Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teadmised ilma autoriteedita". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
väidet, eksperiment, autoriteedita, raimund, popper, põhiidee, nagunii, arad, karta, lahendamata, põhipunktid, empirism, kogemustele, väited, kõla, esmalt, liivimaa, ilukirjanduslik, küsima, allikana, suuremates, pärilikkus, teadmatusAndrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]
fenomenid, mille abil midagi tõestatakse, uuritakse jne. Ontoloogiline – asjad nagu nad tõesti reaalsuses on; epistemoloogiline – asjad nii nagu me neid mõistame, representeerime – seega paradoksaalne. Siiski limiteeritud, objektiivne vaatepunkt peaks asuma mittekusagil, et mitte olla subjektiivne (T. Nagel) Objektiivne ei saa olla ilma subjektita, ilma tema vaatenurkadeta. Vaatleja peaks distantseeruma oma vaatekohalt, et näha, mis objektiivsus on. Karl Popper – seaduseid ei saa tõestada, vaid ainult falsifikeerida , kummutada. Relativism ja ratsionaalsus 1962 T. Kuhn „the structure of Scientific revolution“ - teaduse ratsionaalsusest, dekoloniseerimine, sotsioloogia ja dekoloniseerimine – kulturaalne relativism. Teised teadlased süüdistasid Kuhni relatiivsuses ja irratsionaalsuses ehk tegelikult objektiivsuse hülgamises. Kokkuvõttes viis see kõik distsiplinaarsuseni (vt edasi) 2
Vastavusreeglid pole nagu tavalised definitsioonid. Operatsioonilisus – kui pole vaadeldav, siis saab määratleda toime kaudu. Weber’i näide, et vaadelda toime kaudu, mitte otseselt ( ei saa samasid tulemusi, ei saa korrata katset). Sõltuvad asjad maa asukohast jne. V. 3. Seminar. Popperi empirismi kriitika ja falsifikatsionism. Miks Popperi meelest empirism ei pakutud teaduskäsitus ei ole asjakohane? Millies empirism ummikusse satub? Miks Popper nimetab empirismi optimistiks? Miks pessimism e skeptsism ei ole lahendus? Miks pragmatismi katsed ületada optimistliku ja pessimistliku vaate raskusi Popperi meelest ebaõnnestuvad? Miks ei ole meil mõtet empiristidega koos küsida teadmiste allikate järele? Kas see on ühtviisi igal teadusalal? Mida peab Popper silmas traditsiooni kui teadmiste allika all? Mida tähendab tema väide, et tõde on üle inimliku võimu? Kas Popperi falsifikatsionism
Metafüüsika ja tema põhiprobleemid Metafüüsikaks nimetatakse filosoofia haru, mis tegeleb reaalsuse ja olemise enese põhimõttelise olemuse ning alusmõistete uurimisega. Kui füüsika uurib reaalsust vaatluste, mõõtmiste ja katsete abil, siis metafüüsika on katse ületada füüsika piirid ning jõuda oletuste, mõtiskluste ja loogiliste järelduste kaudu mittemõõdetava reaalsuseni ning ajatute, muutumatute ja üldkehtivate seaduspäradeni. Metafüüsikaks nimetatakse ka füüsikalise reaalsuse ja teadusliku maailmapildi raamest väljapoole jäävate usu ja ilmutusega seonduvate üleloomulike nähtuste sfääri. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõpp
7. Mis kõneleb koherentsusteooria poolt? Pole väite ja maailma vastavuse näitamise probleemi(nagu vastavusteoorias). Loomulik kogemusest sõltumatute (aprioorsete) väidete juures, uue informatsiooni usutavust hindame selle järgi, kas see on kooskõlas me seniste teadmiste hulgaga. 8. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust! Mis (kelle) uskumuste süsteem, tõde pole relatiivne( suhteline), muinasjutud. Koherentsust saab defineerida ainult tõesuse kaudu: kaks väidet on koherentsed siis ja ainult siis, kui nad saavad olla korraga tõesed. kui tõesus samastada koherentsusega, siis nii mõndagi muinasjuttu tuleks pidada tõeks-juhul, kui muinasjutu väited on omavahel kooskõlas 9. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni! Tõesed on sellised uskumused, mis töötavad, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennas õigustavad.Nt kui olen metsa ära eksinud ja nälgin ning satun millegile
väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist. Tõe kooskõlateooriast lähtumine on täiesti loomulik matemaatikas. Tõe kooskõlateooriast lähtume igapäevaeluski, kui seame kahtluse alla mõne väite. Rääkigu keegi näiteks, et nägi eile tiivulist siga lendamas. Ma ei saa kontrollida väite vastavust faktiga, sest väidetav sündmus toimus eile, kuid ma saan võrrelda väidet olemasolevate seisukohtadega. Siiani pidasin tõeks, et sigadel tiibu pole ning seetõttu võiks väite kuulutada vääraks. Teine võimalus on, et nüüdsest hakkan uskuma lendavate sigade olemasolusse. Nii ühel kui teisel juhul hoolitsen oma seisukohtade kooskõla eest. Pragmatismi tõeteooria kohaselt on tõesed uskumused, mis n-ö töötavad. Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise seadus keelab vasturääkivad (vastuolulised) arutlused. Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu
kinnitamise ja eitamise märkidena. “On tõsi, et sajab.” 4. Väljenduslik otstarve Tõene funktsioneerib üllatuse, kahtluse väljendajana. “On see tõsi, et..” 8. Deflatsionismi kriitikat 1. Hüpteetilised otsused - (“Kui p on tõene ,siis q”) ei ole sõnal “tõene” kinnitavat rolli. Näide: “on tõsi, et päike paistab” “kui on tõsi, et päike paistab, siis …” ) 2. Tõde kui väärtus – (Miks me tõemõistest oma elus vägagi lugu peame?). Kriitika põhiidee: leida fraasi “on tõene” tarvitusjuhtum, mis ei klapi teooria poolt väidetud tõefraasi rollidega. 9. Selgitage tõefraasi pimekasutuse probleemi! Oletame, et ma kuulen kedagi ütlemas, et “ma ei aktsepteeri Paris Hiltoni väidetut, ma eelistan asja sügavamalt uurida”. Ent mina, kes ma tean Paris Hiltonit väga hästi, kuid teadmata, mida ta ennist ütles, kostan seepeale, “Paris Hiltoni väide on tõene”. Ütlusega “Paris Hiltoni väide on tõene” ei esita ma Paris
PLATONI IDEEÕPETUS - ja vormist. Platoni ideeõpetus seisnes selles, et ideed on muutumatud ja tõelised, meeltega tajutavad asjad on vaid nende ebatäiuslikud koopiad. Inimindiviid koosnes kolmest vastandlikust elemendist: kirg, mõistus ja tahe. Mõistuse kohus on olukorda kontrollida, valitsedes tahte abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kuigi nähtavad maailmad on tekkimises ja hävimises, on see, mis neid asjadena vormib, olemus, Platoni uskumuse kohaselt püsiv ja hukkumatu. Platon jõuab olemuste eristamiseni, ideeõpetuseni sokraatilisest lähtest: huvist üldmõistete vastu. Kuna teadmine pidi Sokratesel olema midagi kindlamat arvamusest ja teadmine põhines üldmõistetel, siis võib siit järeldada, et üldmõistete sisu peab olema püs
omadust. - Tõeprobleem on filosoofe masendanud seetõttu, et nad otsivad seda mida ei ole olemas! Fraasid ,,on tõene" (,,on tõsi") on ppõhimõtteliselt kõrvaldatavad: järgnevad laused on sama sisuga! - ,,ma tunnen kannikese lõhna" - ,,on tõsi, et ma tunnen kannikese lõhna." Deflatsionismi kriitika: - Hüpoteetilised otsused - Tõde kui väärtus - Kriitika põhiidee: Leida fraasi ,,on tõene" tarvitusjuhtum, mis ei klapi teooria poolt väidetud tõefraasi rollidega. NB! Deflatsionism ei väida, et - Fraas ,,on tõene" tuleks keelest ära kaotada (või et selle tarvitust tuleks piirata) - Tuleks loobuda tõerääkimisest (ebasiira vaikimise või valetamise kasuks). - Sõnade ,,tõene" ja ,,on tõene" tarvitamine on kasutu/mõttetu 42. Milles seisneb tõefraasi funktsioon?
Reeglit näib olevat lihtne järgida, kuid niipea, kui arutlus omandab mingi sisu, tekivad ka probleemid, sest alati pole ilmne, millal on tegemist samasusega ja millal mitte: tähenduste samasuse küsimus võib asenduda objektide samasuse küsimusega. Vastuolu vältimise seadus ehk vasturääkivusseadus (law of contradiction, ld principium contradictionis): ühes ja samas arutluses ei tohi ükski väide olla korraga tõene ja väär. Kui mingis arutluses peetakse tõeseks kaht väidet, millest üks jaatab seda, mida teine eitab, siis öeldakse, et arutlus on vasturääkiv, või ka nii, et arutlus on vastuoluline. Vastuolu vältimise seadus keelab vasturääkivad (vastuolulised) arutlused. Seadust saab väljendada ka lihtsamalt: ükski väide ei saa olla iseendaga vastuolus. Seda seadust on peetud kõige tähtsamaks, kui mitte ainsaks loogikaprintsiibiks. Kui arutelus tekib vastuolu (vasturääkivus), siis sellise arutelu
põhiteooriale. Reegel väide selle kohta, mida võib teha või mida tuleks teha (või mitte teha). Reegel on ettekirjutus, mis püüab reguleerida või juhtida seda, mida me teeme. Reeglid määratlevad meie kohustused ja lähtuvad mingist "seadustatud" autoriteedist (näit. vanemad, kirik, kool, valitsus). Reeglid loovad olukorra, kus asjadele, tegevustele või arvamustele saab omistada ainult kaks iseloomustavat väidet, s.t. nad võivad olla "õiged" või "valed". Reeglideontoloogia moraaliteooria, mis nõuab, et mistahes moraalireegel, olemaks moraalselt siduv, peab olema kohaldatav kõikidele inimestele. Selle näiteks on Kanti kategooriline imperatiiv: "Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Reegliutilitarism moraaliteooria, mis nõuab, et peaksime alati tegutsema vastavalt reeglile,
On olemas ajalooline paratamatus, mis inimest mõjutab, inimene ei vormi ajalugu. Hegeli mõju on kõige suurem just ajaloofilosoofias. Kui tundub, et miski on absurdne või ebaaus, siis tegelikult on see ajalooliselt väga mõistlik see on paratamatu. Tema ideedest saavad tõuke marksism ja eksistentsialism. Konservatismi alguseks peetakse perioodi pärast Suurt Prantsuse Revolutsiooni, tähelepanuväärsemaks teoseks Burke'i ,,Prantsuse revolutsiooni peegeldusi". Tema põhiidee: ajalugu ei ole spekulatiivsete targutuste tulemus vaid traditsioonide, ettekuulutuste, moraalsete veendumuste ja tavade kogum. Prantsuse valgustajaile heideti ette ükskõiksust kommete ja religiooni suhtes, millel tegelikult rajaneb inimlik kõlblus. Burke toob välja, et inimene sünnib ebavõrdsena. Teiseks eeskujuks peetakse Tosqueville'd, kes avaldab arvamust, et USA valitsev võrdsuse põhimõte viib ühiskonna ühiskonna struktuuride ühtlustumisele
Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas! Ma ju tunnen teda: ta pole kunagi sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak? Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie
Õige vastus on: Poincare arvates on füüsikalise geomeetria valik konventsionaalne, Einsteini arvates võib aga üks füüsikalise geomeetria süsteem olla teisest faktiliselt täpsem. See nüüd küll tõsi ei ole, et Martin purjuspäi lumehanges magas! Ma ju tunnen teda: ta pole kunagi sellist laaberdamist sallinud, mõtleb Jaak, kuuldes juttusid Martini vägitegudest. Millisest tõeteooriast lähtub Jaak? Õige vastus on: Tõe kooskõlateooriast. Karl Popper võrdles tõde mäetipuga (Oletused ja ümberlükkamised). Tema arvates Õige vastus on: võib jõuda tõeni, teadmata, et ollakse tõeni jõudnud; samamoodi ei saa alpinist pilvede tõttu kindel olla, et on vajalikku mäetippu jõudnud.. Mille poolest erineb Carl Gustav Hempeli arvates (Loogilise positivismi tõeteooriast) muinasjutt teadusteooriast? Õige vastus on: Mõlemad võivad küll kogemuse poolt piisavalt kinnitust leida, kuid meie
teine valu. Hirm ja valu on aga autuse märk, sest auline on alati kindel ja võitlusvalmis. Arvan, et Seneca põhjendused on õiged, sest surm on paratamatu ning sellest ei pääse keegi. Olgugi, et laste surm võib tunduda traagilisem kui juba eakate inimeste. Siiski tuleb pärast lähedaste inimeste surma edasi minna ja sellest üle saada. 5. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta. Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Surma pole mõtet karta, sest see on loogiline ja paratamatu elu kulg. Keegi ju ei hala ega värise sellepärast, et pole elanud 100 aastat varem, miks peaks siis kurvastama, et ei saa elada 100 aastat hiljem. Tuleb elada olevikus ja just antud hetkes. Arvan et Seneca põhjendus on õige, sest surm kuulub elu juurde ja on selle loomulik nähtus, mida ei peaks kartma. 6. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi
edasi, kuid arvan, et mitte midagi tunda ning ükskõikseks lähedase inimese kaotuse korral jääda pole võimalik. Seneca ei mõista hukka igasuguse kaasaelamise ning leina lapse kaotuse puhul, pigem väidab ta, et seda tuleb teha mõistusega, tasakaalukalt ning enesele kindlaks jäädes, mitte liiale minnes, ei tohi lasta segada sellel oma elu. 36. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Ei pea rahuldavaks, sest minu jaoks pole üksi selgitus piisav, et ma ei kardaks surma. Ma saan aru ja mõistan Seneca seisukohti, kuid minu jaoks pole need omased. Muidugi ma arvan, et surma ei peaks kartma ega pelgama, sest tuleb ta ju niikuinii, aga kui mõelda, mis ees ootab, siis tekib natukene ka hirmu. Samas tuleb väärtustada ning hoida elu, keskenduma oma elule, elada
Seminar 1. Wilhelm Windelband. Ajalugu ja loodusteadus 1894. aastal ette kantud Strasbourgi ülikoolis rektoraadikõnena. Avati saksa keelne ülikool. Humanitaarteadused panevad ennast maksma ülikooli kontekstis. Tähtis oli ajalooline käsitlusviis, mida käsitletakse empiirilise viisiga; erinevalt eelolevast spekulatiivest ja metafüüsilisest käsitlusviisist. Konkurentsi vahekord loodusteadustega. Klassikaline ülikoolistruktuur, kus oli neli teaduskonda; filosoofia oma hõlmas kõiki va. meditsiin ja õigus. Milles seisnes teaduslikkus? Humanitaarvaldkonnad olid surve all. See ettekanne on pühendatud sellele teemale: olukord, kus filosoof kõneleb kogu ülikooli ees (laiemale akadeemilisele avalikkusele). Selline teema oli aktuaalne. Lisandus veel üks teema: filosoofia on samuti identiteedikriisis. Ühelt poolt: humanitaarteaduste identiteedi küsimus. Teiselt poolt: mis peaks olema filosoofia roll kaasaegses ühiskonnas. See ettekanne on identiteedi ja legitiimsuse kriisile. T
teenima leiba õpetjana. 306 eKr läks ta tagasi, ostis endale maja, kus oli ka aed ning hakkas seal õpetama (kooli nimeks sai ,,Epikurose aed") nii oma sõpru kui ka linna prostituute (kõik käsid seal õppimas). Üldiselt ta ise oli oma eluviisidelt lihtne ning pigem kaldus vaesuse poole. -) Tema filosoofia mõte oli: need tühjad filosoofia laused ei ole midagi väärt, kui nendega inimese hinge ei ravita. -) Ta ütles, et õnneliku elu tarvis on neli rohtu: *) Jumalaid pole vaja karta (nad elavad oma elu maailmas palju kurja ja kui nad sekkuks, siis poleks ka kurja). *) Surma pole vaja karta (surm on teadvusetus kui olen mina, siis surma ei ole ja kui mind ei ole, siis surm mulle ka midagi ei tähenda). *) Hüvesid on kerge saavutada (tahad midagi head, siis seda on kerge saavutada). *) Pahesid on kerge vältida. -) Suurim probleem tema jaoks on valu. *) Usub, et valust saab kõige lihtsamini üle, kui seda ületada naudinguga, kuid neid tuleb valida
energiat, on nad samad. A: Kas räägid okultsetest organisatsioonidest, kes, nagu räägitakse, juhivad maailma? D: Ühe parandusega, nad tegelikult juhivad neid. Kõik: valimised, demokraatia, vabadus, seadused on tegelikult vaid näivus, vale. Mõtle, kui sul tuleb valida presidenti kahest kandidaadist. Üks on vägistaja ja teine on kurjategija. Keda sa valid? A: Mitte kedagi. Ma ei lähe valima. D: Täpselt! Ja nagunii keegi neist valitakse. Miks? Sest keegi usub, et ühel on teise ees eelised. 17 A: Isegi, kui ma lähen ja valin suvalise loogiline on, et presidendiks saab keegi neist? D: Sul on valik takistada valimisi. Karjuda kogu kõrist. Kui keegi valima ei lähe, siis ei saa keegi neist presidendiks. See on esmane samm. A: Jah, kuid nende inimesed ja sugulased ikka lähevad... D: Vastuargumente leidub alati. Meie elu tundub täielikult sõltuv loogikast
Loeng 1 Loeng kaardistab erinevaid viise kultuuri defineerimiseks ning tutvustab ka mõningaid teisi üldise kultuuriteooria põhimõisteid. Igal teoorial peab olema: objekt probleem meetod millised argumendid, kuidas tulemuseni jõutakse. Milliseid tulemusi soovib teooria saavutada. Kultuuri uurimine teoreetiliste meetoditega. Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde t
Mis on interpreteerimine? Tegelemisel kirjanduse ja teiste "kaunite kunstidega", tekib vajadus interpreteerida, sõnastada tähendusi. Kõik saab alguse uurija sisemisest hoiakust, sättumusest ja kalduvustest. Üldjoontes on olemas kaks võimalust. Esimene on lasta end kaasa tõmmata teadvuse voolust, mõtetest, mis uuritava objektiga tegelemisel sugenevad, nautida ootamatuid assotsiatsioone ja käike. Sellise lähenemise võlu on ootamatusel ja prognoosimatusel, kunagi ei või teada kuhu välja jõutakse, milline on tulemus. Teine moodus on rakendada hierarhiliselt korrastatud mõistelisi struktuure ja seoseid. Sellise metoodika puhul paigutuvad üksikud märgid ehituse üldisesse konteksti, mis hakkab neile andma tähendusvälju. Uurija liigub üksikuid seiku ja vihjeid mööda mõistete hierarhiasse, madalamalt meeleliselt tasandilt kõrgemale, teoreetilisele. (vgl. Toomas Muru: Paabeli torn ja gooti katedraal;
Need sõnad on mingil moel seotud: kassid vs koerad, roos vs lill. Lugeja teadmiste arvestamine: „Kuulasin eile TARJA HALONENI. NAABERRIIGI PRESIDENT pidas meeldejääva kõne.“ Lugeja peab teadma, et Halonen ja president on seotud, muidu ei oleks lugeja jaoks seotud. Teksti koostades tuleb lähtuda potentsiaalsest lugejast ja kaaluda, kui palju ja missugust informatsiooni on teksti mõistmiseks vaja teksti sisse kirjutada, mille puhul aga võib eeldada, et lugeja seda nagunii teeb. Kirjutaja peab oskama ja teadma arvestada, kellele ta kirjutab. Iseenesestmõistetavad asjad võivad lugejat ärritada. Teksti infostruktuur – tuntud ja tundmatu ainese seostamine Infostruktuur tähendab viisi, kuidas tuuakse teksti uut infot. Informatiivsest aspektist jagatakse tuntuks ja tundmatuks. Tundmatu = uus info. See käib iga lause kohta: igas lauses on varem mainitud tuttav lause ja igas lauses midagi uut – tundmatu on tuntuga seoses – teema ja reema
Füüsikaline maailmapilt (I osa) Füüsikaline maailmapilt (I osa)......................................................................................1 Sissejuhatus................................................................................................................1 1.Loodus ja füüsika....................................................................................................2 1.1.Loodus..............................................................................................................2 1.2. Füüsika............................................................................................................2 1.2.1. Aja, pikkuse, pindala, ruumala ja massi mõõtmine läbi aegade...........9 1.2.2.Fundamentaalkonstandid ja mis juhtuks, kui need muutuksid...........11 1.2.3. Füüsika ajaloost..................................................................................13 1.3. Füüsikaline maailmapilt...
. 40 3 4 SISUKORD A Inimesed 45 A.1 Collingwood, R(obin) G(eorge) . . . . . . . . . . . . . . . . . 45 A.2 Gertrude Himmelfarb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 A.3 Popper, Sir Karl Raimund . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 A.4 Hayden White . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 46 B Mõisted 47 Sissejuhatus Õppetöö toimub loengute ja kirjatöö vormis. Iga osavõtja valmistab ette- kande mingil teemal, kusjuures mitu inimest saavad sama teema. Tööd kir-
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
siis see on pahe arulagedus. Kui inimene on liiga vähe enesekindel, siis on see samuti pahe argus, eneseusaldamatus. Iga konkreetse inimese puhul on see mõõdupuu muidugi spetsiifiline: võimekam inimene näiteks võib muidugi olla rohkem enesekindel. Kuldset keskteed nimetab Aristoteles siin mehisuseks. Ka hirm pole iseenesest ei hea ega halb. Kuid kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on kartmatu võibolla sellepärast, et ta ei oskagi midagi karta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldseks keskteeks on siin Aristotelese arvates jällegi mehisus. Ka kehalised naudingud ei ole iseenesest ei head ega halvad (vaimsed seevastu on head). Kui inimene üldse kehalisi naudinguid ei hinda, siis see on kiretus, kui inimene aga liialt andub kehalistele naudingutele, siis on see lodevus. Kuldseks keskteeks on siin mõõdukus. Häbitunne iseenesest ei ole ei hea ega halb. Kui inimene üldse
pühendumust. Samas: mida sisukam ja detailirohkem tekst, seda segasem sõnum. Seda ei kontrolli ei kirjutaja ega lugeja. Teksti on ka võimalik lühendada, ilma et selle mõte ja tähendus kaoks. Seda tehes läheb tekst aina paremaks ja selgemaks. Meenub kuulsa vene novellikirjaniku Tsehhovi öeldu: ,,Hästi kirjutada, tähendab hästi maha tõmmata." Kirjutamisel on alati mingi eesmärk ja see tuleb endale kõigepealt selgeks teha. Eesmärgist lähtuvalt leitakse kirjutise põhiidee. Milline autori eesmärk ka ei oleks, igal juhul kergendab selle teadvustamine tekstile sobiva põhiidee leidmist ja esitusviisi valikut ning sõnumi edasiandmist. 8 A. Kokk. Mitu korda sa seda teksti lugesid? - Eesti Päevaleht, 08.10.2008. 12 1.3.1. Sõnad loovad teksti Inimese jäljed on maapinnal, sõnade jäljed on inimese hinges. Kui suures lumes
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsitaate piiblist, osu
Kõiki neid elemente mõjutab subjektiivsus ja meelevaldne lähenemine. Empiirilise tunnetuse väärtuslikkust mõjutavad: 1) faktide juhuslik ja valikuline talletamine; 2) üksikfaktide erinev väärtustamine sõltuvalt subjektiivsest suhtumisest ja nendega seostunud sündmustest; 3) näidete eelistamine faktide kogumile; 4) seoste põhjuslikkus/juhulikkus määratakse subjektiivse suhtumise põhjal; 5) asjade, nähtuste ja seoste tegelik olemus jääb lahendamata. Teadusliku tunnetuse sihiks on vabastada tunnetusprotsess kõigist neist puudustest, mis on omased kaemuslikule ja empiirilisele tunnetusele. Teaduslik tunnetus põhineb samuti a) faktide kogumisel b) süstematiseerimisel c) üldistamisel. Erinevalt empiirilisest tunnetusest toimub siin faktide sihipärane kogumine, rakendatakse abinõusid välistamaks subjektiivse suhtumise mõju faktide 10 kogumisele ja üldistamisele
o. loodu lõppeesmärk) · "Dionysios nii innukalt neid jälgis, · Auastmeid uurides, et varsti teadis, · Kogu loodut tuleb mõista kui Jumala varjatud · Neid nimepidi samuti kui mina." XXVIII, 130-132 eneseilmutust. · Inimese vaim on maailma võti, mis avab Jumala eneseilmutuse saladused. · Teose põhiidee on järgmine: · Boethius · "Jumal on valgus. Sellest algvalgusest, 480 524 mitteloodust ja loovast, saab osa iga olend. Iga · Ta elas Ravennas, olles kõrges ametis idagootide olend võtab vastu ja annab edasi jumalikku
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstrak
annaabi.ee 
