Kehra Gümnaasium Võistlustants Referaat Koostas: Taago Köster 12. A klass Kehra 2010 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................................3 Tantsude ajalugu...........................................................................................................................................3 TANTSULINE KÕND.....................................................................................................................................3 Kõnd ettepoole.........................................................................................................................................
Minu jaoks on muusika midagi sellist, mis võib mind rahustada, motiveerida ja aidata mul eluga toime tulla. Näiteks kui ma lähen üksinda jõusaali või jooksma, siis ma ei kujutaks ette seda ilma muusikatata, muusika aitab mind motiveerida ja anda jõuda trennis ma ei tea kuidas aga ma saan muusikast energiat, kui ma olen trennis. See oleks just nagu, et ma kuulan sellist muusikat trennis mille peale sa tahaksid kohe tantsima hakkata, aga ma suunangi selle tantsimise nii öelda ümber enda trenniks ehk siis tõstan tantsimise asemel näiteks hantlit. See sõltub tujust, millist muusikat ma kuulata tahan, kui ma tahan õppida siis ma kuulaks lihtsalt youtubest klaveri mängu. Muusika on tähtis mu jaoks, sest see aitab mind probleemidega ja üldse eluga, muusikat on väga palju ja väga palju erinevaid stiile aga kõik stiilid on justkui jaotatud ära erinevatele tujudele. Muusika insprireerib mind olla parem.
varem kui emane. Sigimisperioodil, mis on ämblikel tavaliselt soojadel kuudel soovivad isasämblikud saavutada emase poolehoidu sooritades erinevaid kurameerimisrituaale. Erinevad ämblikud olenevalt liigist tantsivad, liigutades jäsemeid ja lõugkobijaid, tiirlevad ümber emase ja võtavad sisse erinevaid asendeid. Tihti juhtub ka nii, et tantsimisest hasarti sattunud isane demonstreerib oma liigutusi hoopiski teiste isaste ees. Harilikult lõppeb see aga süütu kokkupõrkega. Peale tantsimise köidetakse veel emase tähelepanu võrku väristades, enda jõuline trummeldamine vastu rindmikku, emaste urgudesse sisenedes ja ka jäsemeid rütmiliselt lüües vastu puukoort. Isased toovad ka emastele pulmakingitusi, milleks võib olla mõni putukas. Mõnikord toovad isased emasele söödava putuka asemel pulmakingiks võrguniitidesse pakitud kivikese, mis on partneri endi huvides petmine. Loomulikult ei puudu
Tallinn 2016 Sisukord Sisukord....................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................ 3 Koolieelse lasteasuruse riiklik õppekavas on nimetatud muusikaõpetuse õppe-ja kasvatustegevuste eesmärgina rõõmu tundmine laulmisest ja musitseerimisest, ennast loovalt väljendamine laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu (KLRÕ, § 22, 2008).....................................3 Muusikaõpetuse osatähtsus väikelapse arengul..........................................4 Kokkuvõte.................................................................................................... 6 Kasutatus kirjandus..................................................................................... 7
Milline tähtsus on muusikal minu elus ? Muusika on minu jaoks väga tähtsal kohal , kuna mina ei armasta vaikuses olemist. Muusika on ka linnu laul, mida mulle meeldib hommikul kooli kõndides kuulata ,see tekitab minus hea tuju. Muusika on minu jaosk parim eneseväljendusvahend . Mulle väga meeldib tantsida ja tantsimise jaoks on vaja muusikat ,et anda rahvale edasi õige sõnum on vaja ka tantsimisel õiget muusikat. Muusikat kuulan ma igapäev aga vastaval tujule ,kui mul on halb tuju kuulan ma kurbi lugusid ja hea tuju korral kuulan ma rütmikaid lugusid. Muusika on minu jaoks parim suhtlusvahend , tänu laulu sõnadele saab öelda teistele edasi nii mõndagi ilusat. Muusika on ka muidugi parim meelelahutus , sest mulle väga meeldib
Tantsuõpetus ESSEE Aeglane Valss Õpilane: Klass: 6 C Õpetaja: Harjumaa 2010 Valss on arenenud 18. sajandi teisel poolel Saksamaal ja Austrias. Alguses oli valss aeglane tants, kuid 19. sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad (Joseph Lanner, Johann Strauss) välja kiirema tempoga viini valsi, mis võitis erilise populaarsuse ja levis 19. sajandi jooksul kõikjale Euroopasse. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud praegu loetakse põhiliseks standardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Eestlastelgi on oma labajalavalss, mis erineb suuresti võistlustel tantsitavast graatsilisest üle põranda liuglemisest. Stiliseeritult on valssi rohkesti viljeldud kammer-, sümfoonilises ja lavamuusikas. Valsi uuemad teisendid on inglise valss, teise nimega aeglane valss ja boston.
Kui isa lõpuks aga sellest kuuleb, keelab ta balletitantsimise kategooriliselt. Keeld aga ei peatanud Billy, kes jätkab salaja õpetaja Sandra käe all eratundidega. Sandra tahab valmistada Billyt ette Kuningliku Balletikooli katseteks. Kui Billy aga venna kohtuprotsesside pärast eratundidesse ei jõua, tuleb balletiõpetaja Billy isaga balletitundide olulisest rääkima. Billy isa saadab Sandra aga sõna otseses mõttes kuu peale. Billy lõpetab tantsimise. Billyl on ka väga hea sõber Michael. Michael on ajastu kontekstis küllaltki iseäralik: nimelt meeldib talle, muidugi seda siis, kui kedagi kodus pole, õe kleite ja ema meiki proovida. Michaelile meeldivad poisid. Tol ajal oli selline käitumine aga palju suurem tabu kui tänapäeval. Billyt ajab Michael vaid naerma, ning lubab tollele viimase saladust hoida. Jõuluajal viib Billy Michaeli oma endisesse trennisaali ja laseb Michaelil balletiseelikut proovida,
Kogu etenduse vältel esitati instrumentaalmuusikat, mida esitas Rahvusooperi Estonia orkester. Orkestrit juhtis eesti dirigent Vello Pähn. Orkestri solistideks olid (1) viiuldaja Kristina Kriit (2) Olev Ainomäe, kes mängis oboel, (3) Rait Erikson metsasarvel. Teises vaatuses esitati ka koorimuusikat naiskoori poolt. Koormeister oli Elmo Tiisvald. Ooperikoori solist oli Greete Kivisald. Minu jaoks tegi balletti eriliseks see, et peale graatsilise tantsimise, peitus selles esinemises ka mõtlemapanev sõnum. Tantsuga väljendati väga hästi emotsioone, kuid muusikas oli samas tunda müstikat. Ma mitmeid kordi tundsin, kuidas kananahk ilmus ihule.
akrobaatiline pärand Kodune kirjalik töö Juhendaja: Katrin Kobolt Pärnu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1 MIS ON RAHVATANTS?.................................................................................................. 4 2 TANTSIMISE TRADITSIOON RAHVA AJALOOS ........................................................... 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG.................................................................................. 5 KOKKUVÕTE..................................................................................................................... 6 KASUTATUD ALLIKAD...................................................................................................... 7 Elektrooniline materjal:..................
ja silmapiiri taha langemist, tundub Päike inimsilmale purpurne. Mulle tundub nagu ta laidab eestlaste kultuuriarmastus, öeldes, et eestlaste vaim oli suunatud pigem kultuurile, mis aitab küll rahvust hoida ja arendada, kuid viib tähelepanu kõrvale enda riigi kaitsmisest. Arvamus Autori pihtimus kinnitas minu arusaamist. Hando Runnel ütles: “Tantsimine on nooruse tunnus. Tants koondab tähelepanu ühte punkti. […] Mis sünnib tantsijast eemal, tantsimise hetkel, ei tajuta. Aga maailm toimib tantsija Karli Udso, G3R noorest tahtest hoolimata.” Ta ütles ka, et võim ja vaim ei vastandu ja ilma vaimuta ei ole ka mingit võimu. Hando Runneli pihtimus aitas mul mõista purpurtigude kujundit, mille peale ma ei oleks ise tulnud. EPL artikkel andis edasi parema info selle aja olukorrast, mis aitas mõista luuletajate seas aset leidnud kriisi ja rasket ühiskondlikku olukorda. Esimest korda H. Runneli luuletust “Ilus poiss tantsis
kus puud kõnnivad; kus lahing kohe algamas; Kui Narnias kõlab Susani jahisarve hüüd, tunnevad rongijaama platvormil ootavad õed-vennad kummalist tunnet.Alguses ei oska nad aimatagi, kuhu nad sattusid, kuid laste rõõm on suur, kui nad taipavad, et nende unistused on tõeks saanud. Ent õige pea nad avastavad, et kõik ei olegi kõige paremas korras. Imeline Mahekastiline Varakell, loss, kus nad kunagi valitsejatena elasid, on varemetes, puud on unustanud tantsimise ja loomad ei oska enam kõneleda. Taas kord sõltub Narnia ja tema asukate tulevik Pevensie'de neljast lapsest. Nad tõttavad appi, et taastada Vanaaja Narnia ja aidata troonile prints Caspian. Tegevused Kohtumine härjapõlvlastega Kohtumine peidupaikade rahvaga Lahkumine saarelt Nõupidamised Lahingud Võitlus kahe mehe vahel Lõvi naasmine Aslan teeb õhku ukse Tegelased Peter Pevensie Lord Donnon Susan Pevensie Lord Gregoire
(arvuti, iPad). Keel ja kõne: Laps kirjutab klaviatuuri kasutades trükitähtedega õigesti 1-2 silbilisi sõnu. Matemaatika: Laps liidad ja lahutab 5 piires ning kasutab vastavaid sümboleid (+,-,=) Kunst: Laps kasutab joonistamisel eritehnikat (Paint programm). Laps lõikab väiksemaid detaile ja kleebib neid süsteemselt alusele. Liikumine: Laps suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel. Muusika: Laps suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu Tegevuskeskused Õppe- ja kasvatustegevused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Hommikuring Vestlus teemal, mis Tutvume arvutiga Arutelu teemal: Arvutiga kaasnevad Arutus/vestlus on arvuti, milleks Mõisted: hiir, Mida inimesid tegid ohud
lugu ja tunnet. Arvan, et zesti algtõuge peab tulema ennekõike tundeelamusest. Publiku seas on alati kasvõi üksainus inimene, kes leiab tantsija liigutustest emotsiooni ja teosest selle mõtte, mida koreograaf on soovinud publikule edasi anda. Tants väljendab elu läbi liigutuste. Muusika saatel ennast liigutades õpitakse tundma enda keha ning nii leiatakse oma liikumise keel, stiil ja mall. Igal isiksusel on iseenda tantsimise viis ning vabadus järgida teed, mida mööda käib. Peegel omab jalakeerutuse juures suurt rolli, kuna see näitab tantsijale, mida näeb publik: keha zestid ja peegel ei valeta iial. Ideed mõjutavad kehade liikumist ning liikumisviis teisendab omakorda meie hoiakut ja mõtet. Tants ei pea olema alati graatsiline, ilus, voogav ning inspireeritud ballettist. Selle nurgelisus, teravus ja agressiivsus annab juurde teise nüansi ning teosel on potentsiaali publikule meelde jääda
sümboliseerib päike puhtust ja korda. Samuti viitas tiitel ka kuninga ning Versailles' õukonna välisele hiilgusele. Erinevalt klassikalisest balletist on barokiajastu tantsuetendustes rohkem vokaalnumbreid,milles esitatakse balletistseenide poeetiline sisu. Tantsjateks olid õukondlased ise. 1661.aastal lasi Louis XIV rajada Pariisi Kuningliku Tantsuakadeemia,kus pandi alus professionaalsele balletiõpetusele. Louis XIV lõpetas tantsimise ja balletietendustes osalemise 1670.aastal ning siis hakkasid balletti tantsima vaid professionaalsed tantsijad,kes esitasid virtuoosseid etendusi,mis nii tantsude kui ka meloodia poolest tekitasid publikule afektiseisundit. Naistantsijad esitasid balletti laval esmakordselt 1681.aastal. Balletietendused olid ainulaadsed,kohati ka trillerid,mis vallandasid vaatlejates tohutuid emotsioone. 17.sajandi lõpul sai ballett Venemaal populaarseks tänu PeeterI-le,kes kutsus Venemaale
spordi minu jaoks kohustuseks. See eemaldab liikumisest rõõmu. Eelistaksin, et kõik inimesed vaataksid liikumisharrastust, olenemata spordialast, kui teadlikku tervisekäitumist. Liikumisharrastus kui teadlik tervisekäitumine on suurepärane. Treeneritööd tehes puutun sageli kokku lastevanematega, kes toovad oma lapsed trenni lihtsalt selle pärast, et nad rohkem liiguksid. Isegi kui lapsel otsest huvi tantsimise vastu ei ole, on vanemad võtnud vastutuse laps liikuma panna. Enamus noortel on ükskõik, kui lihtne või keeruline on neile õpetatav koreograafia, nad lihtsalt naudivad muusikat, liikumist ja teiste seltskonda. Lisaks positiivsele füüsilisele mõjule, on liikumisel ka mõju inimese vaimsele seisundile. Meeldiv on näha noori, kes tulid alguses häbelikult stuudiosse ja küsisid vaikselt tundide kohta informatsiooni, nüüd näha säramas ning teiste lastega suhtlemas
otsida kõrgemat tähendust , kuulas Mozartit, kirudes raadio ebaperfektsust, suutmata elada lihtsalt ning tunda rõõmu dzässmuusikast, tantsimisest ja armastusest. Harry on otsustanud, et tuleb minna koju habemenoa järele ning oma elu lõpetada, kuid hirmust eelsesva ees tuigerdab ta mööda linna ning satub baari, kus ta kohtab Herminega. Harry tunneb, kuidas Hermine mõistab teda ning täites tütarlapse soove, üritab ta sulanduda ümbritsevasse keskkonda. Ta õpid ära tantsimise, mis oli varem täielikult mõeldamatu, kohtub Pabloga ning kohandub saksofonimänguga, Maria õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Pablo kritiseerib Harry tõsimeelsust ning väidab, et lõbususest on maailmas palju rohkem kasu. Just huumor on edasiviivaks jõuks, oskus naerda enda üle. H. Hesse on öelnud, et igasugune kõrgem huumor alga sellest, et omaenda isikut enam tõsiselt ei võeta. Inimene on sajas koorest
võisid nad nautida joomapidusid, maadlust, olümpiamänge ning hobustega ratsutamist. Naisi sellistele avalikele üritustele ei lubatud, kuna nemad pidid tegelema peamiselt koduse majapidamisega ning laste kasvatamisega. Naised võisid osa võtta vaid pulmadest, matustest ning mõnedest religioossetest festivalidest ning nad võisid vaid piiratud ajaks külastada naissoost naabreid. Meelelahutuseks võisid naised tegeleda kas laulmise, tantsimise või palli mängimisega. Algupäraselt ei kuulunud Vana Kreekas kodanike hulka naised, orjad, välismaalased, alla 30aastased mehed ega need, kes polnud võimelised relva kandma, samuti puudus Vana Kreekas hääleõigus naistel, lastel, orjadel ning võõramaalastel (kes moodustasid 90% elanikkonnast). Neid väiteid võib nimetada peamisteks üldtunnustatud demokraatia puudusteks ning annab põhjust arvata, et Vana Kreekas puudus ideaalne demokraatia, kuid
poliitilisi vaateid ning arendada ennast. Noortekogu võib lugeda poliitilise karjääri alguseks, kust võib liikuda edasi kohalikesse omavalitsustesse ja linnavalitsustesse. Soovi korral leiab igaüks endale ka sobiva huvialaringi. Kultuuri- ja vabaajakeskused pakuvad võimalusi tegeleda laulmise, erinevate tantsustiilide, näitlemise ja käsitööga. Lisaks kogunevad sarnaste huvidega aktiivsed noored kokku ja hakkavad ise, ilma juhendaja abita, tegelema kas viltimise, tantsimise või siidimaaliga. Noorus on vaid lühike periood meie lapseea ja täiskasvanuks saamise vahel. See aeg ei ole pikk ning seetõttu ongi vaja tegeleda sellega, mida hing tegelikult ihkab, et kunagi aastate pärast oma noorusele tagasi vaadades, saaksime oma saavutuste üle uhkust tunda.
Lisaks võistlustantsudena tantsitavatele kindlatele standardtantsudele ja Ladina-Ameerika tantsudele tuntakse seltskonnatantsudena ka muid nagu salsa, mambo, rock'n'roll, diskotants ja paljud teised. Kõige tuntub kõigist tantsudest on vaieldamatult aeglane valss, mille teine nimetus on Inglise valss. Tegelikult on selle tantsu päritolumaaks hoopiski Saksamaa, kus see oli väga populaarne juba 1700'ndate lõpus. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul muutunud, ning Inglismaalgi veel kohandatud. Sellepärast nimetataksegi seda tantsu ka Inglise valsiks. Standardtantsudest on valss esimene. Alguses oli valss aeglane tants, kuid XIX sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad välja kiirema tempoga valsi, mida tänapäeval teamegi viini valsi nime all. Viini valss on standardtandsudest kolmas tants, mida tavaliselt õpitakse.
mida ta hetkel ei taju. Nt laps jutustas mulle kuidas nad lasteaias kaarti meisterdasid. Laps imiteerib palju. See tuli eriti esile mängides, kus Katja tegi järgi mänguloomade hääli. Katja teab, et ta on tüdruk. Talle meeldib mängida, et ta on printsess ning kanda kleite. Meeldib lasteaias koos tüdrukutega kodu mängida, nukke riietada. Katja oskab lusikaga ilusti süüa, nukule riided selga panna ja enda mänguasju tagasi kasti panna. Katja tunneb huvi tantsimise vastu, oskab ennast muusika rütmis liigutada. Sotsiaalsed oskused on hästi arenenud. Lapsele meldib palju rääkida. Jutt on egotsentriline, mis on sellele vanusele normaalne. Ema ütles, et laps ei karda võõraid inimesi, pakub kohe sõprust. Laps teab nädalapäevade ja kuude nimetusi ning on selle üle väga uhke. Meeldib väga kuulata,kuidas ema muinasjutte ette loeb. Kokkuvõte Katja on rõõmsameelne, jutukas ja energiline laps. Vaatluse käigus ei märganud ma ühtegi
Sülfiid tähendas hinge, unistust, mida noormees hakkas taga ajama. Poiss jäi koos Sülfiidiga oma sõbrale vahele, kellele meeldis poisi kihlatu. Kui sõber oli kogu rahva kohale kutsunud, siis oli Sülfiid juba haihtunud. Natuke enne pulmi põgenes James Sülfiidiga metsa, kus oli palju kenasi haldjataolisi tütarlapsi tantsimas. Mets oli kujutatud väga muinasjutulisena. Väga palju pastelseid värve ja eriline valgus tegid lava eriti müstiliseks. Sülfiidi tantsimise ajal oli lava peal tossu, mis tundus udu või siis hommikuse kastena. Jamesi sõber abiellus ta kihlatuga. Samal ajal üritas James kätte saada oma haldjakest, oma unistust, kuid ta tantsiskles kogu aeg Jamesi eest ära, ning ei lasknud end kinni püüda. Balletis oli ka üks kuri nõid, kes mängis oma osa väga hästi. Ta oli küürakas, ta liigutused andsid väga palju edasi. Ta andis Jamesile õhulise salli, millega James saaks oma Sülfiidi kinni püüda. James pani haldjale
päikesejumal; peas päike & kobra ümber selle; pistriku peaga; silmahulkumaminemisejutt; sõidab paadiga üle taeva (idast läände); allmaailmas on 12 vööndit: öine nimi AUF; Aapep - madu, kes täitis kogu allilma (Tuat) Su - lõvipäine mees; Geb nende Tefnut - lõvipäine naine; Nut lapsed Hathor - armastusjumalanna; arenes Sehmetist (lõvipäine sõjajumalanna); vahel lehmapäine; käes on sistrum (muusikariist); tantsimise- ja muusikajumalanna; elab sükomooris (metsviigipuu); Geb -mees; maa; hani Nut - naine; taevalaotus kummuli üle maailma, paljas (ida-lääs=varbad-suu); koos tähtedega; õhtul neelas päikese; Apis - käsitööjumal; härg Month - sõjajumal; pull; elas Buchises; Isis - emajumalanna; armastuse-, ilu-, viljakuse- ja seksijumalanna (laps süles on Horos); tõlkes `troon'; peas on lehmasarved, kuuketas & troon; Horos - päikesejumal Neftis - viljakusejumalanna; kodu kaitsja;
Inimesed muudkui jooksevad ühest kohast teise, kas siis käivad lasteaias, koolis, tööl, või treeningutel. Arvan, et tänapäeva tempo juures, ei ole kellelgi aega ümber enda vaadata, seda mis tegelikult toimub. Kui "peata kanad" lõpetame ühe asja, kui juba peame alustama järgmisega. Meil ei jää piisavalt aega pere ja sõprade jaoks. Kuigi olen alles 17 aastane, tunnen, kuidas aeg lihtsalt rebitakse minu kätest. Hommikul vara kooli, peale seda kas siis autokooli, võrkpalli-, tantsimise-, ujumise treeningule, või võistlustele. Nädalavahetused on vist ainus aeg, kui ma tegelikult ei peaks midagi tegema, kuigi juhtub, et ka puhkepäevadel tuleb võistkonnaga Tallinnast välja sõita. Pinge on tappev. Peale selle pean kodus ema ja oma kahte väiksemat õde ja kolme venda abistama. Kas siis jagub veel aega minu enese jaoks? Usun, et kõikidel inimestel nii suurt pinget õlgadel ei lasu, kuid siiski on meil kõigil kohustused ja toimetused, mida lihtsalt oleme
Anna võtab Villu särasilmi vastu ning palub Villul ilutulestikku lasta tema auks. Kui Anna ja Villu järvele sõitma lähevad, jutustavad Villu ja Anna üksteisele möödund ajast. Anna küsib kuidas Villu Kõrbojal toimetaks ning mida kõigepealt teeks. Annale meeldib Villu jutt ning tema plaanid. Jutt aga takerdub, kui Villu hakkab rääkima vangis veedetud ajast. Raske meele parandamiseks võtab Villu napsu ning muutub agresiivsemaks kui muidu. Tantsimise käigus koperdab Villu kellegi tantsija jala taha, läheb marru ning tahab pisikest kaklust alustada, kuid Anna õigeaegne sekkumine hoiab ära jaanipäeva nurjumise. Anna sünnipäeva saabudes õhkab Villu põllupeal, mida tahab tulevikus viljakaks põllumaaks muuta, kive. Õhkamise käigus juhtub aga õnnetus ning Villu saab nii tugevasti haavata, et on oht suisa mõlemast silmast pimedaks jääda. Üks silm oli Villul juba varem pime tänu lapsepõlves Annaga metsas jooksmise tõttu
aega tagasi. Ma väga ei usu, et arvutigraafikat kasutati, sest siis oleks mulje etendusest jäänud teistsugune. Minu jaoks olid õnnestumad stseenid need mis toimusid magamistoas, sest seal oli korraga laval vähem inimesi ja sündmused olid arusaadavamad. Seal oli rohkem põnevust ja oli huvitavam jälgida. Publik suhtus etendusse väga hästi, etenduse ajal käituti väga viisakalt. Plaksutati, kui mõni stseen läbi sai või keegi lõpetas tantsimise. Kõik oli väga viisakas ja pidulik, minu jaoks veidi harjumatu atmosfäär. Ma istusin rõdul, sealt oli väga hea vaade. Ma olin imestunud, kui vaikne publik oli ja kui pingsalt jälgiti etendust. Üldmulje jäi hea balleti kohta hea. Uuesti ma vaatama ei läheks, sest mulle balletid ei meeldi. Etendus oleks võinud olla lühem, kuna sisu kordus esimeses ja teises vaatuses ning ballett oli lõpus veniv ja igav
pärast. Kunagi lauldi, et tuleks vihma, oleks edu lahingus, või haigete ravimiseks. Kangelaste laulud on sageli vanad, mis on kohandatud. Armastus laulud on sageli mõjutatud valgete muusika poolt. Muusikas mängib olulist rolli sugu, instrumendid, laulud ja tantsud on sageli omased ühele või teisele soole ja paljud muusikalised seaded on rangelt kontrollitud soo järgi. Tänapäeva powwows, naised mängivad olulist rolli taustalauljate ja -tantsijatena. Mehed on tuntud tule ümber tantsimise järgi. Naised on oma laule laulnud meestest tunduvalt varem. Pealik Joseph ütles kord: "Meid on õpetatud uskuma, et Suur Vaim näeb ja kuuleb kõike, ja et ta ei unusta kunagi, et edaspidi ta annab igale inimesele vaimu kodu vastavalt oma iseloomule; kui ta on hea mees, on tal hea kodu; kui ta on halb inimene, on tal halb kodu. Seda ma usun ja kõik mu inimesed usuvad seda sama
rahutu ning siis tasa nagu veepind. Olen Ernesaksa „Kutset“ samuti laulnud meeskooriga ning kuigi loo nimi toona ei jäänud meelde, tulid sõnad ja viis esimese paari taktiga enda seest üles. 5 „Noor kevade“ „Noor kevade“ on Ernesaksa kooriteos segakoorile, mis ilmus aastal 1938. Teos algab hoogsalt, millele järgneb naiste ja meeste partiide kombineerumine. Viis on koos rütmiga väga huvitavalt loodud nii, et tekib hüppamise ja tantsimise tunne. Meloodia on rõõmus, kuid vahel ka isamaaline ning tõsine. Loo harmoonia on duuris. Rütm on tempokas ning paneb jala tatsuma. Teose meeleolu tekitab minus maailma rändamise tunde, kuna minu jaoks on erinevaid viisijuppe paljudest erinevatest maailma kohtadest. Algul on traditsioonilist Eesti koorimuusikat, keskel vaheldub peene lääne ja kauboisarjade muusikaga, siis tuleb tagasi Eestisse, kus lõpetatakse ilusasti toonikas. „Noor kevade“ pole küll
Naistantsijatel olid seljas ilusad, üldjuhul heledad pikad kleidid, mis olid hästi õhulised ja kerged. Kui naistantsijaid üles visati tundusid kleidid nende seljas veel õhulisematena. Lavastuse tantsuseade oli väga hea. Kuna ballettis ei räägita üldse, siis tuleb see kõik,mida tahetakse öelda väljendada tantsides. Mina sain küll kõigest aru, minu jaoks oli see väga hea seade. Laval oli dekoratsioone vähe mitte nagu mõnes teatritükis. Kuna on vaja palju ruumi tantsimise jaoks siis kasutati ainult tagumisi dekoratsioone. Minu jaoks oli see ballett hea, ei ole nuriseda millegi üle. Muusika oli meeldiv, tants, mida seal tantsiti oli ka ilus ja kostüümid veelgi ilusamad. Ma olin küll käinud balletti vaatamas aga need olid palju aastaid tagasi ja mind ei ole kunagi ballett eriti huvitanud. Ning too kord ma ei saanud ka midagi aru, millest too etendus rääkis, kuna siis ma ei olnud läbi lugenud toda konkreetset balletti tutvustavat kokkuvõtet
Joan oli distsipliini hoidja. Lisaks koolis käimisele pidid kõik lapsed mingit muusikariista mängima. Madonna pill oli klaver, mida ta vihkas südamest. Ta oli huvitatud rohkem afromuusikast, kui klassikalisest. Üheksandas klassis läks Madonna keskkooli dzässtantsukursustele, kuid peagi ta kasvas sellest üle ning läks Rochesteri balletikooli. Enne seda oli ta ergutusrühma juht, kuid peale balletikooli astumist ei mõelnud ta peaaegu millestki muust peale tantsimise. Ta jäi õpetaja Flynnile väga kiiresti silma oma positiivse ellusuhtumise ja suure ihaga õppimise vastu. Madonnat võib mäletada nendest aegadest, kui kõhna, lapseliku, ninaka, näljase, distsiplineeritud noore lapsena. Peagi teatas Madonna, et loobub stipendiumist selleks, et joosta New Yorki ja keskenduda tantsijakarjäärile. Isa Tony oli mõistagi endast väljas ja õnnetu ning ütles, et kui Madonna koolist ära tuleb, et siis ta ei ole enam tema tütar. 1978
Keha ja meele võimas koostöö aitab eemalduda igapäeva muredest, maandada stressi. Paljude arvamustel on inimese keha ja vaim ühenduses. Läbi musikaalse liigutamise on tants üheks teraapia vormiks. Liigutuste protsess ja muusika mõjul edendab isik emotsionaalset, tunnetuslikku ja füüsilist integratsiooni, mille tulemusel mõjutatakse tundeid, keha füüsilist toimimist, emotsionaalseid seisundeid ja isik leiab palju kindlama tasakaalu ja sisemise rahu. Tantsimise ajal ei ole meie mõtted suunatud sellele, kuidas tugevdada seljalihaseid või treenida jalalihaseid. Me väljendame ennast liikudes ja see väljendus võib iga kord olla natuke erinev. Tantsutrennis on võimalik ise kontrollida koormust, lisades jõudu liikumisse või võtta hoogu maha. Siin tuleb appi ka treener, kes ideaalis peaks olema väga tähelepanelik iga õpilase suhtes ja vajadusel oskama anda individuaalseid soovitusi. 2
Tantsude saamisloo kohta annavad erinevad allikad pisut erinevat infot, ka tantsitakse paljusid tantse erinevates piirkondades erinevalt - näiteks Ameerikas hoopis teistmoodi kui Euroopas. Samas on muidugi ka suhteliselt vaieldamatuid fakte, nagu näiteks see, et valsi muusika on ¾ taktimõõdus. Ikka üks, kaks, kolm, kaks, kaks, kolm ja nii muudkui edasi. Valss peaks olema pärit olema Saksamaalt, juba 1700-ndate lõpus oli see tants populaarne Saksamaal ja Austrias. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud - praegu loetakse põhiliseks stantardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Alguses oli valss aeglane tants, kuid XIX sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad välja kiirema tempoga valsi, mida tänapäeval teamegi viini valsi nime all. Kõige ilusamad viini valsid ongi pärit juba Straussi aegadest, nagu näiteks "Ilusal sinisel Doonaul".Ka viini
Otse vastupidi, olen balletti kaheksa aastat ise tantsinud ning vaatan seda alati suurima heameelega. Aga antud balletis tundus mulle, et mõned kohad, kus isegi ei tantsitud, olid liialt pikad nagu näiteks koht, kus Medea jättis lastega hüvasti ning ohverdas nad. Inimesed tulid siiki balletti mitte kõndimist ja kallistamist vaatama. Kuigi eks koguaeg saagi tantsida, nii jääb ju lugu jutustamata. Kuid siiski tundus mulle, et antud balleti puhul polnud tantsimise ning muu tegevuse osa päris balansis. Rocca al Mare Kool, Johanna Järvekülg, 7.b klass 3 Koreograafiast rääkides oli see ballett tõesti väga uudne. Palju oli isegi modernballeti elemente ning tundus, et see ballett oli stiililiselt palju vähem rangem, kui muud balletid. Palju oli selliseid hüppeid, mida klassikalises balletis kindlasti pole. Mulle isiklikult väga meeldis selle balleti koreograafia. Kõik tantsijad tegid minu meelest super tööd. Eriti
(Vikipeedia 2008b) Kuigi breikimine, tuntud ka B-Boying-i nime all, tundub olevat nii erinev teistest tantsustiilidest, on see edasiliikumine ja pikendus varasematest tantsuvormidest: New Yorgis leidis aset suurim immigrantide sissevool 50-60ndate aastate keskel. Igaüks tõi endaga kaasa tükikese sellest kultuurist, nagu aafriklased, kes tõid rütmi. Aafrika tantsu mõju breigis on küllaltki ilmne, mitte ainult ringis tantsimise pärast. Samuti väljend B-Boying on arvatavasti tekkinud aafrika sõnast "Boioing", mis tähendab "hop, jump" (hüpe, hüppama). Juba 50ndatel eksisteeris tants, mida nimetati Lyndi Hop (aka Jitterbug), kus mees jättis naise kõrvale ja nad tantsisid üksteise vastas kasutades jalgade tööd ja samme. Breikimine, mis on tuntud ka kui ,,Rocking at first", on pikendus ,,good foot-i" tantsustiilist. Noored ,,plahvatavad" tantsupõrandal ja teevad oma samme
osalejad peavad liikuma viimistletult ja ühte moodi. Harjutamisega aga kaob see loomulik ebaühtlus ja õõtsumine, mis seltskondlikus olemises mõnusa ühtsustunde tekitab. Seetõttu tekkiski 20. sajandi lõpus alternatiivina rahvatantsurühmadele, kus valmistuti valdavalt vaid tantsupidudeks, tantsuklubideks nimetatud rahvakogunemised. Tantsuklubide eesmärk on õppida vanu tantsumustreid, neid varieerida ja muuta, igaüks omamoodi, et edendada nii seltskondliku tantsimise traditsiooni rahva enda seas. Tantsuklubides õpitakse vanu traditsioonilisi tantse ilma "varbasirutusteta", rahulikult ja oma tunnetuse järgi. Tegelikult on see tollesama idee realisatsioon, mille pakkus välja juba Anna Raudkats peaaegu sada aastat tagasi tuua tants rahva sekka. Moderntants tänases Eestis Nõukogude võimu ajal moderntants Eestis areneda ei saanud. See oli keelatud, nagu enamik "lääne maailma pahesid". 1991. aastal taasiseseisvunud Eestis tekkis Saima Kranigi
osalejad peavad liikuma viimistletult ja ühte moodi. Harjutamisega aga kaob see loomulik ebaühtlus ja õõtsumine, mis seltskondlikus olemises mõnusa ühtsustunde tekitab. Seetõttu tekkiski 20. sajandi lõpus alternatiivina rahvatantsurühmadele, kus valmistuti valdavalt vaid tantsupidudeks, tantsuklubideks nimetatud rahvakogunemised. Tantsuklubide eesmärk on õppida vanu tantsumustreid, neid varieerida ja muuta, igaüks omamoodi, et edendada nii seltskondliku tantsimise traditsiooni rahva enda seas. Tantsuklubides õpitakse vanu traditsioonilisi tantse ilma "varbasirutusteta", rahulikult ja oma tunnetuse järgi. Tegelikult on see tollesama idee realisatsioon, mille pakkus välja juba Anna Raudkats peaaegu sada aastat tagasi tuua tants rahva sekka. Tantsupeod 1934. aastal korraldati Tallinnas esimesed Eesti Mängud ehk Üleriigilised Võimlemise- ja Spordimängud, mille raames oli ühe osana ette nähtud ka rahvatantsu etteasted.
Noarootsi koolitööle siirdunud Rootsi misjonäri Thure Emanuel Thoreni ja tema ametivenna, Vormsile õpetajaks läinud Lars Johan Österblomi kuulutustegevuse tulemusena algas uus usuliikumine. Tänu T. E. Thoreni ja tema õpilaste pingutustele levis usule ärkamine aastateks 18771878 terves Noarootsi kihelkonnas. Usuliikumine mõjus tugevasti rahva kõlbelistele arusaamadele: paljud külakõrtsid jäid tühjaks, põrguhirmus talurahvas hülgas viina, suitsetamise ja tantsimise. Thoréni arvates võis tema karskusepropaganda tulemuseks olla Noarootsi seitsme kõrtsi sulgemine ostjate puudusel. Selle teate usaldusväärsust tõstab eestirootsi kiriku- ja kultuuritegelase Hjalmar Pöhli kinnitus, et hiljemgi valitses Vormsil kohalik alkoholijookide müügikeeld. Usuliikumise mõju rahva kommetele sõltus palju kohalike eestvedajate arusaamadest. Kuivõrd erinev võis ärkamisliikumise keskustes olla suhtumine mõnda nähtusse, demonstreerib ärganute suhe tantsimisse
Karutantsitaja istus kõrts nurgas ja kuulis ka asjalugu. „Mina tean abi!“ ütles karutantsitaja. „Võta minu Pärt rehte kaasa ja hüüa karu appi!“ Jutt oli rehepapile meelepärast, ja et karutantsitaja pidi veel selsamal õhtul karu rehte talutama. Rehepapp siis naerul suuga liikus koju ja hakkas karu appi hüüdma: „Pärt, appi! Pärt, appi!“ Karu tuligi ja hakkas tantsima ja trikke tegema. Vanapagan saabuski karu tantsimise peale ja imestas, et kuidas ta küll rehepapi juurde sattus. Rehepapp oli jube õnnelik ja tänas karutantsitajat hea nõu eest ja maksis talle mitu kotti vilja palgaks. Kui rehepapp rääkima hakkas, võttis vanapagan karutantsitaja ja ta karu selga ja haihtus. Egas sellega lugu ei lõppenud; vanapagan tegi sellise omakasupüüdliku teo pärast rehepapist ise mõisahärra. Rehepapp nüüd oligi rikkusest ja viljast üle kuhjatud. Vanapaganaga ei olnud tal aga
toimusid suured muudatused. Koos kõrtside ja viinapõletamisega tuli ka uus lõbutsemiskultuur, mis ei pidanud niiväga lugu enam vanadest rituaalidest. Tulid paaristants ja uued rahvapillid ning seda võikski lugeda ka maarahva muusikakultuuri moderniseerumise alguseks. Koostantsimine tahtis kindlamini rütmistatud muusikat ja ka valjemaid pille. Nii tulidki rahvusvahelised tantsud – polkad, valsid, reinlendrid ja muud, mis vahetasid ajapikku välja vanema laulmise järgi tantsimise, mis toimus ringis või veelgi varem ilmselt ka üksinda. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. 4 (Rahvatantsijad) Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana
taotlevad. Paljudes mitte-Euroopa kultuurides täidab tants tänini neidsamu rolle. Näiteks Ameerika indiaanlaste tunde või isegi päevi vältavad trummide ja kõristite saatel ette kantavad tantsulaulud. Varaseimad musitseerimise tõendid on muusikainstrumentide jäänused. Plagistid, vilepillid ja trummid olid olemas juba enne viimast jääaega. Kõik esemed, mida ürginimesed juhtusid laulmise või tantsimise ajal maast kätte võtma, muutusid heli tekitavateks ,,muusikariistadeks". Esimeseks ,,muusikariistaks" oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. See omakorda võis viia mõne käepärase eseme, puunoti või kivi tagumiseni. Esimesteks rütmipillideks kasutasid nad käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist (kivid jm)
" (lk 47) ,,...seepärast põletab kodanlane täna neid kui ketsereid, poom neid kui kurjategijaid, kellele ta ülehomme ausambaid püstitab." (lk 55) ,,Nii on alati olnud ja nii ka jääb, et aeg ja maailm, raha ja võim kuuluvad väikestele ja lamedatele, ning teistele, tõelistele inimestele, ei kuulu midagi. Mitte midagi peale surma." (lk 133) Raadio ,,Ma ei suutnud kujutleda seda mulle mitte põrmugi sümpaatset aparaati oma töötoakeses raamatute keskel ja ka tantsimise vastu oli mul nii mõndagi öelda. (lk 101) ,,,,Mu jumal," hüüdsin ma kohkunult, ,,mida te teete, Mozart? Kas te tahate tõesti endale ja mulle seda sigadust peale sundida? Seda jälki aparaati meile kallale ässitada, seda meie aja triumfi, tema viimast võidukat hävitusrelva kunsti vastu? (lk184) Läbilõikeinimene ja Stepihunt 21. sajandi niinimetatud läbilõikeinimene esindab kõike seda, mida ka sada aastat tagasi.
Subjektiivne enesehinnang tantsulisuses oli äärmusest äärmuseni. Mõningad individuaalid arvasid endast vähe sellel alal ja hindasid enese tantsulisuseks 10 palli süsteemil (1 olles väikseim ja 10 suurim) 1-2 enamjaolt, kuid oli ka individuaale kes arvasid et tants pole probleem ja hindasid oma võimeid 10 või isegi barjääre ületades 11ga. Kuid enamuselt jäi see arv 8 palli juurde. (Joonis 3.1) Joonis 3.1 Rütmi taju ja muusikasse tantsimise osas oli jällegi enesekindlaid, kui ka tagasihoidlikemaid individuaale. Samas jällegi hindasid julgemad oma rütmitajuks 10, väikseimateks osutus 9 seekord 1 ja 3 enamjaolt. Kuid enamuselt jäi see arv kõrge 8-9 palli juurde. (Joonis 4.1) Joonis 4.1
Tasun sulle hästi, kui sa seda korralikult teed! Võõrastütar: (kõhkleb)Olgu pealegi. (noogutab, enesekindlalt) Ma tulen sinu juurde elama. See on ikkagi palju meeldivam tegevus kui see, mida ma kodus olen harjunud tegema. Lumeeit ja võõrastütar astuvad majja ja tüdruk asub oma töökohustusi täitma. Ta on õnnelik, laulab ja kogu aeg naeratab. Patju kloppides lendavad lavale lumehelbed ja hakkavad muusika saatel keerlema üle lava. Tantsimise lõpus istub tüdruk maha ja paneb pea kätele. Lumehelbed istuvad tema ümber ja teevad talle pai. Lumeeit astub sisse. Eit: (Kummardab tüdruku ees) Miks sa nii kurb oled? Kas keegi on sulle liiga teinud? (noomiva pilguga vaatab lumehelveste poole ja ähvardab sõrmega) Võõrastütar: Ei! (tõstab pea, vaatab eidele silma) Sa olid minu vastu väga kena. Mulle meeldib sinu juures elada, aga ma tunnen oma kodust suurt puudust! (sõrmega pühib ära pisara)
Et kindlustada end elatisega, otsis ta tööd. Lõpuks sai ta tööd Johann Christian Hirti käest. Julgustatud väljavaatest Hirti juures teenistust saada, otsustas Weizenberg astuda Müncheni Kunstide Akadeemiasse. Ta hakkas Professori Widnmanni juhatusel modelleerima. Esimene skulptuur, mis tal valmis seal oli ,,Kahetsev Magdaleena". Pärast seda tekkis tal paus õppetööst, kuna Hirt kutsus ta tööle. Münchenis õppis kujur selgeks tantsimise ja uisutamise. Müncheni kunstikeskkonnas kujunes Augusti loominguline tõekspidamine, tema kunsti põhijooned, millele ta jäi truuks elu lõpuni. Weizenberg oli eelkõige klassitsistlike kunstipõhimõtetega mees. Alasti kehaosade modelleerimine klassitsistlikus laadis jäi kujuri töödes peaaegu seaduseks. Weizenbergi õpingus Münchenis olid edukad. Ta oli saavutanud iseseisvaks loometööks vajaliku taseme. 1873. aasta kevadel otsustas August Münchenist lahkuda. 1873
Sonja oli natasale parim sõber, ning selle auks ta oli endale põletanud joonlauaga punase märgi küünarnuki juurde. Vahe peal oli natasa saanud viieteist kümne aastaseks, ning neiu oli juba pooleldi tüdruk, kuid tema lapselik mõtlemine polnud veel kadunud, täpsemini ta soovis saada tantsijaks. Sügisel tuli Rostovite perekond tagasi moskvasse, samuti tuli talve algul tagasi dennisov. Natasa meeldis dennissovile, mees imetles neiu graatsiat tema tantsimise ajal Jogeli ballil. Natasa oli Jogeli parim õpilane, kelle üle oli mees väga uhke. Esimese tantsu tantsis neiu Jogeliga, kuid teise dennissoviga, kes hakkas kutsuma neiut võluneitsiks, andudes ta tahtele. Peale tantsu istus denissov Natasa kõrvale ning ei lahkunud temast kogu balli kastel. Peale balli hakkas dennissov rostovite majas tihti käima ning natasa hakkas laulmisega tõsisemalt tegelema, kuna denissovile meeldis kui neiu laulis, ning mees tegi talle abielu
kus erinevaid tegelasi ja sündmusi matkitakse liigutuste ja häältega. Muinasjuttude esitamise käigus saab õppida järjestusseoseid – ees, taga, suurem, väiksem. Laste kujutlusvõime ja 6 tähelepanu suurendamiseks võib õpetaja tegelasi illustreerida rütmipillide mängitud häältega. Folkloorsed laulumängud ühendavad laulmise, sõnalise tegevuse ja tantsimise. Siin on palju mängulisi lahendusi, mis võimaldavad laste erinevatel oskustel esile tulla ning teineteiselt õppida. Loodus on ammendamatu allikas ja lastele kõige enam mõistetav. Lastega saab kuulata loodushääli nii maal, kui linnas ning matkida neid liigutuste ja sümbolitega. Muusika saatel liikumine aitab tunnetada muusikat ja avastada oma keha väljendusvõimalusi. Seetõttu muusika saatel erinevate kehaosade rütmiliste liigutuste sooritamine kujundab motoorikat,
Pruudivend seisis nooriku kõrval ja näitas piitsavarrega, kus oli ,,auk", s.o. kuhu tuli raha laduda. Kui põll oli lapitud, siis võeti see eest ära, seda tegi pruudivend, ja luges raha üle. Põllelappimisel laulis pruudivend: ,,Lappige, põlle, lippige põlle kaupmees andnud katkise põlle!" peiupoisid tõid pulmalisi ükshaaval põlle paikama, vastupuiklejaid vägisi. Kogutud raha jäi mõrsjale. Noorikuga tantsimine oli pulmatseremoonia vältimatu osa. Arvestades tantsimise funktsiooni muudelgi puhkudel, näib ka nooriku tantsitamine algselt kuuluvat muistsetesse viljakus-või sigivusrituaali. Hiljem on sellele otsitud muid seletusi. Noorik pidi oskama hästi tantsida. Mida paremini noorik tantsis, seda rohkem teda kiideti ja peeti lugu. Erandlik on teade Tõstamaalt, mille järgi nooriku tantsitamisega ,,tantsiti pulm katki", s.o. lõpetati pulmapidu. Esimene pulmapäev peiukodus lõppes noorpaari tseremoniaalse, vastavate
SISSEJUHATUS Seltskondlik tantsimine, peaks pakuma kosutust ihule, hingele ja vaimule. Selleks et tantsimisest naudingut tunda, ei ole tegelikult vaja osata ja teada palju. Tuleb vaid tantsimisel harjuda seisma, astuma ja pöörduma sama loomulikult kui igapäevases elus. Kõik nüüdisaegsed seltskonnatantsud põhinevad inimese loomupärasel liikumisel. Nad on rahva tantsulustist sündinud. Tantsutehnika on aegade jooksul kujunenud kogemuste ja võtete kogum, mis aitab inimesel ühtemoodi nii tantsimise kui ka kõndimise või jooksmisega toime tulla. Pärast seda kui võistlustants lõplikult eraldus seltskonnatantsust, langes peosaalides tantsutase, kuid laienes seltskonnatantsu harrastamine muud moodi. Võistlustantsu kollektiivide kõrvale tekkisid ka lihtsalt tantsuhuviliste klubid ja rühmad, kus käiakse koos küll tervisesportlikel, küll seltskondlikel ja klubilistel eesmärkidel. Tantsuõppimine on samasugune õppimine kui kõik muud õppimised. Ka
tegele. (joonis 2) Joonis Sportlik tegevus Küsimusele Milliste/milliste spordialaga/dega tegeled? vastas 5. klassi õpilastest 2, et tegeleb tantsimisega, 2 õpilast vastas, et käib jooksmas ja rulluisutamas, 1 õpilane vastas, et tegeleb ratsutamisega, 1 õpilane vastas, et käib kergejõustikus ning 4 õpilast ei vastanud midagi. 6. klassi õpilastest 1 vastas, et tegeleb laskespordiga, 6 õpilast vastas, et tegeleb jooksmisega, nendest 2 tegelevad ka tantsimise ja rulluisutamisega, 1 õpilane vastas, et tegeleb korvpalliga, 1 õpilane vastas, et käib regulaarselt jalutamas ja 3 õpilast ei vastanud midagi. 7. klassi õpilastest 4 vastas, et tegelevad korvpalliga, 3 õpilast vastas, et tegeleb tantsimisega ja nendest 1 tegeleb ka võrkpalliga, 6 õpilast vastas, et tegeleb jooksmisega, nendest 2 õpilast käivad ka jalgrattaga sõitmas ja 1 neist tegeleb ka ujumisega, 6 õpilast vastas, et tegeleb kergejõustikuga ja nendest 2 käivad ka jooksmas
kiiremini. (2) 14 8. KUUMARABANDUS Kuumarabandus on tasakaaluhäire ainevahetuse käigus tekkinud soojuse ja selle äraandmise vahel. Ülekuumenemine tekib keha liigsest kuumenemisest ning vedelikupuudusest. (8) Soojatootmine võib kümneid kordi tõusta palaviku või suure lihasaktiivsuse nagu näiteks krampide, füüsilise töö, kestva tantsimise korral. Soojatootmist soodustavad mõnuained amfetamiin ja kokaiin. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt kiirgumise teel naha ja kopsude ehk hingamise kaudu. Soojuse äraandmist takistab kuum ilm ning suur õhuniiskus. (10) Kuumarabandus on kõrge temperatuuridega ruumides nagu näiteks restorani köögis sageli esinev seisund. Peamiselt kõrge välistemperatuuri ning vedelikupuuduse tõttu kuumeneb keha üle ning tekivad iseloomulikud sümptomid, mis võivad olla ka eluohtlikud.
tantsude hulka. Dzaiv pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosa mustanahaliste seast. Euroopas kirjeldas dzaivi esimesena Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester aastal 1944. Dzaivist on välja kasvanud swing, boogie-woogie, b-bop, rock'n'roll, twist, disco ja hustle. Standardtantsud Aeglane Valss ja Viini Valss Valss pärineb ilmselt Saksamaalt, juba 1700-ndate lõpus oli see tants populaarne Saksamaal ja Austrias. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud - praegu loetakse põhiliseks stantardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Alguses oli valss aeglane tants, kuid XIX sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad välja kiirema tempoga valsi, mida tänapäeval teamegi viini valsi nime all. Tantsuvõistlustel tantsitakse kahte valssi - aeglast ja viini valssi. Aeglast valssi
annaabi.ee 
