Lp Konna Poeg 24.11.2011 nr 1.3.7/11/1236 Registrite- ja Infosüsteemide Keskus Lõkke 4 19081 Tallinn [email protected] Mahakandmistaotlus Palume maha kanda ja hävitada bilansis oleva põhivara sisuhaldustarkvara Roller, inventari number 100029, soetusmaksumus 2264, 57 eurot (ilma käibemaksuta), soetatud 19.12.2005. Vara jääkväärtus on seisuga 30.11.2011 0 eurot. Mahakandmistaotluse põhjus: inspektsioon soetas uue veebilahenduse ja vana tarkvara ei ole enam kasutusel ega vajalik. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Artur Kass juhatuse esimees Kessu Kess koostaja tel 652 2286 Väike-Ameerika 19 Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 Tallinn 10129 Faks 627 4137 E-post [email protected]
Täpsustav analüütiline arvestus toimub üksikute toodanguliikide lõikes nii rahaliselt kui ka koguseliselt. Taimekasvatussaaduste konto analüütiline arvestus toimub teraviljade, rapsi, kartuli lõikes. Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks
kooliõpikud ja töövihikud ning kontorisse soetatud raamatud) ostuhind kajastatakse üldjuhul perioodikuluna. Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest põhivarana arvele: 1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene; 2) raamatud ja muud teavikud nendes avalikes raamatukogudes, kus teavikute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks; Väheväärtuslik vara - vara, mille soetusmaksumus on alates 192 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud vara korral) ilma käibemaksuta ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 200 eurost kuni 1999 euroni ilma käibemaksuta ning mida kavatsetakse kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Varem arvelevõetud väheväärtuslike varaobjektide, mille soetusmaksumus on alla nimetatud alampiiri, arvestust jätkatakse kuni nende mahakandmiseni. Asutuse juht võib oma käskkirjaga kehtestada väheväärtusliku varaobjekti bilansivälise arvestuse
(Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandeid. Selle arendamisel lähtutakse rahvusvahelistest standarditest, Eesti, Leedu ja Läti seadusandlusest, mis on väga laialt integreeritud Microsofti tarkvaradega (Office; Outlook). Amphora - Internetis töötav dokumentide ja projektide haldamissüsteem, töö korraldamist lihtsustav abivahend. Amphora võimaldab paremini planeerida aega ja inimeste tegevust,
Põhjendamatu nõude korral peab andmetöötleja sellest keeldumist inimesele põhjendama. Näiteks piiratakse inimeste õigust saada infot enda käivate andmete kohta, kui see võib kahjustada kellegi teise õigusi, ohustada lapse põlvnemise info saladust, takistada kuriteo tõkestamist või kurjategija tabamist või raskendada kriminaalmenetlust. Kui andmetöötleja inimese nõudele ei reageeri või keeldumisel esitatud põhjendused ei tundu õiged, tuleks pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni või kohtu poole. Kui soov on lihtsalt lõpetada andmete avaldamine või neid muutuda, tuleks pigem eelistada inspektsiooni, sest see on kiirem ja oluliselt väiksemate kuludega kui kohtumenetlus. Kahjuhüvitise nõudmisel vastaspoolelt tuleks aga siiski minna kohtusse. Kohtusse minnes tuleb aga selgeks teha seaduste rägastik või palgata spetsialist, kes seda maailma tunneb, sest tegemist on väga keerulise valdkonnaga, kus on olulised tõlgendused ja kus on palju subjektiivsust
Situatsioon - ettevõte ,,E" ostis 30.04.20X1 100% tegutseva ettevõtte ,,T" aktsiaid bilansilises väärtuses ja maksis kokku 60 000 eurot. ,,T" muutub ,,E" tütarettevõtteks. Ostumomendil koostatud ,,T" bilansist selgub, et tema netovara bilansiline väärtus on 60 000 eurot, eksperthinnangu kohaselt ongi see ettevõtte ,,T" netovara õiglane väärtus. Seega tütarettevõtte ,,T": netovara õiglane väärtus = netovara bilansiline väärtus = soetusmaksumus Sellest tulenevalt ongi ettevõtte õiglaseks väärtuseks tema soetusmaksumus ning ostuanalüüsi ei ole vaja koostada kuna ümberhindlusi ei toimu. ,,E" ettevõte koostab järgmise lausendi: Deebet: ........................................................................................................ Kreedit: ........................................................................................................
summat, majandustehingu lühikirjeldust, algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit. Kronoloogiline register selleks on päevaraamat. Ühtse päevaraamatu (zurnaali) asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. 10 Süstemaatilised registrid pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Registrite kuju ehk vormid võivad olla näiteks raamatud, kaardid jne. Pearaamatus on kajastatud kõik ettevõttes kasutatavad kontod, antud kontodel registreeritakse kõik selle konto deebetisse ja kreeditisse tehtavad sissekanded. Igal kontol märgitakse algsaldo arvestusperioodi algul ning arvutatakse lõppsaldo arvestusperioodi lõpuks. Ühendatud kronoloogiline ja süstemaatiline register kronoloogilist ja süstemaatilist
........................................... 34 Lisa 3 Ajaliselt VTE diagnoosile lähima kasvaja diagnoosi grupp ............................................... 37 Lisa 4 Seos kasvaja diagnoosi ja VTE ning kasvaja diagnoosi ajalise järjestuse vahel, mehed.... 39 Lisa 5 Seos kasvaja diagnoosi ja VTE ning kasvaja diagnoosi ajalise järjestuse vahel, naised .... 41 Lisa 6 Haigestumus ning seos prognoostitud ja tegeliku juhtude arvu vahel ................................ 44 Lisa 7 Eetikakomitee taotlus .......................................................................................................... 45 Lisa 8 Andmekaitse Inspektsiooni luba ......................................................................................... 52 Lisa 9 Haigekassa taotlus ............................................................................................................... 57 Lisa 10 Vähiregistri taotlus .....................................................................................
K: dividendi võlg 1000 K: tulumaksu võlg 500 Raamatupidamise kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: 1. majandustehingu kuupäev 2. raamatupidamiskirjendi järjekorra number 3. debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad 4. majandustehingu sisu-lühikirjeldus 5. dokumendi nimetus ja number Käibeandmik ja arvestusregistrid: Raamatupidamise süsteemi moodustavad kronoloogilised ja süstemaatilised registrid. Süsteemi iseloomustavad: 1. kasutatavate registrite arv 2. registrite väline kuju ja sisemine struktuur 3. seosed kronoloogiliste ja süstemaatiliste registrite vahel 4. raamatupidamise registrite täitmiseks kehtestatud kord 5. ettevõttes kasutatav tarkvara Arvestus registrid: – Kronoloogiline register: kronoloogilises registris järjestatakse infomatsioon kuupäevade järgi. Kronoloogiline register peab sisaldama järgmisi andmeid: lausendi järjekorra number; kuupäev;
Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad). Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid maksumusega alates 640 eurost ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Varad, mille kasulik eluiga on üle
kvaliteeti ja pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende kulutuste maksumus on üle põhivara arvelevõtmise piiri, koostatakse akt. Akt allkirjastatakse juhataja poolt ning edastatakse raamatupidamisele, kus tehakse vastav raamatupidamiskanne. Põhivarade müük ja mahakandmine Müüdud põhivara bilansist välja kandmisel tehakse kanne: deebet müüdud põhivara jääkväärtus, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Müüdud põhivara kantakse bilansist välja Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Põhivara mahakandmise kohta vormistatakse vastav akt (vara kõlbmatu vmt põhjus). Vara mahakandmisel tehakse kanne: põhivara jääkmaksumus kantakse deebet põhivara amortisatsioon, deebet põhivara kogunenud kulum, kreedit põhivara soetusmaksumus. Varude arvestussüsteem Kastusel on kaks varude arvestussüsteemi:
kajastamisel programmis toimub muutus vähemalt kahel kontol. Kirjete kajastamiseks kasutatakse pearaamatusüsteemi, kus need registreeritakse vastavalt tehingu kontode lõikes. Muutusi saab jälgida saldokäibeandmikus ning ka pea- ja päevaraamatu väljavõttel. Kõik saabunud arved kontrollib ja viseerib juhataja ning seejärel edastab need raamatupidajale. Majandustehingute kajastamiseks kasutatakse raamatupidamise tarkvara Standard Books. Müügiarved sisestatakse raamatupidamisprogrammi Standard Books kasutatdes moodlit müügireskonto, registrid arved. Müügiarvete laekumine kajastatakse samas moodulis registris laekumised (vt Sele X). Tähtis on alati märkida õige pangakonto kuhu laekumine tekib ja kuupäev. Müügiarve (vt Sele x) sisetsamiseks tuleb valida müügireskontro, müügiarved ja koosta uus
müügihind võimaldab saada suuremat kasumit. Järgnevatel aastatel nõudluse vähenedes müügihind alaneb ja kasum väheneb. Näide. Põhivara maksumus 25000.-, kasulik eluiga 5 aastat, amortisatsiooninorm 20%. Esimese aasta amortisatsioon = 25000 * 2*20% = 10000.- Jääkväärtus = 25000 10000 = 15000 Teise aasta amortisatsioon = 15000 * 40% = 6000.- jne 13. Ülesanne põhivara ostu ja müümise kohta. MÜÜK: Müüdi seade, müügihind 2000+ km 400.-. Vara soetusmaksumus 2500.-, akumuleeritud (koondatud/kokkuvõetud) kulum 700.- D ostjatelt laekumata arved (10311) 2400.- D kulum- masinad ja seadmed (10931) 700.- K masinad ja seadmed (1093) 2500.- K käibemaks (21511) 400.- K kasum põhivara müügist (3202) 200.- (3100-2900=200) OST: 14. Immateriaalne põhivara, mis see on, kuidas toimub arvestus. Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita vara, mida ettevõtja kasutab tulu saamiseks
............................... 21 3.4 Käibeandmik ................................................................................................................... 28 3.5 Raamatupidamiskontode liigitus ja kontoplaan .............................................................. 31 3.6 Sünteetiline ja analüütiline arvestus ............................................................................... 35 3.7 Raamatupidamisdokumentide ja – registrite vormistamine ja säilitamine ..................... 37 4 ETTEVÕTTES TOIMUVAD PROTSESSID ....................................................................... 40 4.1 Varustusprotsess ............................................................................................................. 40 4.2 Tootmisprotsess .............................................................................................................. 45 4.3 Müügiprotsess ........................................
Ettemakstud kulusid nimetatakse ka avansskuluks, tulevaste perioodide kuluks jne. Ettemakstud kulud võivad olla lühiajalised või pikaajalised. 96. 97.Ettemakstud pikaajaliseks kuluks saab lugeda pikaajalise kasutusega vara soetamist. Näiteks sõiduauto, mida hakatakse kasutama transpordivahendina. Kuna sõiduautot kasutatakse pikema perioodi jooksul, siis tulude ja kulude õigest vastandamise printsiibist lähtuvalt tuleb kajastada auto soetusmaksumus kuluna kasutusperioodi jooksul. Seda neimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. 98.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on mitu. Lihtsaim neist lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. 99.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatva summa leidmine: 100. Depretsiatsioonisumma ( amortisatsioonisumma = (soetusmaksumus – lõppväärtus)/kasutusaeg. 101. 102. 103
maksumusest ning kvaliteedist. Suuremates ettevõtetes on moodustatud raamatupidamise üksused, kus töötab mitmeid raamatupidajaid, väiksemad ettevõtted kasutavad enamasti sisseostetud teenust. Raamatupidamist võib korraldada käsitsi või kasutada majandustarkvara. Tänapäeval on seoses suure hulga erinevate raamatupidamise tarkvarade turule tulekuga käsitsi raamatupidamise osakaal oluliselt vähenenud. Info töötlemine tarkvara pakettidega on oluliselt vähendanud ajakulu, vähenenud on arvutusvead, infot saab kiiresti edastada töötlemiseks ja siirdada teistesse registritesse ilma täiendava ajakuluta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
teenus maksumusest ning kvaliteedist. Suuremates ettevõtetes on moodustatud raamatupidamise üksused, kus töötab mitmeid raamatupidajaid, väiksemad ettevõtted kasutavad enamasti sisseostetud teenust. Raamatupidamist võib korraldada käsitsi või kasutada majandustarkvara. Tänapäeval on seoses suure hulga erinevate raamatupidamise tarkvarade turule tulekuga käsitsi raamatupidamise osakaal oluliselt vähenenud. Info töötlemine tarkvara pakettidega on oluliselt vähendanud ajakulu, vähenenud on arvutusvead, infot saab kiiresti edastada töötlemiseks ja siirdada teistesse registritesse ilma täiendava ajakuluta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud: 1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; 2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
mis kokkuvõttes kuuluvad esitamisele raamatupidajale. Aruandlust tehakse alati lähtuvalt eelnevast päevast. Näiteks kui täna on 15. mai, siis järelikult teen 14.mai aruandeid. Kuna kogu üldaruandlusesse jooksevad sisse ka näiteks loto- ja teatripiletite müük, siis võtan vastavatest programmidest antud aruanded, ka kaardimaksete toimingut tõestav raport panga poolt kuulub siia. Seejärel võtan Selveri keti põhisest tarkvara programmist päeva müügiandmed, kus kajastuvad kõik vajalikud andmed koos makseviiside moodustega. Lisaks väljastan tarkvara programmist ka kassapidajate päevamüügid operaatorite lõikes. Selver kasutab Oscari tarkvaraprogrammi. Lisaks eelnevalt mainitud aruannetele lisan ka sularahakeskusest faksitud eelneva päeva panka saadetud sularaha summad operaatorite lõikes. Olles kõik vajalikud aruanded väljastanud, kontrollin üle kassapidajate eelneva päeva
lõppjääk;arvutatakse vara maksumus ja võetakse varana arvele) 2)pidev arvestus(sissetulekud ja väljaminekud kajastatakse koheselt,pidevalt on võimalik jälgida vara maksumust ja struktuuri,eeldab laoprogrammi) Kuludesse kandmis meetod: 1)individuaalmaksumuse meetod(tükimeetod) 2)FIFO(alles jääb see, mis on viimasena tulnud) 3)keskmise soetusmaksumuse meetod(võetakse kauba keskmine) Varud kajastatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Laoarvestuse vajadus: Laoarvestus on vajalik, et ettevõtja saaks täpse ülevaate oma varudest, selle muutumisest. Kulud, mis laoarvestusega kaasnevad:OSTUKULUD: lisaks ostuhinnale ka nt tollimaks, muud mittetagastatavad maksud, varade soetamisega seotud transpordikulud, pakkimine jne. TOOTMISKULUD: otseselt tootmisega seotud kulutused ning proportsionaalne osa tootmise üldkuludest. VÄIKEVAHENDITE ARVESTUS
13.juuni sissetulek 150 ühikut 1.20 180.- 20.juuni sissetulek 100 ühikut 1.30 130.- 22.juuni väljaminek 200 ühikut 25.juuni sissetulek 150 ühikut 1.40 210.- Müügikaup (50+50+150+100+150)=500 625.- Müük (väljaminek) 280 Varu jääk 220 Juunikuus on seega müügikaupa 500 ühikut, mille soetusmaksumus 625 krooni tuleb jaotada 280 realiseeritud tooteühiku ja 220 varusse jääva tooteühiku vahel. Üldise individuaalhinna meetodit saab kasutada siis, kui iga müüdud ja lõppvaru koostisse kuuluvate tooteühikute soetusmaksumus on täpselt määratud. Kasutatakse eelkõige seal, kus varuartiklite arv on väike ja ühiku maksumus suur (juveelitooted, mööbel, autod jne.). Näiteks on müügikaubaks kaks autot, millest esimese soetusmaksumuseks 140 000 krooni ja teise 160 000
Tehniline töötlus seisneb dokumentide sorteerimises kvalitatiivsete tunnuste järgi ja nende komplekteerimises (näiteks edastuseks raamatupidamisfirmale). Arvestuslik töötlus koosneb dokumentide takseerimisest (hindamisest), kokkuvõtmisest, lasuendite koostamisest ja majandustehingute näitajate kirjendamisest kontodel (läbikandmine registritest ehk andmesalvestus). 4. Aruannete väljastamine infotarbijatele. 5. Töödeldud dokumentide ja registrite üleandmine ja säilitamine arhiivis [6 : 177- 178]. Dokumendikäive kinnitatakse jooksvalt pearaamatupidaja poolt ning sellest kinnipidamine on kõikidel töötajatel kohustuslik [6 : 178]. 4.2 Dokumentide säilitamine Raamatupidamise sise-eeskirjas tuleb näidata dokumentide säilistamise kohta: · dokumentide säilitamise kord ja vastutus; · dokumentide jooksvas ahiivis hoidmise aeg ja millal dokumendid antakse üle asutuse arhiivi;
3. Lisaks töötasin programmiga Excel, kus koostasin dokumentide alusel lähetusaruandeid. Loodan, et praktikaaruande lugejail on hea aruannet lugeda ja lihtne Baltic Chess Group OÜ tegevusest ülevaade saada. 3 1. ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR Baltic Chess Group on asutatud 2005. aastal. Firma põhitegevused on maleinventari, tarkvara ja raamatute jaemüük posti või interneti teel ning arvutite ja arvuti välisseadmete parandus. Baltic Chess Groupi e-poe kataloogis on üle 200 tootenime: · Klassikalised ja dekoratiivsed malekomplektid puidust · Digitaalsed ja mehaanilised malekellad · Laua- ja taskumalearvutid · Maletarkvara mängimiseks ja õppimiseks · Raamatud ja ajakirjad male teemal · Elektroonilised demonstreerimisseadmed
Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdokumendid ja majandustehingute dokumenteerimine...................................8 2.KULUD.....................................................................................................................11 2.1Müüdud toodangu ( kaupade, teenuste) kulu..........................
säilitamine või eksponeerimine (näiteks arhiivid, muuseumid, raamatukogud), poolt alalhoidmisele määratud varad (raamatukogufondid, kunstiteosed, muuseumi eksponaadid, arhivaalid). Immateriaalne vara on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mitte-monetaarne vara. Immateriaalne põhivara on immateriaalne vara, mida ettevõte kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Immateriaalseteks põhivaradeks on arvuti tarkvara, kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, kliendinimekirjad, kvoodid ja muud sarnased varad. Teatud juhtudel võib vara omada nii materiaalse põhivara kui immateriaalse põhivara tunnuseid. Sellisel juhul klassifitseeritakse vara vastavalt sellele, kumma tunnustele vastab ta rohkem. Näiteks arvutitarkvara klassifitseeritakse materiaalseks põhivaraks juhul, kui see on lahutamatult seotud teatud riistvaraga. Juhul, kui arvutitarkvara kasutamine on
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed
[20]. Individuaalmaksumuse meetodit kasutavad sageli ettevõtted, kus müüakse üksikuid objekte, mis on üksteisest selgelt eristatavad ning mida on vähe. Varude vähesus on ka põhjus, miks raamatupidamine on lihtne ja kaubad kergesti eristatavad. Tootmisesse andmisel või müümisel kantakse kulusse see maksumus, milliste kulutustega varu arvele võeti. Kaalutud keskmine Kaalutud keskmise meetod lähtub eeldusest, et perioodi jooksul müüdud kaupade maksumus on nende kaalutud keskmine soetusmaksumus. Varu lõppjäägi maksumus on samuti kaalutud keskmine soetusmaksumus [2: 266]. Kaubaühiku keskmine hind on arvutatav valemiga[3: 186]: Kaalutud keskmist võib ümber arvutada kas iga uue partii saabumise järel (nn libisev ehk pidev kaalutud keskmine) või üks kord iga teatud perioodi (nt nädal või kuu) lõpul (nn perioodiline kaalutud keskmine) [20]. Kaalutud keskmise soetushinna meetodil bilansis näidatava lõppjäägi hindamisel
2012 arhiivinduse korraldamine Haridus ja Teadusministeeriumi ülesanne. Koordineerimispüramiid 2012 - ... MKMDokumendihaldusnõukoguMinisteeriumid, maavalitsusedMinisteeriumite haldusala,KOV-id Avalik teenus Avaliku halduse asutuse poolt osutatav teenus. Riik (avalik, era- ja kolmas sektor) pakub oma avalikke teenuseid portaali eesti.ee kaudu vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Majandus - ja kommunikatsiooniministeerium Ministeeriumi valitsemisala: riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine; Spetsiifilisi ülesandeid täitvateks osakondadeks on: riigi infosüsteemide osakond, kelle põhiülesanneteks on riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine ja riigi infopoliitika ja strateegia kujundamine informaatika valdkonnas infoühiskonna teenuste arendamise osakond, kelle põhiülesanneteks on avalike teenuste ning avaliku sektori asjaajamise ja elektroonilise dokumendihalduse arendamise koordineerimine, lähtudes
x 12.- = 2 400.- I partii 200 tk. x 10.- = 2 000.- Varude saldo 100 tk. x 10.- = 1 000.- 5.5.2 Varude perioodiline hindamine Varude perioodilisel hindamisel majandusaasta jooksul varu muutumist pidevalt ei arvestata. Majandusperioodi lõpul tehakse inventuuri tulemusel kindlaks lõppvaru. Peale seda saab leida realiseeritud vara soetusmaksumuse. realiseeritud vara müügikauba lõppvaru = - soetusmaksumus soetusmaksumus soetusmaksumus Varu perioodilise hindamise süsteemi kasutatakse paljudes suure varanomenklatuuriga ettevõtetes, sest see vähendab tunduvalt arvestustöö mahtu. 5.5.3 Varude pidev hindamine Varude pideva hindamise puhul toimub varu arvestus kõigi sissetulekute ja väljaminekute detailse registreerimise teel. Pideva hindamise puhul on kogu aruandeperioodi kestel teada olemasoleva vara ja realiseeritud vara soetusmaksumus ja koostis
aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma või alusetult tagastatud summa tasumise või tasaarvestamise päevast. Intressinõude sundtäitmise aegumistähtaeg on 1 aasta, mis algab intressinõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. SIDUV EELOTSUS: EMTA annab maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi maksustamise kohta. Eelotsuse taotlus, eelotsusest keeldumine, vorminõuded, siduvus. Riigilõiv. MAKSUKOHUSTUSLASE PÕHIÕIGUSED JA -KOHUSTUSED: õiguskindluse põhimõte, õigus informatsioonile, arvamuse avaldamisele, kindlustundele, privaatsusele, konfidentsiaalsusele/maksusaladusele, esindajale maksumenetluses, esitada vaie, kaebus, kohustuse ümberhindamine ja aegumine, kohustus arvestada ja deklareerida maksusumma, tasuda makse, anda teavet, tasuda maksuvõlg, mitte takistada maksuhaldurit.
Kahekordse kirjendamise põhimõtet kasutades kirjutatakse toimunud majandustehingu summa vähemalt kahele kontole üld konto deebetisse ja teise konto kreeditisse. 14. Ettevõtte varad, nende liigitus. Eesti Vabariigi Raamatupidamise seaduse kohaselt koosneb raamatupidamiskohustlase vara põhi- ja käibevarast. Käibevara hulka kuuluvad varad, mille kasutusiga on alla 1 aasta; mille kasutusiga on üle 1 aasta, kuid ühiku soetusmaksumus on madalam ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadega kehtestatud põhivaraobjektide miinimumväärtusest. Käibevarad: raha, aktsiad ja muud väärtpaberid, nõuded ostjate vastu, mitmesugused nõuded, viitlaekumised, ettemakstud tulevaste perioodide kulud, varud. Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta ja mida ei kavatseta müüa tavapärase majandustegevuse käigus.
· Varu mõõtühik · Varu maksumuse kogusumma Kronoloogilisises järjekorras iga varu sissetulek ja iga väljaminek · Peale iga liikumist tuuakse välja materjali koguseline saldo Inventeerimisel märgitakse kaardile inventeerimise kuupäev ja tuuakse välja kõik arvnäitajate saldod olenevalt raamatupidamises kehtestatud varude arvestamise meetodist ja varu maksumuse seis Väikevahendid töövahendid, mille kasutuskestus on alla ühe aasta või riigiasutuste puhul soetusmaksumus on alla 640. On olnud jaotatud viide rühma - tööriistad, masinaosad, majandusinventar, eririietus, vooditarbed arvestust peetakse analoogselt põhivaraga - inventarikaartidel erinevalt põhivahenditest ei arvestata kulumit Reeglina ei fikseerita ka parendusi ja remonte Varade amortisatsioon · vara soetusmaksumuse jaotamine eeldatavale kasulikule tööeale · Kasulik tööiga -ajavahemik, mille jooksul materiaalset põhivara on
Vajalikud märkused põhivarade ümberpaigutamiste kohta tehakse põhivarade analüütilise arvetuse registrites, bilansis sünteetilistel kontodel ümberpaigutus ei peegeldu. Põhivara arvestust peetakse põhivara kaardil mis sisaldab järgmisi andmeid: need on kaardil kirjas. Põhivara jääkväärtus: selle leidmiseks lahutatakse soetusmaksumusest arvestatud kulumi summa. Amortisatsioon: vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasulikku eluea jooksul. Amortiseeritav osa : vara soetusmaksumus miinus tema lõppväärtus. Kasulik eluiga: periood mille jooksul ettevõtte poolt tõenäoliselt põhivara kasutatakse või toote ühikute arv mida ettevõte antud vara kasutamisest saab. Akumuleeritud kulu: põhivara juba kuluna kajastatud amortiseeritav osa, kajastatakse bilansi aktivas. Materjalide laoarvestuse meetodid Varud on varad: – mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus – mida parasjagu toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käiguks (--pooltooted)
millest üks eksemplar jääb müüjale, teine ostjale. Materjal kantakse kuluks kas ostudokumentide või juhataja poolt toodud dokumentide alusel. Bensiin ja muud materjalid kantakse kuludesse ostudokumentide alusel, varustatakse viimane vastutava isiku märkusega kasutusotstarbe (kulukoha) kohta. Kõik kuludokumendid kontrollitakse raamatupidaja poolt. Materjalide ladu osaühingul pole, materjal ostetakse kasutamisel ja kantakse kohe kuluks. Põhivara kasutatakse rohkem kui üks aasta ja soetusmaksumus ühiku kohta on võrdne või suurem kui 10 000 krooni. Põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest kasutuselevõtmist võimaldavatest väljaminekutest. Iga materiaalse ja immateriaalse põhivara objekti kohta peetakse individuaalset arvestust põhivara arvestuse kaartidel (Exceli tabelis). Materiaalne põhivara kantakse kulumisel maha juhatuse poolt kinnitatud aktide alusel. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kuludesse kandmise (amortisatsiooni) meetod on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
