LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
· tundmatu kvaliteediga tooted. Niisuguste toodete puhul kehtib reegel: mida enamat kaup ostjale tähendab, seda vähem on ostjad hinnatundlikud, kuivõrd kõrgem hind annab tunnistust toote kõrgemast kvaliteedist. Siinjuures tuleb arvestada, et mida kahjulikumad on madala kvaliteediga kauba omandamise tagajärjed, seda enam see efekt võimendub. · *Kogukulutuse mõju Turu-uuringud näitavad, et ostjad on seda hinnatundlikumad, mida suurem on kulutus. Mida rohkem ostja tootele kulutab, seda suuremat efekti annab hinna alandamine. 10 Näiteks suured pered kalduvad olema toidu ostmisel hinnatundlikumad, sest nad kulutavad toidule rohkem. Selle teguri arvestamisel on oluline teada, kui suured on ostja kogukulutused tootele ja kui suure osa need moodustavad tema sissetulekutest. · Jagatud kulu
· tundmatu kvaliteediga tooted. Niisuguste toodete puhul kehtib reegel: mida enamat kaup ostjale tähendab, seda vähem on ostjad hinnatundlikud, kuivõrd kõrgem hind annab tunnistust toote kõrgemast kvaliteedist. Siinjuures tuleb arvestada, et mida kahjulikumad on madala kvaliteediga kauba omandamise tagajärjed, seda enam see efekt võimendub. · *Kogukulutuse mõju Turu-uuringud näitavad, et ostjad on seda hinnatundlikumad, mida suurem on kulutus. Mida rohkem ostja tootele kulutab, seda suuremat efekti annab hinna alandamine. 10 Näiteks suured pered kalduvad olema toidu ostmisel hinnatundlikumad, sest nad kulutavad toidule rohkem. Selle teguri arvestamisel on oluline teada, kui suured on ostja kogukulutused tootele ja kui suure osa need moodustavad tema sissetulekutest. · Jagatud kulu
century England Esimene, kes väitis, et tööstusrevolutsiooni kõrval peab olema vähemalt samaoluline tarbimisrevolutsioon. Pakkus alguseks 18 sajandi Inglismaad, ühiskonnas, mis muutus paindlikumaks, kus staatus ei olnud enam nii jäik ja keskklass ehk kodanlus hakkas taotlema endale kõrgemat positsiooni võrreldes aadelkonnaga. Kaubanduse tõus tekitas uusi ärimudeleid - lepinguid. (Rousseau ,,Ühiskondlik leping" 1762). Kaubandus kolooniatega (17ks sajandiks said laevad sõita kõikidel meredel ja avastatud kõik mandrid) Merkantilistliku majanduse tõus - ekspordi teel kolooniatest tekib tõeline rikkus. Raha peab vahetama omanikku Æ uusrikkad, kes suutsid varanduslikult võistelda maaomanikega - aadliga. Valgustusajastu - autoriteet inimesele, mõistusele Æaadliseisust võis endale osta. Staatusetõusu sooviga inimestele pakuti võimalust jäljendavaks tarbimiseks (emulative
Kehakujundamine: Me kõik teeme seda, oluline on KUIDAS. Kuidas ühiskonna dominantkultuur seda aktsepteerib. Aktsepteeritud kehamuutmine: Vabatahtlik, Eestis nt juuste värvimine, piercing Indiviidi jaoks sunniviisiline, nt ümberlõikamine, mis on mõnes ühiskonnas kohustuslik *Fotol: hammaste töötlemine peitliga, et teha poisist mees Kehasotsiloogia seosed: · Indiviidile: o Üldised kohustuslikud muudatused//kultuur, religioon, keskkond ... o Vanusega seotud muudatused o Sooga seotud muudatused o Tarbimisvalikud · Ühiskonnale: o Teatud kehaga seotud muudatused kui ,,kohustus" subkultuurides, religioonis, tööstusharudes (nt moetööstus) jne o Mõju teistele sotsiaalsetele institutsioonidele: perekonnale kõik ei pruugi uute kehanormide tõttu kaaslast leida; kui keha ei muuda, siis tööd ei saa ilusad inimesed
Selline maailmavaade eraldab subjektid ja objektid, viib nad teineteisest võimalikult kaugele. 7. Marx kasutab võõrandumise mõistet kirjeldamaks mitut erinevat aspekti tarbimise juures. Millised on need aspektid? Marx (1818-1883): subjekti ja objekti dialektika peaks eeldama, et nende vastastikune suhe (inimene ja keskkond) on orgaaniline ja läbipaistev Kuna tootmisvahendid ei ole nende omad, peavad töölised muutma oma tööjõu objektiks. Töö, mis on Hegeli mõttes kõige olulisem, inimese muutusi toov jõud on nüüd kui tarbekaup. *Töö ei tähenda enam suhestumist maailmaga läbi oma vajaduste, vaid minu töö muutub abstraktseks. Ma müün tööd kui sellist. Side inimese ja tema toodetud keskkonna vahel muutub samuti ebaisikuliseks - kui mina ei tee, siis keegi ikka teeba. *Tööjõu müümine ei ole suhe võrdsete partnerite vahel. Ehkki formaalselt olen ma vaba oma tööjõudu
omaduse Ainuomane lubadus peab töötama printsiibil "kui-siis". Reklaam peab ütlema, et ostes selle kauba, saab tarbija selle ja selle spetsiifilise eelise. Lubadus peab olema selline, mida konkurendid ei suuda või ei ole taibanud pakkuda.( Bachmann, 1994:35-39) Tarbijakaitseameti tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et kiire hinnatõus ja teised majanduskeskkonna muutused sundisid inimesi mullu oma ostuharjumusi muutma ning reklaami mõjul osteti senisest vähem. Eriti vähenes reklaami mõju ostukäitumisele mitte-eestlaste seas, teatas tarbijakaitseamet. Lisaks selgus uuringust, et reklaami mõjul sooritatud ostud on muutunud läbimõeldumaks, pettumusi esines mullu vaid kolmandikul reklaami mõjul oste sooritanud inimestest.Samuti vähenes eelmisel aastal tarbimislaenude võtmine
Pole alati usaldatav On usaldusväärne Ostmise ja tarbimise alusel võib tarbijaid jagada järgmistesse tüüpidesse: majanduslik ostja – rõhutab hinna-kvaliteedi suhet, ei tunne huvi hea teeninduse suhtes; sotsiaalne ostja – suhtleb müüjaga, on lojaalne firmale; apaatne ostja – ostab ainult hädavajalikku; aktiivne ostja – on suur ostja ja kulutab selleks palju aega, ootab head teenindust; isikupärane ostja – tahab teistest erineda, ostes toote, mida teistel ei ole; eetiline ostja – eelistab kohusetundest kodumaist toodet ja toetab ostudega oma lemmikkauplust. 19 2. Motivatsioon Motiiv on liikumapanev põhjus
) b) Diffusionism 15. Milline neist printisiipidest ei ole osa Max c) Tsükliteooria Weberi bürokraatia mudelist? 11. Mida väidab Max Weber teoses "Protestantlik a) Bürokraate edutatakse nii kaua kuni nad oma eetika ja kapitalismi vaim"? töökohustustega enam toime ei tule a) Protestantlik religioon soodustas kapitalismi b) Bürokraate võetakse tööle ja edutatakse teket oskuste eest b) Protestantide sissetulek on kõrgem c) Bürokraatia on hierarhiliselt organiseeritud katoliiklaste omast d) Bürokraadi töös on olulisel kohal kirjalik c) Kapitalism soodustas protestantliku religioni asjaajamine teket 2 16
käitumise kirjeldamine. Wilhelm Wundt (1832-1920) sotsioloogial pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Seepärast peab sotsioloogia tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Uurib kogu ühiskonda, kõiki valdkondi kokku. Mis on teadus? Teaduse ,,ametlik" definitsioon teadus on reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm.. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vorm. Teaduslik vs tavamõtlemine: teaduslik teadmine on süsteemne, ei sisalda loogilisi vastuolusid, on kontrollitav, päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab vastuolulisi väiteid, sisaldab kontrollimatuid 1 väiteid, päritolu on tihti ebaselge. Tavamõtlemine ei lase tihti end vastuoludest häirida, teadus leiab, et vastuoludest tuleb lahti saada, need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks.
pole eraldi uurimisobjekti, mida ükski teine sotsiaalteadus juba ei uuriks. Ehk sotsioloogia tegeleb üldisemate asjadega. Sotsioloogia peab tegelema sotsiaalteaduste filosoofiliste ja metodoloogiliste alustega. Sotsioloogia on kõige üldisem sotsiaalteadus. Mis teadus üldse on? Teaduse ,,ametlik" definitsoon: teadus on realsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline vorm. Teadus on üks viis, kuidas inimesed saavad enda jaoks maailma lahti mõtestada. Ka tavamõtlemine, religioon, kunst on reaalsuse tunnetamise vormid. Tavamõtlemise all peetakse silmas igapäevast mõtlemist, nt kui nad tegelevad igapäevaste asjadega, siis inimesed mõtlevad praktiliselt, et kuidas midagi teha. Mille poolest erinevad teadulik ja tavamõtlemine? Teadulik vs tavamõtlemine Teaduslik teadmine on süsteemne ja ei sisalda loogilisi vastuolusid. See on kontrollitav ja päritolu on teada. Tavateadmine sisaldab aga vastuolulisi ja kontrollimatuid väiteid.
[14, lk 166] Liikide hävimine viib bioloogilise mitmekesisuse vähenemiseni. [14, lk 264] Heaks näiteks on Araali mere piirkond, kus 1918. aastal otsustas Nõukogude Liit Araali merd toitvad jõed kõrbes puuvilla kasvatamiseks kõrvale juhtida. 1960. aastaks oli suurem osa Araali merre suubuvate jõgede veest juhitud järvest mööda ning järv hakkas kokku kuivama. Veetase hakkas üha enam langema, kuid hoolimata sellest suurendati niisutusvee hulka veelgi enam. ,,Järve pindala on praeguseks vähenenud umbes 60% ja maht ligi 80%., veetase on langenud 17 meetrit." Järve soolsus on kasvanud umbes 10 promillilt 45 promillini. [1] ,,Araali mere ja seda toitvate jõgede deltade ökosüsteemid on peaaegu hävinud." Põhjuseks on suurelt osalt soolsuse tuntav tõus. Araali merd ümbritsev maa on väga saastunud. Põhjavett ei saa juua, sest see on saastunud pestitsiidide ja muude kemikaalidega [1] Hävinenud on
tegurid määravad selle, et indiviid täidab talle spordi ja spordiklubi poolt pakutud rolle? Loomulikult sôltub see paljuski inimesest enesest aga ka sellest millised spordi liigid sôltuvad sotsiaalsetest teguritest. Spordi sotsioloogid tôdevad, et olulised on järgmised tegurid: * tootmise tingimused * üldrahvuslik/riiklik koguprodukt * töö jaotamise liigid * perekonna struktuur * hariduse tase ja liik 15 * rahva tervis * religioon * kultuur * kliima * ökoloogia Need faktorid seletavad näiteks, miks üks vôi teine spordiala on populaarne Soomes vôi Egiptuses vôi seda, miks suur osa olümpiavôitjatest on pärit kas vähearenenud riikidest vôi madalamatest sotsiaalsetest klassidest vôi miks protestandid on vôitnud suhteliselt rohkem OM medaleid kui katoliiklased.
(Aaker, Myers, 1982) Kas ei sõltu nimetatud raskused siiski hoopis teistest ja spetsiifilistest asjaoludest? · Reklaami seos majanduse tsüklilise arenguga Kas reklaam aitab siluda majandustsüklit või reklaamikulutused hoopis soodustavad tsüklite teravust? Teoreetiliselt saab reklaam majandustsükleid siluda (Albion, Farris, 1981), sest tootja väldib langusfaasis ületootmist ja vabanenud ressursidest osa kulutab siiski reklaamile, et hoida tarbimise taset kõrgemal, kui ilma reklaamita st pidurdab langust. Samas näitab praktika, et reklaamikulutuste planeerimisel lähtutakse peamiselt kolmest printsiibist: % eelmise perioodi käibest % prognoositavast käibest Muudest kuludest üle jäävad rahalised vahendid Ehk Läbimüügi suurenedes reklaamikulud suurenevad ja läbimüügi vähenedes reklaamikukutused vähenevad, mis võimendab nii tõusu kui ka langust
Järjepidevus on tähtis moment eriti siis, kui tegemist on sama reklaamija erinevate reklaamidega. Ühtsus või terviklikkus on samuti olulised harmooniline kooskõla mulje. Selgus ja lihtsus on iseenesestmõistetavad, kuid hädavajalikud nõuded. Isolatsioon tagatakse tühja ruumi kasutamisega. Erivõtteks on näiteks reklaami ebatavalisesse paika paigutamine Värvi mõju reklaamis põhineb mitmel mehhanismil. Värv on otseselt võimeline inimese psühhofüsioloogilist seisundit muutma, värv mõjub inimese isiklike kogemuste ja kultuurifooni kaudu, ka värv mõjub esteedilisi elamusi tekitavalt. Erinevad vanuserühmad, sugupooled, erineva jõukusega inimesed, erinevate ametite pidajad erinevad sageli oma värvieelistustelt. Tuleb arvestada suunatud reklaamis ja turu segmenteerimises. Reklaamsõnumis peaks 1 värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja apellatsioonidele.
Nende eristamine on vajalik, sest mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne. Makrokeskkonna puhul saab aga rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõtetele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks, millistes raamides ta tegutseb. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja roll. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all. Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad. Peale turundusosakonna kuuluvad ettevõtte sisemisse
… (1. loeng puudu) Konstruktiivne tekstianalüüs – tekstid konstrueerivad mingi pildi maailmast ja teevad seda keeleliste valikute kaudu. See on edasi arenenud kriitiliseks tekstianalüüsiks ja lingvistiliseks tekstianalüüsiks. Mõlema lähtekoht on ühesugune, aga rõhuasetus erinev. KRIITILINE LINGVISTIKA ehk kriitiline diskursuse analüüs Küsimus keelest ja võimust, st keelekasutuse seos ühiskonnas valitsevate võimuvahekordadega. Püüab näidata keeleliste valikute seost ideoloogiaga, võimu ja kontrollimehhanismidega, sest keelekasutusega kontrollitakse ja juhitaks ühiskonda. Keelekasutust vaadeldakse ühiskondliku tegevusena, mis mitte ainult ei kirjelda, vaid ka kujundab ja konstrueerib ühiskonda. Tekste uuritakse kui sotsiaalse suhtlemise vorme ja tegelikkust kujundavaid tähenduskooslusi. Keelekasutus on peamine inimsuhtluse vahend. Uuritakse, mida keelega teha saab ja miks neid asju tehakse. Keele abil väljendatakse arvamusi, hoiakuid ja p�
ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu. Ettevõtluse ja majanduse põhimõistete ja seoste tundmaõppimine on nagu uue keele, majandusliku kirjaoskuse omandamine. Ülesanne 1. Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline on Sinu valik? Hinda, kui mitmeid majanduslikke otsuseid päevas teed. Täida järgnev tabel. aeg tegevus Valikuvõimalused valik valiku põhjendus
.................... 127 17.1.3. Popkultuur ühiskonnas: konfliktiteoreetiline lähenemine.........................127 17.1.4. Massikultuur .............................................................................................128 17.1.5. Massimeedia.............................................................................................. 129 17.1.6. Massimeedia tähtsus ja mõju.....................................................................129 18. Religioon................................................................................................................. 130 18.1.1. Religioonisotsioloogia ..............................................................................131 18.1.2. Sotsioloogiline religiooni analüüs ............................................................ 131 18.1.3. Emile Durkheim usust............................................................................... 131 18.1.4
filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. Ehkki kaldun pooldama "poliitikafilosoofiat", pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel. 2 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. 3. Umbes 5. sajandil eKr toimusid paralleelselt mitmed muutused nii antiik-Kreekas
kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 3
valgustus. Kõike saab seletada mõistusega ja mõistuse kaudu saab kõigst aru. Protsess selles suunas algas juba renesaansi ajal. Galileo-Galilei ütles: ,,Minu ülesanne on mõõta kõike mida saab mõõta, ja muuta mõõdedavaks kõike, mida ei saa mõõta" kaasa arvatud kõik inimloovuse üle. Valgustuse ülesanne oli hävitada ebasus, religioon. Romantismi käik oli pöörduda inimloovuse sügavamte hoovuste poole ja vaadata mis toimub sügavamal. o Saksa poeet Schelling seletas seda täpseamt. Ta tahtis teda, mida universum enast kujundab. Universum on absoluutne kunstiteos. Seega, kogu maailm meie ümber on põhimõttelielt kunstiteos. o Romantismi arusaam kunstist on selline, et kunst on loovuse looming.
istutab. Veel lisas ta, et taime viljadest valmistatud jook asendagu õigeusklikele veini ning toogu neile rõõmu. Hommikul ärgates oli suur kaupmehe üllatus, kui ta leidis kaks väikest puukest. Jeemenis rajatigi esimesed kohviistandused. Kohvi levitamise au kuulub niisiis araablastele, kes tänu C. Linné'le on jäädvustatud puu ladinakeelses nimetuses COFFEA ARABICA. Algul kasutati kohvi ravimina ja joogina palverännakutel. Esialgu valmistati jooki röstimata ubadest. 16. sajandiks olid araablased avastanud, kui aromaatne jook tuleb küpsetatud kohviubadest. Ergutava võlujoogi tarvitamine levis kiiresti - jooki pakuti kõikidel idamaa turgudel. Mekas avati esimesed kohvikute eelkäijad, kus teenindati vaimulikke ja õpetlasi. Kohvi joomine levis sedavõrd, et hakkas palvetamist segama. Mekas ja mitmes teises paigas keelati õigeusklikel uimastava joogi tarvitamine. Keelud ei suutnud kohvi levikut takistada. 16. sajandi keskel
Teatmeteose all mõeldakse siin pigem kui ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise ,,kunstivormiga", mille väljundiks ei ole kaunid maalid, muusika ega arhitektuur, vaid just informatsioon. Seda võib nimetada ka kui ,,informatsioonikunstiks" ehk lühidalt ,,infokunstiks". Võib ka nii öelda, et Maailmataju on mingisuguste erinevate uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. kolm ,,Suurt Jagu": 4
Seda võib nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Kuid rangemalt väljendudes on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike uurimustööde ühtne ( terviklik ) kogum. Näiteks ka protestantlik piiblikaanon koosneb 66 raamatust, millest 39 raamatut moodustavad Vana Testamendi ja 27 raamatut Uue Testamendi. Kõik Maailmataju osad nagu ka inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile kolmele vormile – teadus, religioon ja kunst: Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst. Maailmataju aga koosneb paljudest erinevatest osadest ( teaduslikest uurimustöödest ), kuid kõik need osad moodustavad kokku ühe terviku. Tegemist on tegelikult ainult üheainsa tervikteosega. Maailmataju koostisosad on aga järgnevalt välja toodud. Maailmataju esmasteks koostisosadeks on nö. „Kolm Suurt Jagu“: 3
tähendab sanssi mingi sotsiaalse sideme sees oma tahet läbi suruda ka vaatamata vastuseisule millele see sanss tegelikult toetubki." Poliitiline filosoofia eeldab kolme asja: 1. Tekib võim. Sumeritest alates juba saab rääkida võimust, kuid seda mõistetakse mütoloogiliselt, religioosselt. 2. Võim eristub (mitte ilmtingimata täiesti eraldub) religioonist. Nii kaua kuni valitsevaks mõtteviisiks oli religioon, ei tekkinud spetsiifilist küsimust võimust, poliitiline küsimus oli seotud müütilis-religioossete küsimustega. Näiteks Egiptuses oli preestrivõim. Poliitilise võimu küsimus tekkis hetkel, mil ilmalik poliitiline võim lahutus religioossest hierarhiast, tekib juhtkond, kelle päritolu pole enam jumalik. Vana Lähis-ida poliitiliseks mudeliks oli jumal-kuningas, mida toetas ja ümbritses preesterlik
ta vaid selle üle lähemalt järele mõtleb, mida ta oma ümbruses iga sammu peal näeb. 10.Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. Esmalt on inimesel vaja loodusest kõiki neid asju muretseda, mida ta oma eesmärgi saavutamiseks kasutab. Saadud asjad peab ta looma ümber ja ta peab andma neile niisuguse kuju, et neid tarvitada saaks. Ta peab põllul vilja kasvatama, metsa raiuma ja mägedest maaki kaevandama. Inimene ei saa vilja, metsa ja maaki toorel kujul tarvitada, ta peab need muutma tarvitamiskõlblikuks tooteks. Vili tuleb jahuks jahvatada, palgid ja maagid töödelda, st. neist nõutavad tarbeasjad valmistada. Seda tooraine ümbertöötlust nimetataksegi tootmiseks, ehk töötlevaks tööstuseks. See on inimese majandusliku tegevuse üheks aluseks. Seni kui toodet või asja ei ole valmistatud, ei saa nimetatud vajadused mingil moel olla täidetud. 11.Tarbeasjade jaotamise põhitunnused. Inimese majanduslik tegevus ei saa aga ainult tarbeasjade valmistamisega leppida
Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused Konspekt 1.Sissejuhatus Üldinimlikus plaanis aitab see aine kasvatada inimesel tolerantsi. Näitab kui avar on maailm, milline on kultuuriline kirevus, kuidas maailmas kõik erinevad rahvad koos elavad ja kuidas me võiksime seda mõista. Need distsipliinid tegelevad inimese uurimisega, neid huvitab milline on inimene kultuurilise subjektina. Mõista inimest kui sellist, inimest ühiskonnas, erinevas kultuuri keskkonnas. Põhiidee on et kõik inimesed, kultuurid ja tegevused on võrdsed, need ei ole ühesugused, vaid võrdsed. Kultuur. Põhiküsimus on, mis on põhiline termin, mis on selle mõte? Keskne mõiste mõlemas distsipliinis on KULTUUR. Üldiselt mõeldakse kultuurist millestki, mille on loonud inimesed, kes on üle keskmise andekad (muusika, kunst jne). Lisaks selle järgi suudab seda mõista ja tõlgendada samuti vähemus. Sel juhul on kultuur ainult ming
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2.Kogu turundustegev
Mõiste on suhteliselt uus, tekkinud klassikalises saksa filosoofias. Juba antiikajal oli teada, et erinevad rahvad näevad maailma erinevalt. Usund ja maailmavaade ei ole üks ja see sama, kuid nad on seotud. Usundid pakuvad vastuseid maailmavaatelistele küsimustele e filosoofilistele põhiküsimustele. Igal usundil on oma maailmavaade. Usundi juurde kuuluvad spets. toimingud, mille põhjal võib öelda, et tegemist on religiooniga. Mida kujutab endast usund e religioon? Esimene definitsiooni oli roomlase poolt: Religio on kõige selle hoolikas jälgimine, mis kuulub jumalate kultuse juurde. Cultus oli roomlasele religiooni sünonüüm, kuid tänapäeval on üks paljudest religiooni aspektidest. Religio tähendas kristlust, isegi varasel uusajal. Mittekristlike usundite kohta, isegi antiikajal, kasutati teisi mõisteid (aga no ei saanud aru, mis esimene mõiste oli), superstiitsio ehk tõlgitud ebausuks
Kultuurisemiootika on valdkond, mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotistmi paratamatust. *** Kolm keskset vastandust: kultuur-loodus, kultuur-tsivilisatsioon, kultuur-ühiskond, kultuurindiviid 1. KULTUUR vs LOODUS Küsimus sellest milline on inimese ja looduse suhe, või kultuuri suhe füüsilise keskkonnaga ulatub väga kaugesse aega. (1) Esiteks tuleb siin arvesse religioon ja filosoofia küsimus loomisest ja loodust. Jumalad lõid maailma ja inimesed, kõik allub jumalale v jumalatele. (2) Teiseks ideed sellest, mil määral on loodus inimese ja kultuuri kujundaja ja mil määral inimene kujundab looduskeskkonda; samuti küsimus ,,loodusest" päritust ja kultuuri poolt saadust inimeses endast (keha-vaim jne). (3) Kolmandaks idee sellest, et inimene on ,,looduse kroon", et ta on võimeline kujundama looduskeskkonda ümber mis tahes viisil (s.h. on
lihtsa majanduse mudeli. Eeldame, et kõik mis toodetakse see ka tarbitakse. On ainult kaks kaupa ning üks isik (Madis), kes elab üksikul saarel ja kellel puudub võimalus suhtlemiseks teiste inimestega. Oletame, et kõik selle saare ressursid kasutatakse nende kahe kauba tootmiseks. Madis töötab 12 tundi päevas ning see, kui palju ta toodab, sõltub sellest, kui palju aega ta millegi tootmisele kulutab. Tabel 2.1 Madise tootmisvõimalused Nisu Kangas Tunnid (kg/kuus) (m/kuus) 0 Kas 0 või 0 2 5 1 4 9 2 6 12 3
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
