Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks nii mõtlen?
  • Kaua transporti ootama Mis siis veel Tallinnast?
  • Kuidas see võiks mõjutada majandust?
  • Kui ükskord loodusvarad otsa saavad Mis saab siis kui loodusvarad otsa saavad?

Laura-Liis Piigert
MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED
ESSEE
Transporditeaduskond
Transport ja logistika
Pärnu 2015
Teema mille valisin tundus mulle kõige huvitavam, kuna sellega on väga palju seoseid nii minul kui ka mu tuttavatel . Maa- ja linnaelu on kohati erinev. Maal ei ole kõike seda mida on linnas ja linnas pole nii hea kui maal elada. Samamoodi ka tarbitakse erinevalt paljusid tooteid ja samuti ka asutusi . Oma essees toon välja kõige suuremad põhjused miks elada maal või linnas.
Tarbimine on väga lai mõiste, ostame seda mida tahame ja meie vajadused on rahuldatud. Aga tarbimise all võib ka mõista erinevaid asutusi, kuna neid me tarbime samuti.
Nagu paljud ütlevad: „Kõige parem on elada linnas, kuna kõik on kättesaadav, aga kas ta ikka on nii?“ Kui ma ise elan linnas, tunnen ma puudust värsketest puuviljadest, köögiviljadest ning õhust, sest kõik need pean ma poest ostma ja need ei ole päris samad nagu ise kasvatades . Vahe on maitsel, välimusel, kvaliteedil ning ise kasvatades tead, millega need on üles kasvatatud . Näiteks kas on kasutatud väetisi või mürke. Kui linnainimesel on midagi vaja või millegi järele soov või isu, läheb ta poodi ning ostab selle omale.Maainimene saab minna oma aiamaale või põllule ning haarata sealt omale midagi meelepärast. Kui sooviks on just mõni toiduaine, mida inimene on omale kasvatanud. Ühtlasi on ka tarbimine väga suur kuna kõik on kättesaadav ning 5-10 minuti jalutuskaugusel. SSamamoodi ka asutused. Koolid, huviringid ...paljud muud teenused on inimestele kättesaadavad, kõik asuvad lähedal. Väga palju tarbitakse ühistransporti kuna sellega on mugav ja tihe sõidugraafik.
Võin võrrelda nii Tallinnat kui ka Viljandit, et Tallinn oleks linn ja Viljandi „ maakoht “ . Miks nii mõtlen? Kuna Viljandi on väike linn saan võrreldada seda maakohaga. Kõigepealt toon esile Tallinna: esiteks väga palju kauplusi, kus saan valida oma meelejärgi. Kui ühes poes ei meeldi riided mulle, siis küll teistest poodidest ikka midagi leidub. Pidevalt ehitatakse suurde linna juurde palju suuri kauplusi, kus inimesed saaksid oma vajadusi rahuldada ning raha raisata igasugu tühja tähja jaoks. Sest tegelt neid oste tehakse tuju järgi. Isegi tean endast: tuju oli hea, käisin igasugustes poodides ning ostsin seda mis tujuhetkel meeldis, kuid hiljem lihtsalt jäi kappi seisma või ei leidnud tarbimist. Minu arust on mõttetu ehitada nii palju poode kuna see tarbimine ei ole nii suur meie Eestis, ka Tallinnas. Ise kui elasin nädal aega Tallinnas, siis mis mulle meeldis oli ühistranspordi sõidugraafik. Tarbisin seda igapäev, kuna oli vaja koolis käia. Ja tõesti oli hea, et bussid või trollid sõitsid põhiliselt iga 5 minuti tagant. Ei pidanud kaua transporti ootama. Mis siis veel Tallinnast? Väga palju on asutusi, koole, teatreid , kinosid mida rahvas kasutab ehk tarbib. Tallinnas on väga palju erinevaid võimalusi mida tarbida hetke meeleolu ajel.
Viljandi, väga väike linn ning mõtlen ta maakohaks. Ise olen käinud seal ja näinud mis seal toimub. Seal on vist 1 suur pood/kauplus. Tarbitakse kindlasti vähem kui Tallinnas või Pärnus. Seal pole väga midagi sellist, et „oh mulle see meeldib ja ma ostan selle kohe.“ Ehk mina ei ostaks sealt midagi meeleolu järgi. Tarbitakse ainult enamjaolt esmatarbekaupu mis on vajalikud inimese jaoks. Viljandis pole ka väga palju kooliasutusi, et vanemad saaksid valida milline kool on parem ning kuhu kooli laps panna.
Maakoht võrreldes linnaga, et mis ta on siis? Maal elada on väga hea, isegi elaks kui oleks maal rohkem võimalusi kui praegu neid on. Maal elamise plussid: kasvatad ise seda mis soovid- puuviljad, köögiviljad, kartuli paned maha. Ütleme ühesõnaga, kõik on värske ning hea. smile emoticon . Inimesed on tervemad ning ei pea tihti külastama arste, mis on samuti tarbimine. Ise kasvatatud toiduainetes pole sees säilitusaineid ja igasugu muid kahjulikke aineid ja on maitsvad . Õhk on värske, mida ma samuti tarbin ning väga hea on kusagil aasa peal lihtsalt mõnuleda ning teada, et õhk ei ole nii saastatud kui seda on suures linnas. Maal elamise miinused: poode on vähem või mõnes kohas üldse ei ole poodi, kuhu saaksid minna ostma esmatarbekaupu. Kui ikka tahad osta pesuvahendeid ja hügieenitarbeid mida oleks kohe vaja ning kui maakohas poodi ei ole või seda poes ei müüda, siis pead selleks sõitma/minema kusagile suuremasse kohta kus on suurem pood ning suuremad valikud . Väga paljud kolivad tänapäeval suurematesse linnadesse/asututesse ära kuna seal on olemas kõik, mis eluks vajalik ning ei pea muretsema sellepärast, et millega ma poodi saan või kas meie poes müüakse seda jne. Samamoodi tänapäeval on väga vähestes maakohtades kooliasutusi ning juba sellepärast kolitakse ära linnadesse, sest linnas on lapsel väiksem maa koolis käia kui nt maalt linna igapäev koolis käia, ning see on kulukas ning väga väsitav. Maal elamise võlud ongi ainult see, et on värske õhk ning saad kasvatada paljusid toiduaineid mida inimene tarbib kogu oma elu jooksul.
Kuidas see võiks mõjutada majandust? Väga palju mõjutab see majandust, kuna selles seoses ei osatagi eriti toota tooteid ning enamjaolt toodetakse umbes. Iga aasta muutub majandus, sest ei tarbita enam seda toodet nii palju kui varem või siis lihtsalt pole kättesaadav inimesele. Eriti peab majanduskasvu säästma kuna loodusvarasid jääb maailmas üha napimaks, tootjad ja ka tarbijad peavad leidma võimalusi, kuidas vähemaga hakkama saada. See võib väga palju mõjutada majandust kui ükskord loodusvarad otsa saavad. Mis saab siis kui loodusvarad otsa saavad? Väga paljud kaotavad kindlasti töö, majandus langeb, sest tarbitakse vähem tooteid ja hakatakse valmistama tehis toitaineid ning usun, et need pole üldse maitsvad.
Praegune tarbimine linnas või maal ei ole nii suur probleem, aga mõtleme, mis 50 aasta pärast saab? Maakohas inimesi ei ela või siis üldse enam pole maakohti ja inimesed elavad linnades ning tarbitakse asju üleliiast ning rahaliselt ei saada hakkama sellise inimeste massiga ühes kohas. Või siis ressursid saavad otsa ning Maa ei suuda kõiki inimesi toita. See lööks majandusse võibolla suure augu ning enam ei osata midagi peale hakata. Isik, kes pole linnaelust teistsugust näinud, ei kujutagi end ette maal elamas. Samas soovitan soojalt proovida elu väljaspool suurt keskust. See on omaette kogemus, mis avab endas erinevaid tahke, mille olemasolust aimugi pole. Linnaelule lisab adrenaliini elutempo, mis kaasneb. Maaelu on tunduvalt rahulikum, ka ise oled mõnes mõttes tasakaalukam ja sügavam. Linnas on kõik kättesaadav: poed, teatrid , kinod jm. Maal on aga loodusega seotus tihedam. Ükskõik, kuidas vaadata, leidub nii linna- kui maaelu juures plusse ja miinuseid. Kõige õigem on leida enda jaoks sobivaim .
MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED #1 MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED #2 MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED #3 MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-09-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LauraLiisuke445 Õppematerjali autor
linna ja maaelu võrdlusessee

Sarnased õppematerjalid

Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused
2
docx

Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused

Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Elanikel, kes elavad maal ja elanikel kes elavad linnas on üks väga suur erinevus, see on nende tarbimine. Maapiirkonnas elavad inimesed ei saa endale soetada samu tooteid ja teenused mis linnas elavad inimesed. Selle teema valisin ma kuna olen elanud ise nii linnas kui ka maal ja tänu sellele on mul oma kogemus mõlemast poolest. Minu arvates on linnas elavate ja maal elavate elanike tarbimiserinevused kui ka võimalused muutunud vägagi erinevateks, kuna üha rohkem ettevõtteid kolib linna ja tekib linnas juurde, samal ajal kui maal olevad ettevõtted panevad järjest oma uksi kinni kuna ettevõtted ei teeni piisavalt tulu. Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood, lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd pole neist alles enam ühtegi kuna ükski neist ei tasunud enam ära.

Makroökonoomia
Kas elada linnas või maal
1
doc

Kas elada linnas või maal?

Kas elada linnas või maal ? Tänapäeval arutatakse palju, kas elada linnas või maal, kui hakatakse näiteks peret looma. Nii linnal kui maakohal on omad head ja vead. Tuleb muidugi arvestada ka erinevate asjade iseärasustega. Kas siis elada linnas või maal? Mis on nii ühe kui ka teise positiivsed ning negatiivsed küljed? Linnal on loomulikult omad eelised maakoha ees. Linnas on palju erinevaid võimalusi, mida maakoht võib olla ei paku ja ei suudagi pakkuda. Esiteks linnas on rohkelt töökohti, kuhu noored inimesed saaksid kandideerida ning enda eluratta käima tõmmata. Noored pered ­ neil on vaja lasteaedu, mida linnas on muidugi väga palju. Rääkimata siit edasi siis koolidest ning koole on ka erinevaid liike, kuhu enda laps õppima panna. Linnas elamise eelis on muidugi see ka, et kõik on käe-jala juures. Sa ei pea kilomeetrite taha minema, et endale leiba ja vorsti osta. Poed on tänapäeva linnades iga nurgapeal.

Eesti keel
Maa ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused
6
docx

Maa ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused

Tarvo Haggi MAA- JA LINNAPIIRKONDADE ELANIKE TARBIMISERINEVUSED ESSEE MIKROÖKONOOMIA Transpordi teaduskond KLI 11 Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:04.10.2015 Üliõpilase allkiri:……..…....….. Õppejõu allkiri: ………....……… Tallinn 2015 „Mida vähem kulutad ja tarbid, seda vabam oled, selles pole kahtlust. Mateeria on igal juhul orjastav

Mikroökonoomika
Kas läheksid maale elama
1
rtf

Kas läheksid maale elama?

Kas läheksid maale elama? Kui saadakse täiskasvanuks ja hakatakse enda elu rajama, tuleb valida ka koht, kus elada. Mõne inimesed valivad selleks linna, olgu siis suurlinn või paari tuhande elanikuga linn, ent mõned kolivad elama maale värske õhu kätte. Mina valiksin elukohaks linna, sest kuna olen terve oma lapsepõlve maal elanud, tean väga hästi maal elamise miinuseid. Esimene põhjus, miks ma maale ei kolis, on väga halb transpordiühendus suuremate asulate ja linnade vahel. Muidugi oleneb see ka asulast, aga enamjaolt on bussiliiklus linnadega kehv. Mulle see ei sobiks, sest nii ei saa vabalt otsustada, mida oma päevaga peale hakata, vaid peab planeerima bussi peale minekut ja koju saamist. Linnas seda muret ei oleks, sest seal on transpordivahendite liiklus väga tihe. Maaelu teiseks miinueks on minu arvates mingil määral sotsiaalse elu puudumine või on selle elava hoidmisega raskusi. Kuna maal elab vähe inimesi, siis ei ole ka nii palju

Eesti keel
Mina linnas kirjand
1
odt

Mina linnas kirjand

Mina linnas Mõtleme, et mis see linn üldse on. Kõik näevad linna oma vaatepildis erinevalt. Paljude jaoks on see koht kus saab alati pidudel käia aga osade jaoks on linn koht, kust saab vajalike asju. Inimesed kes elavad linnast väljas ei näe linna samasugusena nagu näevad seda linna elanikud. Kõigil on erinevad huvid ja tahtmised linnas. Erinev vaatepilt on linnast vanemate ja noortematel inimestel. Linnas on palju kohti kus saab teha erinevaid asju, külastada erinevaid kauplusi, külastad meelelahutus asutusi ja ajaviiteks jalutada erinevates linnaosades. Mina kui noor inimene, tahan külastada linnas kõiki meelelahutus asutusi. Minu vanustele inimestele meeldib väga käia klubides, baarides, kinos ja erinevates poodides. Me tahame võta linnast seda mida on võimalik noorel inimesel tahta. Linn pakub meile palju lõbu, hilised õhtud klubides ja baarides, lõbusad ostlemised poodides, kino külastamine ja veel hilise

Eesti keel
Linna-ja maaelu
2
doc

Linna-ja maaelu

Linna- ja maaelu Olen kindel, et tänapäeval väärtustatakse enam maa, kui linnaelu. Ometi tekib siinkohal küsimus miks tullakse maalt linna elama? Tehakse seda mugavusest, laiskusest või hoopis tükis moe pärast? Maal on õhk puhtam, inimesed sõbralikumad, aega rohkem ja üldse on elu lihtsalt ilusam. Miks vahetatakse siis täisväärtuslik elu linnaelu vastu? Seda küsimust oleks õige minult endalt küsida. Olen minagi alles sügisest pealinna elama asunud. Nimelt tulin ühelt imekaunilt saarelt Lääne-Eestist ­ Hiiumaalt. Täna julgen öelda, et oma linna tulekuga tegin suure vea. Mul on kahju, et õppisin alles nüüd väärtustama oma eelmist elu. Hiiumaal oli mul olemas kõik ­ vanemad, sõbrad, vabadus, olin tohutult iseseisvam, rõõmsam ja parem inimene. Iialgi ei pidanud mõtlema sellele, kas jõuan õigel ajal punktist A punkti B. Maal ei tea keegi isegi sõna "liiklusummik" tähendust. Oma linnatulekut põhjendasin esialgu sel

Kirjandus
Igatsen maale-kus on rahu ja vaikust
2
odt

Igatsen maale-kus on rahu ja vaikust

Igatsen maale, kus on rahu ja vaikust Rahu ja vaikus on inimestele väga tähtis, nii ka minule. Usun, et iga inimene on vahel mõelnud, et tahaks kaugele ära. Lihtsalt me vahel vajame seda, et saaksime rahus ja vaikuses olla ja puhata -see on elu. Kuna suurema osa oma lapsepõlvest olen ma veetnud maal, siis on sealne keskkond mulle üsnagi tuttav. Olgugi, et lapsepõlves maal eriti vaikust olla ei saanud, kui lapsed ringi mõllasid ning kõlasid vaid rõõmsate mudilaste kilked. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem on mul tahtmine minna maale, nautida loodust ja selle huvitavaid hääli, elada iga päeva nii nagu see oleks viimane. Igatsen maale, sest tahaks nii väga ärgata hommikul linnulaulu või kuke kiremise peale, tunda ennast värskena ning rüübata hommikukohvi vaadates, kuidas päike tõuseb ning pärast pikka ja tegusat päeva, kuidas päevatäht langeb, et tulla järgmine hommik meid taas paitama. Käies küla vahel

Kirjandus
Essee teemal maa- ja linnapiirkonna elanike tarbimiserinevused
6
docx

Essee teemal maa- ja linnapiirkonna elanike tarbimiserinevused

Silver Kruusalu MAA- JA LINNAINIMESE TARBIMISERINEVUSED ESSEE Õppeaines: MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 31 Juhendaja: lektor Inga Stelmak Esitamiskuupäev: 13.10.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevused Põhjusel, et olen suurema osa oma elust maal elanud, oskan hästi hinnata maa- ja linnapiirkondade elanike tarbimiserinevusi. Vaatamata sellele, et nii maal kui ka linnas elava inimese majandustegevuse aluseks on ressursside piiratus võib väita, et inimeste tarbimise valikud sõltuvad suuresti nende elukohast. Kõige suuremad erinevused algavad juba sellest, et maal elava inimese tarbimise vajadused, harjumused, on totaalselt erinevad linnas elava inimesega

Mikro- ja makroökonoomika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun