Kuidas olla aktiivne noor? ,,Noored on hukas, nii noored ja hukas on nad," laulab Singer Vinger. Paljude soliidses eas vanadaamide- ja härrade sõnul ei oskagi tänapäeva noored teha muud, kui tarbida mõnuaineid ja tänaval huligaanitseda. Kas ei tundu ülekohtune kõigile noortele seda silti peale kleepida? Ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et kõik noored on passiived ja veedavad oma vaba aega tänavatel ,,hängides". Igal ajastul on olnud noori, kes peavad pidutsemist haridusest olulisemaks. Kuid on ka neid noori, kes võtavad aktiivselt osa ühiskondlikust elust ja üritavad end ülejäänud maailmale tõestada. Õnneks leidub neid viimaseid tänapäeval päris palju, sest võimalusi oma hobidega tegelemiseks tekib pidevalt juurde. Võimalusi eneseväljenduseks on piisavalt. Aastate jooksul on ühiskond muutunud noorte suhtes sallivamaks ning aina enam teismelisi võtab osa mittetulundusühingute ja heategevusprojekt
Noorte võimalused ühiskonnas Ühiskond muutub pidevalt ja muutuvad ka inimesed. Kõik on olnud kunagi noored, pidutsenud, elu nautinud ja naiivselt lootnud, et see kõik võikski nii jääda. Noored on alati olnud meie seas olemas, olenemata ajastust. Igal ajal leidub ka neid, kes arvavad, et noorus on hukas. Tavaliselt on nendeks inimesteks vanema generatsiooni esindajad. Sellega tuleb paljuski nõustuda, aga samas selles ühiskonna pidev muutumine seisnebki. Põlvkonnad peavadki üksteisest erinema, meil on teistsugused huvid ja unistused. Oleks kummaline näha ööklubis vanaema ja lapselast koos pidutsemas. Samamoodi on asjad ka tulevikus, praegused hukas inimesed on varsti rahulikud pereinimesed, kes ütlevad noortele, et nad on hukka läinud.
huvitab. Tänaseks on Õpilasesindus muutunud koolisüsteemis enesestmõistetavaks. See ühendus annab teotahtelistele õpilastele võimaluse esindada ja kaitsta õpilaskoda. Sellises väikeses organisatsioonis, kus õpilaste ülesanneteks on õpikeskkonna ja koolielu korraldamine ja arendamine, õpilaste vaba aja sisustamisele kaasaaitamine, õpimotivatsiooni tõstmine, vabatahtliku loome- ja isetegevuse innustamine jm, on noortel võimalus ennast arendada ja ühiselt midagi ära teha. Nagu öeldakse: „Kui tahad minna kiiresti, mine üksi, kui tahad jõuda kaugele, läheme koos“. Noortel on võimalik kaasa lüüa ka Eesti Õpilasesinduste Liidus, mis on suurim noorteorganisatsioon Eestis. EÕEL-i eesmärkideks on esindada kõigi õpilaste ja õpilasesinduste huve, aidata kaasa õpilasesinduste koostööle, informeerida õpilasi Eesti ning rahvusvahelise hariduselu kohta, suurendada noorte osalust ja aidata kaasa kodanikuühiskonna arengule
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile 45 Kuidas suunata lapsi jõupingutusele 52 Andekate isiksuslikud eripärad 55 Kuidas andekat last ära tunda 60 Andekate sotsiaalsed ja emotsionaalsed vajadused 70 Miks terased lapsed saavad halbu hindeid? 79 Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 89 Võistlused andeka lapse elus 100 Kuidas aidata andekal lapsel saada õnnelikuks täiskasvanuks 108 Järelsõna 115 4 Sisukord Kasutatud kirjandus 117
koos vastavate isikuomaduste, oskuste ja väärtushinnangutega. tegevuse eesmärgi ja kliendi probleemide vahel on tihe seos. 2. Asjakohased, meeldejäävad ja 3. Konteksti muutused muutusi esile kutsuvad kogemused Selle, kas muutus toimub või mitte, määravad suuresti ära väljapoole nõustamisruumi (meeldejäävuse faktor) jäävad tegurid. Elulised asjaolud nurjavad paljud head kavatsused. Nõustajad peavad arvesse võtma kliendi maailmas toimuvat ning sisenema tema maailma viisil, mis toetab ja Muutusele aitab kaasa see, kui inimesel on juurdepääs kasulikule teabele ning kui ta
LaVey saatis oma muusikaga nn. inim kahurikuuli ning Wallandase köietantsijaid. Saanud 18-aastaseks, lahkus LaVey tsirkusest ja liitus karnevaliga. Temast sai mustkunstniku assistent. Ta õppis hüpnoosi ja okultismi ning oli väga omapärane inimene. Üheltpoolt töötas ta keskkonnas, kus elu näitas oma tooremat külge ilmalik muusika, saepuru, metsloomade hais, etendused, kus üks sekund valearvestust tähendas õnnetust ja surma, etteasted mis nõudsid noorust ja jõudu ning praakisid välja need, kes vanaks jäid, maailma täis füüsilist põnevust, millel oli maagiline mõju. Teisest küljest tegeles ta maagiaga, mis asus väljaspool inimmõistust. Võib-olla mõjutas see omapärane isiksuste kombinatsioon seda, millisena ta hakkas nägema inimlikkust, mängides orelit karnevali kõrvaletendustel. ,,Laupäevaõhtuti", meenutas LaVey ühel meie pikkadest jutuajamistest, ,,nägin ma mehi
päheõppimine ja tuupimine on keskaegsed meetodid kitsad jah-ei-piirid tuleb asendada paindlike ja läbiräägitavate reeglitega uus põlvkond - indigo- ja kristall-lapsed on tugeva tahtega vabad süsteemipurustajad jms. Tavaliselt lõpevad need raamatud üleskutsega vanematele: peate leidma uued meetodid oma lastega suhtlemiseks, juurde õppima, rühmades infot koguma ja endaga tööd tegema! See kõik kestab terve elu, aga tasub end ära. Selle tee lõpus ootab teid parem maailm! Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks
Kõik kommentaarid