Nikita Jossif Stalin Leonid Hrustsov Breznev Valitsusaastad 1953-1964 1922-1953 1964-1985 Vaated repressiivpoliitika Sisepoliitikas oli ta konservatiiv Tegevus, muudatused taunis terroristlike haiguseperiood raketitehnika arendamine meetodite karmust otsustas põhiliste riigi kaitsevõime võimaldas strateegiliste küsimuste üle kindlustamine mõningaid isiklikult inimõigusi võitluses saksa fasistlike
Ja muidugi oli tema naine kurb ja väsinud. Kuid mehe sõber munk märkas seda olukorda ja tema kui eeskuju teisele mehele üritas kavalalt olukorda muuta, rahuldada oma varjatuid ihasid. Siis andiski nõu ja teine kergemeelne mees uskus teda ja pühendaski ennast patukahetsusele. Öösel, samalajal, kui ta viis läbi oma rituaale, lõbutses munk sõbra naisega. Bocaccio kui humanist tahab selle looga maha teha silmakirjalikke usumehi. Ja üldse taunis ta ühtede kergemeelsust ja usupimedust. Omakasu ja silmakirjalikkuse taustal toob ta ilmekalt välja aususe, truuduse ja üldse inimlikkuse. Autor uskus, et tõe järgi elamiseks pole vaja mingit usku eag tõestusi rinnale riputama, niikuinii vääratatakse. Tuleb lihtsalt aus olla ja tunnistada, et oleme ikka vaid ainult inimesed. Arvan, et selle teosega tahtis ta avada teiste silmi, luua revolutsioon inimeste higedesse. Rõhutades
1920. aastal, peale Maailmasõda, võttis kokku julguse Saksamaa Keskpanga endine direktor Jan Kober ja taunis uute valitsejate uusi valitsusviise. Jan Kober kaotas oma töö, pere, au ja oma elu. Nüüd, mõned aastad hiljem, on Jan Koberi ennustused saanud tõeks. Kõik Saksamaa trükikojad töötavad 24 tundi ööpäevas täisvõimsusel, et trükkida ühepoolseid rahatähti, samal ajal kui inflatsioon ulatub ligi 30 000%ni. Taksosõit on bussisõidust odavam, sest esimesel juhul tuleb maksta pärast sõitu, teisel aga enne sõidu alustamist
selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus. Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel. Pruudiga kaasnes ka kaasavara, mida ajati sageli just kõige rohkem taga. Rüütlikirjandus Kangelaseepos, rüütliromaan, armastusluule. Tõsteti esile olulisemaid rüütli voorusi: vaprus, suuremeelsus, ustavus jne... Prantsuse eepos "Rolandi laul":
lõhenemisega ehk nn Suure skismaga, mil korraga valitsesid kaks, lühikest aega koguni kolm paavsti. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendub ilmalikustumine eelkõige ilmalike zanride ilmumises vaimulike kõrvale. Ilmalik muusika hakkas määrama kunstmuusika stiili ja kõik uus ilmus ilmalikes zanrides. Keelati motetilaulmine kirikus. 1324. Või 1325.aastal saatis paavst Johannes XXII välja läkituse ,,Docta Sanctorum", milles taunis uues stiilis muusika kasutamist teenistustel. Puhkes saja- aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, Inglismaa võitis. Põhja-Itaalias kujunes kogu Euroopale eeskuju andev varakapitalistlik linnaühiskond. Selles keskkonnas tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja nn humanistlik mõtlemine. Humanism väärtushinnangute lähtumine inimesest. 15.saj. keskel trükikunsti leiutamine. 15. ja 16.saj. vahetusel suured maadeavastused ja Petrucci arendas välja nooditrükitehnika. 16.saj
"Uus essee inimarust", "Teodiike" , "Looduse uus süsteem" Christian von Wolff 16791754 Lõi nn terve mõistuse filosoofia, peetakse üheks ratsionalismi rajajaks Saksamaal Ei talunud ateiste Lõi hulga saksakeelseid teadustermineid Pooldas valgustatud absolutismi . Johann Gottfried von Herder 17441803 Saksa filosoof, kirjanik ja folklorist Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus Taunis sõda Teoses "Rahvaste laulud" ("Volkslieder", 17781779) avaldas ka 13 eesti rahvalaulu Tsitaat: "Inimene üksinda on nõrk olend, aga sidemed teistega teevad temast tugeva. Üksinda pingutab ta tihti ilma tulemusteta. Aga vaid üks sõbrapilk südamesse, üks soovitus, lohutussõna sõbralt ja madal taevas kerkib kõrgeks, kurvameelsuse katus kaob." "Torm ja tung" (Sturm und Drang) saksa noorte kirjanike liikumine, ideeline juht oli Herder.
Hakkas rändjutlustajaks ja rändas mööda maad nagu seda oli kunagi teinud Jeesus Kristus. Franciscust peetakse üheks tähtsamaks suurkujuks kristlikus religioonis. Suri 1226. Dominicus oli haritud Hispaania vaimulik, kelle kutsumuseks sai ketserite pööramine. Kuna tundis hästi pühakirja ja elas rändjutlustaja elu, suutis ta palju inimesi katoliku usule tagasi võita. 1215. aastal asutas selle töö jätkamiseks dominiiklaste mungaordu. Jan Hus- Üks kuulsamaid ketsereid. Ta taunis kiriku rikkust ja nõudis ümerkorraldusi. Pidas Prahas tsehhikeelseid jutlusi ja arvas, et piiblid peaks tõlkima kõigile arusaadavatesse keeltesse. Põletati avalikult tuleriidal. Innocentius 3.- Sündinud 1160.a Itaalias. Üks ajaloo nooremaid paavste. Saavutas suurima võimu, mis paavistil kunagi on olnud. Arvas, et temast kõrgemal on vaid Jumal. Neitsi Maarja- ehk Jumalaema oli keskajal üks armastatumaid pühakuid. Peeti inimkonna võimsaimaks eestkostjaks. Mõnel ta
Toetas Jan Husi, mistõttu teda peeti ketseriks. Luther jäi oma arvamusele kindlaks ning ta kuulutati lindpriiks. Ta leidis peavarju Wartburgi lossis. Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust. Ta leidis, et tuleks suurendada vürstide võimu ning et munkadel ja nunnadel on õigus kloostrist lahkuda. Preestritele tuli anda õigus ise otsustada, kas nad tahavad abielluda või mitte. Lõpuks eitas Luther ka koostreid ja ordusid. Tõlkis Piibli saksa keelde. Taunis pühakute ning pühade säilmete kultust. 3. Philipp Melanchthon väärtustas rohkem ilmalikku haridust kui Luther. 4. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikust. Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste. 5. Thomas Müntzeri mõjutasid anabaptistid, kes leidsid, et ristida tuleks inimest kui ta on täiskasvanud, sest titena ei oska ta olla tõeline kristlane. Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule
· Toredatest kirikutalitustest loobumine · Nõue kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud · Ketserlus oli suurel määral suunatud paavstivõimu vastu · Esimesena nõudis kiriku pähjaliku reformi John Wyclif · 14.saj · Oxfordi ülikooli professor · Eitas vaimulike võimet patte andeks anda · Eitas nende õigust indulgentse müüa · Patulunastuskiri · Taunis kõrvapihti · Individuaalne patutunnistus preestrile pihitoolis · Leidis, et leiva ja veini käsitlemist kristuse ihu ja verena on vale · Usutõdede ainuallikaks pidas piiblit · Aitas kaasa selle inglise keelde tõlkimisele · Tema õpetus avaldas palju mõju paljudes maades · Tehhi · 13.saj oli saanud tehhist kesk-euroopa suurim riik · 1241
DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja LEIBNIZ - filosoof & matemaatik, lähtekohaks kujutlus monaadidest(looduse vaimsed alged), kõige krooniks - Jumal, riigivõim, töö meeldivaks(laulud, kõnelused, ühised söömaajad), maailma rahvaste harmoonia, teadus peab tooma prakt. kasu J.G von HERDER - filosoof, kirjanik, progressi idee(humaansus), vastikustunne sõdade vastu, taunis kangelaste kummardamist, patriotism & õiglustunne, piibli uurimine C. von WOLFF - ratsionalist, terve mõistuse filosoofia, inimene - enesearmastaja, aga peab armastama teisi, ateismi vastu, ettevõtlikkus ja töö vajalikkus
Thomas More´ile pühendas Erasmus vaimuka satiirilise teose "Narruse kiitus". Näiteks rõhutab ta "Narruse kiituses", et kristlik kirik on küll verega rajatud, veres kinnitust leidnud ja vere läbi ülendatud, kuid paavstid ajavad asja edasi mõõgaga, nagu oleks Kristus lõplikult surnud. Algavast reformatsioonist jäi Erasmus kõrvale, tal tekkis Lutheriga tahtevabaduse küsimuses koguni konflikt. Erasmusele tähendas ristiusk eelkõige inimeetika arvestamist. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist". Ersamus pani aluse piiblikriitikale. Kunstnik suri Londonis 1543. aastal katku. Tähtsaim teos "Narruse kiitus" on filosoofiline satiir, mis lähtub elu dialektikast, lõputust muutuvusest ja uuenemisest. Sellest seisukohast osutuvad naeruväärseiks dogmas ja ebajumalad, mis inimesed kummardavad.
Lutherilt nõuti eksiõpetusest lahtiütlemist, kuid ta jäi endale kindlaks. Luther pandi peagi kirikuvande alla. Aprillis 1521.a. kutsuti ta Saksa Riigipäevale Wormsi, et teda oma istungil üle kuulata. Riigipäev mõistis Lutheri kui ketseri hukka ja keiser kuulutas ta lindpriiks. Saksi kuurvürst pakkus Lutherile varjupaika Wartburgi lossis. Wartburgi lossis viibides tõlkis Luther Piibli saksa keelde. Ühtlasi on tal olulised teened saksa kirjakeele arendamisel. Luther taunis pühakute ning pühade säilmete kultust, kuna viimaste kogumine oli saanud lausa harrastuseks. 1530.a. Augsburgis kokku Saksa Riigipäev. Riigipäevale esitati usutunnistuse kokkuvõte, mille 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus. Augsburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Katoliku missa asemel jumalateenistust lihtsustati. Keskne koht oli emakeelsel jutlusel. 7 sakramendist
Millised olid erineva kasvatuse mõjud ühiskonnale? Ateenas oli tavaline, et juba küpses eas mees võttis mõne seisusekaaslasest noormehe oma erilise hoole alla. See levis vaid aristokraatide seas. Oli tavaline, et mehed olid ise samal ajal abielus. Vanem mees jagas noorukile tarviklikke näpunäiteid ja andis edasi elukogemusi. Tihtilugu läks meessoo vaheline suhe füüsiliseks. Seda nimetatakse pederastiaks. Aristokraatide seas oli see täiesti normaalne, aga lihtrahvas taunis seda. Pederastia laialdane levik levis ka kunstis. Homoerootilisi stseene kujutati vaasimaalidel ning luules. Spartiaadid moodustasid tolleaegses elanikkonnas tühise vähemiku. Ülejäänud rahvas jagunes vabadeks kodanikeks ja orjadeks. Selleks, et hoida rahvast oma võimu all ning mitte oma positsiooni ühiskonnas kaotada, hakati noormehi juba varasest east meesteks kasvatama. Seitsme aastaselt hakati Sparta poistele andma kehalisi ja sõjalisi harjutusi
· Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · moto: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks Tähtsus · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. · Nooreestlased hoolitsesid Juhan Liivi eest. Tähtsus · Noor-Eesti rühmitus taunis vene ja saksa kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni. · Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule. · Rühmituse "Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus "Noor-Eesti" Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/documents/main/ref eraadid/noor_eesti.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Noor-Eesti · http://www2.kirmus.ee/nooreesti/? id=282&sub=260
nüüd laitmatut käitumust, tähelepanu ja viisakust. Ta pidi oskama ümber käia daamiga ning olema hell armastaja. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed ning nende eeskujuks olid vaprust ülistavad eepilised poeemid, mis olid täis võitlusi, kuid kus jäi vähe ruumi armastusele. 12. sajandil hakkas olukord muutuma. Kirik tahtis verevalamisele piiri panna, lubades võitlust ainult teatud päevadel, taunis julmust ja tapmist turniiridel. Kiriku keelud ei andnud küll suuri tulemusi, kuid ristiusk hakkas siiski rüütli kujundamisel üha suuremat osa etendama. Rüütliks löödu mõõk asetati õnnistamiseks altarile ning rüütlid andsid lubaduse kirikut kaitsta. Lahingus mõne rüütli säästmine võis olla rüütellikkuse märk, kuid tihti tehti seda lunaraha saamiseks. Ma arvan, et tänapäevagi võiks leiduda rüütellikke mehi tänapäevaste tolguste hulgas
raskemaks. Lõpuks Läheb isegi Mozarti naine kodust minema ja tema enda tervis muutub halvaks. Lõpuks hakkab Salieril kahju Mozartist ja ta aitab Mozartil pooleli olevaid teoseid lõpetada. Tegelikuses aga Salieri aga plaanis Mozarti reekviemi endale saada pärast Mozarti surma aga kahjuks see ei õnestunud, sest Mozarti naine võttis hiljem kõik tööd endale. Kui Mozart suri maeti ta ühis hauda ja kohale ei tulnud peaaegu mitte kedagi, ainult kõige lähedasemad inimesed. Salieri taunis seda, et Mozart maeti ühis hauda, sest tegelikult ta austa Mozarti ja tema muusikat ja tema arvates ei tohiks seesugust geeniust matta lihtsalt suvalisse ühis hauda. Minu arvates oli see väga hea film, sest see tundus niivõrd õige(ehtne) ja huvitav. Kodus vaatasin seda ka teist korda, et paremini arusaada, mis hetkel toimus. Soovitan seda filmi igaleühele, isegi neile, kes on seda juba näinud, sest teine kord tundus see film mulle
1.Inglise-Saksa mereväeleping 18 juuni 1935. Leping, mis tühistas senised Saksamaa laevastikku piiranud piirangud ning Saksamaa sai sellega loa omale laevastik luua. See aitas üsnagi II MS puhkemisele kaasa, sest nii sai Saksamaa sõjaline tugevus n.ö ,,otsa lahti". Briand-Kelloggi pakt 27 august 1928. rahvusvaheline leping, mis taunis sõda kui rahvusliku poliitika edendamise vahendit. KUIDAS AITAS KAASA? Genova konverents 1922. Konverents, kus otsiti lahendusi ilmasojajärgse rahvusvahelise elu ja kaubanduse probleemidele. KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama
tööstusühiskonda, kus tootmisvahendid kuuluvad kodanluse eraomandusse. Teine põhiklass, töölised, on küll õiguslikult vabad, kuid majanduslikult mitte. Omandi puudumine ei võimalda neil enestel toota ega luua rikkusi, vaid sunnib müüma tööjõudu. Marx väärtustas tööjõudu kui peamist tootmistegurit. Kaks kapitalistlikku tootmise põhilist tõukejõudu olid toota kasumit ning püsida konkurendis. Adam Smith oli majandusteooria rajaja, kes propageeris vabaturumajandust ning taunis riigi sekkumist majandusse. Max Weber oli sotsioloog, kes uuris kapitalistlikku tootmisviisi vaimseid eeldusi, võimu olemust ja tüüpe ning lõi klassikaks muutunud bürokraatia teooria.
inimanatoomiat. Renessanssiperioodi seostatakse tihti sekulariseerimisperioodiga. Humanismi uued ideaalid arenesid vastukäiguks kristlusele. Enamik renessansskunstist osteti kirikute poolt. Renessanssi jooksul pakkusid suured kirikumehed nagu Erasmus ja Luther välja kirikureforme, mis põhinesid humanistlikul kriitikal Uue Testamendi kohta. Olulisimaks sündmuseks võib lugeda M.Lutheri oktoobris 1517 avaldatud 95 teesi, mis seadus paavsti autoriteedi suure kahtluse alla ning taunis sügavalt indulgentside müümist. Nimetatud 95 teesi viisidki suure usureformini, mille käigus Rooma-katoliku kirik kaotas Lääne-Euroopas oma hegemoonia. Renessanssiga on kindlasti lahutamatult seotud ka humanism ning humanistid. Vararenessanssi perioodil kutsuti humanistideks õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski
Noor-Eesti 20.saj. eneseotsingu tulemusena. 1921.a. registreeriti Tartus, 61 asutajaliiget Kirjanduslik rühmitus Algas salajastest õpilasringidest 1903.a. Tartu, kirjandus-poliitiline ring "Eesti ühisus" Gustav Suits(asutaja), Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde, Villem Grünthal-Ridala, vähesel määral Anton Hansen Tammsaare. Elavdas kultuurielu Arendas eesti keelt, rikastas sõnavara Kolm perioodi I kujunemisperiood II esteetiline kõrgperiood III hilisperiood Taunis vene, saksa kirjanduse mõju Kristjan Jaak Peterson Juhan Liiv Kasvas välja rühmitus Siuru Kirjastus Noor-Eesti "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" G.Suits
Noor-Eesti 1905-1915 1. Sai alguse 20.saj alguses loodud salajastest õpilasringidest. Eesmärgiks oli säilitada Eesti rahvust, kultuuri ja siduda Eestit Euroopaga - „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ - G. Suits 2. Liikmed: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala. Kaastööd tegid: J. Oks, A. Kallas, A. H. Tammsaare, E. Vilde ja M.Under. 3. Tegeldi peamiselt uus-romantismi ja modernismiga 4. Taunis saksa ja vene kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni. 5. ilmus 6 numbrit ajakirja „Noor- Eesti“ 6. Ilmus ka 5 albumit, millest hinnatuim III., mis sisaldas prantsuse sümbolistide luulet (nt: Charles Baudelaire „Raibe“) 7. Lagunes I ms tõttu 8. Tähtsus: ▪ Loodi kirjastus „Noor-Eesti“ ▪ Rõhutas kirjandusteoste vormi (kujundus – Nikolai Triik, Kristjan Raud, Konrad Mägi)
Ta tõestas, et see on vale vms..Tema arvates ei tohiks ka filosoofia ja teoloogia olla seotud. Pilkas asketismi, tuletas meelde, et varakristlus lubas ka vaimulike abielu. Rotterdami Erasmus. Geert Gerts. 1466. Antiikautorite tööde väljaandja ja kommenteerija. Uue Testamendi tekstikriitiline väljaanne. Piiblikriitika. Konflikt Lutheriga tahtevabaduse küsimuses. Rõhutas inimese vaba tahet, vastutust oma tegude eest. Taunis vaimulike harimatust, silmakirjalikkust, katoliku kiriku formaalsust, pildikummardamist. ,,Narruse kiitus" 1509. Sõjavastased vaated. Johannes Reuchlin koos Roterdami Erasmusega peeti teda ,,Saksamaa kaheks silmaks." Oli vastu juudi pühade raamatute hävitamisele. Ulrich von Hutten üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee. Niccolo Machiavelli ,,Valitsejas" võttis sõna riigivalitsemise probleemistikus. Vaja oli tarka
Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametkond ning ka sõjavägi. Martin Luther: naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda. Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda. Taunis pühakute säilmete kultust ja kogumist. Luther tõlkis piibli saksa keeled, lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Philipp Melanchton: Saksa reformatsiooni üks tähtsaimatest ideoloogidest. Aitas Lutheril reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ja piibli tõlkimisel. P.M. oli seisukohal, et mõistus ja haridus peavad usku toetama. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas ka läbirääkimisi
ratsionalismi üheks rajajaks Saksamaal. Rõhutas, et riigi kõrgeim kohustus on rahva heaolu, otsene vajadus .Vaeste kaotamine. Ühiskonna arenguvõimalused peitusid tema arvates kohalikus ettevõtlikkuses. Paheline kõik mis sellega vastuolus, sealhulgas luksus ja liigkasuvõtmine. Rõhutas eriti töö vajalikkust. Johan Gottfried von Herder (1722 - 1803) Pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisund on humaansus. Taunis kangelaste kummardamist. Tema arvastes tuli kasvatada võltsimatut patriotismi ja sisendada õiglustunnet teiste rahvaste suhtes. Avaldas 13 eesti rahvalaulu.
oli loodus, omane oli uus humanism. Millised olid valgustuse tagajärjed? Riik, kus valgustus tekkis? Inglismaa. T. Hobbesi filosoofia? kõik inimesed on võrdsed, Õige kuningavõim on absolutism,Talle ei meeldinud parlamentarism ja demokraatia, sest ta oli sunnitud olema paguluses J. Locke filosoofia? täieliku parlamentarismi ja usuvabaduse pooldaja. riik on oma võimu saanud rahvalt ja peab tegevuses lähtuma rahva huvidest.Pooldas rahva õigust hakata võimule vastu, kuid taunis vägivalla kasutamist. Mis riigi kaudu valgustusideed levisid?Prantsusmaa Mis on valgustatud absolutism? Ideoloogia, mille kohaselt on riigile ja rahvale parim valitseja haritud ja reformimeelne piiramatu võimuga monarh. Teooria peamine kujundaja oli Voltaire. Kuidas valgustus levis (3)? Tegelemine loodusteaduste ja ühiskonna probleemidega muutusid auasjaks. Koosolekuid peeti eri kohvikutes, olid lugemisringid, kus kirjandust anti käest kätte. Mis on deism
ei tohiks ateiste taluda. Ühiskonna ümberkorraldamise lootis ta valgustatud absolutismile. Ühiskondliku arenguvõimalused peitused tema arvates kodanlikus ettevõtlikkuses. HERDER saksa filosoof, kes pooldas progressi ideed, mille järgi ühiskonna kõrgeim seisun on humaansus. Ta rõhutas vajadust kujundada vastikustunnet sõdade vastu. Ta väitis et ei ole koledamat asja olemas kui 2 armeed sõdivad üksteise vastu. Herder taunis kangelaste kummardamist ning püüdis hajutada aupaistet vallutajate ja sõdades silma paistnud valitsejate ümber. Ta arvas et rahval on vaja isandaid seniks kuni tal jääb endal puudu mõistusest. Järelikult tuleb rahvast harida ja kasvatada. Prantsuse absolutism:
See raamat ,hoolimata pealkirjast, keskendub peamiselt sõjapidamisele ja sõjaväe ülesehitusele keskajal.Samas on seal juureldud ja sõja tähtsuse,vajalikkuse ja tagajärgede üle.Sõjapidamise põhieesmärgiks on olnud läbi aegade uute maavalduste hõivamine. Keskaja ühiskond soosis sõjamehe elukutset,kuna ühiskonna kõrgkiht koosnes suures osas sõdalastest ning jõud oli aktsepteeritud ja mõjuv vahend enda tahtmise läbi viimiseks.Kuigi näiteks kirik taunis üldiselt verevalamist, nõustus ka tema, et on olemas "õiglased" sõjad, ehk siis sõjad, mida peeti seadusliku ülemvõimu nimel, õiglasel eesmärgil.Näiteks võetu tagasivõtmine oli õiglane.Võitlused kristlaskonna vahel olid halvad, kuid paganate vastu sõjapidamine oli lubatud ning isegi soositud.Üheks selle näiteks on Urbanus II kõne Clermontis 1095. a., kus ta kutsub rüütleid üles omavahelistest võitlustest loobuma ja oma jõud paganate vastu suunama
Etteruttavalt võib ütelda, et viimases osas kuigi kaugele ei jõutud, piirduti rahvusliku ornamendi kasutamisega. 19. sajandi lõpukümnendeil võidutses neogootika, mis leidis tavaliselt lahenduse telliskivihooneis. Usuliikumised Suuri usuliikumisi pärast viimast vene usku siirdumist 1880. aastail Eestis enam ei toimunud. Valitsevaks jäi luteri kirik, mis patronaadi õiguse säilimise tõttu jäi härraskirikuks ja seepärast taunis rahvas sageli kirikukorraldust. Kasutatud kirjandus Lehed– VII PÄRAST ÄRKAMIST JA ENNE ISESEISVUST TÄN AM ET !! ! ÄHE S T EES LEE EP TÄN T!!N!U ANU AM PA ! ! E E TÄH EL T! S HE E E TÄ LEP U TÄN E A NUAN AMAM E P EE
Keskaegseid poeete ja laulikuid (eriti armastuslaulikuid) nimetati trubaduurideks. Rüütellikkus Rüütel pidi olema rüütellik. Rüütellikkuse raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust katoliku kiriku ja daamide eest. Esimesed rüütlid olid tahumatud löömamehed. 12. sajandil hakkas olukord muutuma. Kirik tahtis verevalamisele piiri panna, lubades võitlust ainult teatud päevadel, taunis julmust ja tapmist turniiridel. Lahingus mõne rüütli säästmine võis olla rüütellikkuse märk, kuid tihti tehti seda lunaraha saamiseks. Rüütli eluviis Rasked tingimused, milles tuli rännata ja võidelda, lahingus saadud vigastused, aga ka andumine liigsöömisele- ja joomisele jõudeajal tegid oma töö, elu lõpul vaevlesid rüütlid liigesepõletiku käes, nende selg valutas ja hambad lagunesid.
Konstantin Päts ja Johan Laidoner. Seda tehti, et võimule ei saaks vabadussõjalased. 9. Jaan Tõnisson ja Konstantin Päts- kes nad olid, miks nad olulised on? Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president. Jaan Tõnisson oli üks selle aja mõjukamaid poliitikuid. Nende vaated olid päris erinevad. Päts kaitses peamiselt põllumeeste huve, Tõnisson väärtustas kogu rahva huve. Päts on tuntud ka riigipöörde korraldamisega, millega algas vaikiv ajastu. Tõnisson taunis seda ja temast sai demokraatliku opositsiooni juht. 10. Miks kuulutas Eesti end erapooletuks ning ei tahtnud luua liitu Venemaa või Saksamaaga? Ei soovitud saada osa sõjast ning ei soovitud halbu suhteid kummagagi. 11. Kirjelda muutusi Eesti kultuurielus pärast omariikluse saavutamist Kadus oht kaotada enda oma rahvuslik kultuur ja identiteet saksastamise või venestamise tõttu. Kultuurisidemed laienesid ja eesti kultuur sai üle pika aja mõjutada
See töökoht oli küll äärmiselt tagasihoidlik, kuid see-eest oli aastapalgaks tolle aja kohta küllaltki korralikud 84 kuldnat. Bachile oli aga veel rohkem meeltmööda, et Arnstadti organisti amet ei olnud väga keerukas ega aeganõudev, andes seega talle võimaluse tegeleda loomingulise tööga. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti, linnas valitsenud pietism taunis kunstmuusikat, 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhausenit majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. Weimaris sai Bach sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat .Weimaris olles kandideeris ta ka Halle Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellest, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele
saj. alguse Hispaanias). R ajal oli väga palju sõdu ja üldse lahkhelisid ning pingeid. Kujunes ka moraalikriis: vallandusid maine individuaalsus ja saamahimu (nt. Ameerika põlisrahvaste orjastamine ja hävitamine; katolik inkvisitsioon, aga ka protestantliku kiriku katsed ketserlust välja juurida sünnitasid vaid uut ülekohut). Ka vaimuelus sisepinged. Kõrvuti maisuse ülistamisega (Boccaccio, Rabelais), arenes Platoni õpetusest lähtuv vaimuvool, mis loodust idealiseerides tõrjus ja taunis selle "tumedamat" poolt - seksuaalsust ja maist kirge. Selle tõttu asendusid piiritu usk loodusesse, inimeste võimetesse ja mõistusesse 16. saj. lõpul skepsisega, mis vähehaaval valmistas ette R kriisi teisenemist barokiks. R sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias (kestis u. 3 saj.), mujale jõudis hiljem. Francesco Petrarca - uusaegse lüürika isa, humanist teosed kõik ladina keeles: "Africa" - poeem, mis tegi ta
jääda ja tegemist oli tal üpris palju. Samuti tegi ta ka väga palju teeneid Timole ja Eevale, abistas neid põgenemisega, planeeris seda ning rääkis vajalikke isikutega. Peale Timo ära viimist arvas J., et kõik toimuv on Eevale veidi liiga palju kuna E. oli oma juuksed ära värvinud, tagasi värvis alles siis (pesi äädikaga maha) kui Timo koju lubati. J. parastas oma õde mõtetes, kuna ta oli tahtnud liiga kõrgele lennata ja sai kõik omale näkku tagasi (lk 69). J. taunis Timo ja Eeva kurameerimist lauas tema ja doktor Robsti juuresolekul. Samamoodi taunis ta ka asjaolu, et Eeva oli varjanud paljusi asju tema eest, näiteks seda, mille eest Timo oli kinni pandud ja seda, et ta Timot ikka veel kaitses. Ta leebus pikapeale kui ta hakkas mõistma Timo käitumist ning Timo maailmavaadet. Kuid oli siiski asju, mis teda oma õe juures ärritasid – „Õieti tahtsin teda oma küsimusega tema TÄIUSLIKKUSES veidi õrritada“ (lk202). J. ei usaldanud E
Spaventa(Kapten Hirm), Tartaglia. 7)Reformatsioon ja Martin Luther. Lutheri õpetus pööras kristliku maailma pea peale, sest ta ei pidanud tähtsaimaks asjaks põlvitamist, risti ettelöömist, paastumist, ohverdamist ega ka lainakeelne palvepomina abil Jumala teenimist, vaid siirast usku. Lutheri õpetuse tuumaks ol odee, et inimene saab õndsaks usu kaudu. 1517. aasta 31 oktoobril oli ta Wittenbergis esitanud oma 95 teesi, milles ta taunis katoliku kiriku praktika mitut askpekti, eriti teravalt patukustutuskirjade ehk indulgentside avalikku müümist. Seda sündmust loetakse usupuhastuse ehk reformatsiooni alguseks. Luther proesteeris katoliku kiriku vastu ¤ küüniline äritsemine patukustustuskirjadega seoses (¤kirikuvürstide rikkus häiris samuti paljusid). Luther avaldas usule palju mõju. Pühakute kultuse eitajast sai peaaegu pühak
tema isa tegu ei olnud vale, aga tollel ajal võimuvastane. Nooruk, kes oli saanud tähtsaks mereväelaseks ja oli truu keisririigile, pidi ise otsustama, kas mõistab isa tegevuse hukka või on ühel päeval vanemaga ühel meelel.TIMOTHEUS VON BOCK- "Keisrihull". (18) Elas 1787-1836. Vene polkovnik, balti aadlik. Võttis osa 1805- 1812.a. toimunud sõdadest. Elas aastast 1816.a. Võisiku mõisas, koostas ja saatis 1818.a. Aleksander I-le Venemaa konstitutsiooni projekti, milles taunis isevalitsust ja pärisorjust. Seepeale ta vahistati ja teda peeti 1827. aastani kindlusevanglais. Lõpetas elu enesetapuga, J. Kross aga nii ei väitnud. (1)
Valgustus 18saj. Tähistab Euroopas kodanluse tormilioselt laienevat vastuseisu iganenud poliitilistele süsteemidele. Hoogustub Euroopa demokraatlike ideede levik. Rasked lahingud kiriku ja poliitilise reaktsiooniga Inglismaa Kodanlik pööre toimunud kõige varem. Paljudele eeskujuks inglise ühiskond ja kultuur. Montesquie ja Rousseau vaimustusid Inglismaal viibides selasest ühiskonna vabameelsetest ja liberaalsetest tavadest. Inglise kirjandusest lähtus sentimetaalse ja demokraatliku suunitlusega romaan, mis muutus euroopa kõige enam viljeldud kirjandusliigiks. Ränk tagasi löök Iseseisvussõjas (1775-1783) Prantsusmaa Kõige võitluslikum absolutism, sest see pidi vastu kuni sajandi lõpuni. Prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kijundasid tollase ja hilisema Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse ja fanatismi vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau innustas uue kultuuritüübi romantismi sündi 18sajandil. Saksamaa Kultuuriline aren...
jumal", mis kajastab Räätsa talu elanike heitlust võimu ja rahaga. Tollal pidasid külainimesed omaks neid, kes nägid välja nagu nemad ise- heledate juuste, kahvatu naha, helesiniste silmade ning aeglase verega inimesi. Suhtuti võõristavalt isikutesse, kes julgesid teistest erineda või tavapärastele käitumisnormidele vastu hakata ning Tiina tegi ja oli kõike seda, mida tollane ühiskond taunis. Ta ei olnud tavaline heledapäine eestlane, vaid tumedama verega ja pigem väljapoole elav kindlate põhimõtetega vabadust ihkav tüdruk, kes ei kannatanud kellegi teisele allumist. Oma julge meele ja väljaütlemistega tekitas ta kaaskodanikes ebakindlust ja aukartust, mistõttu ei tahetud teda igaks juhuks oma läheduses hoida, kuid väikest kaitsetut tüdrukut ukse taha ka ei visatud. Kui Tiina ühel külmal talveõhtul Tammarude ukse taha sattus, käis temaga kohe kaasa
Kui Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel puhkes sõda, hoidis Washington Ühendriikidega neutraalset positsiooni, hoolimata Jeffersoni ja tema toetajate Prantsusmaad soosivast suhtumisest. Riigi kasvava lõhenemise tõttu loobus ta kolmandast ametiajast, seades nii sisse tava, mis kestis seni, kuni Franklin D. Roosevelt neljaks ametiajaks presidendiks valiti. Washington põhjendas oma otsust presidendi hüvastijätukõnes, milles ta taunis poliitiliste parteide lisandumist ja hoiatas välispoliitiliste probleemide eest. 4 George Washington suri Potomacis Mount Vernonis 1799. aasta 14. Detsembril. Tema surma tõttu oli leinas terve Ameerika. Esindajatekojas kõlas märkus, et George Washington oli „esimene sõjas, esimene rahuajal ning esimene oma kaasmaalaste südames.” Kokkuvõtteks: Uudis George Washingtoni surmast raputas tervet Euroopat. Kaastunnet
üle kontroll taastada ja Nasser kukutada. Nad said liitlaseks Tel Avivi. 29. okt 1956 tungisid Iisraeli väed Egiptusesse, põhjendades seda vajadusega likvideerida palestiina partisanide tugialad. Sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa, väites, et sõjategevus kanali piirkonnas ohustab laevaliiklust nõudis, et Egiptus kõrvaldaks sealt oma väed. Egiptus keeldus, kuna tegu nende oma maaga. Selle peale hakkasid I ja Pr Egiptust pommitama ja maandasid dessandi. Kolmikagressiooni taunis nii rahvusvaheline üldsus kui ka ÜRO. 6. novembril sõlmiti vaherahu. Tulemus: Ing ja Pr mõju vähenemine ja NL ja USA mõju suurenemine Lähis-Idas. 20. Mis oli Eisenhoweri doktriin? 1957. palus USA president Kongressilt volitusi osutamaks sõjalist ja majandusabi neile Lähis- ja Kesk-Ida maadele, keda ohustab mõni rahvusvahelise kontrolli all olev riik. Hakkasid tihenema USA-Iisraeli suhted. 21. Mille seisnes Lähis-Ida kriis? On see probleem tänapäevaks lahendatud?
füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt. Noorte protestivaim innustas ka täiskasvanuid. 1980.aasta sügisel koostas grupp haritlasi"Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti ajalehtedele "Pravda", "Rahva Hääl" ja "Sovetskaja Estonija" . Kirja peamine initsiaator oli Jaan Kaplinski ning kirjale andsid oma aalkirjad veel 40 lugupeetud avaliku elu tegelast (Paul-Erik Rummo, Andres Tarand, M.Lauristin jpt) Kiri astus välja laste kaitseks ja taunis vaoshoitud toonis jõhkrat venestamist. Sel moel loodeti võimuladviku tähelepanu juhtida ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keele küsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas.Ajalehed kirja muidugi ei avaldanud, kuid see levis käsikirjaliste koopiatena ja sai rahva seas vaimustunud toetuse osaliseks.Kiri avaldati ka välismaal,mis suurendas muu maailma tähelepanu Eesti vastu. Sealt edasi venestamispoliitika Eesti NSV-s mõnevõrra pehmenes.
Eva Martina Põder 12. B Ta muutis elu ja kunsti vahelise piiri häguseks, näidates, et kunst võib peituda kus iganes. Andy ei näinud vahet muuseumil ja supermarketil. Ta laenas oma teoste temaatika massikultuurist, tahtes tavalist ja igapäevast kunstiks muuta. Samal ajal muutis ta ka kunsti tavaliseks ja igapäevaseks tarbekaubaks. Kui üldsus taunis tarbimiskultuuri, siis Warhol nägi põhjuseid selle ülistamiseks. Ta leidis, et tarbimine vähendab vahet rikaste ja vaeste vahel, seob rahvast. Ameerikas jõid Coca-Colat nii Elizabeth Taylor kui ka keskmised tõstukimehed. Coca-Cola maksis mõlemale ühepalju ja maitses ühtviisi hästi. Enne teda oli ühendriiklaste igapäevamaailm kultuuriliselt nähtamatu. Warhol esitas oma kunstiga aga asju ning pilte, mis inimeste igapäevaelus olid iga päev esil olnud
Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294) John Wiclyf Oxfordi ülikooli professor. Nõudis põhjalikku kirikureformi 14.saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas Piibel. Oli leppimatu paavstivõimu suhtes Jan Hus - oli tsehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade
Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. Roger Bacon – Oxfordi ülikooli professor. Esitas väite, et oskus katseid teha on teadustest ja kunstidest kõrgem, sest ainult kogemus annab tõese lahenduse. Inglise teadlane, usutegelane. Emperismi rajaja. (u 1214-1294) John Wiclyf – Oxfordi ülikooli professor. Nõudis põhjalikku kirikureformi 14.saj. Eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse, taunis kõrvapihti, pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu. Usutõdede ainuallikas – Piibel. Oli leppimatu paavstivõimu suhtes Jan Hus - oli tšehhi usureformaator ja filosoof. Tema pooldajaid nimetatakse hussiitideks. 15. sajandil tõi Jan Hus välja oma põhimõtted: Kritiseeris kirikuametite müüki. Indulgentside müük pole kooskõlas ristiusu õpetusega. Sakramentide (kiriklikud rituaalid, 7 tükki) saamiseks ei pea inimene maksma. Nõudis kirikuvarade
1812 siirdus S Iirimaale kindla otsusega kaasa lüüa iirlaste võitluses Inglismaa survevõimu vastu. Ta tegutses hoogsalt: pidas sütitavaid kõnesid, avaldas poliitilisi lendkirju ning püüdis korraldada jõudude liitumist rahvuslikus vabadusvõitluses. Kuna kõrgematele võimudele S tegevus ei meeldinud, oli arreteerimine aimatav ning S pidi Iirimaalt lahkuma. Tolle reisi ajendil andis S välja jõuliselt ühiskonnakriitilise pamfleti "Pöördumine iiri rahva poole", milles taunis Inglise imperialismi ( suurriigi püüd oma võimu ja mõjupiirkonda laiendada). 1814. aastal, pärast Iirimaalt lahkumist, tutvus S kirjanik William Godwini tütre Mary'ga, kellega koos tegi ta reisi Mandri-Euroopasse. Sel ajal nad aga tohutult kiindusid üksteisesse. 1816 aasta oli dramaatilisemaid S elus: Mary'lt sündis talle poeg ning S endiselt lahutamata naine Harriet uputas end Londonis ühte tiiki. Kohe peale seda astus S Mary'ga abiellu. Selline teguviis põhjustas aga rahva seas
tahtevabaduse piiramist muusikaajaloolaste ja kriitikute poolt. Arnold Schönberg kiitis mõiste "nüüdismuusika" uudse muusikalise mõtlemise käsitlemisel omaenda loomingu määratlejana heaks alles 1930. aastal seoses innovatsiooni traditsiooniseose rõhutamisega. Täie otsustavusega võtsid mõiste "nüüdismuusika" 1933 aastal seoses Schönbergi koolkonnaga kasutusele Anton Webern ja Ernst Kenek. Igor Stravinski seevastu taunis mõistet "nüüdismuusika" veel 1963. aastal. Karlheinz Stockhauseni täielikult uudset kompositsioonitehnikat esindava muusikalise mõtlemisega saavutas mõiste "nüüdismuusika" iseenesestmõistetava staatuse alles pärast 1950. aastat. Erinevused: Peamine erinevus on nende muusikastiilide tekkeaeg. Kuid tähtis on välja tuua, et tänapäeva muusika on arenenud just sellest ajastust. Barokkmuusika oli tehtud eesmärgiga, et see on tantsuks või koos laulmiseks
Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena. Keeles oli tähendus väga oluline Keel on modelleeriv süsteem, mitte maailma kirjeldamise vahend. Keel determineerib kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Sõnavara väga oluline: sõnavara peegeldab meie kogemust. Kõik keeled on võrdsed, üks pole teisest parem. Tema suuna aluseks on
Selles peatükis annab Byron mõista, et ta usub Kreeka rahva vabasse tulevikku aga samas ütleb ta välja ka selle, et iga rahvas peab oma vabaduse ise kätte võitlema. Tagasi Inglismaale jõudes oli vahepeal surnud tema ema ja osad sõbrad ja seepärast tundis ta end eriti üksikuna. Byron otsustab teha oma elus kannapöörde ja läheb poliitikasse. Ta esineb parlamendi lordide kojas kõnega Iiri rahva vabaduse kaitseks. Ta taunis oma kõnes sotsiaalset ebavõrdsust ja ülemkihtide rikutust. See kõne tõi talle arvukalt vihamehi. 1815 ta abiellub ja tema isiklik elu ei läinud nii nagu ta lootis ja 1815 ta abielu lahutatakse. Lisaks sellele, et tema abielu ei kestnud kaua tekitas tema isiku ümber suhted oma poolõe Augustaga. 1816 otsustab ta Inglismaalt lahkuda ja minna ära Itaaliasse. Sellel ajal valmib tal rida nn ida-poeeme. Valmib rida poeemide sarju 1813-1816. See poeemide tsükli nimetus on
kunstiline maitse, mis annab ta teostele omalaadse värvingu. Aga ka raskus Platoni mõistmises peitub selles filosoofia, kunsti ja luule uimastavas segus. "Me ei või alati öelda, missuguse kuju all dialoogis esineb autor; kas ta kõneleb täht täheliselt tõtt või räägib metafoorides, kas ta naljatab või mõtleb tõsiselt" (Will Durant "Lood filosoofia ajaloost"; Tallinn "Olion" 1998; lk 23). Platonis endas oli küllaldaselt neid jooni, mida ta taunis. Ta noomis poeete ja nende müüte, kuigi oli ka ise poeet, kes neid lõi. Kasutatud allikad http://www.google.ee/search?hl=et & q=platoni+kasutatud+allikad & btnG=Otsi &
21selt saadeti ta Stuttgarti rügementi, kus hakkas kirjutama ning sai kuulsaks draamakirjanikuks Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks kirjanikuks Teoseid: "Röövlid"(1781), "Fiesco vandenõu Genuas"(1783), "Salakavalus ja armastus"(1784), "Don Carlos"(1787) Kirjutas ka luuletusi, milles armastas ta headust ja vabadust ning taunis türanniat Tegelased Maximilian, valitsev krahv von Moor Karl tema poeg Franz tema poeg Amalia von Edelreich Spielberg libertiin, hiljem röövel Schweizer libertiin, hiljem röövel Grimm libertiin, hiljem röövel Razmann libertiin, hiljem röövel Schufterle libertiin, hiljem röövel Roller libertiin, hiljem röövel Kosinsky libertiin, hiljem röövel Schwarz libertiin, hiljem röövel Hermann, ühe aadlimehe sohipoeg
tähenda, et neid peaks ilma mingite mööndusteta taunima. Sest nagu öeldud: tänaseid arusaamu demokraatiast ei saa peale suruda 1930ndatee aastatele. Tollal ei olnud veel kellelgi ajaloolist kogemust isegi sellest, kuhu viivad välja itaallaste fasism ja sakslaste natsionaalsotsialism, mille taustal autoritaarsed, kuid siiski tsiviliseeritud meetmed, nagu neid rakendati Eestis, olid ikkagi leebed. 1930ndate aastate läänemaailm taunis seadusetut vägivalda, mitte atoritaarsust, mille ilminguid võis näha kõikjal. Tolleaegsed Euroopa ühiskonnad, eesti oma kaasa arvatud, olid märksa vähem individualistlikud kui tänased ja võtsid kõigi autoritaarsete reziimidega kaasas käinud rahvusühtsuse ideed tõsiselt. Rahvad olid veel enam-vähem üht usku, üht värvi ja kõnelesid sama keelt. Seetõttu ei naerdud ka Eestis näiteks kodukaunistamisliikumist välja, vaid hoopis löödi kaasa
annaabi.ee 
