Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tarbijakäitumine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, psühholoogilised, otsustuselastsus, ostmine, variandi, liigendustase, ostukäitumise, ostuotsused, teiselt, eelmine, muusika, reklaam, isiksusetüüp, emotsionaalsed, ressursid, konkurents, elastsusega, tatar, ebakindlus, kokkuhoid, ostul, kahneman, müügiedendus, lihavõttepühad, ostude, kurnav, turunduskeskkonna, marketing· Normaalelastsusega tooted (hinna ja nõudluse suhteline muutus on võrdväärne) keskmise emotsionaalse lisaväärtusega tooted/teenused; · Alaelastsed tooted (hinna suhteline muutus on suurem kui nõudluse muutus) sageli ostetavad tooted, näiteks esmatarbekaubad; · Jäiga elastsusega tooted (nõudlus ei sõltu hinna muutusest ) hädavajalikud tooted/teenused, näiteks ravimid. 4. Psühholoogilised hinnapiirid. Millised on ohud brändile hinnasooduskampaaniate liigsel kasutamisel? Tarbija teadvuses eksisteerivad igas tootegrupis psühholoogilised hinnapiirid ning teatud hinnapiirist madalamal kaob tarbijal usk toote kvaliteeti. Selleks, et madalaima psühholoogilise hinnapiiri lähedal suurtes mahtudes müüa, peab toodet turunduskommunikatsiooniga toetama 5. Nõudluse muutuste erinevate tüüpide kirjeldused. 6. Kuidas liigitatakse vajadusi? primaarsed/pärilikud:
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Kasvufaas Langusfaas Juurutusfaas Nõudlus Aeg Juurutusfaas Kasvufaas Küllastusfaas Langusefaas Toote spetsifikatsioon Toote arendamine Toote variatsioonid Varude ja Nõudlus Klienditeenindus Kliendi segmentimine optimiseerimisteenuse Tootekujundus Tootmismahu arendamine ja Toote hinna alandamine kulude vähendamine Turu-uuring ja kasutamine Lõpetatud toodete laovarude Müügiprognoos prognoos Müügikanalite laiendamine reguleerimine (kontroll) All-lepingute sõlmimine
Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna ajastu Turundus-ettevõtte ajastu ajastu Isevarustamine Nõudlus ületab Pakkumine pakkumise ja nõudlus Pakkumine on võrdsed ületab Pakkumine
5. TARBIJATE OSTUKÄITUMINE Turunduskontseptsiooni kohaselt on turundustegevuse aluseks tarbijate vajaduste selgitamine ja järgnev rahuldamine sobiva turunduskompleksi abil. Seega sõltub turunduse resultatiivsus tarbijate ja nende ostukäitumise tundmisest. Ostukäitumise all mõeldakse kõiki tegevusi ja otsustusi, mis seonduvad kaupade valimise, ostmise ja ostujärgse kasutamisega. Teatavasti ei saa tarbija ennast olulisel määral ümbritsevast keskkonnast eraldada, seepärast on ka tema käitumine sünnipäraste karakteristikute, ümbritseva keskkonna ja turundustegevuse vastasmõju tulemus. Kahjuks puudub tänapäeval üldine teooria, mis selgitaks piisava põhjalikkusega, miks tarbijad käituvad just nii, nagu nad käituvad
kohtades. Motivatsioon on kogu tarbimiskäitumise alus. Hoiaku ABC mudel: Affect – mõju Behavior – käitumine Cognition – tunnetus Tarbija omaksvõtu kõver Liidertarbijad- 2,5% Varajased järgijad- 13,5% Varajane enamus- 34% Hiline enamus- 34% Mahajääjad 16% Tarbija ostuotsustusprotsess Vajaduse määratlemine Info kogumine Alternatiivide võrdlemine Ostuotsuse langetamine ja ostmine Ostujärgne käitumine Ostuotsustusprotsessi põhitüübid: laiendatud- läbitakse kõik etapid, kogutakse rohkesti infot, on iseloomulik kallite, keerukate, tundmatute toodete korral; piiratud- läbitakse kõik etapid lühema aja jooksul, vajatakse vähem infot, on iseloomulik tuttava tootesarja mõne tundmatu brändi korral; harjumuslik- jäetakse mõni etapp vahele, kulutatakse ostule vähem aega, on tunnuslik tuntud brändi ostmisele.
Turunõudlus ja turunduse põhiprintsiibid Vajadused: inimese sisemised tungid millegi järele. (Maslow vajaduste hierarhia) Põhivajadusi ei saa turundus otseselt mõjutada, vaid seda, kuidas need vajadused rahuldatakse. Soovid: vajaduste kohandatud väljendused. Tihti kohandajaks kultuurikeskkond. Tihti on aga soovide kujundamise taga turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Nõudlus: sisaldab soovi ja maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Turg: Tulenevalt nõudluse mõistest võib turgu käsitleda kui potentsiaalsete ja praeguste tarbijate hulka, kes soovivad ettevõtte tooteid osta, kusjuures tarbijatel on ka ressursid, et toodete eest tasuda. Turunõudlus: Ühendab tarbijaid, kes tarbivad ettevõtte tooteid mingil hetkel,
koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused, inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid, informatsioon, ideed ja tõekspidamised. 2. Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus, turg Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui
Hinnapoliitika võimalikud variandid: · konkurentide ründamine (röövellik hinnakujundus, võimalusi otsiv hinnakujundus), · konkurentide rünnaku tõrjumine (kohanduv hinnakujundus), · turgu ammutav hinnakujundus ("koore riisumine" turult) , · turgu hõlvav hinnakujundus (turule tungimine selle baasi kaudu), · "koore riisumise" ja "baasi" strateegiate vaheldamine · neutraalne hinnakujundus. 8. Hinnakujunduse tegurid: nõudlus, kulud, konkurents, muud piirangud NÕUDLUS: Hinna kehtestaja peaks ideaalis olema võimeline prognoosima kogust, mida nõutakse iga võimaliku hinna juures. Majandusteooria annab teoreetilise aluse selle kohta, kuidas hinnad peaks olema kehtestatud. Praktiline aspekt: · Tegelikkuses pole ostjail kunagi täielikku ja tõepärast informatsiooni kasulikkusest, mida nad saavad toodete kogumist v. nende toodete hindadest.
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad
• Tarbijakeskne meetod o Tarbija -> hind -> toode o Lähtub tarbijate subjektiivsetest hinnangutest o Tugineb tarbija tajutud väärtusele • Konkurentsikeskne meetod o Turuhinna meetod o Pakkumishinna meetod Hinnastrateegiad lk 270 – 273 Hinnaliidri strateegia; stabiilne hinnastrateegia; muutuv hinnastrateegia Kohandumisstrateegiad lk 274 – 277 Hinnasoodustused; diferentseeritud hinnad; stimuleerivad aktiivhinnad; psühholoogilised hinnad; geograafilised hinnad E-turu plussid ja miinused + avatud koguaeg + klient ei pea minema kauplusesse + tõenäoliselt soodsam -tellitud kauba kätte saamise pikk aeg -kaupa ei saa enne tellimist katsuda E-turundus koosneb Kodulehekülje turundusest; Bännerreklaami turundusest; E-posti turundusest; Otsingumootoriturundusest; Sotsiaalmeedia turundusest; Mobiilsest internetiturundusest. E-turunduse protsessi mudel
Varustajate ehk hankijate võim hankijatena suurettevõtted ei ole tingimustes paindlikud (nt lühikesed maksetähtajad), varustajaid on palju või vähe, tooraine/kauba tellimise võimalus kiirelt ja lihtsalt kogu maailmast, hankija võib ise alustada sama äri (nt ostab ära konkurendi), kas on oht et hankija tõstab ootamatult hinda või lõpetab üldse tooraine müügi/koostöö (nt ruumide rent) ära. Ostjate ehk klientide võim klientide paljusus (või vähesus), nõudlus on suurem kui pakkumine, klientide lojaalsus või pigem mitte, hinnatundlikkus, tarbimis/ostuharjumused (klientide analüüs ka makrokeskkonna analüüsis "Sotsiaalsed faktorid"), klientide ootused/vajadused Konkurendid konkurentide paljusus ja nad domineerivad, olulisematel konkurentidel on tugevad konkurentsieelised (loetle, millised täpselt), ülevaade peamiste konkurentide tugevustest ja nõrkustest, ülevaade konkurentide hindadest. Võimalusel konkurendilt
· Psühhograafilised näitajad: isiksuse omadused (ekstravertsus /intravertsus, ambitsioonikus, agressiivsus), elustiil (vabaaja kasutus, ellu suhtumine jne.), sotsiaalne klass, tarbimisstiil (innovaatorid, varajased kohandujad). 3.3. Sihtturgude valimine Mitte iga segment ei suuda rahuldada ettevõtte huve. Seepärast on vaja kõikidest variantidest teha õige valik. Selleks tuleb ühelt poolt hinnata segmendi atraktiivsust, teiselt poolt aga ettevõtte äritugevust antud segmendis. Siht- ehk eesmärgiturg on segment või segmendid, kellele tootja oma tooteid välja töötab. Sihtturu valimine võimaldab: · täpselt määratleda "oma" turgu; · õigeaegselt kohaneda muutuvate turunõudmistega; · oskuslikult paigutada turundusressursse; · paremini hinnata ettevõtte ja tema konkurentide tugevaid ja nõrku külgi; · konkreetsemalt püstitada turunduse eesmärke. 3.4. Positsioneerimine
3. Hinaakujundusmeetodite valik 4. Hinaapoliitika väljatöötamine · Hinna kujundust mõjutavad tegurid · Ettevõtte sisesed: · Ettevõtte eesmärgid ja strateegiad · Turunduse eesmärgid ja strateegiad · Tootmiskulud-muutuv kui püsikulud · Kasumivajadus hinnalisa tänu kasuminõudlusele · Laovarud nende kuhjumine tingib hinnaalandusi · Turupositsioon tugevam positsioon annab rohkem mänguruumi · Ettevõtte välised: · Nõudlus · Hinnaelastsus - näitab kui palju muutub kauba nõutav kogus protsentides, kui hinda tõstetakse 1%. Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on suurem kui hinnatõus, siis nõudlus on hinnaelastne ja elastsuse väärtus on suurem kui 1.( neid tooteid saab asendada nt eksootilised puuviljad. ) Kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on väiksem kui hinna oma, siis on jäik nõudlus ja väärtus on väiksem 1. ( hambapasta ,
- Maailma majanduse mõju riigi majandusele Sisekeskkond • ettevõtte töötajate hoiakute juhtimine – töötajate koolitus ja motiveerimine. On oluline, et kõik töötajad saaksid aru, kelle jaoks ettevõte töötab, miks midagi tehakse jne • kommunikatsiooni juhtimine – oluline on informatsiooni liikumine, moonutuste vältimine 3. Tarbijate ostukäitumine Lõpptarbijate ostukäitumine – ostukäitumise mudel Assaeli ostukäitumise mudel: Kõrge osalusmäär Madal osalusmäär Kompleksne Vaheldust otsiv ostukäitumine käitumine Suured toote/brändi erinevused Dissonantse Harjumuspäran vähendav e käitumine
eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N
Inimestel tekib soov "millegi erineva" järele. Seda vajadust võimalik põhjendada suurema mugavuse, parema kvaliteedi, kõrgema töökindluse või ilusama kujundusega. Nii kujunes välja tootekontseptsioon, mille turunduslik sisu väljendus loosungis "Andke ostjatele valida!". Loodeti, et õiged variandid müüvad ennast ise. Peatähelepanu oli suunatud toodete sortimendi laiendamisele. (+) eelmine või ongi lihtsalt sama, mis eelmine! 7. Milline on müügikontseptsiooni olemus? Kui pakutav sortiment konkurentsieelist ei taga, jääb üle olemasolevaid tooteid agressiivselt müüa. Tegevus on iseloomulik müügikontseptsioonile, mille puhul passiivselt pakkumiselt, mis kehtis eelnevate kontseptsioonide puhul, minnakse üle aktiivsele pakkumisele. 8. Milles väljendub turunduskontseptsiooni olemus? Turunduskontseptsioon vastandubki eelmisele kolmele kontseptsioonile selle poolest, et siin
on transportimine. Pind on väike, kuid autopark hästi arenenud. Peamine funktsioon on kauba lühiajaline hoidmine ja säilitamine. Oluline veose hind, maht, kiirus ja säilivus. · Turundusteenuseid osutavad agentuurid turundust korraldatakse kas vastava osakonna tegevusena või turundusagentuuride teenuseid kasutades. Tavaliselt püütakse ühendada mõlemaid. Viimase variandi puhul peab valima ja kaaluma teenusepakkujat, sest need erinevad võimaluste, töö kvaliteedi, teenuse mahu ja hinna poolest. Agentuuride teenuseid oleks soovitav regulaarselt kontrollida. · Krediidi ja finantsasutused aitavad firmal tehinguid finantseerida ning kaupade ostu ja müüki kindlustada kahjude korral. Enamik firmasid ei tule toime enda tehingute katmisega ainult enda rahaga. 12. Mikrokeskkond: huvigrupid
Püstitage konkreetne eesmärk ja koostage küsimused selliselt, et need ka annaksid teile vajamineva informatsiooni. Laialivalguvad küsimused nagu "Kuidas olete rahul meie teenindusega?" ei anna täit selgust sellest, mida teete õigesti, mida valesti. Küsimuste moodustamisel tuleks olla nii konkreetne kui võimalik. Küsimused võivad olla suletud või avatud. Suletud küsimustele võib vastata mitmel viisil · valikvastused mitme variandi hulgast, · valikvastused kahest variandist põhimõttel jah-ei, tõsi-vale, · hinnang skaala (numbriline või sõnaline) järgi. Avatud küsimustele vastatakse oma sõnadega. Avatud küsimused on kas · otsesed (Mida te arvate meie ettevõtte klienditeenindusest?) või · kaudsed (Nimetage kolm kõige meeldivamat asja puhkusest meie turismitalus) Hea oleks küsimustikku lülitada avatud küsimusi, mis võimaldavad kliendil anda omapoolseid kommentaare ning firmal näha numbrite taha
Püstitage konkreetne eesmärk ja koostage küsimused selliselt, et need ka annaksid teile vajamineva informatsiooni. Laialivalguvad küsimused nagu "Kuidas olete rahul meie teenindusega?" ei anna täit selgust sellest, mida teete õigesti, mida valesti. Küsimuste moodustamisel tuleks olla nii konkreetne kui võimalik. Küsimused võivad olla suletud või avatud. Suletud küsimustele võib vastata mitmel viisil · valikvastused mitme variandi hulgast, · valikvastused kahest variandist põhimõttel jah-ei, tõsi-vale, · hinnang skaala (numbriline või sõnaline) järgi. Avatud küsimustele vastatakse oma sõnadega. Avatud küsimused on kas · otsesed (Mida te arvate meie ettevõtte klienditeenindusest?) või · kaudsed (Nimetage kolm kõige meeldivamat asja puhkusest meie turismitalus) Hea oleks küsimustikku lülitada avatud küsimusi, mis võimaldavad kliendil anda omapoolseid kommentaare ning firmal näha numbrite taha
Püstitage konkreetne eesmärk ja koostage küsimused selliselt, et need ka annaksid teile vajamineva informatsiooni. Laialivalguvad küsimused nagu “Kuidas olete rahul meie teenindusega?” ei anna täit selgust sellest, mida teete õigesti, mida valesti. Küsimuste moodustamisel tuleks olla nii konkreetne kui võimalik. Küsimused võivad olla suletud või avatud. Suletud küsimustele võib vastata mitmel viisil: valikvastused mitme variandi hulgast; valikvastused kahest variandist põhimõttel jah-ei, tõsi-vale; hinnang skaala (numbriline või sõnaline) järgi. Avatud küsimustele vastatakse oma sõnadega. Avatud küsimused on kas: otsesed (Mida te arvate meie ettevõtte klienditeenindusest?) või kaudsed (Nimetage kolm kõige meeldivamat asja puhkusest meie turismitalus). Hea oleks küsimustikku lülitada avatud küsimusi, mis võimaldavad kliendil anda omapoolseid kommentaare ning firmal näha numbrite taha
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus turunduse seisukohalt on võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup Marketing vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) marketing. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused:
2. Ostuotsustus. 3. Ostujärgne käitumine. 315. 316. 317. Ostuotsuseprotsess 1. Vajaduse tunnetamine · Vajadus tekib, kui inimene märkab erinevust asjade soovitud seisu ja tegeliku olukorra vahel. · Ostuvajadus tekib, kas sisemiste tegurite toimel (nälg, janu) või välimiste tegurite mõjul (tuttava uus auto, isuäratav lõhn). · Mida intensiivsem on vajadus, seda suurem on rahuldamise soov. · Paljud ostuotsused algavad ahvatlevast väljapanekust müügiletil, pilkupüüdvast pakendist või müügitöötaja soovitustest. 318. Turundustöötaja roll on muuta toote omadusi (ja tootele tähelepanu juhtimist) tarbijale meelepärasemas suunas, kui ta teab, millised vajadused tarbijal on. 319. 2. Informatsiooni otsimine · Otsitava info hulk ja iseloom oleneb tarbijast, tootest ja selle tundmisest.
hinnakujunduses, kaupade turustamisel, müügitoetuse elluviimisel jp kohtades. Tarbija ostukäitumine (Consumer buying behaviour) - Lõpptarbijate tarbimine, kelleks on majapidamised ja indiviidid, kes ostavad kaupu ja teenuseid isiklikuks tarbimiseks. Tarbijakäitumist käsitletakse turunduses valiku- ja tarbimisprotsessina. Protsessi erinevaid osasid mõjutavad tarbijakäitumise mõjurid: x Majanduslikud tegurid: sissetulek, ostujõud x Psühholoogilised tegurid: vajadused, motiivid, isiksus, elustiil x Sotsiaalsed tegurid: väärtushinnangud, normid, sotsiaalne kiht, positsioon. Turundaja kontrollib oma tegevust, millega ta mõjutab tarbija käitumist, kuid tarbija oma tunnustega ei allu tema kontrollile: x kontrollitavad elemendid turundaja tegevus (toode, turustus, hind, toetus) x kontrollimatud elemendid tarbija demograafilised tunnused (vanus, sugu, sissetulek, elustiil, kultuur,
Tarneahela juhtimine- äriprotsesside integreerimine alates klientidest kuni algtarnijateni, kes pakuvad tooteid ja teenuseid. Tellimine(ordering,buying)- ostutellimuse koostamine ja tarnijale edastamine temaga varem kokkulepitud tingimuste raames. Tellimus esitatakse olemasoleva info põhjal tarnija toodete või teenuste kohta. Ostuprotsessi olulised etapid nagu päring ja läbirääkimised ei ole veel aset leidnud. Täiendtellimus (home call)- sama mis eelmine ainult et tarnijaga on nüüd kokku lepitud ostumahud ja muu oluline (tingimused, makseaeg).Tarnijat teavitatakse tellimuse suurusest ja soovitud tarneajast. Ostmine (operatiivne ostmine, buying)- hanke läbiviimisega seotud tegevused nagu tellimine, transpordi korraldamine ja tasumine ostu eest. Ostmine (ostutegevus, purchasing)- ettevõtte väliste ressursside haldamine/juhtimine. Sisaldab kõiki tegevusi, mis vajalikud selleks et saada hankijalt vajalik toode ettevõttes õigesse kohta
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus on turunduse seisukohalt võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup turundus vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) turundus. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused:
Bränd on eristav nimi ja/või sümbol, mille eesmärgiks on identifitseerida tootja või müüja kaupu või teenuseid konkurentide oma(de)st. (Aaker) Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote ja eristab selle konkureerivatest toodetest. Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne. Kõige olulisem brändil on lahti mõtestada see, mida tahetakse edastada, kui pikk peaks olema konkreetse brändi eluiga ja elukäik. Brändimine on meetod, millega eristada oma toode konkureerivatest toodetest. Bränd on tarbijatele, et väärtustada kaupa, mida tarbija ostab. Bränd tekib alles siis, kui toodet on võimalik ka
Piirangud puudutavad veel seadusega kaitstud kaubamärkides sisalduvate nimede kasutamist, füüsiliste ja juriidiliste isikute nimede kasutamist 23. Ettevõtte asukoha valik, selle eripära väikeettevõtete puhul. Asukoha valikut tuleb kaaluda hoolikalt, sest: 1. See võib kaasa tuua pikaajalisi kohustusi, vigu on raske parandada. 2. See mõjutab kulusid ja tulusid (nt. liigsed transpordikulud, kvalifitseeritud tööjõu puudus, tooraine ebapiisavus, puudulik nõudlus piirkonnas jne). Asukoha valiku üldine protseduur: 1. Määratle kriteerium, mille alusel erinevaid variante hinnata (nt. kasumi suurus). 2. Määratle olulised tegurid (nt. turgude või tooraine asukoht). 3. Tööta välja asukoha variandid: üldine regioon või maa-ala; konkreetsed asulad; konkreetne koht asula piires. 4. Hinda variante ja tee valik. Väikeettevõtja eripära: Suurettevõte võib kaaluda kõiki olulisi tegureid ja optimeerida oma asukoha,
sooritamist? Kuidas hangib sihtgrupp informatsiooni konkreetse toote kohta? Kui lojaalsed on kliendid? Millest see tuleneb? Kuuluvus gruppi, mis võib mõjutada toodete valikut? Lokaliseerimine kus sooritatakse ostud? Avaliku arvamuse kujundaja sihtgrupis? Harjumused, huvid, hinnangud, soovid? Sihtrühma põhjalik iseloomustamine aitab paremini mõista ja rahuldada tarbijate vajadusi ning seeläbi ka efektiivsemalt paigutada turundusressursse. 2. 4. 1 Eratarbija Tavaliselt on eratarbijate ostuotsused isiklikud ja individuaalsed ning nad võetakse vastu ühe inimese või perekonnaliikmete poolt. Eratarbijate turu iseloomustamiseks võiks kasutada võimalikult erinevaid näitajaid. Demograafilised näitajad Inimese vanus, sugu, perekonnaseis, majapidamise suurus, rahvus, sotsiaalne ja religioosne kuuluvus, haridus, elukutse jmt. Tulunäitajad sissetulekute suurus (üksiku inimese kohta, leibkonna kohta), kas omab või üürib maja/korterit, auto olemasolu ning muud taolised andmed.
Millest see tuleneb? Kuuluvus gruppi, mis võib mõjutada toodete valikut? Lokaliseerimine kus sooritatakse ostud? Avaliku arvamuse kujundaja sihtgrupis? Harjumused, huvid, hinnangud, soovid? Sihtrühma põhjalik iseloomustamine aitab paremini mõista ja rahuldada tarbijate vajadusi ning seeläbi ka efektiivsemalt paigutada turundusressursse. 2. 4. 1 Eratarbija 14 Tavaliselt on eratarbijate ostuotsused isiklikud ja individuaalsed ning nad võetakse vastu ühe inimese või perekonnaliikmete poolt. Eratarbijate turu iseloomustamiseks võiks kasutada võimalikult erinevaid näitajaid. Demograafilised näitajad Inimese vanus, sugu, perekonnaseis, majapidamise suurus, rahvus, sotsiaalne ja religioosne kuuluvus, haridus, elukutse jmt. Tulunäitajad sissetulekute suurus (üksiku inimese kohta, leibkonna kohta), kas omab või üürib maja/korterit, auto olemasolu ning muud taolised andmed.
Millised on elukindlustuse arenguperspektiivid Eestis? Probleemid ja võimalused – probleeme võib esineda kui sooritatakse kindlustuspettusi või kui inimene on makseraskustes; võimalusi tekitab noorte liitumine elukindlustusega. 4. Ostukäitumine 1. Too enda hiljutistest kogemustest kolm näidet erineva keerukusega ostuprotsessi kohta: keerukas ostuprotsess – auto soetamine. keskmise keerukusega ostuprotsess – riiete ostmine. rutiinne ost – kohv ja toidukaup. 2. Too näiteid toodete kohta, kus enamus tarbijaid vajab: põhjalikku otsustamist – kinnisvara või auto ostmine. pealiskaudset või harjumuslikku otsustamist – toidukauba ostmine. 3. Kirjelda oma otsustusprotsessi, kui ostsid viimati hinnalise kestvuskauba? Kui ostuprotsessis osales rohkem isikuid, siis mis rolli keegi täitis?
Hind püütakse viia võimalikult täpsesse vastavusse nõudlusega turul 20 D konkurentsikeskse meetodi korral saab otsustavaks toote hinna määramisel konkurentide hind. Isegi tootmiskulude suurenemisel ei tõsteta toote hinda, kui konkurent seda ei tee. Vastupidi, kui konkurent muudab hinda võetakse hinna muutus ka ise ette, vaatamata sellele, et nõudlus ja tootmiskulud jäävad endiseks. Turu hõlvamine või ammutamine? Sihtriigi turule sisenedes tuleb otsustada, kas kasutatakse turu ammutamise või turu hõlvamise strateegiat. Turuammutusstrateegia korral kehtestatakse tootele turule sisenedes kõrge alghind. Silmas tuleb pidada, et: D kõrghinnaga ostjaid oleks piisavalt D väikese tootmismahu kulud oleksid tasemel, mis ei võta ära kõrge hinna eeliseid D toote maine ja kvaliteet õigustaksid kõrget hinda
1. "Ettevõtlus" ja "ettevõtja" põhimõisted ja nende areng. (Orienteeruvalt tunda vähemalt Schumpeteri, Stevensoni ja Jarillo ning Burnsi määratlusi.) ``Enterpreneur'' PRS päritolu (15. Saj), tähistati isikut kes on aktiivne ja saavutab midagi. Kasutati ka vahendaja tähenduses kelleks olid maadeuurijad, kes sõlmisid kaupmeestega lepinguid nende kaupade müümiseks. Keskajal nimetati ettevõtjateks ürituste organisaatoreid ja aga ka suurte ehitusprojektide juhte. Eesti keeles ``antreprenöör''17.saj oli ettevõtja see, kes sõlmis riigiga igasuguseid lepinguid Läbivad jooned erinevates definitsioonides: firmaheaolu, isiklik huvi, kasumi motiiv, organiseerimine, planeerimine, initsiatiivi ülesnäitamine, riski ja vastutuse võtmine. Schumpeter ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid Stevenson ja Jarillo ettevõtlus on protsess, mille abil indiviidid, kes omal käel või organisatsioonide sees, püüdlevad võimaluste poole
annaabi.ee 
