tulema. Reklaami tõttu on inimesed hakanud soetama palju rohkem kaupa kui varasemalt. Tihti ei mõeldagi tagajärgedele, mis võib tulevikus meid viia suure probleemi lävele ja tekib küsimus, kas tõesti on kõike seda vaja. Reklaam on tänapäeva ühiskonna jaoks väga tavaline osa meie elus. Me kohtame seda ajalehtedes, kuulutuste tahvlil, televiisoris, raadios, Internetis. On teada, et enne millegi soetamist, siis on vaja eset näha ja olla tutvunud selle toote kvaliteediga, reklaam teeb sedavõrd me elu lihtsamaks. Tihti mõtleme, kui televiisorist tulevad meeldiva filmi vahele pikad reklaamid, et kui tüütud ja mõttetud need on, aga alateadlikult poodi minnes eelistame reklaamis nähtut või raadios kuuldut. Inimesi on erinevaid, samuti ka tarbimi harjumused. Mõned lähevad poodi kindla eesmärgiga ja täidavad seda ning ei näe mõtet raha kulutada millegi ebavajalikule. Teine tüüp inimesi, aga lähevad poodi kindla eesmärgita, uitmõtted peas ja raha näpus
Millest lähtuvalt teed sina oma tarbimisvalikuid? Kõik tarbivad igapäev midagi, kes rohkem, kes vähem. Niipalju kui on inimesi,on ka tarbimisharjumusi. Tähtis on endale aega ajalt meelde tuletada: kas kõike ,mida tahad omada, on ikka väga vaja? Kui järele mõelda, siis pean ennast säästvaks tarbijaks. Ei ole priiskava eluviisiga ega fanaatiline säästja. Teen oma ostud alati eelarvest lähtuvalt. Kui vaja, kogun. Tarbimine on ka söömine. Meie pere sööb alati ise valmistatud toitu.Nii on harjutud juba lapsepõlvest ja tean alati ,mis toidus sees on. Aedviljad tulevad oma aiamaalt: tomatid, kurgid,kartul, peedid, marjad, porgand jne. Tametoitlusest ei pea lugu, aga sööme palju aedvilju sisaldavid toite kala või lihaga. Tähtis on,et toit oleks võimalikult naturaalne ja ei pelga süüa sama toitu ka järgmisel päeval.Poes käies vaatan alati soodushindadega kaupu ja vahel saab ka mõne asja allahinnatud letist. Kulutusi peaks veel vähend
Tänapäeva reklaami võib juba mööndustega nimetada hüpnoosiks, sest kergeusklikud inimesed lähevad õnge juba vanade trikkide peale. Võib-olla näitabki see kõige paremini, et need vanad meetodid töötavad endiselt. Igal aastal panevad firmad reklaami alla hakkama sadu miljardeid dollareid ja kuna see skeem on siiamaani töötanud, ei näe mina küll ühtegi põhjust, miks ei peaks see jätkuma ka veel järgnevate aastate jooksul. Kuna reklaam hakkab üha enam internetti kolima, on loogiline, et inimestele tehakse tarbimine interneti kaudu võimalikuks. See on väga mugav nii ostjale kui müüjale, sest paljud hiljuti loodud firmad ongi internetifirmad. See tähendab, et kogu firma poolt pakutav teenuste nimekiri on internetis ja tarbija ei vaja vahetut suhtlust müüjaga. See hoiab kokku müüja kulutusi bürooruumide rendi arvelt ning vajab vähem teenindavat personali. Veebilehe
Säästugurude nipid ja nõuanded, kuidas paremini hakkama saada, kui kõik läheb järjest kallimaks: · Väljas söömine on luksus. Kui keskmine lõunasöök maksab väljas 70 krooni, siis kulub igal tööpäeval lõunat süües kuu jooksul 2100 krooni. Kui seda kulutust ei anna kuidagi kõrvale lükata, siis mõtle läbi, mida sa sööd. Prae asemel söö suppi. Ja salatit ostes võiks mõelda, kas 100 grammi riivitud porgandeid tasub osta kilohinnaga. · Võta poodi minnes alati oma kott kaasa. Poes maksab kilekott keskmiselt kaks krooni. Paberkott neli krooni. Kolm korda nädalas poes käies kulutad nii aastas ainuüksi ebavajalike kottide peale 300600 krooni. · Kui näiteks auto kütusepaak on 50-liitrine, siis kulub selle täitmiseks üle 750 krooni. Kui igapäevased autosõidud ära jätta ja kasutada enam ühissõidukeid, siis jääb kütusearve vähemalt poole väiksemaks ja säilivad närvid. Nende väärtus on aga hindamatu.
Sellisena toonitavad nad, et materiaalsete asjade kasutus on ikkagi üsna sarnane modernses ja eelmodernses ühiskonnas. Appadurai on seda kommenteerind nii, et ,,nad taastasid kultuurilise elemendi ühiskonnale, mida muidu nähakse suure majanduskogumina ning majandusliku mõõte ühiskonnale, mis muidu on idealiseeritud kultuurikogukond." (1986) D & I töö oli esimesi sellelaadiseid ning ei uurinud kahte asja: - Kuidas sotsiaalne ebavõrdsus mõjutab sümbolilst vahetust - Kuidas reklaam ja meedia mõjutab sümbolilist vahetust. Inimeste vabadus on antud üsna suurel määral, võiks isegi öelda, et selliselt, nagu naivist võiks arvata, et reklaamimaailm aitab inimestel ainult valikuid teha, kuidas ise oma elu ja sümboolikat korraldada. Seepärast arvab näiteks kokkuvõtte teinud Secilia Lury, et 7 tänapäevan materiaalne kultuur on siiski rohkem omaette sfääriks muutunud, kus kehtivad oma kultuurisisesed reeglid.
Kuidas konkurents mõjutab minu elu? "Proovi! Osta! Vali! Võida! Kasuta! Helista! Võta osa! Tarbi! Ole meile kasulik. Me teame, et Sa vajad meid!" Ja tõesti...võibolla tõesti ma vajan teid!? Äkki mul ongi vaja osta endale neid uusi, läikivaid ja ilusaid asju. Neid vastupandamatult häid ja kasulikke asju. "Telli kohe! Kaks ühe hinnaga." Aga tõesti. Äkki peakski, kui see nii odav on? Kokkuhoid on ostu jõud! Nii võin endale veel paljugi lubada. "Ei võta palju ruumi. Mahub kappi või voodi alla." Milline kompaktsus! See ei võta ju ruumi ka. Tundub nii tore. Tundub nii vastupandamatu. "Tuntud kvaliteet, kuid siiski täiesti uus!" Oo! Aga kui kõik väidavad, et see nii hea on, miks ka mitte? Miks mitte ise astuda rahulolevate kasutajate ringi. Miks mitte langeda meelituste võrku, anduda ja saada õnnelikuks tarbijaks. Tarbija olen ma nii või teisiti. Iga hommik, kui raadio avan, iga minuni jõudev sõna, teade, kõik ahmin endasse ja seedin se
See ütleb ju midagi selle kohta, kes on mees, kes on naine...Kui palju pereliikmeid toetatakse? Kuidas kindlustada vanaduspõlv jne jne. Ehk siis - asjad teevad ja hoiavad sotsiaalseid suhteid. Loovad identiteete. 3. Millised on viis erinevat tähendust ,,konsumerismile" Gabriel ja Lang (2006) järgi? (Gabriel and Lang 2006) Arenenud riikide moraalne doktriin. Kuna tarbimine on ajalooliselt erinev varasemast, võiks öelda, et see on modernse läänemaailma produkt. Me hindame oma modernsust ja progressiivsust just selle läbi kui palju me tarbime - erinevalt ülejäänud maailmast. Peale seda kui puritaanlus on kadunud või kadumas on see peagu ainuke elu eesmärk - ja seda peagu ei kritiseerita. Tarbimine on vabaduse, õnne ja võimu juurde jõdmise vahend. Need omadused sõltuvad tarbija võimest valida, hankida, kasutada ja nautida materiaalseid objekte. Douglas ja Isherwood - rääkides asjadest kui informatsioonikandjatest -
Laura-Liis Piigert MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Transporditeaduskond Transport ja logistika Pärnu 2015 Teema mille valisin tundus mulle kõige huvitavam, kuna sellega on väga palju seoseid nii minul kui ka mu tuttavatel . Maa- ja linnaelu on kohati erinev. Maal ei ole kõike seda mida on linnas ja linnas pole nii hea kui maal elada. Samamoodi ka tarbitakse erinevalt paljusid tooteid ja samuti ka asutusi . Oma essees toon välja kõige suuremad põhjused miks elada maal või linnas. Tarbimine on väga lai mõiste, ostame seda mida tahame ja meie vajadused on rahuldatud. Aga tarbimise all võib ka mõista erinevaid asutusi, kuna neid me tarbime samuti. Nagu paljud ütlevad: ,,Kõige parem on elada linnas, kuna kõik on kättesaadav, aga kas ta ikka on nii?" Kui ma ise elan linnas, tunnen ma puudust värsketest puuviljadest, köögiviljadest ning õhust, sest kõik nee
nagu näiteks auto soetamiseks. Tavaliselt maksavad inimesed selliseid laene võrdsete kuumaksetena. Järelmaksud. Järelmaks võimaldab osta kuni kindla piirini ilma sularaha maksmata. Intressi võetakse kasutatud krediidilimiidilt ( s.o. veel tagastamata järelmaksu summalt). Krediitkaardid. Krediitkaart on järelmaksu liik, mis võimaldab omanikul osta mitmest erinevast kohast. MasterCard ja Visa on meil kõige enam levinud rahvusvahelised krediitkaardid. Krediitkaardiga sooritatud ostude eest tasub kaardiomanik järgneva kuu kindlaks määratud maksepäeval. Riiklik õppelaen. Eestis on õpilasel või üliõpilasel võimalik saada riigitagatisega õppelaenu, mille tagasimaksmine algab alles pärast õpingute lõpetamist. Õppelaenu andmise ja tagasimaksmise kord on reguleeritud EV Haridusseadusega. 2004/2005. õppeaastal oli õppelaenu maksimaalmäär 17 500 krooni. Laenusaajale on õppelaenu intress 5 % laenujäägilt aastas ja
sõdades 12. sooline sotsialiseerumine, too näiteid ja võrdlusi erinevatest kultuuridest kuidas on seotud veel religiooniga, arusaamaga hälbelisusest, majanduse ja perekonnaga? Sugude vahelised erinevused põhinevad meeste ja naiste erineval kasvatusel ja õpetamisel Lapsed õppivad vastavalt esmaste ja teiseste gruppide liikmetele käituma vastavalt kas meeste või naistena Sugudevahelised erinevused on kultuuri produkt, mitte bioloogiast tingitud. Ebavõrdsus sugude vahel eksisteerib seepärast, et meestele ja naistele õpetatakse erinevaid rolle Funktsionalistlikud lähenemised: poisid ja tüdrukud õpivad "seksuaalseid rolle" ehk seda kuidas olla mees ja naine. Positiivsed ja negatiivsed sanktsioonid suunavad õigesti käituma, vastavalt soole. Kui lapsed ei õpi käituma vastavalt soole, siis on tegu deviantsusega, hälbega või ka ebaregulaarse või ebapiisava sotsialiseerimisega.
öelda , et tarbija ja klient on sünonüümid. Siin kohal võin tuua näite. Klient, kes soovib korraldada oma sünnipäeva pöördub ettevõtja poole, kes tegeleb selle alaga ning saab teenuse, mis täidab tema vajaduse. 3.Aga otse loomulikult, kuna kõik need ettevõtted samamoodi konkureerivad oma samasuguste või sama laadsete ettevõtetega ning nende edukus sõltub samamoodi klientidest ja tarbijatest. 4. Ise olles klienditeenindaja söögikohas, siis võiksin välja tuua selle, et reklaam on suur mõjutus vahend, kuna tänu sellele paljud kliendid just selle söögikoha leidnud ja samuti tehtud töö juures küsitlusi, et mis muudatusi menüüs teha ja mille järgi oleks kõige suurem nõudlus. Ning samuti hinnatud ettevõtte siseselt töötajate tugevusi, teadmisi ja nõrkusi, et arendada veelgi paremaks töökollektiivi ja meeskonna tööd ja see läbi anda klientidele parem teenindus ning söögi kogemus ja kindlustada seda , et ikka kliendid
Kas ma oskan oma raha ja aega ratsionaalselt kasutada? Ei ole kellegi jaoks uudis, et meil kõigil on päevas kasutamiseks antud 24 tundi. Kui ratsionaalselt me seda ära kasutame on iga inimese enda otsustada. Kahjuks nendest tundidest kulutame me 8 tundi magamisele ja 8 tundi tööle ja õppimisele. Seega on meil tegelikult kasutada umbes 8 tundi. Neid tunde oskuslikult kasutades võime olla edukad ja targad ning aega ja raha võib jääda üle, et teha midagi meelepärast. Igapäeva saginas teeme aga mõttetuid liigutusi- ostame asju, mida meil vaja pole, või rohkem kui meil päriselt vaja on. Kui kõik need mõtlematud kulud kärpida võiksime elada palju säästlikumalt. Niiviisi talitades on elu hea ning harmooniline. Miks me ei tule olemasolevaga ajaga toime ja tunneme, et kohustusi on rohkem kui aega nende täitmiseks? Me võtame kas liiga palju kohustusi või kasutame aega ebaotstarbekalt. Iga päevaga koguneb asju, mida on vaja ära t
Ühiskonnaõpetus KORDAMISKÜSIMUSED; MAJANDUS 1. Arutle erinevate majandussüsteemide üle, iseloomusta. Plaanimajandus on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Selles riigis, kus on plaanimajandus, on erafirmasid vähe ja kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Näiteks Nõukogude ajal oli Eestis plaanimajandus. Riik pani kõigele hinna. Mul on vanaema juures palju raamatuid, kus on taga mitu rubla või kopikat üks või teine raamat maksab. Negatiivsed küljed: Erafirmasid on vähe ja riigifirmasid palju. Riik määrab koguse ja kauba. Need on negatiivsed küljed, sest kui on palju riigifirmasid ning kauba ja selle koguse määrab riik, siis on ainult ühesugune kaup. Ei ole, mille vahel valida ja inimesi ei arenda see ka, sest nad ei saa luua ise firmasid ja neid juhtida. See ei motiveeri inimesi sa
Lühiperiood -ajavahemik, mil tootjad suudavad muuta mõne, aga mitte kõigi kasutatavate ressursside hulka. Püsi- ehk fikseeritud ressurss selline firma poolt muretsetud tootmistegur, mille suurust firma muuta ei saa. Muutus- ehk varieeruv resurss selline tootmistegur, mille suurust saab firma muuta. Koguprodukt, kogutoodang (TP total product) teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. TP muutub, kui vaadeldava muutuvressursi hulk muutub. Keskmine produkt (AP avarage product) on koguproduki ja tema valmistamiskse kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. Piirprodukt (MP marginal product) täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena, on koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatis. Kahanevate tulude seadus kui vaadeldavale hulgale püsiressurssidele lisatakse täiendavaid muutuvresusursi ühikuid, annab muutuvressurs iga täiendava ühike lisamine teatud punktist
............................17 7.2. Vahendajate tähtsus ja funktsioonid.................................................................. 17 7.3. Turustuskanali struktuur ja turustusstrateegiad.................................................18 8. MÜÜGITOETUS.....................................................................................................19 8.1. Müügitoetuse olemus ....................................................................................... 19 8.2. Reklaam.............................................................................................................22 8.3. Isiklik müük.......................................................................................................22 8.4. Müügiedendus................................................................................................... 24 8.5. Suhtekorraldus...................................................................................................24 9
Telekava andmetel pidi film kestma kella 21.00'ist kuni kella 01.10'ni, seega neli tunid ja kümme minutit, tegelik filmi kestvus oli 2 tundi ja 30 minutit, seega oli filmile reklaamide arvelt lisatud üks tund ja 40 minutit, see aga on üks kolmandik ajast, mil me teleri ees oleme. Selle ühe tunni ja naljakümne minuti jooksul näeb mitukümmend reklaami ja kui vaadata telerit iga päev, siis need kuluvad meie alateadvusse ning poodi minnes mõnda eset nähes või ka osta soovides meenub esmalt reklaamitav. Hiljuti vaatasin intervjuud ühe psühholoogiga, kes rääkis just meedia mõjust inimestele. Ta kõneles konkreetselt autodest. Televisioonis reklaamitakse meile suuri ja võimsaid masinaid, millega saab kiirelt kihutada ja läbida igasuguseid takistusi. Statistika näitab, et üle 90 % taoliste mootorsõidukite omanikest ei keera ealeski maanteelt ära
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
klient ei pea muretsema enam, kas keegi saab õigeks ajaks projektid valmis ja kas need on nii kvaliteetsed, et oleks vastuvõetavad. Meie projekteerime, valmistame, turundame ja analüüsime. Tooge välja tegurid, mis takistavad suhete tekkimist ostjate ja müüjate vahel konkreetses ettevõttes. · Liiga kõrge hind · Kliendi jaoks ebameeldiv müügikoht ja parkla olemasolu · Ebameeldiv klienditeenindus · Soovitava kauba raske leitavus · Vähene reklaam Järgnevalt on toodud rida ettevõtte tegevusi. Otsustage, millised neist on rohkem ja millised vähem seotud ettevõtte turundustegevustega? 1) Võetakse kasutusele uus tehnoloogia, mille tulemusena toote omahind alaneb oluliselt.- Oluliselt seotud. 2) Raamatupidaja sisestab arveid.- Vähem seotud. 3) Raamatupidaja helistab kliendile maksmata arve pärast.- Oluliselt seotud 4) Kaubad transporditakse kliendi juurde. - Oluliselt seotud
killustatud ja koosneb paljuski erinevatest artiklitest, siis Wikipedia oli koht, kus ajalooline ülevaade ja erinevad tegevused ilusasti ühes koos üles loetud. Infot kontrollisin siiki ka muudest allikatest. Wikipediale on viide ka Adbustersi lehel. 1 Ingl: Today, humanity faces a stark choice: save the planet and ditch capitalism, or save capitalism and ditch the planet. 2 Kummastav on see, et meedia kohati sõdib ostuvaba päeva vastu - nii lükati Adbustersi Ostuvaba päeva reklaam tagasi paljude telekanalite poolt üle maailma (video siin: http://www.youtube.com/watch?v=E_jpG6kv6Pw). Ostuvaba päev Tarbimiskultuurist Tänapäevane läänelik ühiskond põhineb tööstuslikul masstootmisel ja üha kasvaval tarbimisel. Isiklik tarbimine tuleneb eelkõige eluks vajalike vajaduste (toit, riided, eluase jt) rahuldamisest, kuid turumajanduslik süsteem on juba üsna ammu mõistnud, et inimeste
tarbijani, kuid on ka turubarjäärid, mis takistavad protsessi. Turubarjäärid: 1. Ruumiline-firma ja tarbija on eraldatud geograafiliselt; 2. Ajaline-toote jõudmiseks tarbijani kulub teatud aeg; 3. Tajuline-firma ja tarbija on teineteisele tundmatud; 1. Omandiline-omandiõiguse üleandmisel (st müümisel) võivad tekkida juriidilised probleemid, toode võib olla ka ainult kollektiivseks või individuaalseks tarbimiseks. 2. Väärtuseline-firma ettekujutus toote väärtusest võib suuresti erineda tarbija ettekujutusest ja arvamusest. 2.TURUNDUSKONTSEPTSIOONID Kontseptsioon (ld conceptio)-tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust. Järgnevate kontseptsioonide analüüsimiseks on kasutatud nelja pidepunkti: lähtealust, fookust, vahendeid ja eesmärki. 1. TOOTMISKONTSEPTSIOON
tarbijani, kuid on ka turubarjäärid, mis takistavad protsessi. Turubarjäärid: 1. Ruumiline-firma ja tarbija on eraldatud geograafiliselt; 2. Ajaline-toote jõudmiseks tarbijani kulub teatud aeg; 3. Tajuline-firma ja tarbija on teineteisele tundmatud; 1. Omandiline-omandiõiguse üleandmisel (st müümisel) võivad tekkida juriidilised probleemid, toode võib olla ka ainult kollektiivseks või individuaalseks tarbimiseks. 2. Väärtuseline-firma ettekujutus toote väärtusest võib suuresti erineda tarbija ettekujutusest ja arvamusest. 2.TURUNDUSKONTSEPTSIOONID Kontseptsioon (ld conceptio)-tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust. Järgnevate kontseptsioonide analüüsimiseks on kasutatud nelja pidepunkti: lähtealust, fookust, vahendeid ja eesmärki. 1. TOOTMISKONTSEPTSIOON
maksavad, kus neid müüakse. Seejärel pöördutakse väliste infoallikate poole. Kui info on juba tarbija teadvuses ja ta eristab seda teistest toodetest, siis on teatud tõenäosus, et ta ka selle ostab. Rohkearvulise info korral hakatakse erinevaid alternatiive hindama tuginedes inimese väärtushinnangutele. Viimane omakorda sõltub tarbija elulaadist, eelnevatest kogemustest kaupadele, traditsioonidest, rahvuslikest kommetest. Reklaam sellel etapil on ülimalt oluline. Kaupade hindamise ja võrdlemise tulemusel tehaksegi valik. Ostu tegemisel on suunatud ka müüate tegevus; kaupluste kujundus jne. Alles pärast kauba tegelikku tarbimist esinevad rahulolu või rahulolematus e. ostujärgne hinnang. Reklaami mõiste ja olemus Esimesed reklaamiilmingud esinesid juba siis, kui kaupa hakati vahetama. Reklaam on sõnum, kuid iga teade ei ole reklaamiteade. Reklaami eripära seisneb selles, et:
See hõlgab intressikulusid ja teisi tasusid(nagu teenindustasud ja kindlustus), mida müüja või laenaja laenule lisab. Aastane intressimäär- Krediidikulu, mida arvestatakse aastaprotsendina. Nt keegi laenab sulle raha 2,5% eest kuus, siis on aastane intressimäär 30%(kuna 2,5*12=30) Krediidi eelised Kohene omandamine Paindlikkus Võimaldab oste ajastada, kasutada ära odavaid väljamüüke ja muid soodustusi. Ohutus- krediitkaardid ja järelmaksud tagavad ohutuse ja pakuvad inimestel sobivaid võimalusi, et suurendada nende ostuvõimet näiteks reisides. Aitab ennenägematute asjaolude korral- ootamatuste puhul leevendus. Ülekulutamine- kulutamine kerge, võib tekkida ülekulutamine Kõrge maksumus krediiti pakkuvad kauplused võtavad sageli kõrgemat hinda, kui kaup maksab. Laenusaaja isikuomadused Sinu ausus ja soov maksta võlg tagasi. Kui sinu krediidilugu
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja õppekava Helin Lillian Talv TARBIMISKULTUUR JA OSTUVABA PÄEV referaat Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Läbiv pealkiri: Ostuvaba päev KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: (teaduskraad) .............................. (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni
REKLAAMIKEEL Reklaamikeel kasutab kõiki teadaolevaid tekstivõtteid. Kasutatakse narratiivseid „soovitusi“ (nt „sain tänu sellele tootele sõpru“ vm hüvesid). Reklaamide määratlemine on keeruline. Tekstidel pole ühtseid eesmärke. Informatiivsed ja kutsuvad eesmärgid on põimunud. Kuigi reklaamid on meid kõnetada püüdvad tekstid, ei saa öelda, et kõik, millele tähelepanu pöörame või mis on meie veenmiseks mõeldud, oleks reklaam. Liigitamine on pigem suhtelise kui absoluutsuse küsimus. Müüma ei pea alati midagi materiaalset, toodet, vaid võib ka ideed müüa (nt poster kiriku uksel). Reklaami seisukohast on oluline, et kampaania toodaks sihtrühmas eesmärgipäraseid reaktsioone. Üldiselt on soovitud eesmärke 3 liiki: Kognitiivsed ehk infotasandi mõjud Afektiivsed ehk tundetasandi mõjud Konatiivsed ehk käitumistasandi mõjud Reklaam ise võib olla väga selgelt suunatud eesmärgile
Mis juhtub järgmisena? Mõistlik oleks nüüd otsida vastused õige mitmetele küsimustele – milliste omadustega saapaid vajan?, milliste hindadega müüakse sarnaseid saapaid mujal? jne. Kõige esmalt otsitakse informatsiooni kauba omaduste ja muude oluliste asjaolude väljaselgitamiseks, kas siis enda või tuttavate varasematest kogemustest. Kui sellest ei piisa, siis välistest allikatest – näiteks kataloogid, kuulutused, reklaam. Kogunud küllaldaselt andmeid ja leidnud vastused esitatud küsimustele, võime hakata erinevaid võimalusi võrdlema. Võrdluse tulemusel teeme lõpliku valiku ehk oleme valmis võtma vastu majanduslikku otsust. Valiku tegemisel lähtusime oma väärtushinnangutest ja olemasolevast informatsioonist. Samas on valiku tegemisel määravaks ka meie tarbimiseelarve võimalused. Positiivse valiku tegemisel sünnib ostuotsus. Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup.
tuua uusi tarbijaid ning seeläbi suurendada kasumit. Kuvand võib halveneda, kui manipuleeritakse tarbijatega, kui meelitatakse neid ostma kaupu ja teenuseid, mida nad tegelikult ei vaja või mille kvaliteet on madal. Eduka kuvandi loob firmale tema teadlik püüd inimesi hästi teenindada ja olla konkurentsivõimeline, pidevalt uuendada tooteid ja teenuseid vastavalt ostjate muutuvatele nõuetele. Firma kuvand on kui omamoodi reklaam, mis ei vaja täiendavaid kulutusi ning aitab kergemini ja kiiremini tuua turule tooteid ning teenuseid, muidugi vaid juhul, kui kuvand on positiivne. Teisalt, reklaami kasutatakse sageli just firma tuntuse suurendamiseks, tema kuvandi kujundamiseks, ja selleks tuleb tingimata teha lisakulusid. Firma kuvand ja reklaam põimuvad järgmistel asjaoludel: 1) firma kuvand luuakse reklaamiga; 2) reklaami usutavus ja päralejõudmine on suurem, kui ühiskonnal, st tarbijatel,
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
Uute klientide juurde võitmine on märkimisväärselt raskem ja kallim kui olemasolevate hoidmine. Kliendisuhete juhtimine on muutumas järjest olulisemaks: fookuses peab olema klientide ootuste täitmine. “Kliendikogemus tekib kõikide (isiklike) kokkupuudete koondtulemusena, mis kliendil brändi või teenusepakkujaga kogu kliendisuhte vältel on.” Otsesed kokkupuuted: ostmine, toote kasutamine, teenindus jne. + Kaudsed kokkupuuted: reklaam, meedia, suuline kommunikatsioon jne. Joonis 2. Ideaalsete kliendikogemuste saavutamine Teadlik ja aktiivne kliendikogemuse juhtimine. Kliendisuhete juhtimise eesmärk on jõuda suurepärase kliendikogemuse pakkumiseni - Eesmärk on pakkuda klientidele erilist ja usaldustäratavat kogemust, mis seoks nad firmaga emotsionaalsel tasandil ning samal ajal firma jaoks kasumlikult ja pikaajaliselt.
Kohustused: lahendada kõik firmaga seotud probleemid, mis tekivad Haridus: Kõrgharidus Töökogemus: mitmetes erinevates firmades vabatahtlikuna töötamine Oskused: õmblemine, disainimine. 13.0 FINANTSPALNEERIMINE Aastane planeeritav läbimüük 2 000 000 Tulud (aastas) kokku 1 005 000 Kulud (aastas) kokku 1 005 000 Kõigi töötajate + administratsiooni palgad kokku (aastas) 20 800 Kommunaal kulud 19 000 Kontori kulud 15 000 Reklaam 15 000 Müügikulud 5 000 Remondi ja hoolduskulud10 000 Rendikulud 19 590 Transpordikulud 5390 Muud kulud 15 000 14.0 RISKIANALÜÜS Võimalikud riskid on: · makromajandusliku olukorra halvenemine, · turusituatsioonide muutumine, · seadusandluse muutumine, 9 · toorainete ja materjalide hindade tõus, · tööjõu kallinemine, · energia, kütuse vms hinnatõus,
See tähendab, et tarbimist ei ole võimalik välistada. Selliseks hüviseks mille tarbimist ei ole võimalik välistada on näiteks majakas. Välistamist on võimalik kasutada kesklinna sissesõidul, kasutades näiteks autode elektroonilist märkimist. Hüvise kuulumist era- või ühishüviste hulka saabki iseloomustada selle abil kuivõrd me peame tarbimise pärast konkureerima ja kuivõrd on võimalik meie tarbimist välistada (vt joonis 9.1). Kas tarbimiseks peab konkureerima Jah Ei · Jäätis · Staadion Jah · Jalatsid · Kaabel TV · Ülekoormatud · Ülekoormamata Kas tarbimine on välistatav tasuline parkla tasuline parkla · Kala jões · Riigikaitse
Sisekaitseakadeemia MÕJUTAMINE Referaat Paikuse 2013 SISSEJUHATUS Mõjutamine on juba läbi aegade olnud üks inimloomuse paratamatu automaatne harjumus. Me puutume sellega kokku igapäevaselt teadlikult või alateadlikult. Me kutsume seda ise esile enesele tahtmatult või tahtlikult ja samas laseme ka ennast teistel mõjutada. Nii saame läbi suruda oma tahtmisi või muuta teiste inimeste arvamust või ettekujutust mingite konkreetsete asjade või arvamuste suhtes. Referaadi koostasin Robert B. Cialdini raamatu: ,,Mõjustamise psühholoogia- teooria ja praktika" põhjal. Töö eesmärk on välja tuua erinevaid mõjustamis teooriad, mille lõksu me eneseteadmata langeme. Mis paneb inimesi ütlema: ,,Jah!" mingile pakkumisele või palvele, kuigi tegelikult järele mõeldes leitakse, et see oli ennatlikult ostetud või antud lubadus. Neid teooriad teades, saab ennast rohkem kaitsta nende inimeste eest, kelle tööks ongi teisi mõjutada, et need teeksid midagi, mis
infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj. · Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel. · Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
