Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tartu ja Vana-Kreeka võrdlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tartule, linnavalitsus, 1886, kalmistul, joonia, 1781, 1786, raekoja, plats, dooria, turg, varustab, inglisild, krause, 1836, moritz, hermann, jacob, toomemägi, meander, viitab, stiilile, friedrich, parroti, ladinakeelne, otium, viresInglisilla eripära: *1913- TÜ esimese rektori Georg Friedrich von Parroti mälestusmedaljon koos pühendustekstiga *All-linna poolsel küljel on ladinakeelne tekst: Otium reficit vires (puhkus kosutab jõudu) Inglisild Levinud teooria: Inglisild on rahvapärane lühendatud vorm vanemast nimest Inglise sild. Inglisillaks kutsuti alles 20.sajandi algul Tartu Raekoda Raekoja plaan, Brotze Tartu Raekoda Asukoht: Tartu kesklinn, Raekoja plats Aadress: Raekoja plats 1A Valmis: 1789 Renoveeritud: 2001 Stiil: Barokk, rokokoostiil, varaklassitsism Tartu Raekoda Baroki eripära: * kõrge kelpkatuse * haritorn Rokokoostiil: * kartuss (kaunistus) Varaklassitsism: * seinte kujundus * interjöör Tartu Raekoda Renoveerimine: * 2001- torni uued kellad (18tk+2 vanemat) AITÄH TÄHELEPANU EEST!
1816. Friedrich Robert Faehlmanni monument Hallist kodumaa graniidist sambal asetsev Faehlmanni pronksbüst - avati Tartu Toomemäel Vana Anatoomikumi ees 18. mail 1930.aastal. Monument on pühendatud eesti rahvusliku kirjanduse rajajale ja arstile - Friedrich Robert Faehlmannile. Monumendi autor on Voldemar Mellik. V. Melliku kavandi järgi vaid Faehlmanni hauaplats Raadi kalmistul ning esialgselt kavandatud mälestussamba püstitamine lükkus edasi 1930. aastasse. Ka ei saadud mälestussamba jaoks tellida esialgselt kavandatud Faehlmanni täiskuju, vaid piirduti rinnakujuga. Kuigi mälestussamba kavandi saamiseks kuulutati välja võistlus, ei rahuldanud võistlustulemused komiteed ja büst mälestussamba jaoks telliti kujur V. Mellikult. Faehlmanni kuju valati pronksi Tartu Põllutööriistade ja Masinavabrikus "Tegur" Avamistseremooniast võttis osa üle 1000 inimese
J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats Sajandeid on Tartu keskuseks olnud raekoja plats, mille ajalugu ulatub tagasi muinasaega. Ilmselt kujunes juba tollal asula peamiseks kauplemiskohaks ala, mis ühendab Toomemäel paiknevat linnust ja Emajõe-äärset sadamat. Keskajal ehitati
3 Joonis 0. 2 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 3 Helme, E., Hansla, I. (2001) Eesti kirikud, Tallinn; Tänapäev Joonis 0. Joonis 0. Tallinna Raekoda gooti profaan Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda, mis on pärit 13. sajandist (praegune hoone valmis põhiosas 1404. aastaks), mis omakorda teeb sellest vanima raekoja nii Baltikumis kui ka Skandinaavias. Raekoja algupärane ehitusvajadus oli tingitud sellest, et raehärradel oleks koht, kus koos linnasju arutamas käia. Vajadus raehoone järele tuli 13. sajandi keskpaigal, kui Taani kuningas Kristofer I annetas linnale Lübecki õiguse koodeksi, mis hakkas ajapikku määrama rae moodustamise põhimõtteid. Peale raekoja peeti raeistungeid ka raekantseleis ja Pühavaimu kirikus vaid tähtsaimad arutelud ja valimised peeti raesaalis. Selline korraldus kehtis 1877. aastani, mil Aleksander II kehestas
·Gustav Suits- 1883-1956. Luuletaja ja kirjandusteadlane. Gustav Suits oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte. Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks. ·Eduard Vilde- 1865-1933. Oli Eesti diplomaat ja eesti kirjanik, kriitilise realismi algataja ning silmapaistev esindaja. Töötas ka mitmete ajalehtede juures. ·Eliel Saarinen- 1873-1950. Oli Soome arhitekt, kes sai kuulsaks oma juugendstiilis ehitistega 20. sajandi algul. Tallinna raekoja projekt, Tallinna 1913. aasta generaalplaan, Tartu Pauluse kirik (19111913). ·Armas Lindgren- 1874-1929. Oli Soome arhitekt. Vanemuise endine teatrimaja ja Estonia teatrimaja. ·Georg Hellat- 1870-1943. Eesti arhitekt. Üks olulisemaid Georg Hellati projekteeritud ehitisi on Tartus asuv 1902. aastal valminud EÜSi maja, mida peetakse esimeseks eesti rahvuslikus stiilis hooneks. ·Ants Laikmaa- 1866-1942. Eesti maalikunstnik. 1903
Väga töökas õpetlane, jättis maha väga palju materjali. Kirjavahetus, mis avaldatud. Talle pühendatud doktoritöö Kristiina Kupffer ,,Geschihte als Gedähtnis" ka artikli avaldanud. 1772 ,,Abhandlung von Livländischen Geschichtschreibern", 1780- 1783 ,,Livländische Jahrbücher" neli osa, üheksa köidet. Viiteaparatuur olemas, kriitiline lähenemine st teaduslik lähenemine oma aja kohta. Suurem osa trükis avaldamata, sh käsikirjaline ,,Geschihte des livländischen Adels". Tartule palju ruumi ,,Jahrbücheris". Kaitsta kohalike provintside autonoomiat. Gadebusch pole pärisorjuse kriitik, talle see ei meeldi aga hoidub kriitikast. August Wilhelm Hupel (1739--1819) Põltsamaa pastor, pani aluse Baltimaade koduurimisele. Kodu-uurija ja entsüklopedist, materjale oma korrespondentidelt kogus. Statistlis-topograafilinsi kirjeldusi. Hupelist doktoritöö Indrek Jürjolt, Hupelist ja temaga kokkupuutumisest annab infot.
kõrgem. Ilmelt lihtsad on raesaaliga külgnev endine köök ja kämmerei. Praeguse hoone koht on varem jagunenud erinevate ehtistega väiksemateks kruntideks. Nende baasil moodustunud, nüüdse idafassadi joonelt hoone keskkohani ulatunud esialgne raekoda hõlmas vaid I korruse kõige ida poolsemas varem mingi iseseisva ehitisena eksisteerinud ruumideploki ja selega läänes külgneva ruumi. Selle, praegusest poole väiksema raekoja lääne otsa all võis paikndeda 1333 mainitud kelder, sama hoone juurde kuulus arvatavasti ka esialgne kaaristu. Nüüdse pikkuse omandas raekoda 1372-74, mil seda kullassepa tänavani ulatunud juurdeegitisega täiendati. Uus ruumirikkam hoone oli ühekorruseline. Peafassaadiks oli kaaristu tagasein, kuhu praegugi avanevad mõned tookordse hoone keldriaknad. Kelder ise oli pisut madalam ja võlvimata. Suuremal või vähemal määral säilinud välismüüristiku
Gardid abikaasaga. Raeapteegi reljeefid- religioosse sisuga. Tallinnas Niguliste kirikus puupingistik reljeefidega, hävis II ms, osaliselt restaureeritud. Puureljeefidega kaunistatud kantsel ja osa pinke Pühavaimu kirikus. Puukantsel Lõuna-Eestis Rannu kirikus, säilinud, pole nii uhke. Tuulelipud Tallinnast, tuntuim Vana Toomas (Tallinna sümbol), vasest, 2m kõrge. Ka elumajadel väiksemaid tuulelippe. Tallinna raekoja torn tehtud 17. saj (väiksem sihvakam torn, raekoda ise gooti stiilis). 17. saj. alguses vihmaveetorus veesülititega, kujutavad draakoni päid. D. Pöppel. Omapärane nähtus kampaniinid, eraldi kellatornid, tulevad Hispaaniast 16.saj. Säilinud ainult Saaremaa Kihelkonna kirikus, päris 1640ndatest. Kihelkonna kirikus säilinud ka väiksem tiibaltar. Baltikumi vanim puitehitis Rannu puukirik, hülgerasvaga immutatud palkidest, 1644. 6. Barokk-kunst Eestis (1630/1650-1775)
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
ülemaailmse tähtsusega unikaalset vaatamisväärsust. 1. KUJUNEMISLUGU Tallinn 17. sajandi esimesel poolel. Adam Oleariuse gravüür Praeguse Tallinna kohale tekkis asustus kusagil 10. sajandi lõpul, mil eestlased rajasid seoses sadama kasutuselevõtuga Toompea künkale linnuse. See linnus hõlmas arvatavasti kogu Toompea platoo põhjapoolse kõrgema osa (5 ha). Linnuse ja sadama vahele tekkis seejärel turg ja linn, need paiknesid tänase Raekoja platsi lähikonnas. Tõenäoliselt tekkis linna juurde tollal ka kabel, see paiknes arvatavasti praeguse Pühavaimu kiriku asukohas. Kuna eestlased ei tundnud lubjapõletamist, olid nimetatud ehitised kõik puidust ning pole üldiselt meie päevini säilinud. 11-12. sajandil tekkisid linnatuumikust põhja poole sadama lähedusse ka skandinaavia kaupmeeste asula, mis paiknes praeguse Oleviste kiriku asukohas, ja vene kaupmeeste asula, mis asetses sellest ida pool. Mere
Tartu Kolledž 10 näidet arhitektuurist Eestis Referaat Koostas: Karl Erik Rabakukk Õppejõud: Epi Tohvri 2017 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................................................3 Gootika........................................................................................................................................4 Oleviste kirik ...........................................................................................................................4 Koluvere linnus .......................................................................................................................6 Renesanss ....................................................................................................................................8 Mustpeade maja.............................
ja külalislahket seltskonnaelu. Bockide nimele kirjutati mõis alles palju hiljem, kui Fanny ja Valentini poeg Maximilian oli saanud täisealiseks. Nii jõudis mõis jälle sama suguvõsa kätte, kes mitme põlvkonna vältel oli siin elanud. Mõis püsis Bockide käes kuni maareformini. Maximilian Ludwig Valentin (1861?) õppis nagu tema isagi ülikoolis õigusteadust. 1885. aastal, kui Gustav Rathlef Lahmuselt ära kolis, sai temast mõisa rentnik. 1886. aastal volitasid mõisa naissoost omanikud teda end esindama. Pärast Jenny surma 1891. aastal jäi mõis esmalt Fanny ainuomandisse. Aasta pärast lasi ta mõisa kirjutada poeg Maximiliani nimele. EAA, f. 3760, n. 1, s. 2351, l. 13 Koopia Jenny von Rathlefi ja Fanny von Bocki 4. juuni 1873 volikirjast talude müümise jätkamiseks Mõisa omanikud volitavad Gustav von Rathlefi jätkama kavandatud ja juba alanud talude müüki, s.o allkirjastama
17 Maateadusline, majanduslineja ajalooline kirjeldus. Eesti I. Tartumaa. 1925 8 kõige varasem teade siinsest laste õpetamisest. 18 Ajajärgul 1727 - 1736 on Varal üldse koolis käinud 78 last. Talupojad kaebasid, et nad riiete ja toidu puuduse tõttu ei suuda lapsi kooli saata. 19 Õppetöö toimus mardipäevast lihavõtteni. Peale lugemise õpetati ka laulmist ja katekismust, raamatutega varustas mõis. 23. mail 1786. aastal olevat kutsutud Maarja-Magdaleenasse konvendile mõisaomanikud, koolmeistrid, vöörmündrid. Varalt oli kohal parun Johann Jürgen von Wrangel ja disponent Heinrich Jakobson. Anti aru kõigi kihelkonna koolide olukorra kohta üksikult. Vara kooli kohta on järgmised teated: Vara küla koolimajaks oli rehi, mille külge oli ehitatud üks 4 sülla pikkune ja 3 sülla laiune ühe aknaga kamber. Kambris oli ahi, ruum suitsuvaba. Koolmeistriks oli Ermo Jaan
viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva kulges liist, milles asetsesid veesülititega avad. Sammasrea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum (naos), mille ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid, kassetid (kassettlagi). Naose hämaruses paiknesid jumalakujud. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, jooni ja korintose. Neid nimetatakse ka orderiteks (order ,,kord"). Dooria stiil on vanim, seda iseloomustavad suhteliselt madalad jässakad sambad, mistõttu mõjub ehitis raskepärasena 8eriti vanemad templid), ent kindlana. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on tagasihoidlik kettakujuline ehhiin ja sellel ruudukujulise plaadina abakus. Dooria stiilis friis koosneb triglüüfidest ja metoopidest. Triglüüfid on nelinurksed kiviplaadid, millel on kaks püstvaokest
eksperimenteerib (üks esimesi kirurge-eksperimentaatoreid), kasutas Venemaal esimesena eeternarkoosi. 19. sajand oli psühhiaatrias klassifitseerimise ja teaduslike meetodite juurutamise sajand. Tartu ülikoolis aastail 1886-1891 töötanud Emil Wilhelm Magnus Georg Kraepelin (1856-1926) on üks neist, kes annab panuse vaimuhaiguste klassifikatsiooni täiustamisele, käsitledes esmakordselt omaette haigusena skisofreeniat (1896). Võibolla Tartule tunnustust toonud metoodilisest eesrindlikkusest lähtuvalt seisneb Kraepelini panus aga ka eksperimentaalsete meetodite rakendamise introdutseerimises psühhiaatriasse. Kraepelin tundis huvi psüühika mõjutamise vastu ravimitega ning arendas farmakoloogilist uurimistööd vastavas vallas. Alkoholi mõju uurimisel saab ka Kraepelinist (lisaks G. Bungele) üks Tartuga seotud meditsiinilise karskusliikumise eestkõnelejatest. Kraepelin oli paraku ka (negatiivse) eugeenika
Johann Philipp von Roht Kanepis ja Võru kooliringkonna inspektor Carl August von Roth. 1804. aasta talurahvaseadust arvestanud ajalehetegijad pidasid väljaande puhul määravaks õpetlikke ja harivaid eesmärke, taotledes rahva elujärje parandamist, lastele koolihariduse andmist. Sisaldab põllumajandusalaseid õpetusi, tervishoiualaseid nõuandeid, kaubanduslikke teateid, infot Tartu ja Võru kreisist, välismaalt. Heinrich Johann von Jannau käsitles 1786. aastal oma peateoses orjuse ajalugu Liivi- ja Eestimaal. Samuti oli oluliseks eestlaste rahvuskultuuri käsitlevaks teoseks August Wilhelm Hupeli teosed. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 8 9. Eesti proosakirjanduse tekkimine (F. W. v. Willmann, F. G. Arvelius jt). Eestikeelse jutukirjanduse alged avalduvad A. Thor Helle / E. Gutsleffi keeleõpiku (1732)
1291 Paide sai linna õigused. 1297–98 Liivimaa kodusõda (ühel pool ordu ja Riia linn, teisel pool piiskopid). u 1300 Põllumajanduses võeti kasutusele kolmeväljasüsteem. 1302 Rakvere sai linna õigused. 1305 Tsistertslased asutasid Padise kloostri. 1315 Liivimaad tabas mitmeaastase ikalduse tõttu nälg. 1328-30 Teine Liivimaa kodusõda. 1329 Esimene teade Eesti kirikute (Helme ja Paistu) orelite kohta. 1340 Tallinna raekoja esmamaining ürikuis. 1342 Vastseliina linnuse ehitamine. Jüriöö ülestõus (1343–45) 1343, 23. Harju ülestõusu algus; mõisate, kirikute ja kabelite ning Padise kloostri põletamine, aprill sakslaste tapmine; eestlased piirasid Tallinna; 4 vanema valimine. u 25. aprill Läänemaa ülestõusu algus. 4.mai Läbirääkimised ja Eesti vanemate tapmine Paides. Kimmole ja Kanavere lahing - võitlus eestlaste tõkestusväe ja Tallinnale appitulnud 11.mai
m.a.j toimusid viimased antiikaja OM'id, sest järgmisel aastal keiser Theodosius I keelas need ära. 2)Püütiamängud: Kellele: Apollon Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 3. aastal Kus: Krissa tasandik Delfi lähedal Osavõtjad: ainult aristokraadid Programm: algul muusikas, hiljem atleetika- ja ratsutamisvõistlused Autasu: loorberipärg 3)Isthmose mängud: Kellele: Poseidon Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadi igal 2. ja 4. aastal Kus: Istgmos Korintose maakitsusel Osavõtjad: ainult joonia rahvad Programm: alguses ainult spordivõistlused, hiljem muusikakonkursid Autasu: okaspuupärg 4)Nemea mängud: Kellele: Zeus Millal: al 6. saj eKr, olümpiaadide igal 2. ja 4. aastal Kus: Nemea org, algul Kleonai, hiljem Argose linn Osavõtjad: ainult dooria rahvad Programm: peamiselt spordivõistlused, hiljem muusikute konkursid Autasu: luuderohupärg 5)Pan- Athena mängud (panatenaiad): Kellele: Athenale Millal: al 6. saj eKr, algselt igal aastal, hiljem nelja aasta tagant Kus: Ateena
Thales- (624-546 ekr)peetakse esimeseks filosoofiks ja teadlaseks. Tema arvamuse järgi oli ürgalgeks ehk algaineks vesi, mis on kõige algus ja kõige olemus. Thales püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Tõenäoliselt õppis ta noore mehena Egiptuses. Peaaegu kindlasti oli ta tuttav vanaegiptuse mütoloogia, astronoomia ja matemaatikaga. Ta oli Joonia koolkonna rajaja. Sokrates-(469399 eKr) , ta oli vana-kreeka filosoof, kes elas Ateenas. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt, sest Sokrates ise ei kirjutand ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Teda süüdistati jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma
1880ndate algul on murrang toimunud: Laenu- ja 5 Pullat, 1984, lk 19-20. 6 Pullat, 1984, lk 23-24. 7 Pullat, 1984, lk 25. 8 Pullat, 1984, lk 27. 9 Struck (saksakeelse koopia väljatrüki aasta teadmata), lk 14; Struck (eestikeelse tõlke väljatrüki aasta teadamta), lk 6. 10 Samas; Võru 150 aastat, 1934, lk 5. 11 Pullat, 1984, lk 31. 7 Hoiukassa oli hakanud rahakäibe olukorda parandama; uus linnavalitsus oli maksuvõlglastelt hakanud võlgu sisse nõudma ja linna eelarvet suurendati.12 Stiimuliks oli tsunftikorra lõplik kaotamine 1880. aastal ja raudtee avamine 1889. aastal. Võrus olid 19. sajandi viimasel veerandilgi veel väiketööstusettevõtted. 1881. aastal avati Katariina puiesteel ,,Alexander-Hotel", kus oli 14 tuba. Võõrastemajas oli ka vannituba, mida said kasutada ka linnaelanikud. Suure osa Võru kaubandusettevõtetest moodustasid õllepoed, äritunnistuste järgi oli neid 25
KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAM EKSPRESSIONISM Sõnal ekspressionism on õieti 2 tähendust: 1) eriti kirglik ja väljendusrikas, suure sisemise pingega maalimine ehk rõhutatud eneseväljendus 2) vool Saksa maalikunstis 20. saj algul Tegutsesid kunstnike rüh mitused: Die Brücke (Sild) Dresdenis Der Blaue Reiter (Sinine ratsanik) Münchenis. Ekspressionistid kujutasid kaasaegset närvilist, kiiret, pahelist suurlinnaelu. Maaliti ka portreid, maastikke. Ekspressionistlik kunst oli sageli ühiskonnakriitiline. Ekspressionistid rõhutasid emotsionaalsust, dramaatilisust. Sageli valitsevad ekspressionistide kunstis masenduse ja pettumusmeeleolud. Ekspressionismile on iseloomulik: 1) hooletu, rahutu pintslikäsitlus 2) vor mide lihtsustamine, kohati m o onutamine 3) intensiivsed värvid; sageli ka toored, võikad, räiged, porikarva toonid. Palju harrastati graafikat, eriti puul õiget. Ekspressionis mile tegi lõpu Hitleri või muletulek 1933. aastal. Otto Dix �
MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega). Kultuur Asulad Tegevus alad Iseloomuliku- Elanike Sõnad Aeg mad esemed päritolu Kunda Pulli, Korilus, Kivikirves, talb, Arvata-vasti Meri, mägi, Mesoliitikum Lam-mas
1. EESTI KIVIAJA KULTUURID · Kiviaeg Eestis: u.9000-1800 eKr · Elatusalad: Kalastamine- kalu püüti ahingutega, luust õngekonksudega, kalatõketega, algeliste võrkudega ja mõrdadega. Jahtimine- asulapaikadest leitud luud näitavad, et esmajoones kütiti põtru ja kopraid, vähem ürgveisi, karusid metssigasid ja kitsi. Peale metsloomade kütiti ka linde, esmajoones veelinde. Jahtimiseks kasutati viskeodasid, vibusid, nooli ja püüniseid. Korilus- igapäevases menüüs olid loodusannid:taimed, juurikad, marjad, pähklid ja seened. · Tööriistad: Kivimitest oli parim tulekivi, kuna tulekivi oli vähe siis selle kõrval kasutati kvartsi. Suuremate tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Selle aegsed kivikirved olid ebakorrase kuju ja konarliku pinnaga. · Kunda kultuur: u.9.aastatuhat eKr. Pulli asula on kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis. Enne Pulli avastamist teati vanima muistisena Kunda Lammasmäge, kuhu o
organisatsioonide õigusi vähendati. Mõisad, mis olid aadlike käes, kuulutati välja pärusmõisad ehk isiklik omand, Muutused rüütelkondade ja linnade omavalitsuskorralduses: Kroonu ametnikkonna senine normkoosseis tühistati ning kehtestati uus, mis vastas sisekubermangudes kehtivale. Tähtsuse kaotasid aadlimatriklid. Baltikumis hakati peale 1785 aastat iga 3 aasta järel korraldama aadlikogu nii kubermangu kui maakonna tasandil. 1786 saadeti laiali maanõunike kolleegiumid. Linnade omavalitsuse ümberkorraldused: Paide, Rakvere ja Viljandi kaotasid linnaõigused pärast Põhja-Sõda. Iga maakonna halduskeskuseks pidi olema linn, linna õigustega asula. Paide, Rakvere ja Viljandi said endale linnaõigused (Viljandi 1783) ning muutusid maakonna keskusteks. Loodi Viljandi, Paide ja Rakvere maakond. Tekkisid Paldiski (Sadam, oli oluline Venemaa sõjaline objekt) ja Võru maakond.
Edise linnus kaardile 1400 Edise vasallilinnus rajati tõenäoliselt 15. sajandil, mõisa on esmakordselt mainitud 1477. aastal. Liivi sõja alguses 1558. aasta mais see purustati ning alates sellest ajast oli see ka varemetes. Linnuse väravatorn säilis siiski kuni 20. sajandini, kuid see lammutati pärast Teist maailmasõda 1950. aastatel. Torni kohta on teada, et see oli kolmekorruseline, selle müüripaksus oli 1,8-2 meetrit. Tõenäoliselt asus selle juures idas ehitiste kompleks. Praeguseks on linnusest alles vaid rusuhunnik. Allikad: http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13871 http://www.mois.ee/viru/edise.shtml Edise mõisakompleksi hoonestus Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal k
Vallad olid omavalitsusüksused. Vallaelanike hulka kuulusid vaid talurahvaseisus. Mõisarahvas jäi välja. Ka valla maad olid vaid talumaad. Valla täiskogu moodustasid kõik vallas elavad talu pärisperemehed ja maata rahva esindajad. Iga 10maata mehe kohta 1 esindaja. Valla volikogu valis esinduse. Linnade arv oli tookord 11. Valimisõigus oli jõukatel, kinnisvara omanikud, kes maksid linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd
Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad-tallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Vasalemma Vasalemma kuulus sajandeid Padise kloostri ja mõisa valduste hulka. 1825. a iseseisvaks mõisaks saanud Vasalemma ostis 1886. a Saku mõisnik, tööstur ja kunstimetseen V. von Baggehufwudt. Luksuslik härrastemaja, mida kohalik rahvas hakkas lossiks kutsuma, valmis eelmise poja, Eduard von Baggehufwudti tellimusel 1890-93 (arh R. Wilcken). Lossi ehitamisel on kasutatud kohalikku paekivi ja raiddetailide valmistamiseks nn vasalemma marmorit (kiviraidur J. Weiss)
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; · linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi- Nõmme, Õngu küla; · väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu; · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri ehk Põhja-Jäämeri, Kura kurk, Krimmi poolsaar ehk Krimm, Prints Edwardi saar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg;
Akropoli hoonete avarates portikustes ja sammaskäikudes viibisid vabad ateenlased arvatavasti meelsamini kui oma kodudes, mis olid üsna algelised, kui hakata neid võrdlema vanade idamaade omadega. Argipäevane elutegevus keerles aga agoraa (Vt Antiigileksikon I, lk 17), s.o linna peaväljaku ümber, mis kasvas ja muutus koos linnaga. Ateena akropolile püstitati mitmeid templeid. Tähtsaim neist oli Parthenon (kr. 'neitsiruum'), neitsiliku Athena marmortempel, mis oli 70m pikk ja 31m lai dooria peripteer (mõisteid vt Antiigileksikonist), mida ümbritses 8x17 peaaegu 10m kõrgust sammast. Cella's paiknes kullast ja elevandiluust Athena kuju. Parthenoni ja ka teiste suurte monumentaalehitiste arhitektuuris eelistati kõverjoont sirgele joonele, nt stülobaat ja sammastik on mõlemad kõverjoonelised, seda iseloomustab mõiste entaas (Parthenoni entaas on 1,75 cm) - sammaste diameeter väheneb keskelt üles- ja allapoole liikudes, tekitades kaarja elastse voolujoonelise tunde
XI. 5. LOENG: Mikrobioloogia, bakterioloogiline haiguskäsitlus Empiiriliselt mõisteti juba ammu, et haigused võivad levida mingite nähtamatute tegurite kujul. Räägiti fenomenist seminaria contaginosa, inimeselt inimesele levivast nakkusest. Nt Girolamo Fracastro (1478-1553) eitas nakkuspuhanguid kui humoraaltasakaalu kadu. Paljude haiguste puhul kõneldi miasmidest nende tekitajatena. Nt malaaria oleks üks säärastest, mida arvati tekitavat sooaurude poolt. Miasmid võisid olla lokaalsed (imbuda atmosfääri laipadest, prügist, maavärina tekitatud pragudest jne), kuid levida ka nt tuulega. Nakkushaiguste käsitlemisel esiens ka suund, mida praegu võiks nimetada pärilikkust esile toovaks nt tuberkuloos arvati olevat kaasa sündinud, ehk kaleepra. Nakkushaiguste võitmise ajalugu võib alustada rõugetest (tapsid Ameerikas rohkem inimesi, kui kolonisaatorid, samuti Polüneesias). Haigus kirjeldati ilmselt esmakordselt Rhazes'i poolt ca 9. sajandil. Tähelepanek, et need,
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
1 EESTIMAA AJALOO ALGUS Mõiste `historia' pärineb kreeka keelest ja tähendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on üle 2500 aasta vana. Selle võttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rännumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetatakse aga mõnikord ajaloo isaks. Inimkond on 2,5 miljonit aastat vana. Esimesed meie eellaste jäljed pärinevad Ida-Aafrikast. Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperi
annaabi.ee 
