Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tartu linna ja Ülikooli ajalugu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
salupere, teaduskonda, kolledz, haridus, iseseisvas, peatükiks, vanima, kirik, kolleegium, arstiteadus, õigusteadus, viieks, perioodidel, kroonikas, suurvürst, jaroslav, luterlased, kinkis, linnale, klassitsistlikus, kadusid, tartusse, maailmasõda, matemaatika, majandusteaduskond, sotsiaalteaduskond, haridusteaduste, eripedagoogika, osakond, maieTartus teostatud arheoloogilised väljakaevamised lubavad arvata, et Toomemäe neemikul asus küttide ja kalastajate peatuspaik hilis-kiviajal või hiljemalt varasel metalliajal. Kindlalt saab väita, et Toomemäel asus muistsete eestlaste neemikkindlus juba vähemalt 5-7 saj.p.Kr. (kaevamiste käigus leitud riibitud pinnaga savinõu killud), mis paiknes hobuseraua kujuliselt Toomeneemiku idatipul praeguse Tähetorni kohal(Pullerits, 2005, Salupere, 2004, Pullat, 1980). Esialgne maalinnus ei olnud eriti hästi kindlustatud. Edasistel sajanditel kuni XI saj iga põlengu järel suurendati ja tugevndati kindlust mitmel korral. Eeslinna kohta sellest ajast märkmeid ei ole (Salupere, 2004). 6 Tartu keskajal 1030-1224 Aasta 1030 märgiti Tartu esmakordselt Vene kroonikas kui Jurjev. Arvatakse, et Vene vürsti
KEILA GÜMNAASIUM 11B klass Ardi Blumkvist TARTU ÜLIKOOL Referaat Keila 2007 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Tartu Ülikooli ajalugu......................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................7 Kasutatud materjal..........................................................................8 Pildid..........................................................................................9 Sissejuhatus Tegin referaadi Tartu Ülikoolist, sest mulle anti valida klassitsistlike hoonete hulgast ja otsustasin teha meie kuulsast ülikoolist. Olen seda oma elus näinud ja nüüd otsustasin midagi juurde õppida. Põhjasõda tegi keskaegse Tartu maatasa. Pärast 1775. aasta tulekahju pääses linn ohust muutuda sõjaväelinnaks, laastus seegi, mis veel südalinnas alles oli. 18. sajand
aasta 15. oktoobril avati Tartu Ülikool pidulikult. Avakõnes rõhutas Skytte, et ülikoolis saavad õppida ka talupojad. Sellega satub Tartu Euroopa kaardile. Ülikooli asutamisürikus olid kirjas ka privileegid professoritele ja üliõpilastele, mida juba "nautis" Uppsala akadeemia. Need privileegid loeti ette Maarja kirkus avalikult. Ülikooli nimetati ametlikult Academia Dorpatensis, kuid kuninga auks hakati seda nimetama Academia Gustaviana'ks. Ülikoolis oli neli teaduskonda. Õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas ja edasi õpiti usu-, arsti- või õigusteaduskonnas. Juhtivaks fakulteediks kujunes usuteaduskond. Sel ajal oli normaalne tudengi vanus 14-17 aastat. 2 Ülikoolis õppis palju rootslasi, sakslasi ja soomlasi. Eestlaste kohta andmed kahjuks puuduvad ja tõenäoliselt ei olnudki sel ajal tudengite hulgas eestlasi. Kuigi Skytte kutsus
Eesti kirjasõna ja rahvahariduse edendamine. Tartu ülikool ja gümnaasiumid. Referaat Tallinn 2015 1 Rahvahariduse edendamine. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootusi köstritele ( kirikuõpetaja abilised). Lugemisoskus levis, kuid vaevaliselt, sest köstreid oli vähe ja nende haridus puudulik. Peamiseks ülesandeks sai koolmeistrite väljaõpetamine. Selle erakordselt raske töö võttis enda peale talurahvasõbralikus kodus kasvanud Bengt Gottfried Forselius. Ta oli sündinud 1660.aasta paiku Harjumaal Harju-Madise kihelkonnas Soomest pärineva rootsi pastori peres. Forselius valdas hästi ka eesti ja saksa keelt. Õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis, alustas noor koolimees talupoiste tasuta õpetamist. 1684
See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keeles. Ladina keel oli üldine õppekeel. Üliõpilased kuulasid loenguid ja siis oli mingi tagasiside suhtluse vormis, umbes nagu eksam. Eesti soost inimesi 17.sajandil ülikoolis ei õppinud. 19.sajandil on alles esimesed eesti soost inimesi ülikoolis. *TARTU ÜLIKOOL Tartus tegutses ülikool 1656 aastani
Saku Gümnaasium Gustav II Adolf ja Eesti Referaat ajaloos Autor: Tõnis Piip 11. klass Saku 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat annab lühikese ülevaate Rootsi kuninga Gustav II Adolfi eluloolistest andmetest ning tema tegevusest oma suhteliselt lühikeseks jäänud valitsemisajal. Ülevaade on koostatud osas, mis puudutab ka Eesti ajalugu. Eraldi on käsitletud Gustav II Adolfi tegevust väejuhina ning tema osa Eesti hariduselus toimunud muutustes. Käsitletud on ka Rootsi aja algust Eestis ja Rootsi aja mõju siinsele elule. 2 Eluloolised andmed Gustav II Adolf sündis 19. detsembril (Juliuse kalendri järgi 9. detsembril) 1594. aastal Karl IX ja Holstein-Gottorpi printsess Kristina pojana. 30.oktoobril 1611 suri Karl IX ning Gustav II Adolfist sai Rootsi kuningas. Kaks kuud hiljem, 31.detsembril 1611 andis Gustav II Adolf kuningavande Nyk
gümnaasiumile ülikooli staatus. Järgmise aasta suvel andiski kuningas loa ning Tartu ülikool avati pidulikult 15. oktoobril 1632. aastal. Avaaktusel pidas Skytte kõne, kus ta ütles, et ülikool on mõeldud nii aadlikele kui ka linnakodanikele ja talupoegadele. Talupojad ülikooli siiski ei pääsenud. Ülikoolist sai kuninga auks Academia Gustaviana. Klassikalisele ülikoolile kohaselt oli Tartu ülikoolis neli teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond, kusjuures filosoofiateaduskonnas õppisid kõik tudengid. Seal omandati teistes teaduskondades õppimiseks eelteadmised. Ette oli nähtud üheksa aasta pikkune õppeaeg. Nii nagu kogu Euroopas oli Tartu ülikooli õppekeel ladina keel. Ühtne õppekeel võimaldas käia erinevates Euroopa ülikoolides õppimas. Laiema harituse nimel kasutasid mitmed seda võimalust.
Meistrite, sellide ja õpipoiste suhted olid täpelt korraldatud. Tsunftikord muutus rangemaks, tsunfte tekkis juurde. 1675. aastal kaotati Tallinna Oleviste gild, selle käsitöölised arvati nüüd lihtrahva hulka, kellel ei olnud kodanikuõigusi. Eestlaste roll linnaelus tõusis. Manufaktuurid olid tunftidest järgmisel kohal. Uut tüüpi ettevõte oli Glashütte- klaasimanufaktuur Hiiumaal. Manufaktuuritootmise põhikeskus oli Narva. Narvas olid vaseveski ja saeveski. Lutheri kirik Eestis Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse: Kirikuhooned olid rüüstatud ja purustatud Enamik kogudusi oli õpetajateta Taas võtsid võimu muinasaja kombed Pastorite haridus jättis soovida Armulaual pakuti veini asemel õlut Piiskop Joachim Jhering suutis lutheri kiriku Eestis kindlustada. Ka Liivimaale loodi konsistoorium. Vaimulikkonna ees seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer.
Gustavi ehk Põhjamaa Lõvi võidud tegid Rootsist suurriigi. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid (need tulistasid senistest mitu korda kiiremini), lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Kuningas oli ka innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf Saksamaal Nürnbergi sõjaleeris alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Luteri kirik Rootsi aja algul Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Rootsi valdusesse kuulus 17. sajandil teisigi saksa elanikkonnaga alasid: Pommerimaa, Wismar, Bremen ja Verden. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta. Peale
Gustavi ehk Põhjamaa Lõvi võidud tegid Rootsist suurriigi. Tema sõjalisele edule oli kaasa aidanud relvastuse uuendamine: ta võttis kasutusele kergemad hargita püssid (need tulistasid senistest mitu korda kiiremini), lühemad piigid ja kerged nahka mähitud pronkssuurtükid. Kuningas oli ka innukas hariduse edendaja. Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi. 30. juunil 1632 kirjutas Gustav II Adolf Saksamaal Nürnbergi sõjaleeris alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Luteri kirik Rootsi aja algul Ka pärast Rootsi võimu kehtestamist jäi Eesti ja Liivimaa saksa kultuuriruumi osaks. Rootsi valdusesse kuulus 17. sajandil teisigi saksa elanikkonnaga alasid: Pommerimaa, Wismar, Bremen ja Verden. Luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitamine sai alata alles Rootsi võimu kindlamal juurdumisel Eestis. Liivi sõda oli viinud kirikuolud haletsusväärsesse seisundisse: kirikuhooned olid purustatud ja rüüstatud, enamik kogudusi jäänud õpetajateta
Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950
Reduktsiooniga 1680 läks suurem osa eramõisatest taas riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Sisse seati ka vakuraamatud, kus määrati ära koormised. Talupoegadele anti ka õigus mõisnike peale kaevata, kui nad seadustest kinni ei pidanud. 4. Rootsi aeg. Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus. Liivimaal oli takistanud luteri levikut Poola võim, kes pooldas katoliiklust. Nagu ka Eestimaal loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust. Siinne luteri kirik püüdis vastu seista ka erinevatele usuvooludele, eriti aga pietismile. Võideldi ka teiste väärusunditega
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880
puhul mõisa tuli saata teotööline rakendiga) ja jalateoks(teotöö liik, mille puhul mõisa tuli saata jalatööline). Konsistoorium-Liivimaal loodud luterlik kirikuvalitsus Rootsi ajal. Kindralsuperintendent-Liivimaa luteri kiriku vaimulik juht Rootsi ajal. Vöörmönder-koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Nõiaprotsess-protestantlik kirik ilmutas Rootsi võimude toetusel erilist agarust nõidade jälitamisel; just nüüd hakati üle kogu maa viima läbi nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Forseliuse seminar-1684. Aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seimar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Vana kirjaviis-Johann Hornung-baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees; 1693. aastal avaldas ladinakeelse eesti
asutamise. ○ Gustavi kuju eemaldati NSVL-i poolt, sest see oli tugev meeldetuletus Rootsi ajast, mis oli eestlaste mällu sööbind kui vana hea rootsi aeg. ○ Eestlased ei saanud ülikoolis õppida, sest kool oli ladinakeelne, eestalsed olid pärisorjad ja ülikool oli kallis ja aeganõudev (talutööd) ○ Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, õigus-, usu- ja arstiteaduskond. ○ Õppetöö vormid: loengud, dispuudid (seminarid) ● 1684. a asutati Tartu lähedale Forseliuse seminar eesti koolmeisrite ja köstrite ettevalmistamiseks Bengt Gottfried (hahahah get it?? Got fried :D) Forseliuse poolt. ○ Õpetati: lugemist, usuõpetust, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. ○ Kooli lõpetas u. 160 poissi ● Forselius koostas ise ka aabitsa
ignoreerisid kuninga otsust. Liivimaa aadliopositsiooni eesotsa sai Johann Reinhold Patkul . 1694.aastal anti Patkul oma kaaslastega Stockholmi erakorralise kohtu alla, kus neid süüdistati kuninga solvamises, kuritegelikes kirjutistes ja mässulises tegevuses. Patkul mõisteti surma kuid ometi õnnestus tal põgeneda. Kohaliku aadli murdmiseks määras Karl XI kindralkuberneriks Jacob Johan Hastferi. Karistuseks 1694.aastal saadeti laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium ja rüütelkonna maapäevad läksid kindralkuberneri kontrolli alla. Maanõunikest kaasistujad kaotati ka Õuekohtust. Aadlike omavalitsus oli seega Liivimaalt kaotatud. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus. Sellega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti rahvuspiiriga. Kahe distrikti piir läks pisut põhja poolt, jättes näiteks Valga koos ümbrusega Läti piiridesse. Talurahva olukord: Reduktsioon muutis talurahva olukorda
................................................................................................................................ 5 Luteri kirik Rootsi aja algul ......................................................................................................
*Igas koguduses oli vöörmünder -Valitud kohalike talupoegade seast -Tegeles koguduse majandusasjadega *Kirikuõpetajad ei jaganud vaid jumalasõna ja vaimulike toimingute tegemisega -Edendasid haridust -Tegelesid kirjanduse väljaandmisega -Eestikeelse kirjandusega, eesti keele edendamine -Kirikuõpetajad koostasid esimesed eesti keele grammatikad *Katoliiklus suhtus muinasusundisse tolerantselt, luterlus suhtus vaenulikult *Luteri kirik oli ka erinevatesse luteri kiriku vooludesse vaenulikult -Oli vaid peavool *Pühajõe mäss 1642 -Pühajõgi oli Võhandu jõgi -Jõele oli ehitatud vesiveski -Veski valmides tabas Lõuna-Eestit ikaldus -Talupoja meelest oli Pühajõge rüvetatud, sest jooks oli kinni tammiga -Talupojad hävitasid tammi ja veski -Kirik ja mõisnik ei saanud aktsepteerida -Oli maausk ja varanduse hävitamine
Kadri Kivirand EKL-kõ1 Haridus Eesti kultuuris. Reformatsiooni mõju Eesti koolile (ja jesuiitide vastureformatsioon) Vana-Liivimaa linnade majanduslik tugevnemine ja kultuurielu tõus langes aega, kui Wittenbergis algas 1517. aastal usuline reformatsioon. Uued ideed kandusid Baltimaadesse Saksamaa ülikoolides õppinud noorte vahendusel. Martin Lutheri algatatud protestantlik usuliikumine nõudis rahvakeelset kirikuteenistust. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster
saaremaa rüütelkond olid kohaliku omavalit. Organisatsioonid kaitsesid mõisnike huve, 3aasta tahant korraldati maapäevi. Vakuraamat- Pandi kirja talupoegade kohustused millest rohkem ei tohtinud nõuda. Bengt gottfried Forselius-õpetas talupoisse, 1684 asutas seminari. Andreas ja adrian virginius- tõlkisid uue Testamendieesti keelde: vastne testamend, 1686. jOhann skytte- 1630gümnaasium. Tallinnas 1631 gustav adolfi gümnaasium. Tartu ülikool:avati 15 okt 1632. 4 teaduskonda: usu,õigus Arsti ja filosoofia. 2. Variant - Liivi sõda Vana-Liivimaa ordumeister Wolter von Plettenberg mõistis sõda ette, kui 1492 aastal lasi Ivan III teha Ivangorodisse kindluse, tatariike Venemaal oli lõppenud. 1502-Smolino lahing Pihkva lähedal Läänemere väinades valitses Taani. Rootsile kuulus Soome ning tahtis veel maid ida suunas. Poola oli jõudnud Läänemereni oma piiridega. Moskva suurvürstiriigi alad ulatusid Liivimaani, tahtis Läänemere idarannikut.
manufaktuure käsitöökodasid, kus töö oli efektiivsem. sõnaõigus oli rüütelkondade liikmeil. Ja nagu Rootsi ajal, nii oli ka nüüd iga rüütelkonna tähtsamaks Muutus toimus linnade välisilmes valitsevaks kunsti ja ehitusmoeks oli barokk (Narva ehitati juhtorganiks 12liikmeline maanõunike kolleegium. Maanõunikud olidki maa tegelikud valitsejad. täielikult barokkstiilis välja, kuid kõik hävis II MS ajal) Nad täitsid kordamööda nn. resideeriva maanõuniku ülesandeid, juhtides rüütelkonna jooksvat asjaajamist
1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu. Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust.
Muinaseestlaste usund oli eelkõige loodususund. See tähendas inimtegevuse pidevat kooskõlastamist looduse arvamusega. Loodust ja looduslikke objekte käsitleti elusolendeina. Tähtsal kohal on sõnamaagia. Paljud loitsud ja rahvalaulud on maagiaga seostatud. Eestlastel oli ilmselt välja kujunenud ka kõrgeimad jumalad. Tarapitat nimetab Läti Henriku Kroonika kui kõrgeimat jumalat ilmselt piksejumalat pikne on kõigi naaberrahvaste paganlike peajumalate atribuut. 2. Haridus XIII-XV sajandil Eestis (Euroopa kultuuriruum) KATOLIKUAEG XIII saj. alguses langesid Eesti alad saksa ristisõdijate valdusse. Eestit hakkasid valitsema võõrad baltisakslased ja see määras Eesti kultuurilise omapära sajandeiks. Maa vastsed valdajad, maahärrad ja nende vasallid, asusid Eestit kujundama Euroopa, eelkõige Saksamaa eeskujul. Kerkisid linnad, linnused, kirikud ja kloostrid. Sellegipoolest säilis tehtu juures provintsluse, ääreala maik.
baltisaksa aadlike eesõiguste põlistamiseks koostati rüütelkondade liikmete nimekirjad - aadlimatriklid -, kuhu lisati uus perekondi ainult olemasolevate nõusolekul; aadli positsioone tugevdas järsult ka Peeter I poolt Põhjasõja lõpuaastail läbiviidud restitutsioon, millega kaasnes talupoegade uus pärisorjastamine, mõisad ja talupojad said tagasi ka rootsi aadlipered, kirik läks täielikult rüütelkondade võimu alla > nõnda säilis ja tugevnes rüütelkondade eesõiguste süsteem, mida nimetatakse Balti maariigiks või Balti erikorraks - baltisakslaste ülemvõim teostus küll eestlaste ja lätlaste arvel, kuid teisalt pakkus Venemaast erinev kord kaitset venestamise eest ja aitas säilitada kohalikku omapära 18.saj muutus mõisnike seni üsna lihtsakoeline eluviis uhkemaks - barokkstiil, hiljem juba
osalist tagasivõttu. 3.Mille poolest erines rootsi riigivõimu suhtumine talupoegadesse eelnevate riigivõimude omast? Kuidas suudeti oma tahet kohalikele maaomanikele peale suruda? 4.Mida kujutas endast maariik? Kelle huve see riik teenis? Maariik oli Eesti ja Liivimaa aadlike omavalitsus. Eesti jagunes nüüd kaheks kubermanguks Eestiks ja Liivimaaks. Kummagi aadlikud moodustasid rüütelkonna, mille alaliselt tegutsevaks organiks oli maanõunike kolleegium. Eestimaa maanõunike kolleegium oli ühtlasi kõrgemaks kohtuks. Aadlike üldkogu nim. maapäevaks. Mõlemasse kubermangu määrati keskvõimu esindav kuberner. 5.+6.Iseloomusta majandust rootsi ajal? Millised muutmised leidsid aset tootmises? Mille poolest säilis keskaegne korraldus? Millised muudatused toimusid kaubanduses? Milline linn oli kõige edukam? Miks? Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933.
Saaremaa rüütelkond kõige väiksem. Maapäev toimus iga 3 aasta tagant. Igal rüütelkonnal oma maapäev. Maapäeval käimine oli kõigile rüütelkonna liikmetele kohustuslik. Maapäeval arutati kohalikku elu puudutavaid küsimusi. Maapäeva otsus oli samamoodi seadus, mis loeti ette üheaegselt kubermangu patendiga. Maapäeva seadused said suure sõnaõiguse. Maapäevade vaheaegadel valiti Maanõunike kolleegium, mis oli rüütelkonna alaline organ. Liivimaa ja Saaremaa kubermangus VALITI maanõunikud kolleegiumisse Maapäeval. Maanõuniku amet kestis surmani. Eestimaa kubermangus ei valitud, olemasolevad maanõunikud ise otsustasid, keda ametisse nimetada. Eestimaa ja Liivimaa Maanõunike kolleegium koosnes 12 ja Saaremaa Maanõunike kolleegium 4-6 eluaegsest maanõunikust. Maanõunikud käisid koos, et aidata kindralkuberneril antud piirkonda valitseda. Talupojad ja mõisamajandus
luterlik usk Eestis talurahva seas levima alles Rootsi ajal. • Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse – kirikud olid purustatud ja rüüstatud ning jäänud ilma oma õpetajatest. Talupojad pöördusid tagasi muinasusu kommete juurde, allesjäänud pastorid olid kõlbmatud ning teadsid kristlikust usust tegelikult väga vähe. Surnuid maeti vanadesse kalmetesse, loobuti ristimisest ja kiriklikust laulatusest jne. Soovida jäi ka pastorite haridus ja kõlblus. • Loe tekste eestlaste segausundist ja vasta: • 1. Millest kõneleb Balthasar Russowi tekst? Mida ta kritiseerib? • 2. Mida kritiseeritakse Vello Helgi tekstis jesuiitidest? • 3. Mida on kirjeldatud Johan Kõpu tekstis? • 4. Mida kirjeldatakse Adam Oleariuse reisikirjas? Luteri kirik Eestis • Kiriku olukorra parandamise eestvedajateks sai Eestimaal piiskop Joachim Jhering (1636- 1657) ja Liivimaal kindralsuperintendent (kiriku
Ülikooli ülalpidamiskulude kandmiseks läksid ülikooli käsutusse mõned mõisad Ingerimaa kubermangust (selle keskus oli Narva). Ülikooli avamisel peetud kõnes rõhutati, et seal võivad õppida kõik vabad inimesed, seega ei olnud välistatud eestlased, kui tegemist vaba inimesega. Samas ei ole siiski teada, kas neid seal õppis. Avamisel kandis ülikool nime Academia Gustaviana. Tartu püstitati hiljem ka 1920.a Gustav II Adolfi kuju. Õppetöö sama nagu teistes ülikoolides, oli 4 teaduskonda filosoofia, usu, õigus, arsti. On ka teada, et rootsiaegsesse Tartu ülikooli oli sisse kantud 1706 üliõpilast (need, kes alustasid, ei pruukinud lõpuni jõuda). Tartus oli ülikool 1632-1656, siis viidi ülikooli tegevus üle Tallinasse, sest siis oli Rootsi-Poola sõda, sõjaohu tõttu viidi sinna, aga kool hääbus ja mõnda aega polnudki Eestis ülikooli. Alles 1690.a avati uuesti kuni 1699, siis toodi üle Pärnusse kuni 1710.a
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga
Kui puhkes Vene-Rootsi sõda viidi ülikool üle Tallinnasse (1656 1665). Ülikool jätkas tööd Tartus 1690. a. peamisel baltisakasa tudengitega. Ühenduse parandamiseks Rootsiga viidi ülikool 1699. a. Pärnusse. Pärnus tegutses ülikool kuniks venelased 1710. a. linna vallutasid. Ülikool taasavati 1802. aastal. Oma korralduselt sarnase TÜ teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Ülikoolis õppisid peamiselt Rootsi ja Soome päritolu tudengid. Ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, teoloogia-, arsti- ja õigusteaduskonnad. Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis. Pilet nr.2 Muinasusund Eestlaste muinasusund oli eelkõige loodususund st. et uskumuste, kommete ja rituaalide sisuks oli inimese jalooduse vahekorra tagamine. Kuigi Eesti on pindalalt väike, leidus siin uskumustes ja kommetes mitmeid piirkondlike erinevsi. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. VÄGI- kõikjal olev ja toimiv jõud. Arvati, et
pKr Rooma rauaaeg 50-450 a.pKr Keskmine rauaaeg 450-800 a.pKr Noorem rauaaeg Noorem viikingaeg 800-1050 ap.Kr Hilisrauaaeg 11.saj- 13.saj 3. Mesoliitikumi asulad Pulli asula: 8. aastatuhat e.Kr. Kõige vanem teadaolev inimeste asupaik Eestis. See avastati Pärnu külje all Pulli külas 1967. Kunda asula - Kunda Lammasmägi: Enne Pulli asula avastamist tunti seda vanima asulana Eestis. Nüüd teatakse veel mitut Kundaga sama vana või veidi nooremat asulat. Kunda kultuur: Selle elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli võimalik kala püüda ja küttida jooma tulnud loomi. Need pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Arvatavasti elati ritvadest püsti pandud püstkodades, mille aktus oli kaetud okste, nahkade, mätaste ja puukoorega. Püstkoja keskel aus tulekolle, mis andis soojust ja valgust.
ungarlased, hollandlased ja sotlased Tagasilööke tõi Vene-Rootsi sõja sündmuse ajal katk, rahvastiku kasv pidurdus Kindralkuberneri ülesanded kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge nim. ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus kandes hoolt ka postiteenuse, teede ja sildade korrashoiu kandes hoolt avaliku korra eest kindralkuberner- monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses Rüütelkonnad Võimu omandasid ka rüütlekonnad ja linnavalitsus kindralkuberneri ja teiste Rootsi riigiametnike kõrval Eesti ja Liivimaa rüütelkonna kõrvale moodustas eraldi rüütelkonna Taani valduses olev Saaremaa. Rüütelkonnad koondasid aadlike, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees, ning lahendasid kohalike küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri
annaabi.ee 
