 Eleaadid Elea koolkond kujunes 6. saj. keskel ja püsis 5. saj. keskpaigani e. Kr. Varaseimad tunnistused elea filosoofiakoolkonna kohta pärinevad Platonilt (Sofist 242 D). Platoni järgi
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Kuidas ja mil moel nad seda teevad? · Ja siis? Mis ma selle teadmisega peale peaksin hakkama? Mis on sotsioloogia? Mõiste sotsioloogia: · Võttis esmakordselt kasutusele prantsuse filosoof Auguste Comte Socius (ladina k.) kaaslane, kellegagi koos 4 Logos (kreeka k.) mõistus, millegi uurimine Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimese sotsiaalset elu, gruppe ja ühiskondi. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimsuhete mustreid ja protsesse. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogia on üks paljudest omavahel seotud olevatest sotsiaalteadustest, mille kõigi
1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
* Siiski on sotsioloogid statistikute silmis tavaliselt amatöörid ja statistilised andmed ei ole iseenses ,,sotsioloogia". Tegemist on sotsioloogiaga alles siis, kui neid tõlgendatakse sotsioloogiliselt, paigutatakse sotsioloogilisse konteksti ja sotsioloogilisi teooriaid on rakendatud. C.W Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime Sotsioloogia kui inimeste aitamine - Uuem nägemus sotsioloogiast Eestis seostub ,,sotsiaaltööga". Turumajanduse jalgade alla jäänute olukorra uurimine ja nende aitamine. Filantroopiline suhtumine. - Mõni, kes alustab sotsioloogia õpinguid tahab ,,tegeleda inimestega". * aga mida see tähendab? Sotsioloogia võib olla abiks nii inimeste kui indiviidide aitamisel kui nende kontrollimisel. ,,Inimestega tegelemine" võib tähendada, et neid porist välja aidata või et neid vanglasse panna, propagandat neile sisse sööta, aidata neid valmistada paremaid autosid või teha nendest paremaid sõjalendureid (P. Berger 1963: 13).
-) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika) * Immanuel Kant formuleerib küsimused: -) 1. Mida ma võin teada? -) 2. Mida ma pean tegema? -) 3. Mida ma võin loota? (religiooni küsimus) ta leidis, et peaks olema mingi järelkaja elule siin Maa peal või muidu pole vahet, mida ma hetkel teen. -) 4. Mis on inimene? Kuhu tõmmata piir? Mis on filosoofia? * Filosoofia kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises, eesmärgiks tervikliku maailmapildi saavutamine. -) Filosoofia tegeleb ka nende asjadega, mida me tavapärases elus tõeliseks ei pea. -) Filosoofia seisukohast peab asi olema loogiline, kui pole just taotuslik ebaloogilisus. -) Filosoofias püütakse mõista asjade olemust, visates ära kõik teisejärgulised detailid. * Filosoofia tegeleb praktiliselt kõigega, kuid omal viisil. -) Moraali filosoofia tegeleb küsimusega, mis on hea?
kindlustamisest). Sotsioloogia kui teadus ei ole poliitilistele ringkondadele südamelähedane olnud, sest sotsioloogia toob välja ühiskonnas esinevaid kitsaskohti probleeme ja vajakajäämisi, mis ühiskonnas on ja mis võivad takistada institutsioonide arengut. Sotsioloogia tirib päevavalgele ühiskondlikke probleeme kriitiline sotsioloogia. Kui teised teadused uurivad reeglina positiivseid nähtusi, siis sotsioloogia eesmärk on vastupidine probleemide uurimine. Mõistele ühiskond on antud palju erinevaid selgitusi. Näiteks Saksa filosoof -majandusteadlane Karl Marx on öelnud, et ühiskond, see on inimühenduste kogum. Saksa teadlane Max Weber on öelnud, et ühiskond on oma olemuselt erinevate käitumisnormide kogum. Ühine joon on see, et ühiskonda on alati võimalik teaduslikult uurida. Sotsioloogiat eristab teistest teadustest : · Püstitatakse hüpoteese erinevate teaduslike konstruktsioonide kohta ja hiljem
Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt definitsioon: „Termin SP viitab sotsiaalsetele tingimustele, protsessidele, ühiskonnakorralduse aspektidele või hoiakutele mida peetakse mittesoovitavateks, negatiivseteks, või mille kohta arvatakse et nad ähvardavad selliseid väärtusi või huve nagu sotsiaalne sidusus, seaduslik kord, moraal, sots. institutsioonide stabiilsus, jõukus või inimeste vabadus.“ Subjektivistlik vaade: sp-ga on paratamatult seotud väärtushinnangud. Selle aluseks on subjektivistlik vaade. sotsiaalseid probleeme ei saa käsitleda ainult kui objektiivset probleemi, kuna 1) sp tähistab seda, et olukord erineb sellest, milline ta oleks „heas“ või normaalses ühiskonnas. Aga kes otsustab, milline on hea või talumatu olukord? Nt tööpuuduse kohta leiavad mõned, et see saab probleemiks alles siis, kui ta on
(sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul on erinevat tüüpi inimesed, kes neile küsimustele vastust otsivad. Katsed filosoofiat defineerida. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia on metoodiline ja süvenenud katse tuua maailma mõistust. Filosoofia mõtteks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofiks saamine on eneseks saamise tahe. Filosoofia on inimese või põlvkonna piirsõnavara. Filosoofia on aine, mis kõigega tegeleb - kõige üle võib filosofeerida. Filosoofia sisesed jaotused: * gnoseoloogia=epistemioloogia - tunnetusõpetus. Probleem gnoseoloogias: subjekt (tunnetab)-objekt (mida tunnetatakse)
Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uurimine. Selleks on tarvis natuke ühiskonda uurida, ühiskondasid kõrvutada. - Õigus kui sotsiaalne nähtus. Õigus areneb koos ühiskonnaga, õiguse areng ja ühiskonna areng peavad olema kooskõlas, et ühiskonnas oleks sobiv ja õige õigus. - Õiguse sotsiaalne roll ühiskonnas. - Õigus kui sotsiaalne instituut. Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima. - Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes
annaabi.ee 
