Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tartu - Linnade rajamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
linnapea, raad, nimesid, tarbatu, dorpat, derpt, jurjev, vanalinn, vanemuine, raadi, mainitud, 1262, liivimaa, rikkamate, varauusajal, institutsioon, victor, 1877, luht, linnaosadaastal tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni Autor: Rando Ronimois kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana- Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa Muinaslinnus allutamist Moskvale Tartu tähendus 1763-67 ehitatakse Tartu välja Muinaslinnus asus Tartus juba I kaubalinnana väheneb. kindluslinnana. Tartu omandab suure aastatuhandel m. a. j. 1030
Sissejuhatus Referaadis annan ülevaate Tartus asuva Kesklinna linnaosa paiknemisest Eestis, asustamise ajast, edasisest arengust, mõjust piirkonnale Nõukogude Liidu ajal ning mõningatest toimunud muutustest 2000. aastatel. Tartus on läbi aegade palju kordi vahetunud võim ja Tartu on kuulunud erinevate riigivõimude alluvusse, sellega seoses on mitmeid kordi muutunud linna nimi. Ajaloolistest allikatest on läbi käinud sellised nimed nagu Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Dörpt, Derpt, Jurjev (Pullerits, 2005). Referaati koostajana olen peamiselt kasutanud Tartu nime. Asukoht Tartu linn asub Kagu- Eestis,Tartu maakonnas, Suure- Emajõe keskjooksul. Tartus kõrgete servadega ürgorus voolav Emajõgi ühendab Võrtsjärve Peipsiga. Tartust on mööda Emajõege liikudes Võrtsjärveni 57 kilomeetrit ja Peipsi suudmeni 43 kilomeetrit. Tartu on Põhja- ja Lõuna- Eestit ühendav raudteelinn, mille peamiseks liiniks on Tallinn- Tartu- Valga. Tartust
järjepidevalt enam kui sajandi. Apteegis töötas rahvakirjanik Oskar Luts. 1950. 1960. aastatel asus teisel korrusel kunstikooli noormeeste internaat, kus elasid praegused tunnustatud Eesti kunstnikud Kaarel Kurismaa, Tiit Pääsuke jpt. Sama maja teises trepikojas elas pärast sõda tookord tagakiusatud kunstipedagoog Ado Vabbe. Pisa torni meenutav kalle on tekkinud majale hoone ebaühtlase aluse tõttu. Kogu Tartu vanalinn on rajatud soisele Emajõe kaldale ning majade vundamendid toetuvad enamasti puitparvedele. Sajandite jooksul on põhjavee tase langenud ning üks külg madalamale vajunud. Legendi järgi vajunud maja tugevamini kaldu pärast praeguse Kaarsilla kohal asunud Kivisilla õhkulaskmist Teisel maailmasõja ajal. 1980. aastatel teostasid Poola restauraatorid hoones ulatuslikke restaureerimistöid, mille tagajärjel on hoone vajumine peatatud. Maja kalle on 5,8-kraadi, mis on suurem kui Pisa tornil.
asutati tikuvabrik, 1912 linavabrik ja piimaühistu, hiljem on Viljandis ehitatud isegi puri- ja mootorlennukeid. Viljandi oli üks esimesi linnu Eestis, mis sai 1911. aastal veevärgi ja kanalisatsiooni vana veetorn kui linna üks sümbolitest on kasutusel täna vaatetornina. 1930-ndail aastail hakati pöörama suurt tähelepanu linna heakorrale ja Viljandi kui suvituslinna arendamisele. Suure panuse linna arengusse andis legendaarne August Maramaa, kes oli esimese Eesti iseseisvusajal linnapea ametis ligi 16 aastat. Nõukogude ajal paiknes Viljandis dessantvägede eriüksus. Tasub märkida, et nõukogude ajal oli Viljandi linn, kuhu ei püstitatud ühtki Lenini ega Stalini ausammast. 4 3. HUVIVÄÄRSUSED 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid · Legendaarse Viljandi linnapea August Maramaa ja tema koera (Neff) skulptuur Raekoja kõrval Trepimäe alguses - autor skulptor Aili Vahtrapuu.
kasvasid kiiresti. 19. saj domineerisid linnades sakslased, valisid ka juhtorganid(rae, raehärrad, bürgermeistrid). Sajandi teisel poolel saavutasid ülekaalu eestlased, kuid nende pärusmaaks jäid ikkagi raskemad ametid. 1877. hakkas kehtima Vene linnaseadus: muudeti linnavalitsemiskorda. Linnade juhtimine läks valimistega moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse eesotsas linnapea. Valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. Eestlastest haritlaste arv hakkas kasvama, kuid siiski olid õiguslikult teisejärgulised (valitsemine sakslaste käes). Linnades valitses saksa keel, kombed, meelsus. 8. Tööstuse areng. 17-18. saj säilis käsitöö alal tsunftikord. Peale tsunftikäsitööliste tegutsesid ka nurgakäsitöölised e tsunftijänesed. Maale rajati mõisate juurde telliselöövid, lubjaahjud, sae- ja vesiveski. 17
1502 Venelaste rüüsteretk 1502 Plettenberg tungis uuesti Pihkvamaale Smolino järve lahing, kus venelased olid sunnitud taganema. 1503 sõlmiti vaherahu Linnad ja kaubandus Linnade õiguslik korraldus. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Tallinn, Narva, Rakvere Lüübeki linnaõigus. Tartu, Viljandil, Uus-Pärnu - Riia linnaõigus. Vana-Pärnu piiskopiõigus. Raad e magistraat linna võimuorgan. Raadi kuulusid 4 bürgermeistrit, kes moodustasid rae juhatuse. Sündik tundis hästi seadusi; jurist. Maahärrat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuse eest hoolitsemine; pidi rakendama abinõusi kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; kaitsma huve suhetes teiste linnade ja maahärradega; kandma hoolt kiriku ja koolide eest; korraldama vaeste ja tõbiste ülalpidamist. Raad oli kõrgeimaks kohtuvõimuks linnades
apellatsiooniinstantsiks oli Tallinn. Samuti võitlesid Riia, Tallinn ja Tartu endale õiguse osaleda Liivimaa maapäevadel, ent teised linnad mitte. Linnaõiguse annetas enamasti maaisand, ent mõnikord ka suurvasall. Eestis viimase loodud linnadest asja ei saanud, kuid näiteks Lätis rajas von der Roppi aadlisuguvõsa Straupe (Raupa, Roop) linna, mis kuulus isegi Hansa Liitu. Keskaegset linna valitses magistraat ehk raad, mis koosnes raehärradest. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati bürgermeistriteks, viimane mõiste hakkas hiljem tähistama linnapead. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 12. Vastavalt kõikus ka bürgermeistrite arv. Raehärra koht oli üldiselt eluaegne, uued raeliikmed valis raad ise
naabruses paiknenud alad. XIII saj aga hakkasid maaisandad ise uusi linnu rajama. Peamine asi mis eristas linnasid sel ajal maa-asulatest oli linnades valitsenud linnaõigus. Selles kirja pandu sõltus paljudest asjaoludest. Vahel polnud vajadust seda ise koostama hakatagi. Tallinn laenas oma linnaõiguse nt. Lübecki linnalt. ·Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Kõige kõrgem magistraat oli justiitsbürger, teine tähtsuselt oli kassabürger (linna vara ja rahad). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel.
maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15. sajanditel väljakujunenud tänavavõrgu, kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Alles ja keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, ühiskondlikud hooned, keskaegne Raekoda koos Raekoja platsiga ning Toompea nõlval paiknev ordulinnus. Üle poole on alles ka keskaegsest linnamüürist koos tornidega ja 16-19. sajanditel rajatud muldkindlustustest
7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS · LINNADE KUJUNEMINE: Eesti linnade õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul (põhiliselt laenatuna) Tallinnas, Narvas ja Rakveres kehtestati Lüübeki linnaõigus Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said omale Riia õiguse Kohaliku päritoluga Vana-Pärnus ning Haapsalus kehtis nn. piiskopiõigus · LINNADE ÕIGUSLIK KORRALDUS: 1. Rae koosseis: Vastavalt linnaõigusele oli linna võimuorganiks raad Raeliikmete arv oli erinev, muutudes vastavalt linna kasvule Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad, mis koosnes 14. sajandil tavaliselt 24 liikmest, kellest pooled täitsid kohustusi ühel aastal, pooled teisel. 15. sajandi keskpaigaks senine vahetamise kord kaotati ja raehärrade arvuks kujunes 14 Lisaks neile kuulusid rae koosseisu: * 4 bürgermeistrit midagi juhatuse taolist
Piiskopi õigus kehtis Vana Pärnus ja Haapsalus. Hansalinnad: Tallinn, Tartu, Uus Pärnu ja Viljandi. Linnad Vana-Liivimaal tekkisid Linnas olid inimesed vabamad (talupojad peitsid end sinna). Linnad saavad linnaõiguse maaisandalt, millega on linnal kohustused maaisanda ees. Lübecki linnaõigus on Põhja-Eesti linnades ja Riia linnaõigus on Lõuna-Eesti linnades + Haapsalu ja Uus-Pärnu. Linnades oli suur roll kutsealastel gruppidel (tsunftid ja gildid). Linna juhtis raad ehk magistraat. See polnud palgaga tasustatav töö, seda pidasid kaupmehed. Iga poole aasta tagant vahetati kohti. Raad teostas nii seadusandlikku-, täidesaatvat- kui kohtuvõimu. Linnades räägiti alamsaksa keelt, lihttöölised rääkisid eesti keelt. Rahvus oli kui ühiskonnakihi määraja. Sakslased tegelesid auväärt ametitega ning mittesakslased madalamate ametitega. Kui muutus isiku ühiskondlik staatus, muutus ka tema rahvus.
*Põgenikkue otsisid taga ja tõid mõisa tagasi adrakohtunikud *15 sajandi lõpuks kujunes välja talupoegade välja talupoegade sunnismaisus. a. teatud omavalitsused b. õigus vallasvarale c.õigus olased maakaitses *Släilisid õiguslikud ja varanduslikud erinevused. *Kõige rohkem oli adratalupoegi, vabad talupojad( vaba talupoeg oli vaba teotööst aga maksti raharenti) Linnad ja kaubandus *Linna valitses raad +4 bürgermeister *Rae liikmeteks valiti tähtsamad kaupmehed(terve elu) *Raag valitses linna ja inimeste isikliku elu üle, täitis kohtuülesandeid *Elanikond koosnes a. Kaupmehed b. Käsitöölised c. Vabad alamrahvad(lindprii, ilma kodanikuõiguseta.) *Kaupmehed koondusid gildidesse.(gild) *Tsunfid olid käsitöölist ühengud. Vana Liivimaa sise ja välispoliitika 14-16 saj. *Ordu mõjuvõim kasvas *Toimusid pidevad sisesõjad
Samuti jälgis rahvas, kuidas surmamõistetu võlla tõmmati. Seesuguseid avalikke hukkamisi peeti rahvale kasulikuks õppetunniks. Raad ja raekoda: Linna elu juhtis linnanõukogu ehks raas. Selle liikmeskond koosnes tavaliselt jõukatest linnakodanikest, enamastikaupmeestest. Nende otsustada olid kõik linnaeldu puudutavad asjad, alates tähtsatest lepingutest ja lõpetades näiteks naiste kleitide lubatava pikkusega. Raad käis koos raekojas. Kui tegemist oli korralise koosolekuga, siis istuti raekirjutaja ruumis, sest kõik tähtsad dokumendid olid seal kohe käepärast. Suurt raesaali kasutati juhul, kui saabus tähtis külaline või tähistati pidulikku sündmust. Linnamajad ja tänavad: Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegused mugavused: kraanivesi, keskküte, elekter jms. Linnamajad olid enamasti kõrged , isegi viie-kuue korruselised. Suurem osa
asuvad Saaremaal Sõrve poolsaarel. *Tarandkalmed- on kivikalmed, mis sisaldavad ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Tavaliselt maeti surnuid sinna põletatult. Nt: Kurevere kivikalmistu. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.s. e.Kr. Lk. 21-25. Kaart (muinasasulad, muinasmaakonnad) (mägi-, neemik-, ringvall-linnused, kalevipoja sängi tüüpi linnus, Ingvar, tsuudid, Jaroslav Tark, Jurjev, sossol, a. 600, 1030) *Mägilinnused- rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. *Neemiklinnused- püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Pealtvaates meenutavad kumerate külgedega kolmnurki. Rahvasuus on neemik- ja mägilinnused linnamäed. *Ringvall-linnused- ümber kogu linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall
Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seavad eesmärgiks kogu maa vabastada. 1223 Tarbatu linnuse piiramine, lõpeb sakslaste võiduga, peagi on jälle kogu maa alistatud. 1227 Mõõgavendade Ordu alistab viimase eestlaste tugipunkti, Muhu linnuse. Allajäämise põhjused: Vastase treenitus ja tehnoloogiline ülekaal. Mitmel rindel võitlus. Eestlased orienteeritud üksikutele retkedele. Puudus ühtne riik. Ei peetud kinni kokkulepetest. K E S K A E G Haldusjaotus pärast vabadusvõitlust (1238 1343):
vanausuliste külad (endiselt säilinud). *1698: 300 000 330 000 inimest -Langes uuesti -Oli Suur Nälg. -1696: Väga kehv ilm, ei saanud heina teha, vili ei kasvanud, ei saanud vilja koristada, ei saanud korralikult künda (vesised põllud, ei saanud rukist külvata). Oli külm, varajane, lumerohke talv. -1697: jälle vesine, halb kasv rukkil, ei saanud heina teha, loomad nälginud ja haiged -Alguses linnades raad aitas, põgeneti linna, aga peagi enam ei lubatud linna tulla -Olid viljavarud, aga mõisnikel. Rootsis ka ikaldus, mõisnikud müüsid Rootsi parema hinnaga. *1710: 170 000 120 000 inimest -Tuli Põhjasõda -1709 1710 oli Eestis katk Haldusjaotus Rootsi ajal Kubermangud *Eesti alade ei olnud ühtne tervik, oli kaks kubermangu *Põhja-Eestis Eestimaa kubermang, keskus Tallinn *Lõuna-Eestis (ja Põhja-Lätis) Liivimaa kubermang, keskus Riia
Pilet nr.4 1.Keskaegsed linnad ja kaubandus Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud linnaõigus , mis tagas linnakodanikule autonoomia ja eristas teda ümbritsevast keskkonnast. Liivimaa suurtes linnades Riias, Tallinnas ja Tartus oli juhtiv positsioon sakslaste käes. Linnade ametlikus asjaajamises oli alamsaksakeel. Linnakodanikuks võis saada iga vaba inimene teatud tingimustel. Nt. Kui ta elas püsivalt linnas, maksis ära kodanikumaksu jne. Linna valitses raad, mille suurus sõltus linna suurusest, linnjuhtimine oli tasuta töö ja raad vahetus aastakaupa. Rae võim oli piiramatu. Keskajal oli kaks suurt gildi – Suurgild- sinna kuulusid abielus olevad kaupmehed ja Mustpeade vennaskond- sinna kuulusid vallalised kaupmehed. Teiste gruppide suhtes hoidsid kaupmehes ranged distantsi. Liivimaa linnade kaubanduslik suunitlus tulenes äärmiselt soodsast asendist Kirde-Euroopa kaubanusteede võrgus. Tallinnal olid tihedad sidemed Rootsi, Soome ja
sisemaa suurtemateks keskusteks – Otepää, Tartu, Viljandi ja Kareda küla linnakultuuri veel ei tekkinud Linnad keskajal: 13. saj uus nähtus: Tallinn, Tartu Vana- ja Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi; 14. saj ka Narva ja Rakvere Hansa Liit: Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu, Viljandi. Ülejäänud võlgnesid oma olemasolu linnusele, alevikest eristas neid vaid linnaõigus Linnade ülemkiht oli saksakeelne - linna valitses raad, 4 bürgermeistrit, linnasündik seadusetundjana; valitses kõikide eluvaldkondade üle, oli ka linnakohtuks; võimu piiras veidi vaid linnafoogt - linnarahvastik: kaupmehed, käsitöölised, kodanikuõiguseta, kuid isiklikult vaba alamrahvas - sanitaarne olukord oli jäle; taudid – kõrge suremus; tähtis oli uute elanike juurdevool - talupoegi tõmbas kõrgem elatustase, lisaks oli tava, et linnaõhk teeb vabaks (aasta + 1 päev) Linnad Rootsi ajal
550 kindrali, kellest 13,7% olid baltisakslased.) Barclay de Tolly. 19. sajandi teisel poolel hakkasid baltisakslaste positsioonid vene ühiskonnas nõrgenema, neid hakati impeeriumi sisevaenlasteks pidama. Peeti ohtlikuks baltisakslaste sidemeid ühinenud Saksamaaga. Baltisakslaste kultuurielu keskus oli Tartu (Ülikool). Asutati joonistuskool (õpetaja Karl August Senff), mis andis head eeldusesd edasiõppimiseks Euroopa suurtes kunstiõppeasustustes. Kunstielu keskuseks Raadi mõis, kus kais koos vaimuelueliit. Tallinnas (kunstielu) Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum. Tegutses üle 50 baltisaksa seltsi, mis aitasid säilitada baltlaste identiteeti, aga ka juhtpositsiooni ühiskonnas. Arhitektuur - valitses klassitsism (mõisad, postijaamad, kõrtsihooned). Ehitus kandus äärelinnadesse. Kirjandus enamik teoseid käsitlesid kohalikke olusid baltikumis. Pilet 12 Vana hea Rootsi aeg?
venna elutööks. Bunge läheb küll õigust õppima, aga nagu nad herbaariumis taimi süstematiseerisid, tegeleb ta õiguses samamoodi süstematiseerimisega. Kireldas kirjalikke allikaid, pani need süsteemi. Bunge oli Ülikooli tõlk Tartus, Tartu rae jurist oli ka ja pani Tartu linna õigusallikatest raamatu kokku, peale seda tuli Tallinna ja hakkas sama Tallinnas tegema, allikatega tegelema. Bunge oli, Tallinna rae sekretäriks ja linnapea üheks asetäitjaks, Tallinna linna jurist. Kaasani saadeti juriste karistuseks, aga Bunget sinna ei saadetud. Bunge sai kohaliku õiguse professoriks, see ei toimu kergelt, sest teda ei loeta õigeks balti aadlikuks, kuigi oli isa poolt pärinud aadli tiitli. Vene keisririigi esimene mees õiguse alal oli Bunge. Bunge vabal ajal otsis allikaid ja tegeles nendega, ei olnud enam nii palju jurist. Tallinna linna arhiiv sündis raekojas ja
Laakmann oli esimene kirjastaja Eestis, kes hakkas autoreid honoreerima. Pseudomütoloogia Taanduva rahvausundi ja maagilise mõtteviisi kõrval oli 1840.-50. a alates tähtis teine nähtus, eesti pseudomütoloogia sünd. See oli teaduslikult võttes küll valel alusel, kuid saavutas rahvuslikus tegevuses suure tähenduse. Faehlmann ja Kreutzwald tõstsid oma töödes esile terve rea vanu ,,eesti jumalaid". Nende levikule aitas kaasa ka ,,Kalevipoeg", kus esinevad nii Vanemuine, Taara, Uku kui ka Ahti. Samuti sai uus mütoloogia tuntuks koolilugemike kaudu. Jumalate populaarsus eestlaste hulgas ilmnes kas või ärkamisajal asutatud seltside nimedes: Vanemuine, Ilmarine, Endla, Taara. ,,Suur murrang eesti külas" 1840-60 aastate murranguliste nähtuste majanduslikuks taustaks oli raharendi levimine ning aeglane üleminek talude päriseksostmisele. Selle eelduseks oli talu- ja mõisamaa lahutamine ning talude eraldamine külade ühismaast.
Suurgild: suur kaupmeeste ühendus. Mustpeade vennaskond (vallalised) Tsunft, skraa: käsitööühendus (tsunft). Siseelu kujundas rae poolt kinnitatud skraa. Tsunftijänes: Ei kuulunud tsunfti aga tegeles käsitööga. Kaubaartiklid: teravili ja sool Agul: Eeslinn, kus oli vaesem rahvas, kuna linnad ei suutnud kiiresti kasvavat rahvahulka majutada. Seek: Asutused, mis rajati veidi linnadest eemale leepra (pidalitõbi) haigete jaoks. Johann von Üxküll: Kuulsa Riisipere mõisnik, kelle raad lasi hukata, kuna ta oli surnuks piinanud ühe oma põgenenud talupoja. Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422 15. Jüriöö ülestõus Põhja-Eesti võimuvahetus: Eestlased tõusid ülesse, et saavutada vabadus võõrvõimude alt. Taani kuningas tahtis Harju-Virut Ordule maha müüa. Eestlased said sellest teada. 23. aprill Jüripäev. 1343- Jüriöö. Ootamatu algus. Sündmused algasid Harjumaal. Padise klooster vallutati. Valiti 4 uningat (sõjaväeline juht). Taheti Tallinnat
Johan Laidoner (1884-1953) ametlikult Eesti sõjaväelane ja poliitik, mitteametlikult samuti tuntud varas, reetur ja muidu kabi. Vabadussõja ajal Eesti Sõjavägede ülemjuhataja, lahkus omal soovil peale sõja lõppu, 1924 nimetati taas ametisse peale enamlaste mässu. Viktor Kingissepp (1888-1922) Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, lasti 1922 välikohtu otsusel maha. Jaan Poska (1866-1920) Eesti riigimees. 1913-1917 oli Poska Tallina linnapea. Juhtis Tartu rahulepingu läbirääkimisi. Jaan Anvelt (1884-1937) jurist, bolsevik, poliitik, revolutsionäär, publitsist ja kirjanik (nagu Hunt Kriimsilma 7 ametit). 1917 sai temast üks Eestimaa bolsevike juhte. 1924 mässu organisaator. Peksti surnuks ülekuulamisel NL-s 1937. aastal. Hugo Treffner (1845-1912) Eesti kultuuritegelane ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi asutaja. Philipp Karell eesti arst. Tsaar Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, tema algatusel asutati 1867
· 1870-ndatel alustati Eestis raudteevõrgu väljaehitamist. · 20.sajandi alguseks kujunesid Eestis välja poliitilised voolud ja 1905 revolutsiooni tulemusena (17.oktoobri manifest) esimesed partied. · 1905 toimus Eestis (analoogselt Venemaaga) isevalitsuse vastane revolutsioon, mille käigus toimusid streigid, peeti isevalitsusevastaseid demonstratsioone, nõuti demokraatiat ja põletati mõisaid. Revolutsioon suruti repressioone ja järeleandmiseid tehes maha. · 1909 loodi Raadi mõisas Eesti Rahva Muuseum. · 1914-1918 toimus Esimene maailmasõda. Vene sõjaväkke mobiliseeriti ~100 000 eestlast, kellest ~ 1/10 hukkus. Sõjategevus jõudis Eesti territooriumile 1917 sügisel. · 1917 Veebruarirevolutsiooni tulemusena loodi eestlastega asustatud aladest ühtne rahvuskubermang, millele anti laialdane autonoomia (kubermangukomissar J.Poska, nõuanev organ demokraatlikult valitud Maapäev). Hakati looma rahvusväeosi.
a-st PAIDE HAAPSALU 1 UUS-PÄRNU RAKVERE 2. Linn. Täida lünktekst. + 1. Vana-Liivimaal oli keskajal 9 linna, neist kõige varem sai linnaõiguse Tallinna linn 1248.aastal. 2. Linna valitses magistraat ehk raad , mille suurus sõltus linna suurusest. 3. Juhtiv positsioon oli linnades linnavalitsuse käes, kuigi arvuliselt moodustasid linnaelanikest suurema osa kodanikkond. 4. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne: linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest läbi ametialaste ühenduste, milleks olid gildid ja tsunftid . 3.Eeldan, et Tallinna ja Tartu raekoja tunnevad kõik ära. Kus on need keskaegsete linnade raekojad? Kirjuta endale iga pildi alla.
laekumise jälgimine. Kuna neid tegelikkuses see ei huvitanud, viibisid nad sageli Peterburis ja nende tööd tegid kaks valitsusnõunikku. Aadli omavalitsust teostasid endiselt 3 rüütelkonda. 1730-40 koostati erilised nimekirjad aadlimatriklid. Ainult nimekirjas olevad aadlid said eesõigused, see pidi kaitsma põliseid aadlisuguvõsasid uustulnukate eest. Omavalitsus säilis ka linnadel. Õigusi ei omanud kõik linnaelanikud vaid ainult linnakodanikud. Kodanikuõigust määras raad, eestlasi see ei puudutanud. Põllumajanduse taastamisel etendas peamist rolli viljakaubandus, peamiseks väljaveetavaks kaubaks Vene turule kujunes viin. Viinaköögi praagaga nuumati härgi, mis samuti Vene turule läksid. Talurahvas otsis endiselt paremat elujärge, mindi toetust otsima ka Peterburi. Selgituse saamiseks pöördus riigivõim rüütelkondade poole. 1739 Ilmus Roseni deklaratsioon, milles Rosen (Liivimaa maanõunik) räägib, et talupoegade üle kohut
stiilis, algselt kaupmees Harderi elamuks ehitatud hoone, ning 1911. aastal valminud juurdeehitusest - linnavolikogu saalist 1813. aastal kaupmees P. R. Harder suri, ning hoone pandi selle ehitamisel tekkinud võlgade tõttu müüki. Keisri käsul osteti hoone 1819. aastal 24100 rubla eest Pärnu komandandi majaks. Peale Pärnu kindluse likvideerimist 1835. aastal anti linnale üle ka komandandi maja. Raad määras selle raekojaks, foogtikohtu istungite paigaks, politsei asukohaks ja vanglaks. Viimane asus esiotsa keldris, hiljem selle tarvis ümberehitatud kõrvalhoones. Raad asus majja 1839. aastal, ning hoone vastuvõtmisel loetleti selles 17 eluruumi ja 3 muud ruumi. Raekoja ja kõrvalhoone ruumid täitsid periooditi mitmeid erinevaid funktsioone, sh renditi avaraid võlvkeldreid kohalikele kaupmeestele laoruumideks. 1877
Viljandi (1283) rukkilill vapil, ühest otsast ulatub välja rist (5) Paide 1291 kivitorn kahe bloki vahel, Wittenstain (6) Uus-Pärnu 1318 vapil rist ja võti, mis on ka tänapäeval Pärnu vapp (8) Piiskopiõigus Vana-Pärnu 1251 Antiqua Perona, piiskop nagu kloun ja kull vapil (2) Linnade juhtimine Raad Bürgermeistrid neid oli 2-4, moodustasid midagi juhatuse taolist Raehärrad mehed, kellest koosnes raad rae juures linnafoogt maahärra, kelle territooriumil raad asus Sündik - seadusetundja Gildid Suurgild Mustpeade vennaskond Kaitsepühakuks Mauritsus, kes oli mustlane Väikegild Tsunftid tsunftisundus, tsunftijänes skraa tsunfti põhikiri
Saaremaal ja Lääne-Eestis maalinnad. 1)-3) Iseloomulikud VIII-XI saj, 4) XII-XIII saj. Ingvar - rootslaste kunigas Ingvar tuli 600. a paiku väega Eestisse ja rüüstasid ühes maakonnas, eestlased ründasid ning Ingvar langes(PWNT). Järgneval aastal olevat Ingvari poeg teinud õnnestund tasuretke. Tsuudid - Eestlasi ja mõningaid läänemersoomlasi (ida pool Peipsit) kutsuti tsuudideks (aitasid Vana-Vene riiki). Jaroslav Tark ja Jurjev - Suhted halvenesid X saj. lõpul, kui venelased üritasid Eestit enda võimu alla saada. 1030. aastal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu. Ta võitis ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nmetas Jurjeviks. Sossolid - Sõjaretkel vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Keava linnus Harjumaal. 1060. a vürst maksustas kroonikates sossoliteks nimetatud eesti hõimud. 8. Eestlased muinasaja lõpul (26-29) : Adramaa - põllumaa, mida hariti ühe adraga.
leide on leitud. Arvatakse, et maeti maha sõjaohu korra või usuti, et kui koos surnuga maetakse, saab ta järg, elus neid kasutada. Aastal 600 tegi rootsi kunn Ingvar rüüsteretke Eestisse Saadi lüüa, kuningas langes. Suurrahvasteränne kui Viikingi aeg lõppes, rahu ikka ei tulnud, Oht venelt. Kuni 9-10 sajand olid suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed. Tsuudid. läänemeresoomlased. 1030. Kiievi vürsti Jarsolav Tark tegi rüüsteretke Eestisse. Võitis, Tartus tugipunkt - Jurjev. Eestlased Muinasaja lõpul: maaharimine, kolmeväljasüsteem, loomapidamisega, küttimine ja kalapüük, metsamesindus. Käsitöö meistrid, ka peredes ise, rauatootmiskeskused, relvasepad, pronksehted, hõbeehted koos sellega hõbesepad. Vahekaubandus, vahenduskaubandus. Elamu: suitsutuba, Põ-Eesti, Saaremaa sumbkülad, Lõ-Eesti hajakülad, Ida-Eesti ridakülad. Külad moodustasid kihelkonna. ~45 8 maakonda. Viru, Rävala, Järvamaa, Harju, Lääne, Saare, Ugandi ja Sakala
- Eestlaste pärisorjastamise algus - Vabaduse võimaluse illusiooni kordumine Linnad keskajal Valitsemine: · Linnaõigus · Spetsiaalne õiguste ja kohustuste kogum, mida linn pidi järgima · Lüübeki õigus · Tallinn, Narva, Rakvere · Hamburgi ehk Riia õigus · Tartu , Viljandi ja Uus-Pärnu · Kohalik piiskopiõigus · Haapsalu · Raad ehk linnavalitsus · Liikmete arv sõltus linna suurusest (14-24) · Valiti eranditult rikaste kaupmeeste seast · Amet eluaegne · Juhatuses 4 bürgerrmeistrit · Lisaks veel sündik ehk jurist · Maaomanikku esindas linnafoogt · Kõik linnad kuulusid kellegi maa peale Rae ülesanded: · Linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine · Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks
Tallinnal 1154), sai linnade kiire areng alguse peale Muistse Vabadusvõitluse lõppu. Sakslased ehitasid eestlaste keskustesse oma kivilinnuseid ja rüütlite, preestrite ning sõjasulaste kõrval kolis sinna peagi elama arvukalt kaupmehi ning käsitöölisi (tähtsamate linnade ja asulate nimed allpool) Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Eestis oli kasutusel nii Lüübeki (Tallinn, Narva) kui Riia (Tartu, Viljandi) õigused. Kõrgeim võim linnas oli raad, koosnedes 6-24 raehärrast. Neile lisandus 2-4 bürgermeistrit, kes moodustasid midagi rae juhatuse taolist. Rae koosseisu kuulus ka õpetatud seadustetundja e sündik. Maahärrat, kelle territooriumil linn asus, esindas linnafoogt. 13 Rae ülesanded olid: · Hoolitsemine linna sissetulekute, heaolu ja kindlustamise eest · Abinõude rakendamine kaubanduse ja käsitöö kaitseks
*Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid. *Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) Eesti ala ja Vana-Vene Ida-Viikingite (varjaagide) retked ulatuvad ka itta (venemaa, Ida-Rooma), millest võtavad osa ka eestlased. Viikingite retked idas lõppesid Vana-Vene riigi tekkega 862a. Venelaste esimene katse vallutada Eestimaa 1030 Vene vürst Jaroslav Tark vallutas Ida-Eesti koos Tarbatu linnusega, nimetades selle Jurjeviks. 1061 a. ajasid eestlased vene maksukogujad Eestist välja. Rünnates kättemaksuks Pihkvat. EESTLASED MUINASAJA LÕPUS 11-12SAJ. Rahvaarv:1200a. ca 200´000 inimest. EESTLASED MUINASAJALÕPUS 11-12 Saj. Rahvaarv: 1200a ca 200´000 inimest 12. Saj eestlased kujunenud kõige põhjapoolsemaks põldu harivaks rahvaks. Rahvaarv suureneb tänu kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtuga kolmeks jaotatud põld (suvivili, talivili, kesa) 8-11 saj
annaabi.ee 
