KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest...
Remontimine parandamine või korda seadmine See liigitub: - Hooldusremont perioodilise hooldustöö ehitise normaalne toimimise tagamiseks ning kasutusea pikendamiseks - Kapitaalremont hoone kulunud ja lagunenud tarindite taastamine või arendamine Kapitaalremont jaguneb omakorda: - Osaline kapitaalremont hoone üksikute tarindite ja seadmete taastamine. - Komplekse kapitaalremont taastatakse kõik vananenud tarindid ja seadmed, kõrvaldatakse hoone füüsiline vananemine. Rekunstrueerimine Hoone põhjalik ümberehitamine uute kaasaegsemate põhimõtete ja normide järgi, kusjuures tehakse juurde,-peale ja allaehitusi. Kõrvaldades ka samaaegselt ha hoone füüsilise ja moraalse vananemise. Moderniseerimine Hoone moraalse vananemise kõrvaldamine, kui ruumide ümberehitamisega hoonele ehitusnormidele vastav kvaliteeti muutmata hoone kasutusotstarvel. Renoveerimine uuendamine
Soojus füüsika: piirete soojapidavus, keskonnamõjutused hoonetele, temperatuuri muutustest tingitud koormused piiretele, piirete helipidavus, elektrivool ja valgustus, keskonna parameetrite mõõtmine. Eesmärgid · Anda arvutusmeetodid pingrte ja defromatsioonide leidmiseks · Arvutusobjektiks on tarind ehk konstruktsioon · Tarindid peavad olema: piisavalt tugevad, piisavalt jäigad, piisavalt jäigad ehk stabiilsed Tugevus tarindi võime purunemata taluda väliskoormusi ja temperatuuri muutusi Jäikus tarindi võime avaldada vastupanu deformeerimisel välismüjude toimel Stabiilsus võime säilitada (välismõjude mõjutamisel) esialgset tasakaalu. Koormused Tarindile mõjuvad väliskoormused · Alalised koormused · Ajutised koormused · Staatilised koormused · Dünaamilised koormused
katuslae lisasoojustuse paksus on ainult 20 cm. Passiivmajade vastavad arvud välisseinte puhul olenevalt põhimaterjalist on 30-40 cm ning katuslagedes 60-70 cm lisasoojustust. Mis on passivenergiamaja? SPU Isolatsioonimaterjalide abil teostatud madal- ja isegi passiivenergiatarindid ei pruugi tavaehitiste tarinditega võrreldes paksemad olla, mis tähendab suurt kokkuhoidu nii materjali- kui ka töökulude osas. Paksemad tarindid tähendavad suuri lisakulutusi karkassimaterjalidele, soklile, välisviimistlusele ja katusekattematerjalidele. Samuti ei tule "punkri"-stiilis seintest ja katustest loobumine passiivmajadele arhitektuuriliselt kahjuks, sest õhemad tarindid jätavad arhitektile rohkem mänguruumi ei saa ju öelda, et maja välimus energiatõhusa ehitamise korral tähtsusetu oleks. Näiteks 150 m2 passiivenergiamajas võimaldab SPU Isolatsioonimaterjalide kasutamine vabastada koguni 10 m2 brutopindala. (Kui
Olen valinud see teema oma essee teemaks, sest ise tegelen erinevatega projektidega ehitiste projekteerimise valdkonnas ning mul on tihti huvitav olnud, mis nõuded peavad täitma minu poolt projekteeritud kandvad tarindid. Vaadeldes EN- standardid täpsemalt tekib mul huvi, miks on erinevate olukordade jaoks erinavad parameetrid ja tegurid olemas ning kust tekivad need arvud, kas katsetest võetud, statistikast kokkuvõetud või standardi autorite kogemusest tekinud. Oma essees mina arutlen oma töökogemuse järgi selle üle, mis on projekteeritava raudbetoonelemendi ehk konstruktsiooni nõuded. Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine on täpselt sätestatud
Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad nõlvad, , pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud Planeerimis- ja projekteerimistasandid Maanteevõrgu planeerimisel ja maanteede projekteerimisel tuleb lähtuda teeseaduse, planeerimis- ja ehitusseaduse ning teiste õigusaktide sätetest, tagades võimalikult paljude ühiskonnaliikmete huvisid arvestavad tingimused keskkonna kujundamiseks, selle kestvaks ja säästvaks arenguks, maakasutuseks ning sotsiaal-majandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks.
· raudbetoonseinad- soojustatud või soojustamata monteeritavad seinad · freespalk seinad- freesitud ümarpalkidest seinad · rõhtpalk seinad- ümarpalkidest tahutud või tahumata poolseinad, horisontaalse asetusega · püstpalk seinad- puitmaterjalist sõrestikkarkass seinad · sõrestikseinad- sõrestikkarkass seinad · massiivsüsteemis seinad- välisseinad kannavad koormisi ja on soojapiirdeks · skeletsüsteemis seinad- hoone koormisi kannavad tarindid, seinad on soojapiirdeks · tugiseinad- töötavad riiglitena või elimineeritavad katusekonstruktsioonide koormisi · landsein- laudadest kattega sein · pruss-sein- rõhtprussidest sein · seina post- seina konstruktiivne element post · vöölaud- toolvärgi konstruktiivne element · kaldtugi- sõrestikseina toolvärgi konstruktiivne element · seinaraam- moodustub konstruktiivsetest elementidest postid, vööd, pärlinid
· Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas. nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi. · Kvotatiivi tunnus on vat, nt söövat, vaatavat · Kaudsel kõneviisil on kaks aega olevik ja üldminevik. o Olevik: nägevat, rääkivat. o Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud. Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on enamasti vaid üks aeg. · Verbi pidama kindla kõneviisi lihtmineviku vorm, eitavas kõnes ka kaudse kõneviisi oleviku vorm koos põhiverbi ma-tegevusnimega (tarind väljendab ainult olevikku). nt Nüüd pidi ka meil ruumis suitsetamist lubatama. Mina ei pidavat oskama naelagi seina lüüa. · Kindla kõneviisi enneminevik, kui see esineb lihtmineviku ajalises plaanis.
- seletuskirjast - muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris - esitatav projekt koosneb minimaalselt: - asendiplaanist - hoone plaanid, vaated ja lõiked Ehitusprojekti osad Hoone ehitusprojekti staadiumid on põhjalikult väljatoodud EVS 811:2002 -s. Ehitusprojekt sisaldab üldjuhul järgmisi osasid: - Asendiplaan - Arhitektuur - Sisearhitektuur - Tarindid (konstruktsioonid) - Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon - Veevarustus ja kanalisatsioon - Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Ehitusprojekti staadiumid Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,...) võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: · Eskiisprojekt · Eelprojekt · Põhiprojekt · Tööprojekt · (Teostusjoonised) Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa: 1. E e l p r o j e k t (eelkava, skits, vise)
VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste eg...
4)Plaatvundamendid Hüdroisolatsioon Kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Hüdroisolatsioon peab olema: · Pidev ja veetihe · Mehaaniliselt tugev pinnase staatilise surve ja dünaamilise liikumise suhtes · Mehaaniliselt tugev hüdroisolatsiooni katvate materjalide suhtes · Vastupidav keemiliselt agressiivse vee suhtes · Keemiliselt püsiv teiste kasutatavate ehitusmaterjalide suhtes · Vastupidav temperatuurimuutustele Pinnases või tarindid paikneva hüdroisolatsiooni tööiga ei tohi olla ehitise tööeast lühem. Kolm liiki: · Rõhulist vett takistavä · Rõhuvaba vett takistav · Niiskust takistav Jagunevad paigalduse järgi: · Võõpisolatsioonid - kummibituumen-emulsioonid ja polümeersed katted · Krohvisolasioonid - veekindlad krohvisegud · Rullmaterjalist membraanid - kummibituumenil baseeruvad rullmaterjalid, bentoniitmatid, reljeefse kõrgtihendusega polüetüleenkatted
kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Tulekahju ja selle ohu vältimine Ehitise süttimise, ehitises suitsu ja tule tekkimise ning leviku (edaspidi tulekahju) ja tulekahjuohu vältimiseks arvestatakse ehitise ehitamise ja kasutamise korral tulekahju võimalikkust, kusjuures võetakse arvesse nii ehitises kui ka ehitisest väljaspool olevad mõjud, sealhulgas ehitises paiknevatest kütteseadmetest ja suitsulõõridest tingitud tulekahju- ja
keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded
–tehnovõrkude paigutus. Vertikaalplaneerimisjoonis •Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse juhul, kui sõidutee ja selle serva kõrgused ei selgu asendiplaanilt, piki- ja ristprofiilidelt piisava täpsusega. Vertikaalplaneerimisjoonitäpsusega. Vertikaalplaneerimisjoonis koostatakse ristmike ja muude keerukamate lahenduste kohta tavaliselt mõõtkavas 1:500. Rajatiste lõiked •Lõigetele tuleb märkida: –rajatise osad ja tarindid ning nendes olevad avad ja rajatise eenduvad osad; –olemasolevad ja kavandatavad kõrgusmärgid, rajatise vahetus läheduses paiknevad muud tarindid, rajatise osade ja tarindite kõrgusmärgid; –sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jt.
keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. 6 Nõuanded
kohta. 2. Alaline tuletöö koht (1) Alaline tuletöö koht on spetsiaalselt tuletöö tegemiseks projekteeritud või kohandatud koht, mis on piirdega eraldatud ja kaitstud kõrvalisest ruumist, ehitisest või maa-alast selliselt, et tuletöid on võimalik teha ohutult ning tule levik väljapoole alalist tuletöö kohta on takistatud. (2) Alaline tuletöö koht vastab vähemalt järgmistele tingimustele: 1) tuletöö koha tarindid ja piirded on kas mittepõlevast materjalist või kaitstud süttimise eest; 2) tuletöö koha sisustus ei ole põlevast materjalist; 3) tuletöö kohas ei hoita ega töödelda põlevmaterjali; 4) tuletöö koht on tulekindlalt eraldatud ruumist, kus hoitakse põlevmaterjale või kus toimub tegevus, millega võib kaasneda tule- või plahvatusoht. 3. Tuletöö koha ettevalmistamine (1) Töödeldav osa või detail viiakse võimalusel alalisse tuletöö kohta või ohutusse
neid kasutada keeruliste keskkonnaga konstruktsioonides. Kumbki ei juhi elektrit, seega nad ei sega raadiolaineid[1;4]. Hoonete ehitus[11]: 1) keemiatööstuse infrastruktuuri elemendid, 2) elektrijaamade vundamendid, seinad, 3) ehitiste ja rajatiste seinad, laed, vundamendid. Teede- ja sillaehitus[3;11]: 1) maantee plaadid, 2) sillateki plaadid, 3) sillapiirded, 4) kaldrajatised. Sadama ehitus[11]: kaide veealused vundamendid, tarindid Raudtee ehitus[11]: 1) betoonliiprid, 2) tunnelid KOKKUVÕTE Armatuurile seatakse kõrgeid nõudmisi, mis sunnib tootjaid välja pakkuma uusi lahendusi. Üks nõudmistest on pikk eluiga, mis on hea kiudarmatuuride omadus tänu nendes sisalduvatele tehismaterjalidele. Kui terassarrusel nõutakse elueaks 50 aastat, siis kiudsarrustel ei ole kindlat arvu antud, sest nendest koosnevatest konstruktsioonidest ei ole veel eluea lõppu näidanud, aga usutakse , et see arv on kindlasti üle 50 aasta.
seadmed, o ruumide nimetused ja pindalad, o liikumispuuetega isikutele ettenähtud ruumide mõõtmed, o vaadete suunad ja lõike asukoht, o tuletõkkesektsioonide piirid ja evakuatsiooniteed; Lõige mõõtkavas M1:50 või 1:100. Lõige teha avade (uks, aken) juurest. Lõikel esitatakse näidatakse lõikesse jäävad vertikaalsed ja horisontaalsed ehitise osad. Lõikele peab olema märgitud: o tarindid ning nendes olevad avad ja ehitise eenduvad osad, o põhilised kõrgusmärgid (maapind, põrand, lagi, katuse räästas, parapet ja katuse hari, sokkel, avade (uksed aknad) alla ja peale, fassaadi- ja katusepinna lõikepunktid, korsten, aknalaud, kaitsepiirded), ruumide ja evakuatsioonikoridoride vaba kõrgus, eenduvate osade alused ning sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus jne.;
leida nende kolme maja erinevused. 2. PASSIIVMAJA Passiivmaja on hoone, mille energiatarvidus on vaid kümnendik tavalise uue maja energia vajadusest ning kus tänu madalatele küttekuludele on aktiivsetest küttesüsteemist võimalik loobuda. Passiivmaja tähendab vaba soojuse (päikese, hoone, kodumasinate ja inimeste soojuse) maksimaalset ärakasutamist. Energiasäästlikud komponendid on väga hästi isoleeritud hoone tarindid, väljamineva soojuse taaskasutamine ning talvisel perioodil päikesekiirguse kasutamine. Passiivmaja vajab kütmiseks ja jahutamiseks 80% vähem energiat kui teised tavapärastele standarditele vastavad uue hooned ja 90% vähem kui ülejäänud hooned. Passiivmaja ehitamise olulisimaks eesmärgiks on säästa end tulevikus kõrgete küttearvete eest. Passiivmaja madal kütte- kui ka tarbeenergia kulu ning sellest saadav majanduslik kasu saavutatakse professionaalse projekteerimise abil.
väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm; Lodža: on põhigabariidi sisse jääv, kuid välispiiretest väljaspool olev avatud platvorm; Ärkel (erker): hoone gabariidist väljaulatuv ja seintega ümbritsetud ruumi osa, katusest eenduv aken; Fassaad: välisseina väliskülg. 6 3 Vahelagi Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: jaotavad hooned korrusteks, võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, ööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele Kandev osa + põranda konstr. + lae konstruktsioon Pööningu vahelagi: pööningu ja viimase korruse vaheline tarind; Keldrivahelagi: keldri ja I korruse vaheline vahelagi. 7
Käibevara vara, mida kasutatakse suhteliselt lühikese aja jooksul (tavaliselt kuni ühe aasta jooksul. Käibevara maksumus kantakse valmistoodangu omahinnale täies ulatuse ja füüsiline kuju muutub töötlemise tulemusel. Käibevara koosseis: Laovarud, eelolevate perioodide kulud, valmistoodang laos, sularaha kassas ja pangakontol ning väärtpaberid, tellijate debitoorse võlgnevuse kohustused, lõpetamata toodang, laovarud ) kütus, materjalid, tarindid). 54. Varu mõiste ehituses. Varud ehitus on tooraine ja materjal, 3. Varu viibivate kaupade katteks. lõpetamata toodang, valmistoodang, Tasutakse varem; kui kaubad jõavad müügiks ostetud kaubad, ettemaksed kohale. tarnijatele. 4. Valmendusvaru materjalide eelnev 1. Materjalide jooksva laovaru rahalise ettevalmistamine, komplekteerimine,
Kuna külmaveetorud higistavad ja võivad isegi tilkuda. 5. Kui pikk on pidevalt töötavate tehnoseadmeteta hoone sisevõrgu hoolduse intervall? 1-2 korda aastas või korra aastas vastavalt süsteemi üldisele seisukorrale ja sellejärgselt leitud puuduste kõrvaldamisele. 6. Nimetada lekkeohtlikumad kohad veevarustuse süsteemis? Keevisühendused, torude seintes ja lagedest läbimineku kohad, samuti põrandasse paigutatud torustikud(tarindid niiskuvad) 7. Miks on sisemise sademetevee ärajuhtimisega hooneväljund tavaliselt varustatud sifooniga? Jahutava õhutõmbluse vältimiseks 8. Millega tuleb varustada sademetevee sokliväljund langemiskoht? Vettpidav ja küllaldase pikkusega voolurenn, samuti sifooni olemasolu peab olema tagatud. 9. Mis on hoonete sisevõrgu hoolduse peamiseks mureks? Ummistuste kõrvaldamine 10. Mis on ruumidesse tungiva ebameeldiva kanalisatsioonileha võimalikud
Maast väljas - 30 cm. Tavaliselt aga 50 cm ning ümber maja tõstetakse pinnas kõrgemale (antakse kalle, et vesi seinast eemale juhtida). I korruse põrand asub vundamendi pealispinnast 3 cm kõrgusel (postvundamendi puhul). 12. Hoone sokli soojustamine, sokli väliskihi soovitatavad materjalid Soojustamine Soojapidavus peab olema R0 2,0 m2K/W Kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis peab soojapidavus olema R0 3,57 m2K/W Soojustusmaterjalid Maapealsed ja maa-alused tarindid eraldatakse kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga kahekordne bituumenvõõp, defon, jafoplast jne. Sokkel tuleb kujundada nii, et maapinnalt üles pritsiv vesi ja lumekihi sulamine ei kahjustaks välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist maakivi, paekivi, graniit, marmor, betoonkivi- ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi
kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel
kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg 66 · tuleleviku kiirus pinnal jne. Teras ei põle, ei sütti, kuid teras kaotab oma tugevuse temperatuuri tõusmisel
27 RT 14-10675. Betooni suhtelise niiskuse mõõtmine. (1998) 5 lk Komposiitkarkass Komposiittarind kujutab erinevatest materjalidest koosnevate elementide kompleksi, kus nende materjalide koostööd kasutatakse tarindi jäikuse ja kandevõime suurendamiseks nii, et eri materjalidest osad ei muutu üksteise suhtes domineerivaks. Tavaliselt on sellised tarindid koostatud nii, et iga materjal töötab just temale soodsamal ja otstarbekamal viisil. Levinuim on terase ja betooni komposiittarind, aga kombineerida saab ka puitu ja betooni. 28 14 Komposiitpostid Terasosa on (osaliselt või täielikult) betooni sees ehk terasprofiiliga armeeritud betoonpost,
· Ehituskulude liigitamise aluseks on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui kulurühmadeks. · Iga rühm võib jaguneda omakorda kümneks alamrühmaks; · Igal madalam tasemel pikeneb kulurühma kood ( tunnus) ühe numbrikoha võrra; · Kõrgemal tasandil olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasandite kulurühmi; · Ehituskulude pearühmade hulgas on kolm sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid: pearühm 0 (tellija kulud), pearühm 8 (ehitusplatsi korralduskulud) ja pearühm 9 (ehitusplatsi üldkulud). · Liigiti igal tasemel on 0 ja 9 lõppevad koodid reserveeritud järgmiselt:0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid (näiteks kood 30 kandetarindid) ja 9- lõpulised koodid on reserveeritud unikaalsetele töödele, nt kood 29 unikaalsed alused ja vundamendid. 5.1 Mis on mahuarvutus?
kompetents Keskkonnatingimused Püügiaeg, püügitsoon (püügivõimsus) (nähtavus, hüdrodünaamilised väljad jne.) SAAK Qlik u 3 6. Kalapüünised, kui insenerlikud tarindid A) Kalapüünised on samuti insenerlikud tarindid, kuid erinevalt näiteks tsiviilehitusllikest tarinditest on kalapüüniste näol tegemist painduvate tarinditega. Umbes 90 % kogu maailmas kasutatavatest püünistest on valmistatud painduvast ja ka venivast võrgulinast. Mehaaniline erisus. B) Teiseks kalapüüniste erisuseks on, et nende kasutamine on seotud elusobjektide (kalade jt. mereorganismide) püügiga. Nii kalapüüniste konstruktsioon kui ka kalapüük
232 Betoontarindid Armeeritud betoonpõrandad paksusega 100 mm, võrk 6- 345,0 m2 150/150, betooni klass C20/25; B25 + Betoonipump 236 Sooja-hüdroisolatsioon Ehituspaber 375,0 m2 Vahtpolüstürool EPS-120, 100 mm 375,0 m2 3 KANDETARINDID 32 Kandvad- ja välisseinad 321 Monoliitsest betoonist tarindid Monoliitsest raudbetoonist tugiseinte ehitamine, betooni mark 59,0 m3 C30/37, külma- ja veekindlus Monoliitsest raudbetoonist tugiseinte ehitamine, betooni mark 31,0 m3 C30/37, külmakindlus 322 Monteeritavast betoonist tarindid Monteeritavast raudbetoonist täisnurksed postid kõrgusega
hoonete kategooriale jne. Ehituses ei tohi kasutada materjale või ehitusdetaile, mis iseeneslikult süttivad või mille abil tuli võib plahvatuslikult levida või mille põlemisel või kuumenemisel eraldub tavalistest suitsugaasidest erinevaid mürgiseid gaase, ka neid materjale mille pinnakiht sulab ja tekkinud sulamass hakkab tilkuma või eraldab aineid, mis saavad põleda ilma õhuhapnikuta. Tuleohutuse seisukohalt jaotatakse materjalid, nendest koostatud tarindid (konstruktsioonid), tarindite pinnakihid, katusekatted ja põrandakatted klassidesse. Mingisse klassi kuuluvust määratakse katseliselt vastavate metoodikate alusel, kusjuures · määratakse põlemiskoormus MJ, · eripõlemiskoormus MJ/m², · materjali eripõlemissoojus (kütteväärtus) MJ/kg · tuleleviku kiirus pinnal jne. 4 Tulekindlus Tulekindel on kokkuleppeline mõiste selle all peetakse silmas tarindi vastupidavust
Lenderi maja Puitkorterelamute tarindid Väljavõtteid uuringust: Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga TTÜ 2011 Joonis 1.10 Varasemat, ilma tänavale avaneva välisukseta, tööliskasarmu tüüpi puitkorterelamu (vasakul). Tüüpiline 20. sajandi alguse nn
Vundamendi kõrgus maapinnast vähemalt 300mm, põranda kõrgus vundamendist 500 mm. 12. Hoone sokli soojustamine, sokli väliskihi soovitatavad materjalid Soojustamine Soojapidavus peab olema R0 2,0 m2K/W Kui soklikorrusel on köetavad ruumid, siis peab soojapidavus olema R0 3,57 m2K/W Keldriga hoones tuleb kelder väljastpoolt soojustada. Keldrita hoonel tuleks väljaulatuv osa soojustada väljastpoolt. Kasutada tuleks vahtpolüsterooli. Soojustusmaterjalid Maapealsed ja maa-alused tarindid eraldatakse kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga kahekordne bituumenvõõp, defon, jafoplast jne. Sokkel tuleb kujundada nii, et maapinnalt üles pritsiv vesi ja lumekihi sulamine ei kahjustaks välisseina. Katta hüdroisolatsioonikihiga. Sokkel ehitatakse ilmastikukindlast materjalist maakivi, paekivi, graniit, marmor, betoonkivi- ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk
tulekindlust, tervise ja keskonnakaitse, majanuslikus, nägusus. 25. Millest sõltub hoone kestvus ja millal loetakse tööiga lõppenuks? Igale hoonele nähakse ette teatud kestvus, mis sõltub suurel määral ehitusmaterjalide omadustest ja tööde kvaliteedist, samuti võib vaadelda ka hoone moraalset kulumist. Tähtsamad ehitusmaterjalide omadused, milledest sõltub hoone kestvus on: - tugevus - külmakindlus - korrosioonikindlus - keemiline püsivus - tulekindlus. Ehitised, tarindid ja ehituses kasutatavad tooted jagatakse kavabdatava tööea järgi klassideks järgmiselt (EVS 15.1 "Ehitiste tööiga"): C vähemalt 100 a D vähemalt 50 a E vähemalt 20 a F vähemalt 10 a G vähemalt 1 a Märkus: klassid A ja B on reserveeritud üle 100 a kavandatava tööea tarvis. Ehitise, tarindi või toote tööiga loetakse lõppenuks, kui objekt tuleb: remontida tugevdada asendada 26. Milliseid tulepüsivusnõudeid tuleb tagada projekteerimisega?
3 · nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kanda kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi; · ükski mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei muudaks hoonet ega tarindit selle tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse, deformatsioonide, töökindluse, esteetilistest või mõnest muust aspektist; tarindid tuleb projekteerida nii, et ükski ilmastiku- ja mehaanilistest mõjudest ega nende koosmõju, samuti muud võimalikud mõjud ei muudaks hoonet või tarindit tema tööea jooksul töökõlbmatuks kas tugevuse, deformatsioonide, esteetilistest või muudest aspektidest; - Hoonete tööiga Hoone või tema osade tööiga ei või olla väiksem hoone kasutuseast, v.a. ventilatsioonisüsteemid, soojaveetorustikud, müüritud tulekolded viimastele
Pingutusmastid tuleb kontrollida EEE-s sätestatud paigaldustingimuste suhtes. Vajadusel tuleb mastielemente tugevdada või ette näha ajutisi tõmmitsaid või tugesid. EEE sätestab lisanõuded ristumis-, s.h suurüleviikude mastidele. Üle 1000 V õhuliinide mastid tuleb kontrollida mitmesuguste paigaldus- koormuste suhtes (sõltuvalt paigaldusviisist) − sätestatud EEE-s. 110 kV ja kõrgema pingega mastidel tuleb ette näha tarindid paigaldus-, hoolde- ja remonditöödeks − vt EEE. Arvestada tuleb juurdepääsu vaja- dust juhtmeid mööda visangus olevaile tarvikutele (nt distantshoidikutele või nähtavusmärgistele). ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 46 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 4.6 MASTIDE KONSTRUKTIIVNE KUJUNDUS: TÜÜBID JA KASUTUS
1) alaline - kui tuletööd tehakse tuletöö tegemiseks projekteeritud ja ehitatud hoones või ruumis, muu otstarbega ruumist piirdega eraldatud tuleohutusnõuetele vastavas ruumis või lahtisel märgistatud platsil; 2) ajutine - kui tuletööd tehakse väljaspool alalist tuletöö kohta. Alaline tuletöö koht peab vastama järgmistele nõuetele: 1) ruumi piirdetarindid või ruumiosa piirded (ekraanid või kilbid) peavad olema mittepõlevast materjalist. Põlevmaterjalist tarindid peavad olema süttimise eest kaitstud mittepõleva pinnakihi või materjaliga; 2) ruumi või piiretega eraldatud ruumiosa sisustus peab olema mittepõlevast materjalist; 3) ruumis ei tohi töödelda ega hoida mis tahes põlevmaterjali; 4) ruum peab tule- või plahvatusohtlikust ruumist olema eraldatud tuletõkkeseinaga. Ühendus nende ruumide vahel peab olema rajatud läbi lüüstamburi; 5) tuletöö kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg laenguga kantavat tulekustutit.
· Ehituskulude liigitamise aluseks on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui kulurühmadeks. · Iga rühm võib jaguneda omakorda kümneks alamrühmaks; · Igal madalam tasemel pikeneb kulurühma kood ( tunnus) ühe numbrikoha võrra; · Kõrgemal tasandil olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasandite kulurühmi; · Ehituskulude pearühmade hulgas on kolm sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid: pearühm 0 (tellija kulud), pearühm 8 (ehitusplatsi korralduskulud) ja pearühm 9 (ehitusplatsi üldkulud). · Liigiti igal tasemel on 0 ja 9 lõppevad koodid reserveeritud järgmiselt:0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid (näiteks kood 30 kandetarindid) ja 9-lõpulised koodid on reserveeritud unikaalsetele töödele, nt kood 29 unikaalsed alused ja vundamendid. 5.MAHUARVUTUS 5.1.Mis on mahuarvutus?
Sisekliimaga seonduvad mitmed inimese heaolu mõjutavad parameetrid, nagu näiteks: Soojuslik sisekliima Niiskusreziim õhus Õhu kvaliteet (inimese organismi mõjutav õhu gaasiline koostis, saasteainete sisaldus) Õhu puhtus (teatud protsesse mõjutav või kahjustav õhus sisalduvate ainete hulk) Jt. Sisekliimat mõjutavad Väliskliima Hoone kujundus ja tarindid Hoone kasutus Välispiirete ja külmasildade soojusjuhtivus Sisekliimat tagav K-V-J süsteem 29 ... SOOJUSLIK SISEKLIIMA sõltub: 1. Siseõhu temperatuur 2. Välisõhu temperatuur 3. Operatiivne temperatuur* 4. Temperatuuride vahe 5. Pindade (lagi,seinad, põrandad, aknaraamid, klaasid jne) temperatuurid 6. Siseõhu niiskus 7
· Üldnõuded: 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse 3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem · Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid, mis on ette nähtud 13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel? · maantee klassi, · teekatendi tüüpi, · mulde kõrgust ( süvendi sügavust ), · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, geoloogilis- hüdrogeoloogilisi tingimusi, · muldkeha ehituseks kasutatavate pinnaste omadusi, niiskusmäära, · vaadeldavas paikkonnas mullete ehitamisel ja ekspluateerimisel saadud varasemaid kogemusi.
17. Kuidas moodustatakse kulurühmad Ehituskulude liigitamise aluseks on kümnendsüsteemil põhinev hierarhia nii pea-, põhi- kui ka kulurühmadeks. Iga rühm võib jaguneda omakorda kümneks alarühmaks. Igal madalamal tasemel pikeneb kulurühma kood (tunnus) ühe numbrikoha võrra; kõrgemal tasemel olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasemete kulurühmi. Pearühmade hulgas on 3 sellist, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid (0 tellija kulud, 8 eh platsi korralduskulud, 0 eh platsi üldkulud). Igal tasemel: 0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid ja 9- lõpulised unikaalseid töid. X pearühmmax 10, sisald kuni 10 põhirühma XX põhirühm kuni 10 kulurühma XXX kulurühm koodiga XX0 kuni XX9 , kus XX on kõrgemate tasandite tunnused. 18. Mis on kuluühik ja mis on mõõtühik
1. töötasu 2. materjalid (mat, det, konstr + transp ja laokulud) 3. ehitusmasinad Süsteem, kus eristab: 1) tööjõud 2) ehitusmaterjalid 3) ehitusmasinad Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ ehituskulude Liigit. Juhend) EVS 665: 1996 ehitusteabe väljaanne ET-1 0208-0258 100 krunt 200 ettevalmistus ja hõlve 300 hoone ehitustööd ja tarindid 400 hoone tehnoseadmed 500 hoone välisrajatised 600 sisustus ja kunstiteosed 700 eh. kõrvalkulu Jaotuvad veel: 310 eh. süvend, 340 sisesuvad; 390 tarindite muud eh. meetmed; 341 kandvad siseseinad; 346 sisemised kandeseinad; 347 muud. ELJ koostamise eesmärk:
ooteplatvorm, trammitee ühe/kahesuunaline, trammi/bussi ühe/kahesuunaline, bussitasku. 11) Muldkehale esitatavad nõuded 1) pikaajalisus, püsivus ja stabiilsus 2) tagab liiklusohutuse 3) peab sobima ümbritsevasse keskkonda 4) lihte, tuisuohtu 12) Muldkeha elemendid, skeem mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad, pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või kaitserajatised ja tarindid,mis on ette nähtud 13) Mida tuleb arvestada muldkeha ehitusel? · maantee klassi, · teekatendi tüüpi, · mulde kõrgust ( süvendi sügavust ), · piirkonna loodustingimusi, klimaatilisi, geoloogilis-hüdrogeoloogilisi tingimusi, · muldkeha ehituseks kasutatavate pinnaste omadusi, niiskusmäära, · vaadeldavas paikkonnas mullete ehitamisel ja ekspluateerimisel saadud varasemaid kogemusi. 14) Niiskuspaikkonnatüübid ja üldine iseloomustus vt maaparandussüsteemi
6. AJAGRAAFIK JA MAKSEGRAAFIK Tabel 2: Ajagraafik [5] Ajagraafik Jrk nr Nimetus Tähtaeg 1 Välisrajatised 01.03.15 - 30.11.15 2 Alused ja vundamendid 08.03.15 - 14.05.15 3 Kandetarindid 15.06.15 - 17.08.15 4 Fassaadi elemendid ja katus 17.08.15 - 28.09.15 5 Ruumi tarindid ja pinnakatted 18.09.15 - 07.10.15 6 Tehnoseadmed 07.10.15 -15.11.15 7 Ehitusplatsi korraldus ja üldkulud 16.11.15 - 30.11.15 Tabel 3: Maksegraafik [5] Akti nr Akti kuupäev Maksetähtaeg Summa km-ta Summa km-ga Arve 1 14.05.15 21.05.2015 55584,04 66700,84 Arve 2 17.08.15 24.08.2015 134507,99 161409,60
ametkondlikele ohutusnõuetele, normidele ja eeskirjadele kehtivad järgmised kokkulepitud ohutusnõuded, mille järgimine on kohustuslik. PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON Ettevõtted jaotatakse olenevalt tootmismahult järgmiselt: klass tootmismaht m³/ aastas ühes kindlustuskohas I üle 100 000 II 40 000 – 100 000 III alla 40 000 OHUTUSNÕUDED EHITUSLIK TULEOHUTUS Kandetarindite tulepüsivus ja tuletõkkesektsioonide moodustamine Ehitise tarindid peavad vastama vähemalt TP2 (tuldtakistav) tulepüsivusklassi nõuetele kui kohaldatavad tuleohutusnõuded ei eelda kuulumist TP1 (tulepüsiv) tulepüsivusklassi. Tulepüsivusklassi TP2 kuuluvate ehitiste kandetarindite tulepüsivusaeg peab vastama klassi R30 nõuetele. Kandetarindite ehitusmaterjalina võib kasutada raudbetooni ja liimpuitu. Usaldusväärsel viisil arvutatud kandetarindite nõutud tulepüsivuse
243 Vaivundament 85 tk 3,5 235,1 60 45,5 28951 3 KANDETARINDID 544728 32 Kandvad ja välisseinad 335477 322 Monteeritavast betoonist tarindid 3221 Monteeritav betoon paneel 180mm 962 m2 1,1 14,66 14,76 28303 3222 Sandwich-paneel 380mm 207 m2 1,3 186 16,9 42001 7
232 Betoontarindid Betoonpõrandad betoonist C20/25 pumbaga 772,9 m2 236 Sooja- ja hüdroisolatsioon Filterkangas 772,9 m2 Aurutõke 772,9 m2 vahtpolüstürool 100F 2x50mm(põrand pinnasel) paigaldusega 772,9 m2 3 KANDETARINDID 32 Kandvad ja välisseinad 322 Monteeritavast betoonist tarindid R/B postid(34tk., 0,3x0,3) 29,619 m3 R/B postide montaaz 29,6 m3 15 Tabeli 4 järg Kood Nimetus Maht Ühik Monteeritavad siseseinapaneelid/tõsted autokraanaga 161,9 m2 324 Müüritised
AutoCAD Architecture 2011 6.3. Tehnilised lähteandmed Ehitise planeeritav eluiga 50 aastat. Ehitusgeodeetilisi uuringuid ei ole teostatud. Projekteeritava ehitise mõjud keskkonnale on ainult ehitustegevusest tulenevad. Eramule on ette nähtud vesi-põrandaküte. Vesi ja kanalisatsioon on seotud linna ühistrassidega. 6.4. Tarinditele mõjuvad koormused Kandetarinditele ja sõlmedele mõjuvad jõud ja koormused arvutatakse põhiprojekti vastavas osas. Kõik sõlmed ja tarindid ehitada vastavalt materjalitootjate juhenditele ja ehituse hea tava kohaselt. Kandetarinditele mõjuvate koormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS- EN 1991-1-1:2002 . Omakaalukoormuste normväärtused on määratud vastavalt standardile EVS-EN 1991- 1-1:2002. Lumekoormuse normväärtus on määratud vastavalt projekteerimisnormile EPN-ENV 1.2.5, võttes lumekoormuse baasväärtuseks maapinnal sk = 1.5 kN/m2.
TEGEMISEKS. AITAB SELGITADA JA TÄPSUSTADA OMANIKU IDEED TEOSTUSJOONISED FIKSEERIVAD TARINDITE JA TEHNOSÜSTEEMIDE ERINEVUSED PROJEKTIST. TEOSTUSJOONISED KOOSTAB EHITUSETTEVÕTJA 31 EHITUSJÄRK - ISESEISVALT KASUTUSELEVÕETAV EHITISE OSA STAADIUMITEKS JA JÄRKUDEKSS JAGAMINE MÄÄRATAKSE LEPINGUS TÜÜPILINE KAVANDI LIIGENDUS : · SELETUSKIRI · EHITISE ASENDIPLAAN · ARHITEKTUUR · SISEARHITEKTUUR · TARINDID (KONSTRUKTSIOONID) · KÜTE JA VENTILATSIOON · VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON · ELEKTRIPAIGALDIS s.h. AUTOMAATIKA JA NÕRKVOOLUSEADMED · TOOTMISTEHNOLOOGIA · EHITUSMAKSUMUS · KASUTUS- JA HOOLDUSJUHENDID SELETUSKIRI A) EHITISELE TERVIKUNA B) EHITUSELE EHITISE ELEMENTIDE JA TÖÖLIIKIDE KAUPA ( SPETSIFIKATSIOONID ). MÄÄRAB ÄRA TELLIJA KVALITEEDINÕUDED MATERJALIDELE JA TÖÖDELE 32
leks, et teha võrreldavaks erinevate firmade (omanik, ehitusettevõtja, projekteerija), erinevate eelarvestajate erineval ajal koostatud erinevate ehitusprojektide ja nende osade maksumusarvutusi on kasutusel ehituskulude liigitamise eeskiri (standard). Vastavalt eeskirjale liigitatakse kulud 7 kulugruppi, mis omakorda jaotatakse veel kahel tasandil alaliikideks: 100. Krundi omandamiskulud 200. Maaala ettevalmistamiskulud ja hõive 300. Hoone ehitustööd ja tarindid 400. Hoone tehnoseadmed 500. Krundipealsed rajatised 600. Sisustus ja kunstiteosed 700. Ehituse kõrvalkulud Näitena järgmise taseme alaliigitusest olgu vaadeldud "hoone püstituskulud". 300.Hoone ehitustööd ja tarindid 310. Süvend 320. Alused ja vundamendid 330. Välisseinad 340. Siseseinad 350. Vahelaed ja trepid 360. Katused 370. Püsisisustus 390. Hoone ehitustöödega kaasnevad tööd Järgmise ja viimase taseme alaliigituse näitena vaatame kululiiki "välisseinad": 330
XX X0 kuni X9), milles X on pearühma tunnus. Kulurühm Kulurühmad on koodiga XX0 kuni XX9, milles XX on kõrgemate XXX tasandite (pea- ja põhirühma) tunnused. Tabel 4.3. Kulude liigitamise põhimõtted Ehituskulude liigitamisel pearühmadeks, on nende hulgas kolm sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid. Tegemist on ehituskorralduslikult oluliste kulurühmadega: tellija kulud (kulupositsioon 0), ehitusplatsi korralduskulud (kulupositsioon 8) ja ehitusplatsi üldkulud (kulupositsioon 9). Ehitusplatsiga seotud kulud (kulupositsioonid 8 ja 9) sõltuvad ehitushanke- ja tööde korraldamisest ehitusplatsil, samuti ehituskestusest; tarindite kulupositsioonide (1-7) kulud sõltuvad projektlahendist ja selles esitatud kvaliteedinõuetest.
annaabi.ee 
