7 Betooni külmakaitse.............................................................................7 Lahtiraketamine....................................................................................7 Kasutatudkirjanud.................................................................................8 Sissejuhatus Betoneerimist alla +5°C nimetatakse talviseks betoneerimiseks. Külmad ilmad aeglustavad betooni tardumis-ja kivinemisreaktsiooni ja pakane võib kahjustada just valminuid betoonitud tarindeid. etooni tardumisaeg 20°C juures on keskmiselt 6 tundi. Temperatuuri langemisel 5 kraadini pikeneb tardumisaeg 13...15 tunnini, 0°C juures võib tardumine kesta juba 18...20 tundi. Temperatuuri edasise languse korral ei tarvitse betoonenam tarduda, vaid hoopiskülmub. Selleks et saaks valmistada nõuetekohaselt betoonist tarindeid, tuleb kasutada sobivaid talvisele betoonimsele ette nähtuid võtteid. Ettevalmistudtööd Pinnas peab olema ära tihendatud ja üks tasapind olema ehk sile
60M, 72M, 84M jne 17. 1)Sidumismõõde, 2)Põhimõõde, 3)Naturaal-, ehk tegelik mõõde. 18. Kandetarindid on hooneosad, mis võtavad vastu koormusi (omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi) ja kannavad need üle teistele hoone osadele või alusele. 19. Piirdetarindid on hooneosad, mis moodustavad ruume. 20. Normatiivselt 1,2 m maapinnast. 21. Kandvad, ennastkandvad, mittekandvad, rippuvad. 22. Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi hoone alusele. 23. Väikeehitis on kuni 60 m² ehitusaluse pindalaga ja kuni 5m kõrgusega ühel kinnistul asuv: 1) Ehitis, mille lei ole avalikkusele suunatud funktsioone. 2) Olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis(elekter, vesi, kanalisatsioon, side jne.). 24. Sokkel on maapinnas väljaulatuv vundamendiosa. 25. Katuslagi on kui hoonel ei ole pööninguta ja viimas korruse vahelagi on
- Kannavad koormused üle seintele ja postidele Katus - Katus on maapinnast kõrgemal asetsev hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind - Katuslagi - on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire - Katusekate pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata all olevaid tarindeid või vara - Varikatus katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast eraldatud Korrused - Korruste arv ehitise kõikide korruste arv - Hoone korruselisus - kõigi maapealsete korruste arv - Maapealkorrus korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maapinnast madalamal <1/2 ruumi kõrgust - Keldrikorrus korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust
pikkusest, seega saab töötada üsna kõrgel. See on ekskavaatorist ja buldooserist ohutum meetod, kuna masin jääb lammutatavast ehitisest kaugemale. · Lõhkamine: Lõhkamine lammutab kogu ehitise. Lõhates lammutatakse torn-ja tööstusehitisi, korstnaid ja puurtorne. Lõhkamine nõusb vägs häid kutseoskusi ja kogemusi, kuna ebaõnnestumisel tuleb osaliselt lammutatud hoone lammutamist jätkata seestpoolt käsitsi, mis toob kaasa tööohuriski. · Lõhkumine: Tarindeid lõhutakse ekskavaatori noole külge kinnitatud piikvasara või väiksema pneumoseadmega. Sell meetodil lammutatakse kõiki kivi-,tellis- ja betoontarindeid. Kui lõhutavas osas ei ole sarruseid, võib lammutada kiilumisega. Kiilumisel puuritatakse lammutatavasse tarindisse teatud vahemike järel avad, millese pandud metallkiile pingutatades murtakse tarindit. Meetod sobib väga täpselt piiritletud objektile puutuseks on suur müratase.
................. 6 5. Kasutatud kirjandus......................................................................................... 7 1. Sissejuhatus Tallinna tehnikaülikool on Eestis hinnatud ülikool, kus on võimalik omandada inseneri hariduse. Vaatamata sõnale tehnika, õpib selles koolis palju andekaid tüdrukuid. Et minu jutt oleks arusaadav, pean vajalikuks defineerida sõna insener- kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd.( Vaba entsüklopeedia, Insener) 2. Kuidas saadakse inseneriks? Et jõuda tippu ja olla oma erialal parim, tuleb läbida mitmeid samme. Tuleb omandada hariduse ja harituse, sh inseneri mõttelaadi. Omandada tuleb tehniline kõrgharidus, läbida õpivaldkonnas valitud loengukursused ja isesisvad töö ning saada vastavalt sellele ka läbimist tõendav dokument ülikoolist
vajaduste rahuldamist, energia säästlikku ja tõhusat kasutamist, sealhulgas välispiirete sooja- ja õhupidavust, põhitarindite (välissein, põrand, katus, pööningu vahelagi, vahesein) kirjeldused kihtide kaupa ja kihtide paksused; ehitise kavandatav kestvus (ehitise tööiga); tuleohutusnõuete täitmist, sh.: o hoone tuleohuklass ja hoone kasutusviis; o hoone tuleohutuse tagamise põhimõtted; o tarindeid ja kogu hoone tulepüsivust iseloomustavad näitajad; o tarindite sise- ja välispindade süttivustundlikus ja tule leviku näitajad; o hoone jagunemine tuletõkkesektsioonideks; tulemüüride ja tuletõkkesektsioone moodustavate tarindite, sealhulgas tuletõkkeuste avatäidete ning läbiviikude asukohad ja ka nende tulepüsivusajad; o evakuatsioonilahendus: sh. evakueeruvate inimeste arv, evakuatsiooniteede
Katus Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. Katuslagi on katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Varikatus on katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast seintega eraldatud. 8 4 Korrused Korruste arv: ehitise kõikide korruste arv; Hoone korruselisus: kõigi maapealsete korruste arvu; Pealmaakorrus on korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maap.st madalamal <1/2 ruumi kõrgust.
hoonetes teatud tingimustel Keelatud on TP2 2 korruseline 2 ja 3 tuleohuklassiga ning TP3 3 tuleohuklassiga hooned · Piirpindala järgi tuletõkkesektsioonide moodustamisel eraldatakse need omavahel massiivsete tuletõkkekonstruktsioonidega Piirpindala tuletõkkekonstruktsioonid · Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivused on toodud EVS 812-4:2011 tabelis 2 · Piirpindala konstruktsioon vaid A klassi ehitusmaterjal · Kasutusviiside järgi sektsioneeritud tarindeid võib arvesse võtta piirpindala järgi sektsioneerimisel juhul kui tarind vastab EVS 812-4:2011 tabel 2 antud väärtustele · Uksed, aknad jm avatäited ning tuletõkketarindit läbiva tehnosüsteemi tulepüsivuseag võib olla 50% tarindi nõutud tulepüsivusest. Kandekonstruktsioonide tulepüsivus · Määratakse vastavalt VV määrusele nr 315. · Mööndused 1 korruselistes ehitustes (sh soojusisolatsioon vähemalt A2-s1,d0 ja hoone max laius 40m):
sisalduvatest paindemomentidest on sirgjooneline epüür. Sisejõuepüüridel põhinevat Mohri int arvutamist nim. Epüüride korrutamiseks, Üheliikmelise valemiga väljenduva V.võttega on hõlpsam omavahel korrutada lihtsaid epüüre.Keerukamate puhul on eelistatavam Simpsoni valem. Lihtsamaid staatikaga määramatuid konstruktsioone Kui tundmatute suuruste arv ületab nende leidmiseks kasutada olevate tasakaaluvõrrandite arvu, selliseid tarindeid nim. Staatikaga määramatuteks. (2 lahendusideed: jõumeetod ja siirdemeetod) Jõumeetod Iga tarind peab olema kujukindel, seda tagavaid sidemeid nim vajalikeks.Staatikaga määramatu tarindi iseloomulikuks jooneks on lisaks vajalikele liigsidemete olemasolu. Lihtsustame arvutusskeemi ja saame põhiskeemi, selle moodustamiseks eemaldataud sidemete arvu nim staatikaga määramatuse astmeks. Rakenduspunktide siirded ei saa olle meelevaldsed: iga reaktsioon on sidemega ekvivalentne
· Kõrgemal tasandil olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasandite kulurühmi; · Ehituskulude pearühmade hulgas on kolm sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid: pearühm 0 (tellija kulud), pearühm 8 (ehitusplatsi korralduskulud) ja pearühm 9 (ehitusplatsi üldkulud). · Liigiti igal tasemel on 0 ja 9 lõppevad koodid reserveeritud järgmiselt:0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid (näiteks kood 30 kandetarindid) ja 9- lõpulised koodid on reserveeritud unikaalsetele töödele, nt kood 29 unikaalsed alused ja vundamendid. 5.1 Mis on mahuarvutus? Töömahtude arvutus on üksikute ehitustööde ja konstruktiivsete elementide koguste arvutus. Mahuarvutuste eesmärk on anda teavet projekti tööde mahtudest ja materjalivajadustest eelarve, kalenderplaani ja ressursiplaani koostamiseks. Ehituse töömahtude täpne arvutamine
kui ka välispinnal või tarindi sees). tüüp B hüdroisolatsioon saavutatakse konstruktsiooni enda omadustega (veekindel betoon, ka vuugilindid). tüüp C hüdroisolatsioon saavutatakse drenaazi süsteemiga, kusjuures süsteem peaks olema vee ärajuhtimise süsteemiga. Kõik hüdroisolatsioonimaterjalid on mittemädanevad ja veetihedad, seetõttu need suudavadki tarindeid kaitsta niiskuse ja vee eest. [1] 8 3. HÜDROISOLATSIOONI SÜSTEEMID Võimalikud hüdroisolatsiooni süsteemideks on veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil, veetihe betoon, kokku sulatatud veetihedad bituumenpaanid ning veetihedad kunstmaterjalist paanid. [3] 3.1 Veetihe tihenduskrohv Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi baasil tehtud veetihe krohv. Seda
Loeng 5 Hoonete tehnilised näitajad. Hoonete konstruktsioon ehk tarind võib jagada kaheks. Kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus Kandesein on vundamendile otse või muu elemendi kaudu toetuv hoone sein, mis kannab omakaalu, vahelagede, katuslae jm koormust.
kasutatakse valusukka. Sein valatakse u 1 meetri kõrguste kihtidena. Betoon tihendatakse vibraatoriga (läbimõõt 20 mm). 65. Pärast valamist tuleb laotavad seinad puhastada kohe betoonipritsmetest. Selleks kasutatakse karedat harja. Talvetingimuste mõju 66. Kui õõnesplokkmüüri laotakse talveolu- des, ei tohi plokid olla märjad, jäätunud ega lumised. Lume ja jää kõrvaldami- seks tuleb tarindeid soojendada. Erilist tähelepanu tuleb talveoludes pöörata betooni piisavale kivistumisele. Kui tem- peratuur langeb alla +5 °C, tuleb raken- dada meetmeid betoonivalu kaitsmi- seks ja hoolitseda tarindi soojendamise eest. Vahesein 69. Hüdroisolatsiooni peale laotatakse mör- kihtide nurgaplokid risti. Emastapp jäe-
Lammutamismeetodid - Lammutamine ekskavaatori noolele kinnitatud lõugprustiga - Seinte lammutamine traktori ja trossiga - Seinte langetamine keravasara löökidega kraana noole tross - Ehitiste lammutamine lõhkamisega - Muud lammutus meetodid (käsitsi, teemantsaagimine, veejoaga lõikamine). Ohutusnõuded lammutamisel ja demontaail - Hooneid tuleb lammutada ülalt allapoole nii, et ühe osa eemaldamine ei põhjustaks teiste osade varisemist - Tarindeid ei tohi lammutada mitmel kohakuti kõrgusjärgul või korrusel korraga, sissepääsud alumistesse ruumidesse peavad olema suletud. - Lammutusjäätmed tohib alla lasta ohutult kraanade või tõstukitega; erandina on lubatud mittetolmavaid jäätmeid kuni 3m kõrguselt alla loopida, aga ainult tööjuhataja vahetul järelvalvel - Lammutusprahti tohib korruselt eemaldada
· Kõrgemal tasandil olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasandite kulurühmi; · Ehituskulude pearühmade hulgas on kolm sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid: pearühm 0 (tellija kulud), pearühm 8 (ehitusplatsi korralduskulud) ja pearühm 9 (ehitusplatsi üldkulud). · Liigiti igal tasemel on 0 ja 9 lõppevad koodid reserveeritud järgmiselt:0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid (näiteks kood 30 kandetarindid) ja 9-lõpulised koodid on reserveeritud unikaalsetele töödele, nt kood 29 unikaalsed alused ja vundamendid. 5.MAHUARVUTUS 5.1.Mis on mahuarvutus? Pakkumuse tegemiseks on ehitajal vaja arvutada projekti töömahud ja materjali vajadus. Töömahtude arvutus on üksikute ehitustööde ja konstruktiivsete elementide koguste arvutus. Mahuarvutuste eesmärk on anda teavet projekti tööde mahtudest ja materjalivajadustest eelarve,
Gaasbetoonplokkidest vaheseinad ehitatakse maksimaalses kõrguses vastavalt juhen-dile, kasutades spetsiaalseid vaheseinaplaate. Vaheseina ja lae vahele jäetakse 2 – 3 cm pilu, mis täidetakse vuugivahuga, tuletõkkeseintel tiheda kivivilla ja erivahuga. T S E M E N T B E T O O N P L O K I D Tsementbetoonplokkide tootenäidisena võiks nimetada COLUMBIA õõnesplokki, mille kasutamisel on võimalik ehitada kas monoliitimata või monoliiditud (õõned täisvalatud) tarindeid. Plokki iseloomustab suur tugevus, keskmiselt 18 Mpa, kuid eelpoolkirjeldatud plokkidega võrreldes raskem töödeldavus ja halvem heli-isolatsioonivõime. Tsementbetoon-õõnesplokkide paigaldamise iseärasused ja tehnoloogia: • täisvalamata õõntega plokkmüüritisel valatakse täis ja vertikaalarmeeritakse avade ümbrused ja vastutusrikkad suurt survetugevust nõudvad kohad;
alarõhku, tuleb eelistada mehaanilise väljatõmbega ventilatsioonisüsteemi (vt joonis 7). Kasutatud allikas "Radooniohutu elamu", Ph.D. Endel Jõgioja, Tallinn 2004 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk. Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada. Liialt intensiivne põrandaaluse ventileerimine võib talvekuudel põhjustada põrandaaluse külmumist. Süsteemi efektiivsust on raske prognoosida, kuna maapinna poorsus ja põranda tihedus ei ole täpselt määratavad. Õhkpadjameetod Joonisel 9 on esitatud hoonealuse ventileerimine nn õhkpadjameetodil.
pdf) 2 1 Üldmõisted Katus on maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väväliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind; Katusekate on pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara. Katusekate peab olema kinnitatud alusele nii, et aluse võimalikud liikumised, tuul või jää jää ei kahjustaks katusekatet; Kaldkatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on > 1:10; Lamekatus on katus, mille katusekatte kalle rõhtpinna suhtes on < 1:10 koos mistahes kaldega liidetega st. ka neelude kalle. Lamekatuse kalle >1:80. Kalde mää määramisel
iseloomule. Kastkestuse töötlemiseks luuakse igale seadmetüübile vastav programm, seadme draiver, mis kuulub monitori koosseisu. Struktuurprogrammeerimine Kõrgkeeles kirjutatud lühikesed programmid olid kergesti arusaadavad kui suuremahulised muutusid raskesti arusaadavaks ja mittejuhitavaks. Lahenduseks oli struktuurprogrammeerimine, näiteks: *Algol *Pascal *C Programmide konstrueerimise meetod, mis kasutab ainult hierarhiliselt korraldatud tarindeid, kusjuures igal neist on ainult üks sisendpunkt ja üks väljundpunkt. Struktuurprogrammeerimises kasutatakse ainult kolme liiki juhtimisvooge: järjestikust, tingimuslikku ja ileratiivset. Spooling batch systems Simultaneous Periperal Operations On-Line. Meetod arvutusprotsessi juhtimiseks, kus perfokaartidelt loeti ülesanded arvutisse samas tempos kuidas nad jõudsid arvutuskeskusesse. Kasutab ketast kui suurt puhvrit ja võimaldab samaaegselt
SUITSUTÕRJE Ehitistel peab olema suitsu eemaldamise võimalus. Üldjuhul eemaldatakse suitsu loomuliku tõmbega akende ja uste kaudu või katuslaes paiknevate suitsuluukide abil. Kui suitsu eemaldamine loomuliku tõmbega ei toimi rahuldavalt, peab selle asendama sundergutusega suitsueemaldusseadmega. Ruumid, pindalaga üle 1600 m2, tuleb jaotada suitsutõketega suitsutsoonideks. Suitsutõketena Võib kasutada hoone tarindeid või kuumuskindlatest ehitusmaterjalidest kardinaid (terasplekk või klaasriie). 7/8 OHUTUSNÕUDED PIKSEKAITSE Ehitised tuleb kaitsta pikse otsetabamuse, pikse sekundaarilmingu ja maapealsete metallkommunikatsioonide kaudu ehitisse siseneva või seal tekkiva elektrilise potentsiaali kuhjumise eest. Piksekaitse konstruktiivne lahendus määratakse ja rajatakse eristandardi järgi. Kuni
kõrgrõhukatelde, keemiaaparaatide jm. seadmete osade valmistamiseks kasutatakse tagikindlaid teraseid. Need on korrosioonikindlad ja taluvad kõrgel temperatuuril pikaajalist koormust. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (noolutamine temperatuuril 650 °C). Kroomterased, sisaldavad 4...14% kroomi ja kuuluvad martensiitklassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C
kõrgrõhukatelde, keemiaaparaatide jm. seadmete osade valmistamiseks kasutatakse tagikindlaid teraseid. Need on korrosioonikindlad ja taluvad kõrgel temperatuuril pikaajalist koormust. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (noolutamine temperatuuril 650 °C). Kroomterased, sisaldavad 4...14% kroomi ja kuuluvad martensiitklassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C
Joodised on kallid; · erinevaid metalle; 3. Mõnede materjalide jootmistehnoloogia on · valatud ja sepistatud detaile; kallis; · sobivalt pinnatud mittemetalle; 4. Detailide sulamistemperatuur peab olema 3. Keerukaid tarindeid sab joota samm-haaval kasutades oluliselt kõrgem, kui joodise järjest madalama sulamis-temperatuuriga joodiseid; sulamistemperatuur 4. Jootliited tavaliselt ei vaja viimistlust. Priit Põdra 4. Ainesliited 25 J tliid d kujundamine Jootliidede k j d i
seadmete osade valmistamiseks kasutatakse tagikindlaid teraseid. Need on korrosioonikindlad ja taluvad kõrgel temperatuuril pikaajalist koormust. Keevitamisel on neil terastel kalduvus moodustada kuumpragusid. Keevitatakse vastupolaarse alalisvooluga. Sisepinged kõrvaldatakse pärast keevitamist termotöötlusega (noolutamine temperatuuril 650 °C). Kroomterased, sisaldavad 4...14% kroomi ja kuuluvad martensiitklassi. Neist valmistatakse kõrgtugevaid tarindeid (Naftatöötlusaparatuur) töötamiseks agressiivses keskkonnas. Kroomteraste hulka kuuluvad ka GOST standardi järgi terased 15X28 ja 1X17JU5, mis sisaldavad 18...30% kroomi ja kuuluvad ferriitklassi. Need terased on roostekindlad ja seda ka kõrgel temperatuuril. Kroomteraste keevitatavust halvendab kalduvus õhus karastuda ja moodustada martensiitstruktuuri ning terade kasv soojusmõju piirkonnas. Keevitamiseks tuleb kroomteraseid eelkuumutada temperatuurini 200...400°C.
Tabel 4.4. Ehituskulude pea- ja põhirühmade koondtabel EVS 885:2005 järgi Liigiti järgmisel tasandil täieneb positsiooni kood lisanumbriga, samas peab kasutamisel kinni pidama liigiti kui terviku ülesehituse põhimõtetest – kulupositsioonide põhinimetusi ja nende sisu ei tohi meelevaldselt muuta. Ehituskulude liigiti igal madalamal tasandil on numbriga 0 ja 9 lõppevad numbrikombinatsioonid reserveeritud järgmiselt: 0 - lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid: nt kood 20 – vundamendid eritlemata 9 - lõpulised koodid on reserveeritud projektist tulenevatele erivajadustele, mida ei saa seostada muude tarinditega: nt kood 29 – unikaalsed alused ja vundamendid Selline liigituspõhimõte võimaldab süsteemselt kirjeldada mistahes projekti eripärast tulenevaid kulusid. 2 ALUSED JA VUNDAMENDID Seina-, posti- ja alusmüüride taldmikud ning
*Insenerimehaanika - aines õpitu aluseks kõigi insener-tehniliste distsipliinide (tugevusõpetus, masinamehaanika, masinate konstrueerimise alused, ehitusmehaanika jne) käsitlemisel ja omandamisel. Insenerimehaanikas käsitleme teoreetilist mehaanikat. *Mehaanika tuleb vanakreeka keelest ja tähendab" masinate ehitamise kunsti". *Insener ((prants. k., ladina k.) tähendab kujutlusvõime, leidlikkus ) on kõrgharidusega tehnikaspetsialist, kes kavandab, arendab, konstrueerib või kontrollib tarindeid ja tehnilisi seadmeid ning süsteeme, projekteerib ja organiseerib nende valmistamist või juhib nende tööd. 2. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI. Põhiühikud mehaanikas ([Pikkus], [Mass], [Aeg]). Lühend SI tuleneb prantsuskeelsest nimest Système International d'Unités - on mõõtühikute süsteem, kinnitati ja tunnistati eelistatud mõõtühikute süsteemiks oktoobris 1960 Pariisis toimunud Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsi otsusega. SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist
kasutusjuhend - dokument, mis sätestab, kuidas omanik või tema poolt selleks volitatud isik peab ehitist kasutama, korras hoidma ja ennistama, et see säilitaks oma tarbeomadused kavandatud kasutusea vältel; katus - maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka väliskeskkonnast eraldamata ala ülalt sademete eest kaitsev tarind. katusekate - pindtarind, millelt sajuvesi või mistahes muu sellele sattunud vesi peab ära jooksma, kahjustamata allolevaid tarindeid või vara; katuslagi - katuse ja selle all oleva ruumi ühispiire (tarind, mis on nii ruumi laeks kui ka katuseks). keskkonnatehnika - püsipaiksed (ehitisse inkorporeeritud) tehnilised vahendid (paigaldised) ehitise sise- ja väliskeskkonna kujundamiseks, näiteks elektri-, gaasi-, vee- ja soojavarustus, kanalisatsioon, tehisvalgustus jm; käidav katus - katus, millel on ette nähtud inimeste viibimine muul otstarbel
d) rippuvaiks, kui nad on riputatud hoone kandekarkassi külge. Z Kui hoone kandvad seinad on asendatud postide ja talade võrguga, on tegemist karkasshoonega. Seinte materjaliks kasutatakse puitu, looduskivi, telliseid, väikeplokke, suur- plokke, suurpaneele. Seina ehitamiseks kasutatava detaili/elemendi materjali järgi liigitatakse hooned: puit-, kivi-, plokk- ja paneelhooned. Vundament Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid, ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni aga taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. Vahelaed Vahelagedeks nimetatakse hoone horisontaalseid konstruktsioone, mis jaotavad hoone korrusteks. Nende ülesandeks on vastu võtta koormusi inimestest, mööblist, seadmetest, mis paiknevad korrusel, ning kanda need üle seintele,
ka kulurühmadeks. Iga rühm võib jaguneda omakorda kümneks alarühmaks. Igal madalamal tasemel pikeneb kulurühma kood (tunnus) ühe numbrikoha võrra; kõrgemal tasemel olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasemete kulurühmi. Pearühmade hulgas on 3 sellist, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid (0 tellija kulud, 8 eh platsi korralduskulud, 0 eh platsi üldkulud). Igal tasemel: 0-lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid ja 9- lõpulised unikaalseid töid. X pearühmmax 10, sisald kuni 10 põhirühma XX põhirühm kuni 10 kulurühma XXX kulurühm koodiga XX0 kuni XX9 , kus XX on kõrgemate tasandite tunnused. 18. Mis on kuluühik ja mis on mõõtühik Kuluühik (cost unit) - töömahtude loetelus rühmitatud kuid erinevates ühikutes (m, m2, m3, tk) esitatud tööde siduskulud. Mõõtühik (unit of measurement) - mõõdetavat või hinnatavat numbrilist suurust kirjeldav
projektmõõde, mis erineb sidumismõõtmest selle poolest, et sellest on maha arvatud elementidevahelise vuugi laius. 3) Naturaal- ehk tegelik mõõde on konstruktsioonielemendi, toote või seadme tegelik mõõde. Naturaalmõõtme erinevus põhimõõtmest ei tohi ületada lubatavate hälvete piire ehk tolerantse. 30. Iseloomustage vundamendi osi ja nende funtsioone Vundamendiks nimetatakse hoone maa-aluseid tarindeid, millele toetuvad seinad või postid, ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele. Vundamendi toetuspinda nimetatakse tallaks, seda moodustavat konstruktsiooni aga taldmikuks. Maapinnast väljaulatuvat vundamendiosa nimetatakse sokliks. 31. Millised etapid eelnevad enne kui antakse ehitusluba? (iseloomustage etappe) Enne hoone ehitamist tuleb taodelda kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, kui need ei ole juba määratud detailplaneeringuga
Vt. joonis 21. Pōhjusena vōib mainida seda, et mōningad pōletatud tellised vōivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 25. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne. Tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide defektide põhjuste kindlaks tegemine ei ole harilikult lihtne. Telliskonstruktsioonide pragunemine võib olla tingitud ühest või mitmest põhjusest, kuid alati on oluline välja selgitada võimalikult täpselt kahjustuste tekkepõhjused. Kahjustusi võib jaotada: 1) seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad
Vt. joonis 21. Phjusena vib mainida seda, et mningad pletatud tellised vivad sisaldada sulfaate. Vundamentide puhul tuleb arvestada ka sulfaatsete pinnasevete olemasoluga 23. Välise kivivoodriga tellisseinte sagedamini esinevad vead Sageli ei ole tehtud projekteerimisel vajalikke arvutusi. Kasutatud on lõunamaist arhitektuuri, materjalide külmakindlus on madal, puuduvad korralikud sidemed voodri ja kandva osa vahel; kasutatud erinevatest materjalidest koosnevaid tarindeid, esinevad ebaühtlased koormused, vajumid jne. Tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide defektide põhjuste kindlaks tegemine ei ole harilikult lihtne. Telliskonstruktsioonide pragunemine võib olla tingitud ühest või mitmest põhjusest, kuid alati on oluline välja selgitada võimalikult täpselt kahjustuste tekkepõhjused. Kahjustusi võib jaotada: 1) seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod; 2) seina suutmatus vastu pidada
Sidemete (reaktsioonide) arv võrdub tasakaaluvõrrandite arvuga. Konstruktsioone, mille toereaktsioone ja sisejõude saab leida kasutades vaid tasakaalutingimusi, nimetatakse staatikaga määratavateks. Tehnikas kohtame aga palju konstruktsioone, mida ei õnnestu lahendada ainult staatika võrrandite abil. Põhjus on selles, et lahendamisel esinevate tundmatute suuruste (toereaktsioonide, sisejõudude) arv ületab nende leidmiseks kasutada olevate tasakaaluvõrrandite arvu. Kõiki selliseid tarindeid nim staatikaga määramatuteks. Iga konstruktsioon peab olema kujukindel, vastasel juhul on ta geomeetriliselt muutuv. Kujukindlust tagavaid sidemeid nimetatakse vajalikeks. Varrassüsteemile annavad jäikust näiteks liigendkolmnurgad ja jäigad sõlmed. Staatikaga määramatut konstruktsiooni iseloomustab lisaks vajalikele, liigsidemete olemasolu. Liigsidemed põhjustavad tasakaaluvõrranditega mittemääravate sidemereaktsioonide tekke.
Erinevates faasides ohutuse tagamiseks tähelepanu väärivad tarindid ja tegevus: 1. Faas: väljapääsuteed, pinnakihid, kaitsekatted, mittepõlevad ehitusmaterjalid, suitsu ja soojuse eemaldamine, 2. Faas: tuletõkkesektsioonid, kandvad tarindid, 3. Faas: kandvad tarindid. Standardtulekahju Standardtulekahju on teoreetiline, standardiga ISO 834 määratud põlemise temperatuuri ja aja reziim, mille juures katsetatakse ehitusmaterjale ja -tarindeid tule toime suhtes. Temperatuuri ja aja reziim on määratud valemiga 71: T T0 = 345 log (8t + 1), (71) milles T - põlemisruumi (katseahju) temperatuur K, T0 - katsekeha algtemperatuur K, 68 t - aeg minutites. Ülalnimetatud standardtulekahju aeg-temperatuuri seos kehtib nn tselluloosi põlemise kohta (puit, paber, tekstiilmaterjalid jne). Süsivesinike (vedelkütuste jt põlevvedelike) põlemisel on
Erinevates faasides ohutuse tagamiseks tähelepanu väärivad tarindid ja tegevus: 1. Faas: väljapääsuteed, pinnakihid, kaitsekatted, mittepõlevad ehitusmaterjalid, suitsu ja soojuse eemaldamine, 2. Faas: tuletõkkesektsioonid, kandvad tarindid, 3. Faas: kandvad tarindid. Standardtulekahju Standardtulekahju on teoreetiline, standardiga ISO 834 määratud põlemise temperatuuri ja aja reziim, mille juures katsetatakse ehitusmaterjale ja -tarindeid tule toime suhtes. Temperatuuri ja aja reziim on määratud valemiga 71: T T0 = 345 log (8t + 1), (71) milles T - põlemisruumi (katseahju) temperatuur K, T0 - katsekeha algtemperatuur K, 68 t - aeg minutites. Ülalnimetatud standardtulekahju aeg-temperatuuri seos kehtib nn tselluloosi põlemise kohta (puit, paber, tekstiilmaterjalid jne). Süsivesinike (vedelkütuste jt põlevvedelike) põlemisel on
võrreldes. Et tagada keldrikorrusel suuremat alarõhku, tuleb eelistada mehaanilise väljatõmbega ventilatsioonisüsteemi (vt joonis 7). 2 Radooniohutu elamu ehitamise üldnõuded 2.2 Hoonealune ventileerimine Alarõhumeetod Joonisel 8 on esitatud hoonealuse ventileerimise meetod, mille juures õhu väljaimemisega hoonealusest pinnasest ühest või mitmest kohast tekitatakse hoone all alarõhk. Ventilaatori võib paigaldada majast väljapoole (vt joonis 8) või keldrisse. Tarindeid läbivate torude läbiviigud ja torude ühendused tuleb hoolikalt tihendada. Torude pinnal kastevee tekkimise ohu korral tuleb torud soojustada. Liialt intensiivne põrandaaluse ventileerimine võib talvekuudel põhjustada põrandaaluse külmumist. Süsteemi efektiivsust on raske prognoosida, kuna maapinna poorsus ja põranda tihedus ei ole täpselt määratavad. Õhkpadjameetod Joonisel 9 on esitatud hoonealuse ventileerimine nn õhkpadjameetodil.
362 – muude riikide ja riikide ühenduste lippude heiskamine; 363 – firmade ja organisatsioonide lippude heiskamine. 390 - Muud heakorratööd: 6.4. Remonditööd 400 - Ehitus-, rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde tegemine - on ühekordne ja unikaalne projekti juhtimise põhine tegevuste kompleks selleks, et kas purunemisest ja/või kulumisest tulenevalt või kasutaja soovidest tulenevalt täiendatakse ja/või uuendatakse olemasolevaid tarindeid ning tehnosüsteeme üldjuhul kinnisvara kasutaja muutunud nõudmiste või vajaduste rahuldamiseks. (Uus) ehitus, ehitamine - kinnistul paiknevatele (olemasolevatele) ehitistele juurde, peale või alla ehitamine (so. ehitise laiendamine), või täiesti uute sõltumatute ehitiste püstitamine vabale ehitusalusele pinnale, mille tulemuseks on hoonete puhul hoonete ehitusmahu ja/või pindade ning ruumiprogrammi muutus koos kasutusotstarbe muutusega; üksikrajatiste puhul kaasneb nende mahu ja
Tabel 4.4. Ehituskulude pea- ja põhirühmade koondtabel EVS 885:2005 järgi Liigiti järgmisel tasandil täieneb positsiooni kood lisanumbriga, samas peab kasutamisel kinni pidama liigiti kui terviku ülesehituse põhimõtetest – kulupositsioonide põhinimetusi ja nende sisu ei tohi meelevaldselt muuta. Ehituskulude liigiti igal madalamal tasandil on numbriga 0 ja 9 lõppevad numbrikombinatsioonid reserveeritud järgmiselt: 0 - lõpulised koodid tähistavad eritlemata tarindeid: nt kood 20 – vundamendid eritlemata 9 - lõpulised koodid on reserveeritud projektist tulenevatele erivajadustele, mida ei saa seostada muude tarinditega: nt kood 29 – unikaalsed alused ja vundamendid Selline liigituspõhimõte võimaldab süsteemselt kirjeldada mistahes projekti eripärast tulenevaid kulusid. 2 ALUSED JA VUNDAMENDID Seina-, posti- ja alusmüüride taldmikud ning
Iga madalamal tasemel pikeneb kulurühma kood (tunnus) ühe numbrikoha võrra Kõrgemal tasandil olev kulurühm haarab kõiki madalamate tasandite kulurühmi Ehituskulude pearühmade hulgas on 3 sellist rühma, mis ehituslikus tähenduses ei ole tarindid (0, 8 ja 9) 73 Liigiti igal tasemel on 0 ja 9 reserveeritud järgmiselt: 0- Tähistavad eritlemata tarindeid 9- Reserveeritud unikaalsetele töödele Pearühmad: 0 Tellija kulud 1 Välisrajatised 2 Alused ja vundamendid 3 Kandetarindid 4 Fassaadielemendid ja katused 5 Ruumitarindid ja pinnakatted 6 Sisustus, inventar ja seadmed 7 Tehnosüsteemid 8 Ehitusplatsi korralduskulud 9 Ehitusplatsi üldkulud 8.4. Ehitusplatsi ja ehitusfirma üldkulud. Tooge näiteid. Ehitusplatsi üldkulusid pole võimalik siduda üksikute töödega platsil, küll aga projektiga tervikuna või selle teatud osadega
elamud) 3.1.2 Külmasilla hindamine termograafia infrapuna kaamera abil Keha, mille temperatuur on kõrgem kui absoluutne null, s.o. -273,15 C, kiirgab soojusenergiat. Termovisiooni abil mõõdetakse kehalt või esemelt kiirgunud või peegeldunud soojusenergiat ning, teades keskkonnatingimusi ja kiirgava pinna omadusi, saab arvutada selle pinna temperatuuri. Termograafia abil on võimalik ehitustehnikas teha mitmeid uuringuid ilma tarindeid avamata. Termograafia abil on võimalik eelkõige: hinnata külmasildade kriitilisust, vt. Joonis 3.1; määrata hoonepiirete pinnatemperatuuride ebaühtlust, mis viitab soojusjuhtivuse ja niiskussisalduse ebaühtlusele; hinnata erinevate pinnatemperatuuride alusel, kui palju erineb hoonepiirete soojusjuhtivus; leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust, tehes termograafilised mõõtmised normaaltingimustes ja ala- või ülerõhu tingimuses;
Termovisiooni infrapunakaameraga mõõtmine põhineb kehadelt kiirguva soojusenergia mõõtmisel. Keha, mille temperatuur on kõrgem kui absoluutne null, s.o. -273,15 C, kiirgab soojusenergiat. Termovisiooni infrapunakaamera abil mõõdetakse kehalt või esemelt kiirgunud või peegeldunud soojusenergiat ja teades keskkonnatingimusi ning kiirgava pinna omadusi, saab arvutada selle pinna temperatuuri. Termograafia abil on võimalik ehitustehnikas teha mitmeid uuringuid ilma tarindeid avamata. Termograafia abil on võimalik eelkõige: määrata hoonepiirete pinnatemperatuuride ebaühtlust, mis viitab soojusjuhtivuse ja niiskussisalduse ebaühtlusele; hinnata erinevate pinnatemperatuuride alusel, kui palju erineb hoonepiirete soojusjuhtivus; leida õhulekkekohti ja hinnata nende suurust, tehes termograafilised mõõtmised normaaltingimustes ja ala- või ülerõhu tingimuses;
annaabi.ee 
