Renessanss vs 21. sajand (0)

Renessanss versus 21.sajand
Mõiste “ renessanss ” tuleneb sõnast taassünd ning tähistab tagasipöördumist , sest 16.sajandil pöörduti Itaalias tagasi Vana-Kreeka kultuuri ja ideaalide juurde. Renessanssiajastu ajavahemikuks on 14.-16.sajand.
Renessanssi olulisimad jooned on teaduse areng, kiriku tähtsuse vähenemine, eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas, inimese uuesti leidmine ning esiplaanile seadmine. Jõudsalt hakkasid arenema kaubandus, tööstus, maadeavastused ning järjest rohkem tekkis uusi leiutisi. Tähtsaimaks maadeavastuseks oli kindlasti C. Columbuse avastatud “Uus Maailm”, mis seadis kahtluse alla vana klassikalise maailmavaate. Leiutistest olulisemad on näiteks trükipress, kompass, mikroskoop, äratuskell , ning valtsmasin, millega oli võimalik metalli lehtmaterjaliks pressida. Ajastu tähtsaimaid leiutajaid oli kindlasti L. da Vinci, kes visandas ja uuris inimanatoomiat.
Renessanssiperioodi seostatakse tihti sekulariseerimisperioodiga. Humanismi uued ideaalid arenesid vastukäiguks kristlusele. Enamik renessansskunstist osteti kirikute poolt. Renessanssi jooksul pakkusid suured kirikumehed nagu Erasmus ja Luther välja kirikureforme, mis põhinesid humanistlikul kriitikal Uue Testamendi kohta. Olulisimaks sündmuseks võib lugeda M. Lutheri oktoobris 1517 avaldatud 95 teesi, mis seadus paavsti autoriteedi suure kahtluse alla ning taunis sügavalt indulgentside müümist. Nimetatud 95 teesi viisidki suure usureformini, mille käigus Rooma -katoliku kirik kaotas Lääne-Euroopas oma hegemoonia.
Renessanssiga on kindlasti lahutamatult seotud ka humanism ning humanistid. Vararenessanssi perioodil kutsuti humanistideks õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku orjusest, seisuslikest normidest ning võimuorjusest.
Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal , caccia, šansoon , frottola, villanella , valletto. Instrumentidena kasutati näiteks orelit, klavessiini, plokk- ja põikflööte, krummhorni, trompetit ja lautot. Enne renessanssiajastut ei kirjutatu instrumentaalmuusikat. Nüüd aga muutus instrumentaalmuusika iseseisvaks. Tekkisid erinevad tantsuseaded ning vokaalmuusika imitatsioonid. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tekkis ka polüfooniline muusikastiil , mis sai alguse tänu trükikunsti arengule. Muusika kui meelelahutuse järele tekkis järjest suurem nõudlus . Tähtsaimateks heliloojateks võib lugeda P.da Palestrina ja C.Monteverdi.
Tänapäeval on renessanssiga palju ühiseid jooni. Renessanssiajastu inimesed riietusid tihti linnade kultuuri järgi, orienteerusid linnadesse ning see on tänapäevaga sarnane. Sarnane on ka kodu ja selle hubasuse tähtsus. Kõige suuremat tähtsust ja sarnasust omab siiski inimese austamine, inimväärikuse tunnistamine ning inimõiguste areng. Väärtustatakse järjest rohkem indiviidi kui üksikisikut, tema õiguseid ja kohustusi ning tänapäeva maailm on muutunud rohkem sekulaarsemaks. Siiski pole religioon inimese igapäevaelust kuhugi kadunud.