Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Teadlased: Bacon, Locke". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bacon, locke, filosoof, thomas, hobbes, isikuvabaduse, riigivõim, roger, empirism, kogemustele, kunstidest, veele, taevasse, optilised, vaatlemiseks, 1679, valitseda, kuningale, töötegemine, vilju, kuuluma, monopole, milton, vastutav, kohut, religioon, riigikordaUSAsse jõudnud puritaanid on mormoonid, ja neid leidub siin-seal tänapäevani. Valgustusideoloogia tunnused Peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Eeskujuks inimühiskonnale loodus. Iseloomiik oli ka uus humanism. esiplaanile sealti einimene oma vajaduste ja kirgedega. Võideldi üldse kirikliku ideoloogiaga. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut. Thomas Hobbes esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed
ideedele. Levellerid-vasakpoolne liikumine, kelle põhiseisukohaks oli, et kõik inimesed sünnivad võrdsetena ja kõigil on õigus maale,sest see on üldine vara Diegrid-Juhiks oli Gerrard Winstaney. Asus kaaskondlastega ülesse harima jääkmaad luues kehvikute koloonia. Olid rahulikud ja täitsid seadusi. Independid-põhilised toetajad olid ohvitserid SAKSAMAA Gottfried Wilhelm Leibniz(1646-1716)- uus filosoofia Oli filosoof ja matemaatik, kelle vaadete lähtekohaks oli kujutlus monaadidest. Need on looduse vaimsed alged, mida on väga palju. Kõige krooniks on jumal. Matemaatikuna avastas diferentsiaal- ja integraalarvutuse. Majandusliku ja ühiskondliku arengu suunajaks oli riigivõim. Leibniz arvas, et teadus peab tooma praktilist kasu. Tähtis oli ka teadlaste jõupingutuste ühendamine Christian Thomasius(1655-1728)- kõlblusfilosoof
Valgustusajastu oli ajajärk Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Arvatakse, et valgustus on kõige olulisem vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni. 18. sajandit nimetatakse ka valgussajandiks. Ajastu märksõnadeks said Mõistus ja Valgus. Prantsuse filosoof Rene Descartes ütles ,,Mõtlen, järelikult olen olemas," mis kutsus kahtlema kõiges ja usaldama oma mõistust. Immanuel Kant defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt Progressi aluseks pidasid nad teaduse arenemist ning hariduse ja kultuuri levitamist rahva hulgas. Teaduste (nt füüsika) edendamine kõigutas kirikudogmasid. Valgustuse juhtmõtteks
Rajaja John Lilburne. Tõelised levellerid 1647 vastandusid levelleritele tarastamisest tekkinud probleemide tõttu: ,,Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara." Digerite liikumine, juht G. Winstanley, kavas asutada rahumeelselt kehvikute koloonia, mis tugineks ühisele tööle ja saaduste kasutamisele. 1650 aeti nad laiali Ilmalik ideoloogia (eelkõige haritlaste hulgas): Francis Bacon inglise materialismi rajaja. Teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Ettevõtlikkuse tähtsus, kaubandus, õigustas monopole, liigkasuvõtmist, koloniaalekspansiooni. Kodanlus, uusaadel. Kuningas valitsegu koos parlamendiga. John Milton - suur inglise luuletaja (,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis"), kaitses trükivabadust, abielulahutust, oli riigikiriku vastu. ,,Türannide võim on saatanast!"
Kehra Gümnaasium Valgustusajastu Referaat Kehras 2008 Ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis võttis saksa filosoof Immanuel Kant kasutusele valgustusajastu mõiste. Valgustus kui mõtteviis oli välja kujunenud ammu enne artikli ilmumist. Valgustusajatu mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ning uue maailmakäsitluse tulekut. Esimesed valgustajad ja valgustuseideloogiaeeskäijad elasid 17. sajandil, kuid valgustusajastu hiilgeaeg langes 18. sajandisse. Valustusajastu mõtteviis levis ka 19. sajandi algusesse. Valgustuse kujunemist mõjutas oluliselt teaduse areng
ühiskond e. tööstuslik areng, ülemaailmsed kaubateed/suhted. b)VAIMUELUS- uus ilmalik ideoloogia, valgustus, hariduse levik, rahvuslik liikumine,teaduse areng, vaimulik ideoloogia jäi tahaplaanile. c)VALITSEMISES- absolutistlik monarhia, parlamentalism, revolutsioonid, võitlus konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks. Absolutismi tunnused: *jagamatu riigivõim *valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja *kogu võim koondunud 1 isiku kätte *erkantelistlik majanduspoliitika *alalise armee loomine(sõjaväekohustus) 2.Puritanism-kapitalistliku ühiskonna mõttelaad Inglismaal 17.saj. HenryVIIIalgatatud reformatsioon. Anglikaani krik tunnistati ametlikuks, katoliiklikuks jäid Iirimaa ja osa Sotimaast. Püssirohuvandenõu- katoliiklaste vastupanu, kui
· Liburne nõudis kogukonnamaade tagasiandmist · 1647 kujunes vasakpoolne suund nn tõeliste levellerite liikumine o Kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara · Üheks suunaks ka digerite likumine. o Juhiks Gerrard Winstanley o Rõhutasid rahulikku iseloomu ja hoidusid vägivallast ja teiste omandiõiguse rikkumisest Uus ideoloogia Francis Bacon (1561-1626) · Ründas Aristotelese filosoofiat · Väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment · Rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust, kaubanduse rolli · Õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni · Arvas, et kuningas valitsegu koos parlamendiga John Milton (1608-1674) · Inglise luuletaja · ,,Kaotatud paradiis", ,,Tagasivõidetud paradiis", ,,Areopagitica" · Seisukoht, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka
elutingimustega. 1871. aastal avaldas Darwin teose "Inimese põlvnemine", milles ta väitis, et inimene on tekkinud loomariigist pikaajalise arengu evolutsiooni teel. Viidates inimese sarnasusele ahviga, väitis D., et inimene ja ahv põlvnevad ühisest esivanemast. Darwini evolutsiooniteooria sai kiiresti laialt tuntuks. Kirik tunnetas, et darvinism õõnestab tema seisukohti ja asus seda raevukalt ründama. Juhtivad valgustustegelased Inglismaal Inglise filosoof Thomas Hobbes (1588-1679) esitas väite, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Kuna aga loomult on nas individualistid, on neid vaja valitseda. Ajaloo koidikul, kui ei olnud veel võimu ega valitsust, olevat see tinginud "kõikide sõja kõikide vastu". Sellest pääsemiseks sõlmisid inimesed ühiskondliku lepingu, mis andis võimu valitsejale kuningale. Kuna võim on vajalik rahu ja julgeoleku kindlustamiseks, peab see olema võimalikult tugev.
Nende seisukoht: kõik inimesed sünnivad võrdsetena ning neil on maa kasutamiseks ühesugused õigused, sest maa on üldine vara. Üheks suunaks tõeliste levellerite seas oli digerite liikumine. Nende juht Winstanley tavatses oma vaadete põhjenduseks esitada tsitaate Piiblist. Digerid rõhutasid igati liikumise rahulikku iseloomu ning püüdsid hoiduda vägivallast ja teiste omandiõiguse rikkumisest. Uus ideoloogia. Francis Bacon Ilmalike ühiskondlik-poliitiliste teooriate põhiprobleemideks olid riigikord ja kodanike õigused. Bacon (1561-1626) oli filosoof ja riigitegelane. Lõpetas Cambridge'i ülikooli. Ta ründas teravalt Aristotelese filosoofiat ning väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, eksperiment. Riigijuhtimise küsimuses arvas ta, et kuningas valitsega koos parlamendiga. John Milton Inglise luuletaja (1608-1674), kellel on teosed ,,Kaotatud paradiis" ja ,,tagasivõidetud paradiis."
kasutamiseks; üheks suunaks TL seas oli digerite liikumine, juhiks Gerrard Winstanley. olid rahumeelsed; esines ka ilmalikke ideoloogilisi suundi, mille esindajaist kerkis esile Francis Bacon(filosoof ja riigitegelane, inglise materialismi rajaja). Väitis, et teadmiste allikaks kogemused. oluliseks ettevõtlikkus, õigustas monopole, kunn valitsegu koos parlamendiga; John Milton luuletaja. kaitse trükivabadust, kaitses abielulahutust, pooldas parlamenti; Vastupidiselt arvas Thomas Hobbes-kaitses absolutistlikku kuningavõimu, eitas isikuvabadusi; John Locke arvas, et kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, kaitses üksikisiku vabadusi liberalismi rajaja. tema ideoloogias võtsid üle viigid e. liberaalid. Omandi kaitse. 4. Õigeusu kirik ja kultuur Venemaal tsaarivõimu ja kiriku vastuolud; loodi patriarhi amet; loodi Kloostriprikaas, mille hallata jäi kiriku valdustes elav rahvas; papid-lihtvaimulikud; possaadid-kaubanduslik-
trükivabadus. Ideaaliks demokraatlik vabariik. Sellega ühinesid ka sõdurid. "Rahva kokkulepe" demokraatliku konstitutsiooni projekt üldine valimisõigus kõigile meestele alates 21. eluaastast, valimisringkondade moodustamine elanike arvust lähtudes. Ühekojaline parlament, kuningavõimu asendamine vabariigiga. Kõigi inimeste võrdsus seaduse ees,, vandemeeste kohtu loomise vajadus. Monopolide kaotamine, kehvikute maksukoorma kergendamine. Francis Bacon ettevõtlikkuse, kaubanduse rolli rõhutaja. Ründas Aristotelest, väitis, et teadmiste allikaks on inimese meeled, kogemus, EKSPERIMENT. John Milton suur inglise luuletaja. Avaldas revolutsiooni ajal poliitilisi pamflette, nt. Trükivabadust kaitsev "Areopagitica". Pani aluse seisukohale, et trükivabadus kuulub inimõiguste hulka. Pooldas vabariiki. Thomas Hobbes pooldas absolutistlikku kuninga võimu. Inimene pole loomult halb, aga vajab valitsemist, sest on liiga individualistlik
° Industriaalühiskonna väljakujunemine ° Valgustus ° Rahvuslik liikumine ° Teaduse tähtsuse kasv ° Uusaja alguses absolutistlik monarhia, millest arenes: ° Parlamentarismi kujunemine võitlused konstitutsioonilise riigikorra saavutamiseks - revolutsioonid ° Seisuslikkuse kaotamine Uusaja lõpp Esimene maailmasõda (19.saj II pool) PRANTSUSMAA 5. Valgustusajastu algus. Mis on valgustus? Mõiste võttis kasutusele saksa filosoof Immanuel kant, kuid mõtteviis oli kujunenud välja juba varem. See väljendas inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. Ideoloogia eelkäijad elasid 17.saj, hiilgeaeg 18.saj. Ajastu kujunemise eelduseks oli teaduse areng. Põhijooned Peamine kriteerium inimmõistus. Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. Mõistus on kõikvõimas, ideed muudavad maailma vajadus levitada uusi ideid haridus.
usuraamatuid). Loobuda tuli erksavärvilisest rõivastusest ja ehetest. Anglikaani kirik Anglikaani kirik on kolmas protestantliku kiriku haru. Troonil oli Henry VII Tudor, peale teda sai võimule Henry VIII, kes pani aluse anglikaani kirikule. 1534-Supremaadi akt, võetakse vastu anglikaani usk, kiriku peaks sai kuningas. See tähendas, et löödakse lahku Roomakatoliku kirikust. Muud põhimõtted jäid samaks. Thomas Cranmer sai kirikupeaks. Reformatsiooni aitas läbi viia Thomas Cromwell. Kuningas sai kiriku varad endale ja sai rikkaks. Mungad tehi töölisteks. Kloostrimaad kingiti ära ja müüdi. Tähtsaimaks uuenduseks oli inglisekeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük. Tehti lõpp pühakute säilmete ja piltide kummardamisele ja austamisele. Vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse aluseks sai Cranmeri koostatud palveraamat. 1534 võeti vastu Reetmise akt, millega kuulutati äraandjaks
Euroopas võeti kasutusele kasuliku söögiriistana kahvel. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edendamist ning teaduse arengut. Louis XIV aegsesse Pariisi rajati raamatukogud, tähetorn ja botaanikaaed. Valgustus Valgustuse mõiste: Kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks Euroopas pärast reformatsiooni peetakse valgustust. 18. sajand kannab nime valgustussajand. Saksa filosoof Immanuel Kant (1724-1804) defineeris valgustust kui inimese väljumist tema omasüülisest alaealisusest. Valgustus innistas mõtlema iseseisvalt ja kritiseeris kirikule tuginevat mõtteviisi. Valgustuse põhimõtteks oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise põhilisse allikasse. Valgustusliikumine sai tuge nii Prantsuse ratsionalismist, mis rõhutas kriitilise ja mõistuse mõtlemise tähtsust, kui ka Inglise empirismist, mis vaatles
(protsess ja huvid). Religioossetel eeldustel põhinevad teooriad tunnistavad ülipositiivse õiguse olemasolu, mille keskmeks on jumalik olend. Inimesel kui Jumala näo järgi loodud on väärtus iseeneses ning loomuõigusest tulenev sünnipärane väärikus. Loomuõiguslike teooriate 3 traditsioon on pärit antiikajast, stoikute ja Aristotelese filosoofiast. Keskajal jätkas traditsiooni Aquino Thomas. Peale Grotiust ja Pufendorfi on traditsioon ilmalikustunud. Järgnesid püüded leida loomuõiguse ja inimõiguste allikas inimese sotsiaalsest ja ratsionaalsest loomusest. Selle teooria kohaselt on loomuõigus sõltumatu seadusandlikust fiat'ist, eksisteerides isegi juhul kui me eeldame, et Jumalat pole olemas. John Locke'i sõnastatud loomulike õiguste teooria kasutati nii Ameerika kui ka prantsuse revolutsiooni käigus. Teooria järgi on indiviididel
suhetes ja õigusel põhinev rahu ühiskonnas. Riiklikust võimust kõrgem kuulus aga teoloogide arvates Jumalale, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Selgema riigiõpetusliku kuju sellele sünteesile andis Aurelius Augustianus(354-¤30), kelle teokraatlik maailmakäsitlus mõjutas keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Keskaegse kristlik- teoloogilise mõtteviisi tähtsamaks ja õpetatumaks esindajaks oli Aguino Thomas (1224- 1274), kes ühendas Aristotelese vaated kirikudogmadega, mille kohaselt maailm on Jumala looming ning selles valitsevad Jumala seadused. 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises 14.-16.sajandil euroopa võimu- ja kultuurielus toimunud oluliste muudatuste tulemusena hakkas keskajal vaimukultuur ja seda kandev tala kristliku kiriku võim ühiskonna elus nõrgenema. Ajajärku nimetatakse renessansiks (pr.renaissanse, taassünd) ja selle aluseks
kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
De Civitate Dei (413-427). Lahutas poliitikast religiooni ja moraali ning lõi nende uue seose. Selles seoses on kirik poliitilisest võimust sõltumatu ja pigem juhib seda } see mõjutas tuntavalt keskaegset kiriklikku maailmavaadet. Arvas, et inimkond moodustab ajalooprotsessis kaks riiki ilmaliku riigi ja kristliku ehk jumalariigi maa peal. Arvas, et üksikisiku ja riigi elu kulgeb jumala ettemääratud kava (predestinatsiooni) kohaselt. Aquino Thomas (1224 1274), teda peetakse keskaegse kristlik-teoloogilise mõtteviisi tipuks. Ühendas oma töödes Aristotelese filosoofia ja ristiusu, millest sai 1879 katoliku teoloogia ametlik doktriin. De Ente Essentia (Olemisest ja olemusest) põhilised metafüüsilised seisukohad. Arvas, et riigi loomine on osa maailma loomisest jumala poolt kõigepealt luuakse mitmesugused asjad, siis eristatakse need funktsioonide järgi ja seejärel asutakse maailma valitsema.
3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olemasolevate õppekavade raamidesse. o Kui kirjutada kahe teksti võrdlust, siis järgib see täiesti omaette loogikat, võrdlevast
Seejuures ei oma mingit rolli ei tavad ega rahva arvamus (sest teaduslik teadmine on alati ülem rahva arvamusest!). Platon mingil juhul ei kulutaks oma pead EMORi avaliku arvamuse uuringutele... Riik kui tüüp, riigi idee Hea peab olema üks ja muutumatu alati ja igal pool. Põhineb eeldusel, et inimesel kogu maailmas üks ja seesama "loomus", mis erineb väljanägemisest ning selle loomuse mõistmine eristab teadmist inimese kohta arvamusest inimese kohta. Filosoof on see, kes on selle hea objektiivsele teadmisele kõige ligemal, temas on teadmise-arvamise suhe kõige positiivsem. Samamoodi iga riigijuht peab teadma, mis on hea, mida nõuab selle saavutamine ning mis riik on mitte vaid oma variatsioonides, aga ka olemuslikult. Platon leiab seega, et on oluline teada, mis riik olemuslikult on ning kui reaalsus ei ühti sellega, siis seda halvem reaalsusele!
saa kunagi tuna rõõmu suurimast hüvest (õnnest felicitas). Nad saavad aga oodata kannatlikult oma tulevast õnne teises elus ning elada ,,õnnelikus lootuses". Augustinus poliitilisest elust Riik on pattulangemise tulemus ja ajend. Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral.. Kristlik valitseja saab levitada kristlust ja vagadust. Aquino Thomas õnnest ja poliitilisest elust Kuigi õndsust pole võimalik Maal saavutada, peaksime maksimaalselt hoolitsema oma hinge ja ihu eest. Inimene : on osa ühiskonnast, seega hea elu on poliitilien küsimus. Valitsejate ülesanne on seaduste kaudu leida voorus. Tõeline voorus on vaimne, seega kirik on kõrgem riigist. VARAUUSAEGSED ARENGUD Kodanikuhumanism (Machiavelli) Õnne saavutamiseks on oluline osaleda aktiivselt poliitikas, õnn oli nende arvates pigem
Tõeline õndsus seisneb igaveses elus ja rahus. Riik on pattulangemise tulemus ja ajend, ent samas hädavajalik, et tagada kord ja rahu. Seetõttu on igasugune riik (ka paganlik) osa Jumala plaanist. Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast Aquino Thomas väidab, et kuigi õnne ei ole võimalik maapealses elus saavutada, peab siiski püüdma oma ihu ja hinge eest hoolitseda. Hea elu on poliitiline küsimus. Inimene peab täitma oma funktsiooni ühiskonnas. Valitsejad sealjuures peavad andma välja seadusi, mis on vooruslikud. Tasuks selle eest on neile igavene elu, mitte maised hüved. Tõeline voorus aga on vaimne, seega on kirik ülem riigist. 7. Thomas Hobbesi subjektiivne õnnekäsitus
Riik on eraldatud kirikust nagu mõistus on eraldatud usust. Kirik peab alluma riigile. Ehkki on olemas inimese käitumist hukkamõistev või heakskiitev religioosne seadus, on olemas ka puhtalt sotsiaalsed ja inimlikud kriteeriumid õige ja kasuliku äratundmiseks. Sellel seadusel pole jumalikku ega loomulikku alget, vaid selle loob seadusandja. Seadus, mis samuti nagu riik on inimlik konstruktsioon, on kõrgeim võim, seda pole mitte monarh või valitsus. Seega riigivõim on ilmalik. Võimul pole jumalikku õigustust: minu kuningriik pole selles maailmas (JKr). Rahvas kontrollib valitsemist läbi seaduste. M. leidis nagu Aristoteleski, et kus pole seaduse ülemvõimu, seal pole ka tõelist riiki. Valitsemissüsteem on rahvast esindav. Ideaalne valitsus juhib kooskõlas rahvaga ning on moodustatud valimistel; lisaks tuleb valida esinduskogu. M-se ideaaliks oli siiski valitav monarhia. Valitsus, mis valitseb ilma kooskõlata rahvaga, on türannia. Riigi
Emotsionaalne (toetavad julgus) Riigimehe elu: õnnelik, kui rakendab õiglus ja julgust, aga mitte Instinktid(ohjeldamatud,mõõdukus!) tarkust. Rakendab voorusi ebat. ühiskonnas. Hea, kui hing juhitud mõistuse poolt- õiglane hing toimib õiglaselt teiste Filosoof: tarkuse voorus, täiuslik ühend hingede vastu. Poliitika eesmärk: õnneliku elu võimalus. Polis vajab filosoofi ja vastupidi. Ilupüüdlus (armastus): subj naudingutunne – meelelised ja vaimsed!Õnnelik rahvas: kodanikud osalevad poliitikas ning toimivad vastavalt Vaid see, kes armastab ilu, elab elamisväärset elu. loomutäiusele; suur keskklass
Aristotelese teooria kohaselt oli majapidamiste majandamine loomulik ning raha teenimine ebaloomulik tegevus. Majandusteadus oli nende jaoks hulk seadusi, kus on kirjas, kuidas moraalselt juhtida majandustegevust. 13. sajandil algas Aristotelese õpetuse ümbertöötamine kristlik-katoliiklikus vaimus, mis tõrjus välja Augustinuse-Platoni suuna. Skolastilise suuna tähtsaimad esindajad olid: • Albertus Magnus (1206-1280) • Thomas Aquinas (Aquinost) e Aquino Thomas (1225-1274) • Henry of Friemar (1245-1340) • Jean Buridan (1295-1358) • Gerald Odonis (1290-1349) Keskaja üks tähtsamaid kristlikke skolastikuid ja kirikutegelasi oli Aquino Thomas, kes 1323. aastal kuulutati pühakuks. Aquino Thomas lähtus seisukohast, et maapealne riik on jumalariigi maapealne eelaste. Seetõttu peab riik alluma kirikule. Aquino Thomase majanduskäsitluste aluseks oli Aristotelese vaated. Töö jagunes tema arvates kaheks:
(Nt. inimene kellel amputeeritakse jalg võib ikka tunda jalavalu). · Mõistuslik e. ratsionaalne tunnetamine basseerub mõtlemisel. On olemas filosoofiline vool ehk ratsionalism. mille rajakaks oli prantslane R. Descartes ,,Cogito ergo sum!" (,,Mõtlen, järelikult olen olemas!"). · Kogemuslik e. empiiriline tunnetamine Tunnetamine basseerub kogemusel (Tean, olen kogenud). On olemas selline filosoofiline vool empirism õpetus, kus tunnetus basseerub kogemusele. Selle rajajaks peetakse inglast J. Locke. ,,Tabula rasa" ehk ,,Puhas leht". Inimene sünnib puhta lehena, kuhu hakatakse elu jooksul kirjutama kogemusi. A priori - kogemusele eelnevad teadmised. · Irratsionalistlik tunnetamine e. mitte mõistuslik tunnetamine. Basseerub alateadvusel e. intuitiivne tunnetamine (vaistlik, intuatsioonil põhinev). Esindajaks sakslane A. Schopenhauer,
arenguga (invest.) 17.saj. Hollandi Kultuuri Kuldajastu - ,,Kodanlik" maalikunst 1. Hollandi koolkond: Realistlikud olustikumaalid, prtreed (eriti grupip.) natüürmortid, mõistupildid (f.Hals, Rembrant) 2. Flaami koolkond : baroksed allegrooriad, portreed (P.P Rubens) - Teadus: Kõrgetasemelised prot. ülikoolid (arstiteadus, loodusteadused) - Hugo Grotius: Rahvusvahelise õiguse rajaja (suri 1645). üldise rahu ja julgeoleku tagamine - Filosoof Baruch Spinoza (suri 1677): mõttevabadus ja usuline sallivus (,,Ateism") Inglismaa 17.saj. Kuninga ja parlamendi vaheline võimuvõitlus · Kuningavõimu tugevnemine Tudorite Henry VII ja Henry VIII ajal (1485-1547) · Viimase Tudori Elisabethi I valitsusajal (1558-1603) loodakse alus Inglismaa tulevasele maailmaimpeeriumile - Usuelu: kindlustas anglikaani kiriku positsiooni (algus 1531,1559) - Välispoolitika: Elisabethi üldine kat
Riik ei saa seada õnne kõrgeimaks eesmärgiks, see on tekkinud pattulangemise tulemusel ja põhjusel. Riik on hädavajalik, et tagada korda ja rahu. Seetõttu on riik osa Jumala plaanist (ka paganlik riik). Kristlik riik teostab õiglust kõrgemal määral, et saaks elada kristlikku elu. Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha ,,oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." Aquino Thomas (13. saj) õnnest ja poliitilisest elust Aristotelese taasavastamine Euroopas ja tema filosoofia kohandamine kristlike põhimõtetega ideaalne kristlik filosoofia Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, on õnn siinpoolsuses teatud määral võimalik, peab hoolitsema ihu ja hinge eest. Inimene tegutseb osana kogukonnast (riigist), mis on hierarhiline, eri funktsioonid. Hea elu on poliitiline küsimus. Riik ei ole ainult
· Poliitilisest elust: Riik on pattulangemise tulemus ja ajend Samas ta on hädavajalik, et tagada korda ja rahu Seetõttu on riik (ka paganlik riik) osa Jumala plaanist Kristlik riik teostab õiglust kõrgeimal võimalikul määral Kristlik valitseja saab oma eeskujuga propageerida vagadust ja alandlikkust, teha "oma võimust Issanda teenri, kasutades seda tema kultuse levitamiseks suurimal võimalikul määral." 6. Aquino Thomas õnnest ja poliitikast 3 Kuigi õndsust ei ole võimalik maa peal saavutada, peab siiski püüdma hoolitseda oma ihu ja hinge eest Inimene: osa ühiskonnast (riigist), hierarhilisest süsteemist, mille eri osad täidavad eri funktsioone. Seega hea elu on poliitiline küsimus Valitsejad ülesanne? Seadused -> voorused Tõeline voorus: vaimne. Seega: kirik ülem riigist
16. saj II poolel saab suurriigiks protestantlik Inglismaa. Riigi võimsusele paneb aluse Elizabeth I (1558 1603) Inglismaast saab maailmamerede valitseja ning tõrjutakse kõrvale Hispaania. 17. saj II poolel suudetakse kehtestada end maailmamerede valitsejana. Tugevaks saab kodanlus, kes saab jõukaks eelkõige lambakasvatusega (manufaktuurid). Inglise laevastik muutub maailmamerede valitsejaks: rajatakse ka rohkesti kolooniaid. Kultuuri ja teaduse õitseng (Marlowe, Bacon, de Vere). 17. saj-l kujuneb Inglismaast Euroopa võimsaim protestantlik riik. Koloniaalriigi edukusele panevad aluse ärimehed: kompaniide rajamine, transiitkaubandus. Inglismaa on võimsaim koloniaalriik 20. saj-ni. 17. saj-l toimuvad Inglismaal kuninga ja parlamendi vahelised võimuvõitlused. Parlamendi võit tagab Inglismaa maj edukuse. Inglismaast saab konstituts monarhiaga riik. Varauusaja võimsaim Mandri-Euroopa riik on katoliiklik Prantsusmaa. 16. saj II
Eritas kahte põhilist eluviisi: Riigimehe elu: Riigimehel on ka võimalik teatud õnne saavutada, sest ta rakendab erinevaid olulisi voorusi kogukonna hüvanguks (õigluse, julguse, eneseväärikuse voorusi). Probleem on selles, et ta ei suuda rakendada tarkuse voorusi oma elus ning üleüldse ta rakendab oma voorusi ebatäiuslikes tingimustes(nt sõda või teatud sotsiaalne korraldus). See teeb õnne saavutamise raskemaks, seega on eelistatud filosoofi elu. Filosoofi elu(eelistatud): Filosoof on see, kes rakendab kõige täiuslikumalt tarkuse voorust. Ta on tarkuse saavutanu, kes mõtleb maailma üle oma teadmiste valguses ja seeläbi elab jumala-sarnast elu. Poliitika eesmärgiks, nagu inimestelgi, on õnn. Poliitika peab tagama polises inimesele õnneliku elu võimalikkus. Sellega seoses väidab Aristoteles, et polis on õnneliku elu jaoks hädavajalik. Filosoofid vajavad polist, sest ainult korralikult töötav riik annab võimaluse tagasitömbunud eluks.
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2
Üks koondumiskoht neil oli Pennsylvania, mille rajas William Penn. Rajati mitu puritaanliku piirkonda, mida hakati kutsuma Uus-Inglismaaaks. Lõunapoolsemad alad hõivasid prantsuse hugenotid, kelle asustuspiirkonda hakati hüüdma Carolinaks. Suur mõju ameerika rahvuse kujunemisel oli valgustusideoloogial, mille üheks silmapaistvaks esindajaks oli Benjamin Franklin. Põhja- Ameerika kolooniate tulevikku nägi Franklin eelkäige nende ühinemises. Teine silmapaistev Ameerika valgustaja oli Thomas Jefferson Pärinedes küll maa-aristokraatiast, pidas Jefferson ideaalseks ühiskonda, mis koosneb farmeritest ja käsitöölistest. Ta kirjutas USA iseseisvusdeklaratsiooni. Ta pooldas samuti orjuse kaotamist. Iseseisvuse võitsid ameeriklased kätte Iseseisvussõjas(1775-1783), mille lõpetas Versailles' rahu. Rahulepinguga tunnistas Suurbritannia endised asumaad vabaks, suveräänseks ja iseseisvaks riigiks, mille territoorium ulatub Mississippi jõest Kanadani.
annaabi.ee 
