Marit Nõmmik KUKKB-2 2016 Ruhnu naiste rahvarõivad Rootsi asustusega Ruhnu saare naised ja neiud kandsid pikkade varrukatega särki ning triibulist liistikut. Seelik tehti mustast täis- või poolvillasest riidest. Piduliku ülikonna uhkuseks olid suuremustrilised sitspõlled ning sitsist või siidist õlarätid. Vöö Ruhnu naisterõivastusest puudus. Tütarlapsed ja naised kandsid tanu. Ehteks olid väikesed preesid ja vitssõled, rikkalikult kantihelmeid. Jalas olid tumesinised valge roositud kirjaga sukad ning helekollased pastlad valgete villaste paeltega. Ruhnu rahvarõivad Neiu ja naine 19. saj keskpaigast Ruhnu naine tänapäeval Tanu Ruhnu rahvarõivastes Vastupidiselt eesti neidude traditsioonile käia katmata peaga, kandsid Ruhnus täiskasvanud tütarlapsed tanu nagu abielus naisedki. Tanu
.....5 3.2 Seelik.....................................................................................5 3.3 Põll.........................................................................................6 3.4 Vöö........................................................................................6 3.5 Liistik.....................................................................................6 3.6 Kaelarätik...............................................................................7 3.7 Tanu.......................................................................................7 3.8 Sukad ja kingad.....................................................................7 3.9 Ülerõivad...............................................................................8 3.10 Lahttasku.............................................................................9 1.Saaremaa Saaremaa (varem ka kure-saar) on Eesti suurim saar. Läänemeres on pindalalt neljas. Saaremaa pindala on 2673 km²
on öeldud, et kutsumisele kulus viina hulga rohkem kui pulmas. Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Laulatus oli vanasti pulmadega nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kinnitas ametlikult abielu, võeti seda kui paratamatut asjaajamist. Tavaliselt toimus laulatus nädal või paar enne pulmi, vahel ka hiljem. Laulatus ei käinud pulmakommete hulka. Ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe pandi. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. Seegi oli ühise abistamise vorme. Tavaline talu poleks suutnudki mitmepäevaseid pulmi pidada. Pulmakoti viimine püsis kaua elavas traditsioonis ja jääb elama ja elab praegugi.
Korporatsioon - ühendus. Laulupidu - pidu, kus saavad inimesed kokku ja laulavad. Selts - organisatsioon. Kadalipp - surnuks peksmine. Prohvet - jumala sõnumi edastaja. Viinaköök - koht, kus toodeti viina. Rahvakalender - kalender, kus on rahva tähtsad pühad. Mokalaat - kui inimesed saavad kokku ja räägivad igast asjadest. Paast - aeg, millal ei sööda liha. (süüakse vähem) Istjatsed - ühised käsitöötegemised naistel. Hingedepäev - pere ootas, et nende surnud tuttavate hinged tulevad neid külastama. Pastlad - nahast jalatsid, mida kanti eriti tähtsatel sündmustel. Viisud - vaeste jalanõud puukoorest. Tanu - abielunaiste müts. Sõba - suur õlarätt. Aganad - taime osa, kus sees on viljatera. Kört - poolvedel jahusupp. Talgud - kui pererahvas ei saanud tööga hakkama, kutsuti naabrid appi. Rehielamu - vanaaegne maja. Parred - peened palgid, mis olid asetatud rehetoa laealustele taladele vilja kuivatamiseks. Haritlane - õpetaja. Eepos - uskumu...
Kihnu rahvariided Liis (K) Uusküla Naiste rahvariided Triibuseelik Tikanditega käised Tikitud tanu Õlarätik Põll Vöö Vikeldatud ja kirjatud sukad Triibuseelik Tikanditega käised Kihnu käiste seljatagune Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tikitud tanu Kihnu naise tanu tikand Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Õlarätik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Eesti rahvarõivad Naiste rahvarõivaste peaosad olid valge linane särk (selle peal kanti kohati käiseid), seelik ja enamasti villasest riidest lühike jakk kampsun või varrukateta liistik. Peakatteks oli abielunaistel kohustuslik tanu. Meeste rahvarõivaste peaosad olid valge linane särk, püksid ja vest. Peakatteks oli kaapkübar, suvel ka murumüts või silmkoes topsmüts ja talvel nahkne talvemüts. Saaremaal eriti murumüts. Oluline ese oli vöö, mis meestel kinnitas ülerõivaid, naistel hoidis ülal seelikut. Tütarlapsed pidid vööd kandma juba lapseeas, et nad kasvaksid peenepihalised. Jalatsiteks olid pastlad ja kingad mõne määral ka säärsaapad, tööl puukoorest viisud.
............................... 5 3. Kasutatud allikad .......................................................................................................... 7 2 1. Naise ja neiu rõivas (TAHVEL I, II, III) Viljandi naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, kampsun või must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, väike tanu, sukad, kindad ja jalanõudena pastlad, hiljem kingad. Viljandi neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja tanuta. Pähe pani ta pidulikul puhul peapaela või pärja. Seelik (kört, körtsik, alune, alus, seelik) kooti Viljandi kihelkonnas koeripstehnikas pikitriibuline, vanem laiema, uuem kitsama triibustikuga. Domineerivaks värviks olid punane ja sinine, harvem roheline. Särk (ame, hame) õmmeldi Viljandi kihelkonnas valgest linasest riidest labase pihaosaga
mõrsja vanematekodust. Mõrsja viidi alati pimedas. Teine päev Teisel pulmapäeval mindi peiukoju Kehtisid samasugused tavad nagu siis, kui mõrsjakoju mindi Hakati sööma, kui mõrsja välja ilmus Pärast söömist oli tähtsaim hetk: mõrsja tanutamine Tanutamist tehti poolsalaja Tanutamine Tanutamisel istus noorpaar kõrvuti laua ees, millel olid leivapäts, õllekann ja lihavaagen. Lõiganud mõrsja juuksed, suges tanutaja tal pead, võttis siis tanu, lõi sellega talle vastu põski ja ütles tanutamissõnad, mida teisendati vabalt, kuid mis sisaldasid alati käsku "Pea mees meeles!". Siis pandi tanu pähe. Seda korrati kolm korda. Kahel esimesel korral pandi tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega Kolmas päev Kolmanda päeva tähtsaim sündmus oli veimevaka jagamine Veimed=mõrsja kingid pulmalistele
lindid. Abielunaise pea pidi vana kombe kohaselt olema kaetud. 18. sajandil ja 19. sajandi esimesel poolel kandsid Põhja-Eesti naised piduliku peakattena linukat. Linuk koosnes kotikujulise sabaga linast ja pead ümbritsevast pärjataolisest võrust. Kõige üldisemad abielunaiste traditsioonilised peakatted 19. sajandil olid kahekorra kokkumurtud riidetükist tanud, mida kanti hiljemalt 17. sajandist alates. Põhja-Eesti tanud olid kurrutatud ülaosaga. ERMis on kolm Ambla tanu. Tanu 11069 on teinud Leenu Leesmann Karuse külast. Sellised tanud hakkasid 1865. aasta paiku moest minema. Tanu 11170 on pärit Lepsillalt. 1913. aastal, mil see koguti, oli tanu vanus 90 aastat ja viimati oli seda kantud 60 aasta eest. Tanu 13116 tegi Lisette Einbaul Ambla Alaperes umbes 1835. aastalMuuseumitanude laius on 24 cm - kahekordseks kokkumurtuna 48 cm (kogulaius), kõrgus 22 cm.
Lipu heiskamise ajal lauldakse hümni. Ka kõikidel majadel lehvivad sini-must-valged lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes. Vastuvõtul võib kanda ka eesti rahvariideid. Eesti rahvariided on väga ilusad. Naistel on peas tanu ja ees põll. Seljas on neil tikitud pluus ja triibuline seelik. Seeliku peale on seotud kirju vöö. Meestel on seljas pikk must kuub ja peas kaabu. Jalas võib kanda põlvpükse ja pastlaid. Pidulik õhtu lõpeb ilutulestikuga. 2. Sõnaseletusi: suitsupääsuke vapp (rahvuslind) (Eesti riigi sümbol) rukkilill (rahvuslill) heiskab lipu Toompea lossi torn paneb lipu üles
ning kaugelt paistis meri. Selle vaatamine tekitas minus tunde, nagu oleksin ise kuskil mere ääres ning tuul toob ninna männivaigu lõhna. Andrei Jegorovi(1878-1954) maal ,,Ruhnu vana kirik"(1926), andis väga hea ettekujutuse, milline nägi välja Ruhnu kiriku sisemus. See oli pruunides toonides ning puidust. Pingid olid nikerdustega kaunistatud, kuid seejuures lihtsad. Peale maalide olid seal veel 20.sajandi Ruhnu tanud, sõled ning tanu lehvid. Viimased olid väga ilusate värvidega ning nendel oli kasutatud lillornamenti. Sõlgede peal kujutati laeva. Tanudest oli välja toodud Ruhnu valge tanu ja Leinatanu. Olen selle näituse külastamisega äärmiselt rahul ning mul on hea meel, et valisin just selle näituse, sest see huvitas mind. Sain palju uut teada ning kavatsen ka tulevikus näitusi külastada.
Põllealase iseloomulikuks kaunistuseks on volangid, mõnikord ka pitsiread. Hiljem asendasid sitsipõlled labase. Peakatted. Vanem, kõrvuni lõigatud juustemood püsis IdaSaaremaal 19. sajandi keskpaigani. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga, need olid umbes 23 cm laiused linasele põhjale korjatud värviliste villaste kirjadega. Karjast on andmeid ka kudruste ja piiprellidega kaunistatud punaste ja mustade kalevist peapaelte kohta. Tavaline 19. sajandi abielunaiste peakate oli tanu. Tanu moodustati ühest piklikust riidetükist. Põiksuunas kokkumurtud riidetüki ühest poolest sai äär, teisest lagipealne (pesa), mis kuklas kroogiti lisalapi (perslapi) külge. Äär toestati papiga eestvaates trapetsi või ristkülikukujuliseks. Karja naiste tanud olid madalad, kuklas kõrgele ulatuvate nukkidega. Tanud kaunistatid tikandiga, mis oli Karjas peamiselt geomeetrilise kirjaga ristpistetikand (19. sajandi keskpaiku tikiti tanudele ka lillkirja). Tanu
Lõpuks ajas hambamees siis koera tagakambrisse ja too tõi sealt välja ühe linnukese teise järel, kuni siis viimaks kositav välja toodi ja isamees tema otsitavaks tunnistas. Seejärel avati kosjaviinad kui seda kohe ei joodud, läks pruut kiiresti vanaks. Lauale toodi liha, leiba ja piima kindlasti ka kanamune. Pärast sööki hakati jagama kinke, mis kosilasel kaasas oli. Tihti kingiti pruudile rätik, põll või nuga, hiljem ka sõrmus. Pruudi ema sai tanu või põlle, isa piibu või mütsi. Õed-vennad said jälle rätikuid. Kui pulmad pruudi süül ära jäid, pidi pererahvas kingitused tagastama. Kui pulmad aga peigmehe süül ära jäid, kuulusid kingid justkui kahjutasuks pererahvale. Kingituse sai ka kosilane tavaliselt kindad, mille kinkimine oli sümboolne viis näidata, et mõrsja on talle oma käe andnud. Tähendusega kingitus oli ka vöö see oli ühendamise märk. Sellega seoti kokku kindad või sokid, mida kingiti
Äksi Püha Andease kirik 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD Äksi naise ülikond koosneb särgist, seelikust, kampsunist, kaelarätikust, põllest, tanust, sukkadest ja kingadest. Naise rõivastust on soovitatav kanda tanu ja põllega, neiu rõivastust pärjaga ja põlleta. Särk Särgi piht tehti valgest labasekoelisest peenemast linasest, seeliku alla jääv ala jämedamast põikikangast. Piht oli ühes tükis ning ilma õlaõmblusteta. Kaelaava lõigati T-kujuline, rinnalõhiku serval oli 0,5cm laiune pilupalistus. Püvipistes tornide ja sõlmpisteridadega kaunistatud õlalapid on tikkpistes linase niidiga peale õmmeldud. Vanematel
Ehted ja aksessuaarid Ehted olid Saaremaal tagasihoidlikud, kuid selle eest kanti neid korraga palju. Kuhiksõlgi pandi ritta 3 kuni 7 ja kõige suurem kinnitati keset rinda. Piduülikonnaga pandi kaela mitmesuguseid klaas- või kivihelmestest keesid, võimalusel lükiti helmeste vahele ka hõberaha. Sukad olid ühevärvilised, tavaliselt valged. Sukad püsisid üleval sukapaeltega need seoti põlve alla. Tüdrukud ehtisid oma juukseid peapaelaga. Tavaline abielunaiste peakate oli tanu. Tanu valmistati ühest piklikust riidetükist. Karja naiste tanud olid madalad ja nukid ulatusid kuklas kõrgele. Tanud kaunistati geomeetrilise kirjaga ristpistetikandiga. Igapäevaseks peakatteks võtsid naised tuttmütsi. Tuttmütsid kahanesid 19. saj. teisel poolel väikeseks lamedaks ketasmütsideks. Teele minnes seoti nii tanule kui ka ketasmütsile peale ruuduline rätik. Linaseid sinise-valge-, punase-valgeruudulisi rätte
Lauldi vastastikku ja peeti sõnasõda, kuni tulijad sisse said. Mõrsja oli peidetud. Vakarahvas nõudis mõrsjat näha. Ka vakarahvale pakuti ebamõrsjat. Kui mõrsja lõpuks esile toodi, siis hakati sööma. Kohati juba söömise ajal, kohati pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Lõiganud mõrsja juuksed, suges tanutaja tal pead, võttis siis tanu, lõi sellega talle vastu põski ja ütles tanutamissõnad, mida teisendati vabalt, kuid mis sisaldasid alati käsku "Pea mees meeles!". Siis pandi tanu pähe. Seda korrati kolm korda. Kahel esimesl korral pandi tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Tanutamisega haakub põlletamine. Põlletamisega oli seoses põllelappimne, mille algatas pruudivend. Kurtes, et peigmees on ostnud katkise põlle,
siis ei saa noorpaaril elu sees leib otsa. Tanutamine toimus üldiselt järgmiselt. Mõrsjaema (e. tanutaja) soeb kõigepelt mõrsja juuksed, siis lööb mõrsjale tanuga vast pead ja sõnub: ,,Unusta uni, mäleta mälu, pea mees meeles!" või: ,,Unusta tuli, tuleta tuli, pea meeles mehe kaltsa!" Siis asetab tanutaja mõrsjale naise peakatte pähe. Seda korratakse kolm korda, sest esimesel ja teisel korral pannakse müts viltu (või tanu asemel peigmehe müts) ja mõrsja raputab selle peast või viskab maha. Alles kolmandal korral jääb müts lõplikult noorikule pähe. Lääne-Eestis oli kombeks tanutada mõrsjat aidas või rehe all, veimekirstu juures, kusjuures pruut istus kirstu peal. Suurem hulk pulmarahvast istus tanutamise ajal söögilauas. Kohati tanutati mõrsjat kogu pulmarahva juuresolekul. Mõrsjale pandi tanu pähe pulmaliste keskel söögilaua taga. Ent selleski avaldus tendents kombetalitlust
t. kampsuni külge on kinnitatud eraldi juurdeõmmeldud riba, mis eelnevalt on lappvolti pressitud (lappseesid). Seesiriba on suhteliselt kitsas (valmislaius 3 cm) ja pressitud on ta vastandvoltidesse. Ees on jäetud seesiriba otsad 10 cm laiuselt siledaks. Varrukas on ilma voodrita ja varrukapära (õla juures) kurrutatud; käealune on jäetud siledaks. Varrukasuus olev lõhik on kinnitatud nööbi ja aasaga. Hõlmad on haakidega suletavad. Peakatted tanu Tipilinetäpiline, istub aida harja peal? Tanu (Tori 1889) Teatavasti oli vanasti abielunaisele peakate sunduslik. Peakate oli naise" au". Sellest annavad tunnistust rohked vanasõnad, mis on seotud naise peakatte e. tanuga." Võttis keegi naisel tanu peast ära, loeti seda auhaavamiseks ja suureks häbiks " (Manninen 1927: 3435). Tori naise vanemat tüüpi tanu sarnanes oma kõrguselt ja kujult Tõstamaa torutanule (Joon.16). Tanu on tehtud valgest puuvillasest või
pisteti ees vöö vahele. Naise ülikonna juurde kuuluv vammus on põlvini ulatuv kergem ülerõivas. 19. sajandi esimesel poolel tehti see valgest riidest. Teisel poolel aga vesihallist villasest riidest. Suurema ülerõivana, eriti külmal ajal kanti pikkkuube, mis ulatus poole sääreni. Kuube ja vammust eristasid ainult pikkus. Kasukad valmistati Kihnus valgest lambanahast ning kaunistati punaste rihmadega. Kihnu abielunaine Abielunaise peamiseks tunnusmärgiks on põll ja tanu. 19. sajandi esimese pooleni olid põlled valmistatud linasest, pidulikel puhkudel kanti trükimustriga põlle, mida kantakse peamiselt ka tänapäeval. Lapse sünni järel ei kantud põlle kuni lapse ristimiseni, peale seda kanti põlle jälle edasi. Põllest võis loobuda vaid lahutuse korral, lesed kantsid seda peale mehe surma enamasti edasi. Mustrites ja tikanditeks oli peamiseks värviks punane, mida Kihnu inimesed on pidanud nooruse ja lusti värviks. Kuni 19
KESKAEG Brita ja Danil 2018 MIS ON KESKAEG? Keskaeg on ajaperiood kauges minevikus 500 1500.aastal KESKAJA RIIETUS Naised kandsid: Mehed kandsid: · Kleiti ·Särki ·Kleidi peal vööd ·Pükse ·Tanu ·Vööd ·Keepi või muud õlgadekatet ·Kuube ·Pastlaid ·Peakatet · ·Pastlaid KESKAJA MUUSIKA Kiriku muusika Rahva muusika Rüütlite muusika MUUSIKA Keskajal olid kasutusel väga paljud pillid: Harf Trummid Viiul Kitarr Pasunad MUUSIKA Kiriku muusika https://www.youtube.com/watch?v=k6oM1iLJH6k&list=PLfVANJXgaIdfbu0fEVYaOwFDiaQKrbx5 - Rahva muusika https://www.youtube.com/watch?v=qNW0js0qFec https://www.youtube.com/watch?v=-lsKZnAbBFE Rüütli laul https://www.youtube.com/watch?v=7rgmPjYVwOM&list=PLA7WFQXHRS-nPGOR_Lr453G05Ns 7V3kwo AITÄH KUULAMAST! 2018
Traditional Costumes of Estonia In Estonia, traditional costumes are worn on special occasions like song festival or weddings. Women's outfit consists of a striped skirt, white blouse and a hat called 'tanu'(coif). Some prides wear a brooch around their neck. It's a feature, which represents fertile age. The stripes and other small details show the origin of the item. Children usually wear just white linen shirt and trouses or a skirt. When it's cold, they put on a black coat. Men wear navy blue breeches and a jacket. Beneath the jacket they wear a white shirt. They also have a black hat and special footwear called 'viisud'.
Õlle- tegu oli tavaliselt meestetöö. Talupere sõi ühe pika laua taga, ühes otsas istus peremees ja teises otsas seisid lapsed. Toit pandi lauale mitme kausiga, kust iga sööja võttis toitu oma puulusikaga. Leiba ja liha lõikas peremees, kes seda oma käega jagas. Sööginõud olid kõik puust. Töörõivad pidid olema praktilised, vastupidavad ja mugavad. Naised kandsid pikki särke ja seelikut.Abielunaisel pidi peas olema alati rätt või tanu, samuti pidi ka põll ees olema. Mehed kandsid linaseid pükse ja särke. Meestel kui ka naistel ülerõivas oli linane kuub, talvel kanti nahast kasukat. Jalanõuks olid pastlad.Pidulikud riided on sarnased, kuid neil on muster. Naisteriiete hulka kuuluvad: seelik, kirivöö, põll, jakk ja tanu, sõba ja käised. Mehed kandsid pükse, vesti, kuube, vööd, saapaid ja kaapkübarat. Lasterõivad sarnanesid täiskasvanute riietega. Algul kandsid poisid ja tüdrukud valget
musliin, batist, popeliin madala kontsaga kerged kingad, rihmikud ja sandaalid. käekott Ampiir N: kleit (vöökoht rinna all), (19.saj. I pool) dekoltee M: spencer-jakk, frakk, vest(id), pikad/ põlvpüksid, särk, kaelaside, redingot, garrick, mantel, silinderkübar turban, tanu, kübar sall, rätik, kindad, boa, päikesevari, käekott, lehvik saapad siid, musliin, samet Biidermeier N: seelik, pluus, dekoltee, (1820-1840) tanu, kübar, schute, rotond M:vest, frakk, püksid, pikkkuub, tweed, redingot, garrick, kaelaside puuvill, samet, musliin, muaree, siid, damast, taft,
Eesti kliima, Soome jõed Siberi eesti külad Vene sõjavägi, Hollandi Eesti juudi kogukond rahvaarv Venemaa eestlane Vene aeg inglise huumor NB! Järgnevaid rahvusi pole saksa kombed olemas! eesti raamatu aasta. Austria kirjandus vene poistebänd Eestis Ameerika kirjanik seto keel India rahvas Seto murre, Kodavere murrak Pühalepa tanu, Muhu sussid, Haapsalu sall, Kihnu seelik VÕIB KA MITMETI Ühend eesti ühiskond märgib eestlaste ühiskonda, Eesti ühiskond on 'Eestis asuv ühiskond'. Ühend eesti inimesed tähendab 'eestlased', Eesti inimesed on 'Eesti elanikud'. Ühend Eesti käsitöö märgib Eestis valminud käsitööd, aga eesti käsitöö tähendab eestlaste tehtud käsitööd.
Talupoeg uusajal Naised pidid hoolitsema toidu, laste, kodu ja loomade eest. Lisaks sellele pidid nad mehi aitama, ketrama, kuduma, õmbelema jne. Mehed tegid puutööd, käisid metsas ja mõisavooris (mõisniku vilja ja viina vedamine linna müümiseks). Naised kandsid valget linast särki, seelikut, villast kampsuni või vest. Abielunaised kandsid põlle, peas oli neil tanu või rätt. Neiud kandsid paela, pärga või olid mitte midagi. Mehed kandsid pikki pükse, kuubesid, palituid ja pastlaid/saapaid. Peamiseks toiduks oli: leib, naeris, kapsas, kaalikas, kört ja soolasilk. Joodi kalja, mõdu, piima, kevadel kasemahla ning pühade ajal sai juua ka õlut. Tarbiti ka mett. Toidunõud olid puust. Peremees istus alati laua otsas ja jagas kõigile leiba. Tähtsamateks pühadeks olid pulmad, mida peeti talve alguses, jaanipäev ja jõulud.
Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m
Kõige kärarikkam ja väliselt silmapaistvaim osa oli juba vara hommikul ettevõetav saajasõit ehk sõit pruudi järele. Pruut oli aga tavaliselt ära peidetud ning teised pidid ta siid laulusaatel üles otsima. Külapoisid seadsid teele igasuguseid tõkkeid, mis sümboliseerisid elus ette tulevaid raskusi. Pulmade kõrghetkeks oli tanutamine ehk linutamine. Pruut vabastati nägu ja pead katnud linikust ning see asendati tanuga, ette seoti põll. Mõrsjast sai sellega noorik. Tanu ja põll olid abielunaise peamisteks tunnusteks. Noorpaari esimest ööd saatsid erinevad naljad ja laulud. Noorpaar äratati hommikul laulu ja pillimänguga. Külalised püüdsid lõpuks pulmakulutusi ühiselt katta, kinkides raha või mitmesuguseid esemeid. Pruudi riietus, soeng, peakate. Klassikaline pruut on looritatud ja riietatud valgesse ning näeb välja armas ning süütuke. Tänapäeval on pruutkleidid üks vähesid võimalusi naistel
Jalga pandi põlvini ulatuvad villased sukad ja nende peale pastlad, mille valgeks pleegitatud paelad ristati mööda sääri põlvede alla. Paelte kinnitamise koht seoti üle värvilistest lõngadest sukapaelaga. Pandi selga alusseelik, mis andis sooja, aga tegi naisterahva ka kopsakamaks. Ümber keha seoti paelaga tasku, nii et taskukoht jääks pealmise seeliku ava alla. Pealmise seeliku peale panid abielunaised põlle ning ilu pärast mähiti ümber ka vöö. Pähe pandi tanu või seoti linik, kuidas kusagil kombeks. Neiud ehtisid pead pärja või juukselindiga. Kaela pandi kaelarätik ning peale pikk-kuub. Kui ilm oli küllalt jahe, pandi pikk-kuuele veel kasukaski alla. Naisteriiete hulka kuulusid seelik, kirivöö, põll, jakk ja liistik, tanu, sõbe ja käised. Meesterõivad Meeste tähtsaim rõivaese oli valge linane särk, mis lõikeliselt naiste omast oluliselt ei erinenud
hakati sööma. Kohati pärast söömist toimus pulmade tähtsündmus- mõrsja tanutamine, talle naise peakatte pähe panemine. Selle toiminguga muutus neiu abielunaiseks ja teda hakati nimetama noorikuks. Enamik vanemaid teateid võimaldab pidada algsemaks tanutamist peiukodus. Tanutajaks näikse olnud peiu ema või mõõgaema. Tanutamisel istus noorpaar kõrvuti laua ees, millel olid leivapäts, õllekann ja lihavaagen. Lõiganud mõrsja juuksed, suges tanutaja tal pead, võttis siis tanu, lõi sellega talle vastu põski ja ütles tanutamissõnad, mida teisendati vabalt, kuid mis sisaldasid alati käsku "Pea mees meeles!". Siis pandi tanu pähe. Sead korrati kolm korda. Kahel esimesel korral pandi tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas. 19 sajandi lõpus hakkas tanutamist asendama pruudipärjamäng. Mirtides või loorberitest pruudipärg mängiti maha, selle uuest omanikust sai järgmine pruut
soovitav panna. Kasutatakse bambustapeedi paigaldamisel: kääre, teravat nuga, akrüül liimi millega liimime seina peale. Bambustapeedil peab lõikama ühest servast kust murrad et teise paani alla panna 2 cm ära sellepärast tal on ääres vähekene paksem osa kui muidu bambustapeet on. Enne tapeedi seina panekut peab seina immutama tapeediliimiga ja alles seejärel kandma liimikihi seinale, ja sellele peale siis tapeeti panni kleepima. Lisaks kiirele kasvule on bambus tanu kiudude erilisele ehitusele ja vastupidavusele suhteliselt kasutamiskindel. 2
naise peakatte pähe panemine), kas söögi ajal või pärast söömist. Selle toiminguga muutub neiu abielunaiseks ja teda hakatakse hüüdma noorikuks (abielunaise juuksed olid vanasti lühikesed, kuid me ei lõika juukseid lühemaks kui ta ise nõus ei ole). Tanutamist tehakse pool salaja ainult tähtsamate pulmategelaste juuresolekul. Tanutajaks on peiu ema või mõõgaema. Tanutamise ajal istub noorpaar kõrvuti laua ees, millel on leivapäts, õllekann ja lihavaagen. Tanutaja võtab tanu ja lööb sellega vastu mõrsja põski ja lausub käsu "pea mees meeles" ja siis pandi tanu pähe ja nõnda moodi kolm korda. Kahel esimesel korral pannakse tanu viltu pähe ja mõrsja raputab selle maha. Tanutamise ajal peab noorik nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Tanutamise asemel võib mängida pruudipärja mängu. Mirtidest või loorberitest pruudipärg mängitakse maha, selle uuest omanikust saab järgmine pruut. Pruudipärja asemel on maha mängitud ka peiu müts.
Kuupäev: Nimi: Oliver Saare 06.05.2014 Kellaaeg: Raskuste Käsitsi teisaldamine Kursus: MATB 16:00 Variant 10 Tööohutuslikkuse vajadus Antud töö vajaks riskiabinõusid. Kui töötaja seda sooviks , siis tal on õigus seda ka küsida. [§2.3 RTL 2001, 35, 468] Inimene tõstab 45-50kg ning piltidelt on näha, et ta peab nendega kõndima nii mõnegi meetri-igasugune eksimus võib tuua tervisekahjustusi. Mees on 38 aastane, mis tähendab, et ta läheneb suurema riskigataseme gruppi ja tal võib tekkida kergemini ülekoormus. [§6.6 RTL 2001, 35, 468] Ülekoormus võib põhjustada eksimusi. Riskihinde arvutus Massihinnang+ Asendi hinnang+ Tingimuste hinnang= R 10 + 2+ 0= 12 R x ajahinnang = Riskihinne 12 x 2 = 24 (Riskihinne) Riskitaseme määramine Riskihinne oli 24, see tähendab, et see kuulub riskitaseme teisse gruppi(Riskihinde vahemikku 10-25). Selle tööpuhul on m...
Laulmiseks olid oma kindlad olukorrad, aga laulda võidi kõikjal ja igal ajal, kus oli inimesi koos ja töö laulmist võimaldas. Sajandite jooksul meie maalt läbi sõitnud reisijad jutustavad laulmisest põldudel, eriti lõikusel. Rohkesti on andmeid laulmisest mõisas teol, tööle minnes või töölt tulles, ka üheskoos öömajapidamisel. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka kahe koori vaheldumisega. Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli. Suured laulupaigad olid ka pulmad, kus iga kombejärk nõudis oma saatelau...
ETTEÜTLUS NUMBER 6 1) Zooloogia on bioloogia haru, mis uurib loomi. Zooloogia harud on entomoloogia, malakoloogia, ihtüoloogia, ornitoloogia, terioloogia jt. 2) Kui bors on värvitu, võib sellele lisada eraldi valmistatud peedileent. 3) Vahetult enne sööki pannakse borsi kuumutatud liha, sinki või suitsurinda, hapukoort ning maitserohelist. 4) Eesti on suveräänne riik. 5) Ahhaat on vöödiline krüptokristalse kvartsi erim. 6) Kui oleme raha ära pannud seifi, võime minna golfi mängima. 7) Ema ütles mulle, et ma pean minema poodi. Ta lisas veel, et ma ei kulutaks raha tähtsusetutele asjadele. 8) Isa, keda ma nägin viimat lapsepõlves, tuli mulle külla ja tahtis minuga reisile minna. Ta ütles: "Poiss, tule siia. Mis sa arvad,"värisedes võttis ta ema pildi taskust välja,"kui läheks õige puhkama ja otsime ema ka üles?" 11) Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. 12) Mulle meeldib Eesti ...
T ö öriie pidi ole ma puhas. Särki vahetati üks kord nädalas pärast saunaskäi mist. Mõne töö ajal, nagu heinategu ja künd mine, pandi vana traditsiooni järgi selga valge särk. Kül mal aastaajal ja pidude puhul kanti villaseid värvikirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaoliselt käisteta ka mpsunist või pikkkuuest. Abielunaiste kohustuseks oli peas kanda tanu ja e es p õlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane v õi villane suurätt, mida ni metati s õbaks. Mehed kandsid pidulikel puhkudel särgi peal ka mpsunit m e enutavat jakki ja pikkkuube, mis oli kiviv öö ga kokku seotud. Sinna juurde kuulusid põlvikpüksid ja põlvikud. Tavaliselt oli peakatteks jä medast vildist vor mitud kaabu.
"Sõja ja rahu" tegevus algab aastal 1805. Lõbutsetakse luksuslikel vastuvõttudel, ballidel ja väljasõitudel. Peterburis käib koos kõrgem seltskond. Tütred näitavad oma uusimaid tualette; noorhärrad püüavad muljet avaldada üksteise laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes; nende vanemad arutavad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid neidudel võimalikult soodsalt tanu alla saada. Salongides kõneldakse prantsuse keelt, seda peetakse sikiks nagu kõike, mis on pärit Prantsusmaalt. See mood aga muutub peagi: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab ühe lahingu teise järel ja on suunanud nüüd oma himustava pilgu tsaaririigi poole. Riik peab taas kaitsele asuma ja paljud aadlikud tõmbavad selga oma tipp-topp univormid. "Sõda ja rahu" oli pikk ja keeruline protsess, mis kestis mitu aastat ja lõpetati alles aastal 1869
Mõningate paeltega mütside stiilid olid hullumeelsed. Mütside tipud olid väga kõrged, et isegi paremale ja vasakule vaadates tuli kogu keha keerata. Paeltega mütsid, mida mehed tavaliselt kannavad on erinevad. Need on pehmed ja ilma määratletud ääreta. Selliseid mütse kasutatakse väga harva tänapäeval. Kasutust leiavad tänapäeval need kõige tihedamini Sotimaal. 2 Tanu Tanud on enamasti pehmed, neil ei ole otsest mütsi tippu või äärt nagu pesapallimütsil. Mitmed sajandeid naised on kandnud erinevaid tanusid. Näiteks 18 ja 19 sajand olid tanud tehtud sellisest õhukesest materjalist nagu musliin. Seda kantsid abielus naised toas paeltega mütsi all või siis vanemad mitte abielus olevad naised. Ukrainas on see osa traditsioonilisest riietusest. 3 Kroon
- geomeetrilised vormid 1550. a - karkassiga rõivastus - esimesed silmuskoelised sukid - rikkalikult kaunistatud - kroogitud kraed Naised: - sale vöökoht - särk, korsett, seeliku korkass, kleit, matel kleit - kleidil ei olnud volti - kõrge krae - gofreeritud kätised ja krae Soengud: - rikkalikult kaunistatud ülespandud juuksed Hispaania renessanss - tanu - "tontiljo" soeng Mehed: - särk, puhvpüksid, sukkad, vammus - sõjamehilik rõivastus - pilud, kitsas valge rüüs - laiad kaelakroogid - pirni kujuga püksid - pealmine riie on lõigatud pikiribadeks - kõrged kitsa äärega peakatted - teravaninalised kontsata kingad 1618. a BAROKK Rõivastus 1618-1648 - kadus korsett 1600. a - elegantne ja mõõdukas
Teooria. Glukoosisisalduse kvantitatiivseks maaramiseks bioloogilistes vedelikes kasutatakse laialdaselt ensumaatilist meetodit, mis pohineb kahe ensuumiglukoosi oksudaasi (GOD) ja peroksudaasi (POD) kasutamisel. Tanu GOD-i substraadispetsiifilisele b, D-glukoosi suhtes voimaldab see meetod maarata glukoosisisaldust ka teiste taandavate suhkrute juuresolekul. GOD kujutab endast liitvalku- flavoproteiini, sisaldades proteetilise grupina FAD, mis toimub kui koensuum. Ta oksudeerib glukoos glukoonhappeks ja tekib viimasega ekvimolaarses koguses vesinikperoksiidi. +O2 (GOD FAD->FADH2) +H2O COOH-(HCOH)4-CH2OH +H2O2
Juudid palvetavad uksteise nimel. 4) surma? Defineerivad surma kui hingamise ja sudamelöökide loppu. Pooldavad elu parast surma, kus kohtutakse uksteise surnud peredega. B. Kuidas moistetakse kristluses (oigeusklikud//luterlased) 1) tervist? Lahutamatu osa elust, mis on pohjusatud Adama ja Eva patust. // Jumal loob inimese tervikuna, mida mojutavad mitmed tegurid (fuusilised, vaimsed, sotsiaalsed, hoolimine); Jumala teenimine tervendab inimest; paranemine ja tervis tulevad tanu palvele; haigusi tuleb ennetada. 2) haigust? Usuvad tanapaeva selgitusi ja pohjusi haiguste kohta. Haigus ja karistus ei ole seotud Jumalaga. // Koik inimesed on allutatud haigustele, vigastustele ja surmale, mis on seotud isiklike pattudega ja patusest elust osa votmisega. 3) kannatusi? Kannatamine tuleb ette siis, kui kellegi elu on vaimselt, fuusiliselt ja emotsionaalselt tasakaalust valjas. Eriti siis, kui arvame, et oleme teistest kindlasti paremad
tinulised. Ilmusid täiesti uut laadi ehted: sõled, klaas- või hõbehelmestest keed paatrid, suured hõbehelmed krõllid. 14. sajandist pärinevad esimesed silmkoes kindakatked, 17. sajandiks oli silmkoes kudumine Eestis üldine. Suuremad muudatused ilmnevad 17. saj Põhja-Eestis. Naised hakkasid kandma käisteta särgi peal lühikest linast pluusi käised. Varasema mähitava vaipseeliku asemele tuli kitsas kokkuõmmeldud ümbrik. Abielunaiste peakattena levis liniku asemel tanu. Rohkem teateid ka meesteriietuse kohta. Vanapäraste pikkade pükste asemel hakati Põhja-Eestis, hiljem kogu Eesti alal kandma põlvpükse. Varasemad umbkuued olid oletatavasti juba 15.16. saj asendunud hõlmadega pikk-kuubedega. Pidulik peakate kõrge vildist kaapkübar. Jalas kanti veisenahatükist tehtud pastlaid, suvistel töödel ka puukoorest punutud viiske. Saaremaal kanti 17. sajandil juba ka kingi. 18. sajandil algas Põhja-Eestist mitmeid uuendusi
Pulmade kestus olenes eelkõige abiellujate jõukusest, kuid alla kahe päeva pulmi siiski ei peetud. Vahel võis pulmapidu kesta isegi terve nädala ning takistamaks liiga pikki pulmi, loodi isegi seadusi. Abiellujate riietus Erinevalt tänapäevasest traditsioonist, kandsid pruut ning peigmees veel eelmisel sajandilgi rahvariideid. Pruudil olid rahvarõivad eriti kaunilt ning külluslikult kaunistatud. Samuti oli tavaks, et mõrsja pead ehtis tanu, rätik või müts. Laulatus Kiriklikku laulatust ei peetud varasemalt eriti tähtsaks, see oli pigem kiriku poolt peale surutud toiming. Kuna laulatust ei peetud oluliseks, siis ei toimunud see üldjuhul ka pulmadega samal ajal. Tavaõiguse järgi polnud ka abielu laulatamisega sõlmitud, vaid alles peale tanutamist, ms toimus pulmas. Laulatus võis toimuda nii enne kui ka pärast pulmi ning seda mitme nädala ulatuses. Pruutpaar laualatati kiriklikult enamasti pühapäevasel päeval
sajandil hakkas kohanema kahar seelik, algul ühevärviline, hiljem pikitriibuline, mis sai üldiseks 19. sajandil. Naised kandsid villaseid või linaseid piklikust kangalaiast õlgkatteid 19. sajandi keskpaigani (või kauemgi), kuigi need olid juba populaarsed muinasajal. Üldiselt kandis Lõuna-Eesti naine pikkade varrukatega, pilu või geomeetrilise tikandiga kaunistatud särki. Abielunaistel kuulus riietuse juurde ka tanu, mis oli tehtud valgest linasest riidest ning mida kaunistasid laubale jääv pits ja siidilindid kuklas. Meestel oli iseloomulik riietus ülikond, mis koosnes särgist, pükstest ja lühikesest kuuest. Erinesid ainult mulgi mehed, kes kandsid pikka kuube. Lõuna-Võrumaa rõivastel oli ühisjooni lätlastega ning Lõuna-Eestis levis venepäraseid jooni (punane puuvillane lõng tikandites ja sissekootud kirjades). Vene rahvakultuur mõjutas eriti aga Kagu-Eesti rõivastus, eriti
Saapaid ja kingi hakati rohkem kandma XIX sajandil. Tööriie pidi olema puhas. Särki vahetati kord nädalas pärast saunas käimist. Mõnede tööde puhun, nagu heinategu või kündmine, kanti vanade kommete kohaselt valget särki. Külmal aastaajal ja piduriietusena kanti villaseid värvi- kirevaid rõivaid. Naiste piduriietus koosnes pikitriibulisest seelikust, vestitaolisest käisteta kampsunist või pikk- kuuest. Abielunaised pidid kandma peas tanu ja ees põlle. Teiste riiete peale pandi piklik linane või villane suurrätt, mida nimetati sõbaks. Mehed kandsid pidulikel juhtudel särgil jakki ja pikk-kuube, mis oli kirivööga kokku seotud. Sinna juurde kuulusid põlvpüksid ja sokid. Tavaliseks peakatteks oli jämedast vildist vormitud kaabu Kasutatud kirjandus: www.miksike.ee www.wikipedia.org 5.klassi ajaloo õpik 7.klassi ajaloo õpik
Kui peigmees neiu vanematele ei meeldinud, ütles mõrsja isa pudelit tagasi andes: "Pass on vale!". Siis tuli kosilastel lahkuda. Pudeli avamine oli märk kosjade vastuvõtmisest. Pärast kosjade vastuvõtmist pakuti süüa. Lisaks viinapudelitele olid kosilasel kaasas ka kingitused, mida kutsuti ka kihlad või pandid- neid hakati jagama peale sööki. Kõige sagedasem kingitus pruudile on olnud rätik, aga ka põll või nuga, hilisemal ajal sõrmus. Pruudi emale kingiti tanu või põll, isale piip või müts, õdedele-vendadele rätikuid. Koos kinkide jagamisega maksti pruudi isale ka käsiraha, selle käigus määrati ka kindlaks, mida mõrsjale kaasavaraks antakse. Kingitusi tehti ka kosilastele. Tavaliselt sai peigmees kindad; see tähendas sümboolselt, et neiu on peiule oma käe andnud. Samuti oli kingiks vöö, mis oli ühendamise märk. Isamees sai oma osa eest kingiks tavaliselt särgi.
Tarvastus valitsesid erilaadsed punased, mõnede taimeliste sugemetega geomeetrilised kirjad. Nähtavasti peegeldas see pilt tumedate taimmustrite varasemat laiemat levikut ning nende järkjärgulist taandumist Tarvastu punaste geomeetriliste kirjade ees. Tarvastu naise- ja neiu rõivad Tarvastu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad. Tarvastu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga. Tarvastu särkide tüüpiliseks iseärasuseks nagu üldse Eesti särkidel olid laiad varrukad. Mida laiemad varrukad, seda tihedamad olid kurrud värvlite ja õla juures.
13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte (nt. Parisselja rabaleid 14.-15. sajandist ja Rabivere rabaleid 17. sajandist). Lõiked olid jäänud üldiselt samaks, muutunud olid aga kaunistused ja ehted. 17. sajand tõi kaasa mitmeid olulisi muudatusi: vaipseeliku kõrval hakkas levima kokkuõmmeldud ühevärviline seelik, Põhja- Eesti mehed hakkasid kandma põlvpükse, naised pealiniku asemel tanu. 18. sajandil ilmus rõivastusse rohkem ostetud materjale (karrad, siidpaelad, nöörid jne.). Uuendustest olid olulisemad pikitriibuline kahar seelik, pottmüts ja kaunistuselemendina lillkiri. 18. sajandi rõivastest on andmeid palju rohkem: muuseumiesemed, kirjalikud ülestähendused rahvamälestustest, joonitused ja teadusmeeste (J. G. Georgi ja A. W. Hupeli) avaldatud materjalid. Eesti rahvarõivas püsis ja arenes edasi ka 19. sajandil, omandades linnapärasusi
Vaimselt polnud ta väga arenenud. Ei suutnud asju saladuses hoida. Piibeleht - Sandri koolivend. Kaval ning tark kirjanik, kes vestmani ja Sandri üle trumpab. Suhtus kõikidesse hästi. Tänu sellele suhtuti ka temasse hästi. Teda austati ja armastati. Välisuselt oli tavaline. Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. Laura - Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi. Tanu heale perekonnale oli tal korralik kasvatus. Teiste tegelastega sai suhteliselt hästi läbi. Suhtus teistesse hästi. Välimuselt oli väga kena. Ta isa oli rikas sai endala kalleid riideid. Vaimselt oli täiseti normaalne. Armastas luulet. Matilde - Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Kui oli vaja karm olla, siis ta seda ka oli. Kui ta oli rõõmus ning rahulolev, võis ta inimesi taevani ülistada. Üldiselt oli ta teistele tegelastele meeltmööda
Pulmade kestus olenes eelkõige abiellujate jõukusest, kuid alla kahe päeva pulmi siiski ei peetud. Vahel võis pulmapidu kesta isegi terve nädala ning takistamaks liiga pikki pulmi, loodi isegi seadusi. Abiellujate riietus Erinevalt tänapäevasest traditsioonist, kandsid pruut ning peigmees veel eelmisel sajandilgi rahvariideid. Pruudil olid rahvarõivad eriti kaunilt ning külluslikult kaunistatud. Samuti oli tavaks, et mõrsja pead ehtis tanu, rätik või müts. Laulatus Kiriklikku laulatust ei peetud varasemalt eriti tähtsaks, see oli pigem kiriku poolt peale surutud toiming. Kuna laulatust ei peetud oluliseks, siis ei toimunud see üldjuhul ka pulmadega samal ajal. Tavaõiguse järgi polnud ka abielu laulatamisega sõlmitud, vaid alles peale tanutamist, ms toimus pulmas. Laulatus võis toimuda nii enne kui ka pärast pulmi ning seda mitme nädala ulatuses. Pruutpaar laualatati kiriklikult enamasti pühapäevasel päeval
taha, vaid et ka pead kõigile midagi andma. Aga kust võtab ka kõige rikkam niipalju, et kõigile anda?" "Miski ei kesta kaua. See on nagu võidujooksmisega. Kaua sa ikka jooksed, väsid ju äea, sest ega sa jahikoer ole, et jooksed päevad otsa." "/.../ elu on ometi rohkem väärt, kui kõik muu. /.../ Mis ka ei sünnuks, elu see ikkagi ei maksa." "/.../ emad mõtlevad, et kui käid kellegi aidaukse taga, siis pead selle ka kohe tanu alla panema." "/.../ kui oled kord eksinud, siis ei aita mingisugune kahetsus, sest keegi ei usu su kahetsust, keegi ei näe su südant läbi." "Kaugele sa siinilmas selle kurjuse ja kangusega saad /.../" "/.../ ajahammas sööb sind ennast ja su teod ja sa ise vaatad pealt, kuid ta sööb sind ennast ning su tegusid, ja sa ei või sinna midagi parata." "/.../ inimene mõistab teist inimest sagedasti halvemini kui loom inimest." "/..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
