Amadeus (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Amadeus

"Amadeus" Amadeus on draama film, mis räägib Wolfgang Amadeus Mozarti elust. 1984. Aastal pälvis see film kaheksa oskarit. Filmis mängib Mozartit Tom Hulce, Antonio Salierit F.Murray Abraham, tema naist Constanzet Elizabeth Berridge. Selle filmi rezissööriks on Milos Forman ja tsenaariumi tegi Peter Shaffer. Selles filmis on peamiselt Mozarti loodud muusika. Amadeusi film kestab 180 minutit. See film alga sellega, kui Salieri tahab ennast tappa, sest ta tundis süüd Mozarti surmas. Pärast seda viiakse ta hullumajja

Muusika

2

pdf

Filmi "Amadeus" peategelaste olemused ja karakterid

raskusi istuda ühe koha peal ja vaadata 2 tunnilist filmi, ss ma pidin filmi pooleks tegema. Ma eeldasin et see tuleb igav ja mitte midagi erilist, aga film oli isegi huvitav ja veidi kurb. Mulle meeldis väga nende näitlejate karakterid ja nende kostüümid vanast ajast. Ma keeldun uskumast, et inimesed kandsid sellised riideid tol ajal. Need tunduvad väga ebamugavad ja väga raskesti käivad selga. Mina soovitan seda filmi inimestele kes tahavad teada saada rohkem Wolfgang Amadeus Mozartist ja on huvitatud sellistest vanaaegsetest filmidest ja kuidas elu oli sellisel ajal. Amadeus ei ole mõeldud olema helilooja elu elulooraamatust, vaid pigem kohmetu, must fantaasia, mõnel uudishimulikul faktil põhinev fiktsioon. Kokkuvõtteks mulle film meeldis ja ma soovitan teistel seda ka vaadata kui nad tahavad saada uut filmi kogemust.

Film

2

docx

"Amadeus" filmi analüüs

"Amadeus" filmi analüüs Film ,,Amadeus" on eluloofilm Wolfgang Amadeus Mozarti elust 18. sajandi teisel poolel läbi Austria keisri õukonnamuusiku Antonio Salieri silmade. Mozart sündis 27.jaanuaril 1756.aastal Salzburgis. Ta oli väga andekas laps. Just 3- aastaselt õppis ta kuulamise järgi klavessiini mängima ning 4-aastaselt õppis selgeks noodid. Juba 7-aastaselt kirjutas Mozart oma 1. sümfooniat. Filmi algul külastab preester kunagist õukonnamuusikut Salierit, kes on sattunud hullumajja.

Ooper

3

doc

Kas Salieri tappis Mozarti?

Nagu öeldud, ei olnud Stanzit kodus, kui Mozart raskelt haigestus, vaid tema eest kandis hoolt hoopis Salieri. Kuna Mozart oli haigevoodis ning ta ei suutnud ise reekviemi lõpetada, aitas tal seda kirja panna Salieri. Suurmeistri seisund halvenes mõttetööga veelgi. Constanze tuli siiski koju tagasi ning murest murtuna käskis ta Salieril abikaasale rahu anda. Pärast vaidlust avastas naine oma mehe voodist surnuna. Wolfgang Amadeus Mozart suri 35-aastasena 5. detsembril aastal 1791 Viinis ning ta maeti vaeste ühishauda. Kuid kas Salieri tappis Mozarti? Tõepoolest tahtis Salieri teda mõrvata, kuid ta ei suutnud välja nuputada kuidas. Müüt, mis võib olla paljudele tuttav, ütles, et Salieri mürgitas Mozarti kadedusest, kuid see on siiski muusikaajalooteadlaste poolt ümberlükatud. Arvan, et tegelikult ei olnud Salieril kadestamiseks põhjust, sest Mozartil oli vaid teisejärguline õukonnakoht, palju

Muusikaajalugu

29

doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d

Ooper

20

doc

Renessanssi Žanrid, heliloojad

1832. aastal kirjutas ta sümfoonia C-duuris. Esimene loominguperiood algas 1833­1834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi. 1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis. 1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld (William Shakespeare'i komöödia järgi). Lavastas ja 17 dirigeeris ise, menu oli väike. 1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto

Muusikaajalugu

17

doc

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I konspekt

ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“. Kultuslikud laulutüübid-paiaan, treen, ditüramb-kõigi ühine nimi on h

Muusika ajalugu

37

doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku I

Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist ­ kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi: 1. Vanavene kirjandus ehk keskaja vene kirjandus 11. saj ­ 17. saj. 2. uue aja vene kirjandus 18. saj algusest ­ tänapäev Vanavene kirjanduse puhul tuleb tähele panna kaht olulist aspekti ­ sõnu kasutame selle aja kohta teises tähenduses, kui me kasutame neid praegu. Kirjanduse (literatura) eesm

Kirjandus

Kommentaarid (3)