TEADUS JA VÄÄRTUSHINNANGUD
1.Kuna
vanasti oli teadus seotud teadlasega ja selletõttu võib öelda ,et
ei olnud objektiivne, sest teadlase väärtushinnangud/maailmavaated
ei pruukinud olla neutraalsed vaid mõjutatud mingist elukogemusest
või kodust saadud õpetusest.
Ma
arvan, et see on ainult positiivne, et ei ole teadlase põhine, kuna teadlane on inimene ja kipub vigu tegema. Kui inimesed usuvad
teadlast tema hea maine pärast ja ei kontrolli ise fakte, siis
võivad tekkida valed arusaamad ja teooriad.
2.Teaduslikke
ratsionaalsusnõuetest kattuvad Paul Hoyningen -Huene süstemaatilisuse
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-06-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
80 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kristian87
Õppematerjali autor
Tudengi kodune keel pole eesti keel. Teadus ja väärtushinnangud 2. Teaduslikkest ratsionaalsusnõetest kattuvad näiteks korratavus ja kontrollitavus ka Paul Hoyningen-Huene süstemaatilisuse printsiipidega. Iga läbi viidud eksperiment või vaatlus peab olema korratav st seda peaks olema võimalik korrata ka järgnevatel kordadel ilma, et lõpptulemus muutuks. Samuti peab paika pidama kontrollitavus, mis tähendab, et mingit protsessi peab olema võimalik kontrollida. Selle koha pealt võib öelda, et mõneti kontrollitavus
Teadus ja väärtushinnangud 1. Erinevus lähenemine teadusesse ja teadusliku uurija seosesse seisneb selles, et Antiikajal peeti teadmist mõistuse põhiolemuseks. Teadusel oli inimeste mõistuse üle suur võim, inimesed uskusid seda, mida neile räägiti. Teadus oli Antiikajal kõige keskmes, seda samastati väärtushinnangute ja eetikaga. Teadmist samastati subjektiga ehk inimesega. Tänapäeval ei mõisteta teadust, kui osa inimesest, see on lihtsalt, kui asi mis eksisteerib. Kui Antiikajal oli mõiste teadust väga sügavamõtteliselt, siis tänapäeval see pigem nii ei ole. Tänapäeval ei seostata teadust väärtushinnangutega, teadmised on pigem, kui kaup. Minu arvates on sellel muutusel positiivsed küljed.
objekti (vesiniku baasil töötavat sisepõlemismootorit). 4. Teaduse mõjutamine majanduse poolt ei ole autori arvates tingimata halb. Selles pole midagi halba, kui uuringud on tugevalt orienteeritud rakendusele ning käivad majandusega käsikäes. Olukord oleks halb siis, kui uuringud ja teadmiste loomine oleks ainult orienteeritud majanduslikele eesmärkidele. Sellisel juhul ei valitse teadus meie maailma, vaid meie ühiskond ja majandus juhivad teadust ning siis ei oleks see enam objektiivne ja sõltumatu. Kuigi tänapäeval juba on suure osa inimeste jaoks teaduslikud teadmised vaid miskit meelelahutuslikku ja majanduslikku, siis autor arvab, et see ei tohiks nii olla. Meie uuringutulemused ja uued teadmised ei tohiks sõltuda näiteks aktsiabörsidest ja aktsia hindadest. See
teooriaid, jõutakse uute faktideni. Samal ajal peavad kõik need tegevused vastama teadusele iseloomulikele joontele, näiteks teaduse usaldusväärsusele, järelekontrolli võimalusele ning selle objektiivsusele. Teiseks aspektiks on teaduse käsitlemine osana ühiskonnast, mis tegeleb teadmise tootmise, levitamise ning arendamisega. Ühtlasi on sellele aspektile omane ka teaduse kättesaadavuse omadus. Kolmandaks käsitluseks on teaduse vaatlemine ideena: teadus muutub inimese elu tähtsaks või koguni lahutamatuks osaks, millele on omakorda iseloomulik nii himu uute teadmiste saamise suhtes kui ka väärtushinnangute mõju olemasolu. Tallinna Tehnikakõrgkool kuulub oma olemuse poolest teaduse institutsioonilise tähenduse alla. Nimelt on tegu ühiskondliku asutusega, mis annab teadmisi teistele ühiskonnaliikmetele, tootes samal ajal ka uusi teadmisi. Siiski on Tehnikakõrgkoolile omased ka teaduse ideeline ehk eetiline
Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on päriselt olemas ja mis on näiv või päriselt olev kaasnähtus. Ajalooline perspektiiv: eksperimenteeriv teadus tekib uusajal, 17. Sajandil, enne seda katseid ei tehtud. Pööret seostatakse Newtoni mehhaanikaga. Teadust kui tegevust isel teaduslik meetod, mis seisneb protseduuride kogumis,
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus
..................................... 8 1.4 PSEUDOTEADUSTE LIIGID.................................................................................................................. 9 1.4.1 PROTOTEADUS.................................................................................................................................. 9 1.4.2 RÄMPSTEADUS............................................................................................................................... 10 1.4.3 PATOLOOGILINE TEADUS................................................................................................................ 10 1.4.4 AMATÖÖRTEADUS.......................................................................................................................... 10 1.4.5 ÄÄRETEADUS.................................................................................................................................. 11 1.4.6 PILKELIBATEADUS.................................................................
on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. Tekst: Windelband kaitseb filosoofiat oma ettekandes. Kuidas kindlustada filosoofia identiteeti? Tuleb näidata, et filosoofial uues rollis on täita mingi uus roll teaduses; filosoofia on siin kui teaduse teenija. Filosoofia on legitimeeritud, sest tal on roll teaduses. Teadus ise ei vaja legitiimsust, sest see on iseenesestmõistetav. Filosoofia koht on öeldud midagi: filosoofia on mingisuguse teadmisvõõralt välja mõeldud esitus, mille ajalugu on inimlike eksituste ajalugu – vaidleb selle üle; mis on filosoofia. Ei taha sellega nõustuda. Kuidas aga tähistada sellist arusaama filosoofiast? Filosoofia tähistab metafüüsikat; nö. traditsiooniline filosoofia. Teadmine on defineeritud 19. sajandil teaduse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid