Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tarbijakäitumine eksam konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klient, bränd, turundus, motiiv, andmebaas, turundaja, reklaam, afekt, ostmine, lojaalsusprogramm, otseturundus, kliendilojaalsus, osalusmäär, teadliku, suhtlusturundus, ostusõltuvus, afektiivne, active, internal, external, passive, kliendis, komponent, otsustusprotsess, ostud, motivatsioon, viit, kognitiivne, kasumlikkus, purchase, lubadus, hullusViimati nimetatud müümise võimalused kuuluvad vahendatud müügi alla. Otsemüügi levinumad tooted - isikliku hügieeni tooted (kosmeetika, parfümeeria, hügieenitarbed); moeaksessuaarid ja - ehted; majapidamiskaubad (elektriseadmed, iluesemed jms); toidukaubad ja heaolutooted; kaubad kogu perekonnale (raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad) Massturundus vs otseturundus RFM mudel (RECENCY, FREQUENCY, MONETARY VALUE) Parim klient on see, kes Ostis hiljuti; Ostab sageli; Kulutab tootele kõige rohkem raha Mudeli probleemid: • Raske mõõta tarbija lojaalsust (kõiki kaupu ei osteta sarnase sagedusega). Osa kaupu vajatakse tihedamini, teisi harvemini. • Rahaline väärtus pole alati kõige tähtsam, kuna mudel ei arvesta kliendi kasumlikkust Turustuskanali valimise protsess Turufaktor; Tootefaktor; Tootjafaktor Turufaktor turustuskanalis • kas vahendaja on hulgi- või jaeettevõte;
Brändi juhtimine Konspekt 2012 1) Bränd on kontseptsioon, lubadusmärk, kujutlus, mis sisaldab funktsionaalseid lubadusi ja kasusid, mida tarbijad piisavalt väärtustavad, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on eristav nimi ja/või sümbol, mille eesmärgiks on identifitseerida tootja või müüja kaupu või teenuseid konkurentide oma(de)st. (Aaker) Bränd on toote materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote ja eristab selle konkureerivatest toodetest. Tugevatel brändidel on omadus siduda end kliendiga, tagades sellega koostöö ka tulevikus. Brändid aitavad inimestel teha valikuid, luues konkurentsieelise ning saavutades ajutise hinnaalanduspakkumise teiselt tootelt. Brändid on suunatud edule ja konkurentsile. Strateegiliselt saab end väljendada erinevalt: kujundus, emotsionaalsus, värvid, jne
ostuharjumus ne, ümber- segmentimin s ed, proovi- ja positsioonimi e, ümber- korduvostud, ne, positsioonimi turundusmiks turustruktuur ne, tarbijate , suhtumine , eluviis, reklaami, turundusmik turundusmik ettepanekud s s toote täiustamisek s Turundus kokkuvõte 1. Turunduse alusmudelid 4P mudel (enne seda oli Bordeni mudel) - keskendub tootele: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus 6P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus People/personnel - töötajad Process - protsess 7P mudel: Price - Hind Product - Toode Place - Turustus Promotion - Toetus
See, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta
rahuldatakse, kuid ei saa mõjutada otseselt põhivajadusi. Soovid on vajaduste kohandatud väljendused, kus kohandajaks on tihti kultuurikeskkond. Nt eestlane soovib näljaga kartulit ja liha, hiinlane riisi ja ameeriklane hamburgerit. Nõudlus sisaldab soovi ja maksevalmidust. nt kui soov on ja ei olda nõus maksma, siis nõudlust pole. Tooted on materiaalsed tooted ja immateriaalsed tooted, mida pakutakse kellegi töö kaudu ehk teenused ning immateriaalsed tooted, millega turundaja veenab tarbijat muutma oma tegevust või taju mingis kindlas suunas ehk ideed. Vahetus on turundustegevuse aluseks, sellele turundus põhinebki. Vahetus on olukord, kus mõlemal osapoolel on midagi, millel on teise osapoole jaoks väärtus ja mida nad omavahel vahetavad (vaba vahetus). Turud on füüsilised kohad, kus ostjad ja müüjad kogunevad kaupade ostuks ja müügiks.
b) Lühiajalisus ja tulevane müük c) Pikaajalisus ja tulevane müük d) Pikaajalisus ja tänane müük 11. Tõmbestrateegia toetussõnumid on suunatud a) Tootjale b) Vahendajatele c) Lõpptarbijale 12. Millist tarbijatüüpi esineb toote omaksvõtu kõveral kõige vähem? a) Liidertarbijaid b) Varajasi jälgijaid c) Varajast enamust d) Hilist enamust e) Mahajääjaid 13. Tarbija ostuotsustusprotsessi viimaseks etapiks on a) Ostmine b) Ostujärgne käitumine c) Uue ostu sooritamine 14. Tasakaalustavas alternatiivide hindamise mudelis a) Toodete ja brändide sisulist hindamist ega võrdlemist ei toimu b) Toimub omaduste tähtsuse pingeritta seadmine c) Toimub toote/brändi omaduste võrdlemine d) Kehtestatakse omaduste max väärtused 15. Tarbija psühholoogiline risk seisneb selles, a) Kas toode ohustab tarbija tervist ja elu b) Kas tarbija rahapanus on ostuga adekvaatne
ulatust, muudatusi toodangu osas, uute toodete arendamist ning sisseseadet. Äritasandi strateegiad on omahinna alandamine, diferentseerimine ja fokuseerimine kindlale turunisile. x Funktsionaalse tasandi strateegia vastab küsimusele ,,Kuidas me toetame äritasandi strateegiat?" See strateegia puudutab organisatsiooni kõiki olulisemaid osakondi ja sisaldab kõiki põhilisi funktsioone nagu finantsid, turundus, tootmine, arendus ja uurimustöö ning on suunatud nende funktsioonidega seotud tootluse suurendamisele. Nende osakondade juhid kohandavad oma strateegia äritasandi strateegiaga, et saavutada organisatsiooni strateegilisi eesmärke. x Globaaltasandi strateegia. Seoses majanduse rahvusvahelistumisega on lisandunud neljas tasand, milleks on globaaltasand. Globaaltasandi strateegiad peavad tagama firmale turupositsiooni globaalses konkurentsis
Turunduse kordamisküsimused 1. Turunduse mõiste, olemus, kontseptsioonid Turunduse olemus – Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse vajadus – valmistada õigele tarbijale õige toode ja viia see õige sõnumiga õigel ajal õigesse kohta; pikaajaliste kliendisuhete loomine ja arendamine; luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe; luua ettevõttes finantsiline edukus. Turunduse funktsioonid – Turulõhede ületamine. Turundus peab tegema kõik, et
x sotsioloogiline x õiguslik x tehniline 4.2. Kvaliteedi mõõtmine, näitajad ja tegurid Kvaliteet kliendi nõuete täitmise määr, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõudeid (näiteks ISO 9000 nõudeid), ehk kvaliteet = saadud kvaliteet/oodatud kvaliteet. Kui Q >1, siis tarbija ootused on täitunud ja kaupa või teenust võib lugeda kvaliteetseks. Kui Q<1, siis tarbija ootused olid suuremad kui saadu ja tulemuseks on pettunud klient, ehk kaupa või teenust ei saa lugeda kvaliteetseks. Kvaliteedi mõõtmine on vajalik vähemalt järgmistel põhjustel: x tarbijate nõuete ja ootuste täitmine x organisatsiooni kvaliteedieesmärkide määratlemiseks ja täitmiseks x organisatsiooni tulude suurendamiseks läbi kvaliteetse, nõutava toote/teenuse x ressursikasutuse parimate lahenduste tekitamiseks x tagasituleva teabe kasutamiseks kvaliteedi parendamiseks x kogu arengust ülevaatliku pildi saamiseks.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool KLIENDIKESKNE TURUNDUS KUI EDUKA ETTEVÕTTE STRATEEGIA Referaat Juhendaja: dotsent Ann Vihalem Tallinn 2012 2 3 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................... 4 Sissejuhatus................................................................................................................... 5 1.Kliendikeskse turunduse loomine..................................
Kvaliteedi juhtimise süsteemid Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib määratleda kui kogumit tervikliku kvaliteedijuhtimise ellurakendamiseks vajalikest komponentidest, nagu juhtimisstruktuur, kohustused, protsessid ja ressursid. Kvaliteedijuhtimis- süsteem peaks rakenduma organisatsiooni kõigi protsesside suhtes ja nii see süsteem kui ka protsessid peaksid üksteist vastastikku mõjutama. Hea kvaliteedijuhtimissüsteem tagab järgmiste kriteeriumite täitmise: x kliendi nõuded et klient usaldaks organisatsiooni võimet stabiilselt pakkuda soovitud toodet või teenust x organisatsiooni nõuded niihästi sisemised kui välised, kaasa arvatud seaduste täitmist puudutavad nõuded, mis on ellu viidud optimaalsete kuludega, olemasolevaid ressursse tõhusalt ära kasutades. Oluline on, et süsteem rahuldaks hea rahvusvahelise standardi nõudeid. Kvaliteedisüsteemi loomise etapid: x informeerimine x kvaliteedisüsteemi loomise otsuse vastuvõtmine
........................................................................................................28 7.TURUNDUSKOMMUNIKATSIOON.............................................................................37 8.HIND.................................................................................................................................54 9.TURUSTUS......................................................................................................................60 10. SOTSIAALNE TURUNDUS.........................................................................................62 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 TURUNDUSE MÕISTE JA AJALUGU „Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu.“ (P. Kotler) „Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst.“ Turundusel on kaks mõõdet:
TURUNDUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Turunduse olemus ja mõiste, turunduse objekt Turundus on kontseptsioonide, hinnakujunduse, promotsiooni ja jaotuse planeerimise ning täideviimise protsess ideede, toodete ja teenuste turundamiseks, loomaks mõlemaid osapooli rahuldavaid vahetusi. Turundus on klientide vajaduste kindlakstegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil ehk turundus on vajaduste kasumlik rahuldamine. Turundus on kasulike klientide leidmise ja hoidmise ning kasulike kliendisuhete arendamise teadus ja kunst. Turunduse olemus jaguneb kaheks: strateegiline ja taktikaline. Strateegiline – tarbijavajaduste analüüs, turu segmenteerimine, turuvõimaluste hindamine (turu potentsiaal ja toote eluiga), konkurentide analüüs (konkurentsieelise leidmine) ning turundusstrateegia kujundamine. Taktikaline – keskendub valitud sihtrühmade kesksete turundusplaanide
Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus. Afektiivne lojaalsus emotsioonipõhine lojaalsus, klient tajub et see sobib talle. Ei analüüsita tundeid/arvamusi. Positiivne hoiak firma suhtes. Suur roll naudingul ja meeldivusel. Allumatus vastuargumentidele. Emotsioonidest pelgalt ei piisa hoida klienti lojaalsena. Konatiivne lojaalsus -käitumuskavatsuslik lojaalsus. Sügav veendumus ja pühendumine ostu sooritamisele. Kindel otsus teatud märki osta korduvalt. Põhirõhk kavatsuslikkusel, veel ei muuda klienti täitsa lojaalseks. Brändispetsiifilist käitumist eeldav.
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
Vii organisatsiooni funktsionaalsed üksused kooskõlla Kommunikatsiooni sõnumid on üksteisega kooskõlas ITK suurendab sünergiat (ITK kasulikkus) Sõnumid lähtuvad ühtsest loovstrateegiast Sõnumid on järjepidevad (võimendavad infot regulaarselt) Tõhusam meediakasutus Turundustegevus on täpsemalt suunatud Organisatsioon toimib ühtsemalt Kulutõhusus Tööprotsessid on tõhusamad Klient saab kvaliteetsemat ja ühtsemat teenust Integratsioon eeldab laiemat vaadet: Sõnumitele (mitte ainult klassikalised kommunikatsiooni sõnumid; nt kas jalas on tossud või kingad). Sõnumiteks on reklaam, pressiteade, otsepostituskiri, fb postitus). Sihtrühmadele (mitte ainult kliendid) Vahenditele (mitte ainult kommunikatsioonivahendid; mitte ainult pressiteade, reklaamid, vaid ka toode ise) Mis on brändisõnumid
Meelis Zimmermann 1. Ad Hoc uuringud – eritellimusel teostatavad, tulemused tellija omand. Ad hoc ehk eritellimusel teostatavaid uuringuid, mis lähtuvad konkreetse kliendi soovist ja spetsiifilisest probleemipüstitusest. 2. Mitmetellijauuringud – tulemused uuringufirma omand, erinevad tellijad võivad tulemusi osta. Uuring või andmebaas, mille omandiõigus kuulub turundusuuringu firmale. Klientidele müüakse teabe kasutusõigus. 2.2.7 Turundusuuringute liigitus sageduse alusel. 1. Ühekordsed uuringud. Uuring, mille korral kogutakse andmeid ainult ühel korral ja ühe ajaperioodi kohta, 2. Regulaaruuringud. Uuring, mille korral ühel valimil läbi viidud uuringut (küsitlust) korratakse teisel või rohkematel valimitel. 2.2.8 Turundusuuringute liigitus uuritava info järgi. 2
2. II etapp hetkeolukorra analüüs c. Turundusaudit d. SWOT-analüüs e. Eeldused 3. III etapp Strateegia formuleerimine f. Oodatavad tulemused g. Turunduseesmärgid ja strateegiad h. Alternatiivsed strateegiad 4. IV etapp Ressursside planeerimine ja kontroll MÕÕTMINE JA ANALÜÜS i. Eelarve j. Elluviimise analüüs Esiteks ettevõte missioon Turundus strateegiate mõju turundusmarginaalile: Mida pikem on strateegia, seda suurem mõju. TURUNDUSMARGINAAL= [Turumaht * turuosa * (käive muutuvkulu kliendi kohta)] turunduskulu 1. Strateegia turumahu suurendamiseks 2. Strateegia turuosa suurendamiseks 3. Strateegia suurendamaks tulu tarbija kohta 4. Strateegia muutuvkulude alandamiseks 5. Strateegia turunduskulude vähendamiseks 2. Turg ja turupotentsiaal. Turunõudlus ja turuosa arengupuu.
KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom, o orienteeritus tarbijale, o turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, o vajalike teadmistega inimeste olemasolu, o realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus) Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele: o Kes on Teie klient ja tarbija? o Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus? o Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele? o Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi? o Miks peaks klient ostma just Teilt? 6 6. Äriidee defineerimine ja analüüs (lk ?, Aeriidee_otsimine)
· KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) · KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) · Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom, o orienteeritus tarbijale, o turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, o vajalike teadmistega inimeste olemasolu, o realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus) Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele: o Kes on Teie klient ja tarbija? o Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus? o Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele? o Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi? o Miks peaks klient ostma just Teilt? 6 6. Äriidee defineerimine ja analüüs (lk ?, Aeriidee_otsimine)
· KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) · KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) · Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom, o orienteeritus tarbijale, o turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, o vajalike teadmistega inimeste olemasolu, o realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus) Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele: o Kes on Teie klient ja tarbija? o Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus? o Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele? o Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi? o Miks peaks klient ostma just Teilt? 6 6. Äriidee defineerimine ja analüüs (lk ?, Aeriidee_otsimine)
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
(s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom, 4 o orienteeritus tarbijale, o turu valmisolek äriidee realiseerimiseks, o vajalike teadmistega inimeste olemasolu, o realiseeritavus (tööjõu, kapitali, seadmete, materjalide kättesaadavus) Hästisõnastatud äriidee peab vastama järgmistele küsimustele: o Kes on Teie klient ja tarbija? o Millised on klientide vajadused ja milles seisneb turunõudlus? o Missuguseid väärtusi loob ettevõte klientidele? o Missuguse kauba/teenusega ettevõte rahuldab kliendi vajadusi? o Miks peaks klient ostma just Teilt? Ärimudeli kavandamine: • Loovus ja ratsionaalsus • Loovus: KELLELE? MIDA? • Ratsionaalsus: KUIDAS? • KELLELE: • Sihtgrupp: • Kellele Sa väärtust lood?
õnnelikud. Turunduses on tähtis osata rääkida. Toode ja Teenus ¤ Toote kvaliteeti on lihtsam parandada. ¤ Teenuses on teenindaja tähtsal kohal ¤ Toode katsutav ¤ Tooded toodetakse siis müüakse ¤ Teenuses müüakse siis toodetakse ja tarbitakse samal ajal ¤ Tooded võib ladustada ja transportida ¤ Teenus on kaduv, pole laos olemas ¤ Tooded toodetakse kliendist eemal ¤ Teenus ostja juuresolemisel tehakse ¤ Teenuse pakkumise protsessis on oluline, et klient otseselt osaleb protsessis. Turunduse eesmärk 1.saada kliente : toetada müüki, tekitada klietides huvi oma toote ja teenuse vastu 2.hoida kliente 3.et klient tooks uusi kliente juurde Väärtuse loomine 1.Väärtust loob klient! 2.Etttevõtte toetab 3.Looma väärtust koos oma kliendiga Mõjutustegurid ettevõttes kasutavate teenuste puhul: 1.e poes ei saadeta sulle raha tagasi 2.klienditeenindaja ei oska suhelda 3
müügi edendamise jaoks reklaami vajavad. Senised kogemused näitavad, et klientidest siin piirkonnas puudust ei ole, hoopis majanduse jahenedes on nõudlus reklaami järgi tublisti tõusnud. Reklaami tellijaid võib liigitada kaheks: nimelt väikefirmad, kes tellivad omale reklaami väikeses koguses ja suurfirmad, jaekaubandusettevõtted, kes tarbivad uuenevat reklaami päevast päeva. Väga suured mahud on välimeedia valdkonnas, kus reklaam vahetub väga kiiresti ja klientide leidmine sellest valdkonnast on ettevõtte suureks prioriteediks. Suurklientidega teeb ettevõte püsilepingud, millele vastavalt pakub ettevõte klientidele kiiret, soodsat ja paindlikku teenindust. Suurklientide olemasolu soodustab ettevõtte arengu kiirust, sest püsiva teenindusega teenitud tulu plaanitakse koheselt investeerida ettevõttesse. See kõik tähendab muidugi seda, et ettevõte peab pakkuma usaldusväärset ja kvaliteetset teenust. 4
· Konsultatsioonid ja muud teenused nt kuidas juhtida, raamatupidamine, puhastusteenus · Hinda võrreldakse sisse ostetava teenuse ja selle vahel kui seda teeksid ära oma töötjad TOOTE KUJUNDAMINE Toote tasemed 1. Põhikasu kasu, mida tarbija tahab või soovib saada nt ajalehel informatsioon, pesumasinal puhtad riided 2. Tegelik toode käegakatsutav mida inimesed saavad osta, mida iseloomustavad kvaliteeditase, värvus, stiil, bränd ja pakend. Pesumasina puhul suuruse, võimsuse, värvi ja nime omandanud toode 3. Lisaväärtusega toode lisaks tootele ja põhikasule pakutakse ka teenindust ja muid kasusid pesumasina puhul näiteks hooldus, kauba kohalevedu, järelmaks jne Toote kujundamisel tuleb ettevõttel kõigepealt tundma õppida oma tarbijaid ja nende vajadusi ning soove. Sellest lähtuvalt saab teada milline toode peaks olema.
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muutumises. 2
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „turustuskanal“). vajadus on inimese tarve, soov selle tarbe teadvustus mingi toote suhtes. Turunduskontseptsioon väidab, et turundaja ülim eesmärk on teenida kasumit tarbija vajaduste rahuldamise (kliendi rahulolu) läbi toote on kõik see, millel on võime rahuldada kellegi soove ja vajadusi Need võivad olla füüsilised objektid, teenused, protsessid, seisundid, situatsioonid kui ka intellektuaalsed ja emotsionaalse väärtused.
logistiliste tegevuste paremale ja kõrgetasemelisemale planeerimisele. • Kogukulude ja suboptimeerimise vältimise kontseptsioon: logistika osakulud on enamasti pöördvõrdelises seoses. • Kogukulu= veokulu+ laokulu+ varude kulu+ pakkimise kulu +… • Lennutransport on kallim kui maanteevedu, ent kiirus võimaldab säästa varude koguses • Kogu protsessi terviklik käsitlus võtab aega, vaheetapis kaks poolt: Ostmine ja materjalide haldamine Füüsilise jaotuse juhtimine Selles etapis kasutatakse tõmbamise põhimõtet (pull) • Tarneahelat juhib lõpptarbija nõudlus • Kiire, paindlik reageerimine muutuvale nõudlusele • Laovarude optimeerimine üle tarneahela • Sageli tihedam transport ja väiksemad kogused • Võtmefaktoriks on läbimisaeg (teoreetiline aeg, mis kuluks tarneahelas, kui kauba varud oleksid minimaalsed)
õiges kohas, õiges koguses. Tarneahela tegutsemise ulatus hõlmab varustamist, tootmist ja distributsiooni. Juhtimine ulatub üle organisatsiooni piiride hõlmates planeerimise ja kontrolli teiste organisatsiooni üksuste tegutsemise üle Kas logistika loob väärtust? Kauba või teenuse kasulikkuses eristatakse kolme komponenti: · Tootmine loob vormi kasulikkust · Logistika loob aja ja koha kasulikkust · Turundus loob omamise kasulikkust Tarneahelas toimuvaid tegevusi on kolm liiki: Väärtust lisavad Vajalikud, kuid mitte väärtust lisavad mittevajalikud 7R mudel · right product · in the right quantity · and in the right condition · at the right place · at the right time · for the right customer · at the right cost ehk: õige toode õiges koguses ja olukorras õigel ajal õigesse kohta õigele kliendile õigete kuludega. 2
...................................................................................11 5.2. Toote liigitamine................................................................................................11 5.3. Toote arendus....................................................................................................12 5.4. Pakend............................................................................................................... 13 5.5. Kaubamärk ja bränd...........................................................................................13 5.6. Teenus............................................................................................................... 14 6. HIND........................................................................................................................14 6.1. Hinna tähendus.................................................................................................. 15 6.2
annaabi.ee 
