Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Retsensioon ballett "Manon" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Rocca al Mare Kool
Jaan Erik Lepp
7.A
Manon
Retsensioon
Tallinn 2014
Etendus toimus Estonia teatris 13.02.2014. Etenduse nimi oli ”Manon.” Lavastaja oli Inglismaalt pärit Karl Burnett. Ma arvan, et ta sai oma tööga hästi hakkama ning tegi etenduse vaatamiseks põnevaks. Kunstnik oli Mia Stensgaard (Taani kuninglik Balett). Tema juures meeldis etenduses kasutatud kostüümide julge värvi valik, mis polnud küll ajastule sobiv, aga see tegi minu jaoks üldpildi rõõmsamaks. Muusikaline juht ja dirigent Risto Joost lõi etendusele dramaatilise õhkkonna, mis sobis etendusse hästi.
Balleti aluseks oli Abbe Prevost „Ševaljee des Grieux’ ja Manon Lescaut’ lugu.“ Etendus rääkis 18. sajandi elust, kus selgelt eristuvad jõukamad ja vaesemad inimesed. Pea- tegelasest Manonist saab ühel hetkel tagaotsitav ning ta elu muutub põrguks. Algab põnev ja dramaatiline sündmustekäik, kust ei jää puudu isegi püssipauk. Etendus kestis 2h ja 50 minutit ning oli kahe vaheajaga.
Lavastaja tööga jäin ma rahule, sest sündmuste käik oli loogiline ja huvitav. Minu jaoks olid vaheajad õige koha peal ja etenduse üldpilt lavastuse kohapealt jäi hea. Sündmuste käik jäi vahepeal natuke arusaamatuks, sest sündmuste käik oli liiga kiire. Lavastaja oleks võinud natuke arusaadavamaks teha mõne koha. Etenduse sisu kordus pärast vaheaegu. See oli ainuke, millega ma lavastaja puhul ma rahule ei jäänud. Muusika oli ajastule kohane ja tekitas 18. sajandi tunde, kuid see tunne võis tekkida ka juba selle pärast, et muusikat mängis sümfooniaorkester. Mina ise sellist muusikat igapäev ei kuula ja see on minu jaoks vanaaegne . Mulle oleks meeldinud rohkem rõõmsam muusika, aga siis poleks see etendusega kokku sobinud. Muusikaga ma jäin rahule. Koreograafia oli väga graatsiline ja sujuv, mis on balletile vägagi omane. Selle koha pealt rohkem kommenteerida ma ei oska. Mulle oleks rohkem meeldinud, kui laval oleks vahepeal korraga olnud vähem inimesi. Oleks saanud jälgida tantsijaid paremini ning elamus oleks suurem olnud, kuid siis oleks etendus kauem kestnud. Lavakujundusega tabati ajastu stiili väga hästi. Ma sain väga hea ettekujutuse 18. sajandi elu kohta, sest kõik esemed ja kostüümid olid tehtud ajale sobivalt. Isegi voodi ja kirjutuslaud olid antiiksed. Kostüümid olid julged, vahepeal kasutati neoon toonides kleite ning see väga ei sobinud. Väga meeldis, kuidas kujutati elu kõrtsis lava servas , kui keskel keegi tantsis. Lava äärde toodi tünnid ja lauad, seal istuti ja räägiti juttu . Vahepeal käis teenindaja ja tõi juua. Valgustust oli vähe. Saal oli pime ning laval oli valgustatud. Midagi erilist polnud, aga oma tööga sai valgustus väga hästi hakkama. Balletis oleks olnud imelik, kui oleks valgustusega mängitud. Minu arust arvutigraafikat ei kasutatud, aga ma võin ka eksida, kuna ballett toimus kuu aega tagasi. Ma väga ei usu, et arvutigraafikat kasutati, sest siis oleks mulje etendusest jäänud teistsugune. Minu jaoks olid õnnestumad stseenid need mis toimusid magamistoas, sest seal oli korraga laval vähem inimesi ja sündmused olid arusaadavamad. Seal oli rohkem põnevust ja oli huvitavam jälgida. Publik suhtus etendusse väga hästi, etenduse ajal käituti väga viisakalt. Plaksutati, kui mõni stseen läbi sai või keegi lõpetas tantsimise. Kõik oli väga viisakas ja pidulik, minu jaoks veidi harjumatu atmosfäär. Ma istusin rõdul, sealt oli väga hea vaade. Ma olin imestunud, kui vaikne publik oli ja kui pingsalt jälgiti etendust.
Üldmulje jäi hea balleti kohta hea. Uuesti ma vaatama ei läheks, sest mulle balletid ei meeldi. Etendus oleks võinud olla lühem, kuna sisu kordus esimeses ja teises vaatuses ning ballett oli lõpus veniv ja igav. Ma oleks teinud lihtsamaks ja arusaadavamaks etenduse sündmustekäigu, sest siis oleks olnud põnevam ja huvitavam jälgida. Minu jaoks oli etendus suhteliselt igav, kuid sõpradega koos käimine tegi asja lõbusamaks. Ma soovitan seda etendust kõigile balleti huvilistele ja kõigile, kellele meeldib vanaaegne stiil.
[Type text]
Retsensioon ballett-Manon #1 Retsensioon ballett-Manon #2 Retsensioon ballett-Manon #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jaanhhhh Õppematerjali autor
Retsensioon ballett "Manon" kohta. Etendus toimus rahvusooper Estonias. Tegu on 7. klassi tööga.

Sarnased õppematerjalid

Coppelia
3
doc

Coppelia

,,Coppelia" Leo Delibes Etendus toimus Rahvusooper Estonias 23.novembril, 2011 Dirigent ­ Risto Joost Peaosades : Swanilda, linnapea tütar ­ Eve Andre Franz, Swanilda kihlatu ­ Sergei Upkin Doktor Coppelius, alkeemik ­ Vitali Nikolajev Nukk-Coppelia ­ Ksenia Bespalova Koreograaf-lavastaja ­ Ronald Hynd Koreograafi assistent ­ Marilyn Vella-Gatt Kunstnik ­ Roberta Guidi di Bagno Fakte esitantsijatest, dirigendist, lavastajast ja kunstnikust Eve Andre ­ Ta lõpetas 1996. Aastal Tallinna Balletikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. Tal on olnud palju erinevaid rolle erinevates etendustes. 2009. aastal võitis ta Eesti Teatri aastaauhinna balletilavastuse alal. Sergei Upkin ­ Lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise balletiakadeemia. Töötas Rahvusooper Estonias 1999-2005 aastatel, vahe

Muusika
Jazz-Balleti Klubi
6
pdf

Jazz-Balleti Klubi

Rocca al Mare Kool Martin Erik Vallaste 7.a Jazz-Balleti Klubi Retsensioon Tallinn 2017 Antud etendus toimus 26. jaanuaril 2017 aastal Rahvusooper Estonia kammersaalis. Etenduse Lavastajad ja heliloojad olid vastavalt Triinu Leppik-Upkin ja Sergei Upking ning Paavo Piiparinen ja Siim Hiiob. Peaosatäitjad olid: Anatoli Arhangelski, Marika Muiste, Jevgeni Grib, Daniel Kirspuu ja Sergei Upkin. Muuskiat mängis Jazz-ansambel JBB. Hubane Jazzi klubi oli variasutuseks maffia mitte päris legaalsetele tegevustele. Ühel õhtul satub

Eesti keel
Jarek Kasar i ooperi-Katuselt-analüüs
2
docx

Jarek Kasar'i ooperi "Katuselt" analüüs

Katuselt Kasar/Uusberg/Tomson Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit ,,Katuselt". Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmazoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus. Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval oli kujutatud maja, siseruume ja katusei

Muusika
Pjotr Tšaikovski-Luikede järv
6
docx

Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“

Kontsetiarvustus Pjotr Tšaikovski „Luikede järv“ 20. veebruaril külastasin mina Rahvusooper Estoniat, kus käisin vaatamas balletti „Luikede järv“. Nimetatud ballett on kuulsa vene helilooja, Pjotr Tšaikovski looming. Teos oli neljas vaatuses. Olen juba lasteaiast saadik kuulnud sellest kuulsast teosest ning samamoodi ka on teada viis „Dance of the Litte Swans.“ Seda meloodiat kuulates tuli naeratus suule ning äratundmisrõõm oli võrratu. Kuigi võib olla oleksin ma natuke enam sellest oodanud, kui lihtsalt nelja luige käest kinni tantsu. Balleti koreograaf-lavastaja oli Tiit Härm, kes oli kasutanud osakesi ka Lev Ivanovi ja Marius

Muusika
Medea retsensioon
3
docx

Medea retsensioon

Rocca al Mare Kool Johanna Järvekülg 7.b ,,Medea" Retsensioon Talinn 2014 Etendus toimus laupäeval, 15. märtsil Rahvusooper Estonias ning kandis nime ,,Medea". Ballett ,,Medea" rääkis tugevast, temperamentsest ning tahtejõulisest kuningannast Medeast, kes on võimu ja jõukust sümboliseeriva kuldvillaku hoidja. Kuldvillak on tegelikult Kreeka mütoloogias hinnaline kuldjääranahk. Iason soovib aga ise saada kõikvõimsaks ning asub

Ballett
Ballett-Coppelia-arvustus
2
docx

Ballett "Coppelia" arvustus

Lavastuse "Coppelia" arvustus Leo Delibes'i ballett "Coppelia", 5. Mai 2012 Rahvusooper Estonias. Maailmaesietendus oli 25.mail 1870 Pariisi Operas, kuid Estonia Rahvusooperi esietendus toimus 4.märtsil 2010 aasta. Solistideks Eve Andre, kes mängis naispeaosa Swanildana, ja Sergei Upkin, kes oli Swanilda kihlatu Franz. Dirigendiks Risto Joost, lavastaja Inglane Ronald Hynd ning kunstnikuks Itaaliast pärit Roberta Guidi di Bagno. · Eve Andre lõpetas 1996. aastal Tallinna Ballettikooli ning töötab samast aastast

Muusika
Ooper-Carmen-Georges Bizet’
2
pdf

Ooper-Carmen-Georges Bizet’

Ooper “Carmen” Georges Bizet’ 18. novembril 2018 toimus Rahvusooper Estonias Georges Bizet’ ooper “Carmen”. Esinesid Rahvusooper Estonia lauljad, koor, orkester ja poistekoor. Peaosades olid Kai Rüütel (Carmen) ja Luc Robert (Don Jose) ning kõrvalosades Jassi Zahharov (Escamillo), Elena Bražnik (Micaela) ja paljud teised. Kai Rüütel (Carmen) on metsosopran, kes on esinenud väga paljudel lavadel üle maailma ning on omandanud magistrikraadi Hollandi ooperiakadeemias. Luc Robert (Don Jose) on tenor, kes õppis Quebeci konservatooriumis Montrealis. Jassi Zahharov (Escamillo) on bariton, kes on esinenud paljudel lavadel üle maailma ning alates 1997 aastast on olnud Estonia teatri laulja. Elena Bražnik (Micaela) on sopran, kes on õppinud koorijuhtimist Kiievis ja laulmist Ukraina Muusikaakadeemias. Dirigendiks oli Jüri Alperten, kes on tuntud Eesti pianist, muusikapedagoog ja dirigent. Kunstnikuks oli Liina Keevallik, kes on omandanud do

Ooper
Ooperifantoom - retsensioon
4
doc

Ooperifantoom - retsensioon

Paide Gümnaasium Gerolys Ilvesmets 10Reaal FANTOOM Retsensioon Paide 2007 MUUSIKAL ,,FANTOOM" 2007.aasta novembris vallutas Tallinna Linnahalli lava Maury Yestoni ja Arthur Kopiti muusikal ,,Fantoom". Muusikal põhines Gaston Leroux' romaanil ,,OOPERIFANTOOM". ,,Fantoom" on autorite teine koostöö-projekt. Kopit-Yestoni ,,Fantoomi" on sageli nimetatud kõige edukamaks muusikaliks, mida pole iial Broadway'l mängitud. Muusikali ,,Fantoom"

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun