50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
229 laadimist
Kokku alla laetud
14 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
doglinn2
Õppematerjali autor
Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine Tarbimine on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine. Tihti kuuleme väljendit, et tarbimine ei ole eluviis, vaid vajadus. Iga aastaga on tarbimine suurenenud ja sellel lõppu ei paistagi tulema. Reklaami tõttu on inimesed hakanud soetama palju rohkem kaupa kui varasemalt. Tihti ei mõeldagi tagajärgedele, mis võib tulevikus meid viia suure probleemi lävele ja tekib küsimus, kas tõesti on kõike seda vaja. Reklaam on tänapäeva ühiskonna jaoks väga tavaline osa meie elus. Me kohtame seda ajalehtedes, kuulutuste tahvlil, televiisoris, raadios, Internetis. On teada, et enne millegi soetamist, siis on vaja eset näha ja olla tutvunud selle toote kvaliteediga, reklaam teeb sedavõrd me elu lihtsamaks. Tihti mõtleme, kui televiisorist tulevad meeldiva filmi vahele pikad reklaamid, et kui tüütud ja mõttetud need on, aga alateadlikult poodi minnes eelistame reklaamis nähtut või raadios kuuldut. Inimesi
peavad teise paariga vahetades, aga sellegipoolest tihti kandes ka kauem vastu. Sel juhul kestavad kingad kümme aastat, millal ongi aeg need uute ja moodsamate vastu vahetada. Enamus riideid ostan taaskasutusest, see on kuidagi põnevam ja odavam. Jäätmekäitlus on väga organseeritud.Toidujäätmed lähevad kompostiks, metall kokkuostu,ohtlikud jäätmed selleks ette nähtud vasuvõtupunkti, puujäätmed kütteks jne. Väljas me söömas ei käi, alkoholi ei tarbi. Enamus raha ,mis peale maksude maksmist ja hädavajaliku ostmist järele jääb, läheb kodu ja aia renoveerimisele. Säästa ei õnnestu paraku midagi. Tarbimisvalikuid teen seega lähtuvalt hinnast, kainest mõistusest ja eelarvest ja enda väljakujunenud eelistustest. Aga arenguruumi on, et veel teadlikumalt tarbida. Kui ikka palju raha pole,siis pole ka probleemi, kuhu seda kulutada. Lihtsaim viis oma pere majandusolukord kontrolli all hoida, on eelarve koostamine. Eelarve koostmine
Tarbi, inimene, tarbi veel! Aastatuhandete vältel on inimene muutunud aina laisemaks ja laisemaks. Viimase sajandi jooksul on see olnud eriti märgatav, sest kiire tehnika areng on viinud ühiskonna sinnamaale, kus enam ei jälgita, mida ostetakse, ja ei anta endale aru tarbimisharjumustest. Alates sellest kui inimkond muutus tsiviliseeritumaks ja paberilipakatele anti väärtus, on keskendutud aina enam nende paberilipakate kogumisele. See on viinud elatustaseme kasvuni arenenud maades ent arengumaades on seisukord samasugune nagu 400 a. tagasi
Näiteks olid inimesed hullunud, kui avati Tallinnas uus kaubanduskeskus ja selle puhul olid hinnad alla lastud. Mindi kaklema, lõhuti turvaväravad ja tehti kauplustele kahju üsna suurtes ulatusetes. Poodi odavmüügile tunglevad ostuhulluses inimesed põhjustasid Tallinna kesklinnas ulatusliku liikluskaose: Liivalaia ristmikul seisis tramm autoteel ning ummik ulatus Stockmanni kaubamajast Narva maanteele välja. Kui inimene pole kunagi raha säästnud - elanud palgapäevast palgapäevani, aga on huvi säästmise vastu, siis arvan, et kõige parem on alustada kahest tegevusest. Esiteks raha kogumist ootamatute kulutuste katteks, näiteks koondamine või kulutused tervishoiule. See raha hulk peaks olema vähemalt nii suur, et kataks ühe kuu kulutused. Selleks võiks olla säästuhoius, kust saab raha välja võtta ja juurde panna nii, et intressisummat ei kaotaks. Teiseks raha kogumist pensionisammastesse
kultuur, kuidas arenes postmodernism jne. 2. Tänapäeva tarbimiskultuuri eripäraks on see, et asjad on toodetud turu jaoks Traditsiooniliselt on tarbimist mõtestatud nagu teisest aspekti tootmise järel. Ühena esimestest rääkis tarbimisest Karl Marx (1818-1883), kelle jaoks tarbimise objektid ehk 2 tarbekaubad on ikkagi pealisehituse osa ja seepäprast mõjutatud baasist. Inimene toodab oma tootmissuhetes asju, omamata vabadust oma tööaja üle ega ka töö üle. Samasugune võõrandumine nagu tekib inimese ja töö vahel tekib ka kaupade ja inimese vahel. Kuna neid toodetakse turu jaoks, siis nad omandavad teatava fetisilaadse iseloomu, kuna keegi täpselt ei tea, kust ja kuidas nad tekivad ja miks kuld on parem kui hobuserauad... Põhinedes raamatul Sassatelli ,,Consumer Culture" 2007) alguseks Max Weberi 1923
Kuidas konkurents mõjutab minu elu? "Proovi! Osta! Vali! Võida! Kasuta! Helista! Võta osa! Tarbi! Ole meile kasulik. Me teame, et Sa vajad meid!" Ja tõesti...võibolla tõesti ma vajan teid!? Äkki mul ongi vaja osta endale neid uusi, läikivaid ja ilusaid asju. Neid vastupandamatult häid ja kasulikke asju. "Telli kohe! Kaks ühe hinnaga." Aga tõesti. Äkki peakski, kui see nii odav on? Kokkuhoid on ostu jõud! Nii võin endale veel paljugi lubada. "Ei võta palju ruumi. Mahub kappi või voodi alla." Milline kompaktsus! See ei võta ju ruumi ka. Tundub nii tore. Tundub nii vastupandamatu
Neid väärtusi tuleb säilitada mingis kunstlikus keskkonnas kui pärimust. 3. kultuur peab täitma sotsiaalset funktsiooni: peab hoidma kogukonda, ideaale, hea jne mis aitavad parema ühiskonna tegemiseks kritiseerida olemasolevat Kultuur on sellisena üsna antimoderne kontsept ja eriti formaalse ratsionaalsuse ja valgustuse rünnak. Modernsus vabastab inimese traditsioonide, seisuse ja kiriku eestkostest ning ei kirjuta ette, milliseid väärtusi inimene peaks taga ajama. Kuid kui inimese väärtusi vahendab ainult raha kuidas me teeme heade ja halbade sotisiaalsete väärtuste vahel vahet? (vrd Thatcheri ,,ühiskonda pole", igaüks otsustab ise) Solidaarsust pole - selleks on vaja raamistikku, mis seisaks inimestest kõrgemal. Pole sellist raamistikku: kultuur vs äri, kultuur vs tsivilisatsioon, staatus vs leping, mehaaniline solidaarsus vs orgaaniline
õhust, sest kõik need pean ma poest ostma ja need ei ole päris samad nagu ise kasvatades. Vahe on maitsel, välimusel, kvaliteedil ning ise kasvatades tead, millega need on üles kasvatatud. Näiteks kas on kasutatud väetisi või mürke. Kui linnainimesel on midagi vaja või millegi järele soov või isu, läheb ta poodi ning ostab selle omale.Maainimene saab minna oma aiamaale või põllule ning haarata sealt omale midagi meelepärast. Kui sooviks on just mõni toiduaine, mida inimene on omale kasvatanud. Ühtlasi on ka tarbimine väga suur kuna kõik on kättesaadav ning 5-10 minuti jalutuskaugusel. SSamamoodi ka asutused. Koolid, huviringid...paljud muud teenused on inimestele kättesaadavad, kõik asuvad lähedal. Väga palju tarbitakse ühistransporti kuna sellega on mugav ja tihe sõidugraafik. Võin võrrelda nii Tallinnat kui ka Viljandit, et Tallinn oleks linn ja Viljandi ,,maakoht" . Miks nii mõtlen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid