Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "TÄNAPÄEVA EESTI INIMESE KUJUTLUS HALDJAST EHK KES HALDJAS ON OLNUD JA KELLEKS TA ON SAANUD". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haldja, haldjas, haldjad, ingli, kujutlus, liku, haldjaid, masing, olend, inglit, inglite, eisen, fantaasia, fairy, juttu, juttude, mitm, film, nais, vaste, levy, tolkien, inglid, rollimäng, kunst, uskumus, muinasjutt, küsimustik, metshaldjas, endid, näkk, mesi, skandinaavia, ellis, mütoloogia, eeva, näki, küsitluse, isand, isad, oberon, ööd........................................................7 2.3. Hülgepüük............................................................7 2.4. Põlluharimine.........................................................8 3. MÜTOLOOGIA JA KOMBED...................................................9 4.1. Libahunt.................................................................9 4.2. Haldjad..................................................................10 4.3. Maa-alused ja härjapõlvlased..........................................11 4.4. Surnute austamine.....................................................12 Kokkuvõte...............................................................................14 Kasutatud kirjandus.....................................................................15
Linnujumal...eestlased austasid draakoneid ja linde (seos Kaali meteoriidiga - tuld purskav draakon?). Handi-mansi Toorem (kui kõu ja taevajumal). tere ja tore sarnane algupära? neenetsi tir 'pilv', karagassi Teere 'jumal, taevas', siis võiksime rekonstrueerida algse kuju *tere, kus e (tagurpidi e) tähistab määramata lühikest või pikka vokaali, tähendusega `kõrge, ülemine'. ühtne uurali sõnapere? Taara on seega jumal, kes on ise kõrge ning asub kõrgel üleval taevas. Pita. Uku Masing selle küsimusega ei tegelnud, sest ta võttis antuna Taarapita täheduse `Taara avita'; selle võimaluse jätsin juba uurimuse alguses kõrvale. Lennart Meri on arvamusega, et Taarapita tähendab `Taara pikset', tõele üsna lähedale jõudnud. Siin peitubki võti pita tähenduse seletamiseks pita võib tähendada suurt. Seda tuleb mõista nii abstraktselt kui konkreetselt pikkuse, kõrguse, jõu, vägevuse, väe ja suuruse enda suhtes.
mu karja!” (Eesti rahva ajalugu I, 1932). Pühapaika hiide teatud tähtpäevadel koguneti kokku pidudeks. Ohvripidudel joodi õlut, mis tookord kandis nime “kahi”. Kultusekivid ehk ohvrikivid olid uskumustega seotud kivirahnud/rändrahnud, mis kandsid sellele osutavat rahvapärast nime. Selle pinnal oli looduslikke või tehissüvendeid (lohke), kuhu pandi ande. Eestis on praegu registreeritud 1700 kultusekivi. Kaitsevaimud ja haldjad. Muinasaja inimene ei osanud selgitada teda ümbritsevaid elu- ja loodusnähtusi, see tulenes piiratud teadmistest. Nad arvasid, et on nähtamatud ja iseseisvalt tegutsevad elujõud, läbi mille seletasid nad sündi, surma, haiguseid, und ja unenägusid. Vaim, üks vanimaid ja huvitavamaid mõisteid, tähendas tavaliselt hinge, mis elustas nii inimest kui ka muid looduskehasid (hing oli kõigel- päikesel, kividel, loomdel, lindudel, taimedel, veel,
Pärtel- lapsepõlves Leemeti parim sõber, aga siis kolib pere külasse, kus ta unustab metsatarkused ja ussisõnad. Uueks nimeks saab talle Peetrus. Leemeti ja tema sõprus hävib. Johannes- külavanem, kes kutsub kõiki külla elama, rasket tööd rabama ning jumalat ja raudmehi pimesi uskuma ning kummardama. Magdaleena- külavanaema tütar, kes suurena võtab Leemeti enda meheks ja lapse isaks. Ta tahab, et Leemet õpetaks tema pojale ussisõnu. Ta arvab, et Leemet on näinud haldjaid ja käib libahunti jooksmas. Ta tahab tundma õppida teistsugust, metsarahva elu. Meeme- mees, kes oli Põhja Konna valvur ja kinkis Leemetile nahkkoti koos sõrmusega. Ta lööb maha raudmehi ja munki, kellelt varastab veini. Andreas ja Jaakop- noormehed, tüüpilised rumalad külanoormehed, Pärtli sõbrad. Sisukokkuvõte peatükkide kaupa 1.peatükk Leemet on vana ja ainuke inimene metsas. Ta oskab ussisõnu ja tapab loomi, kes on need unustanud. Ta põlgab neid ja tapab kättemaksuks
tegelene. On usutud et külmking on rahutu ja pahatahtlik vaim, mis pahadest ja eriliste omadustega inimest pärast surma Maa peale kahju tegema jääb. Külmkinga on vahel eristatud kodukäijast: nimelt ei lähe külmking mitte oma endisesse paika tagasi, vaid liigub avalikes kohtades. On arvatud , et külmkingast saab teatud maagilste taigade abil käia elus inimene või et külmking on nõia valmistatud ja pahategudele saadetud olend või nähtus. Külmking on vaim mis elutseb metsades ja soodes. Ta püüab eriti väheseid lapsi, kui nad metsas karjuvad. Külmkingal on inimese pea ja hobuse keha. Külmkingasid on eriti palju saatel. Mandritel on neid vähe kuid siiski on. Külmking võib endast märku anda ootamatu jaheda õhuvooluna ja võib võtta ka näiteks heinakuhja,koera kassi või muu metslooma kuju. Külmkingal olevat teravad jalad, mistõttu ta saavat lumel liikuda vaid suuskadel-nii et kui te
Munast sündivad vastandlikud alged Jen ja Omöl(hea ja kuri), kes samas on demiurgid.Munadest sündivad päike ja kuu, inglid ja deemonid.Selles kajastub Põhja- Euraasia ja Põhja-Ameerika laialt levinud sukeldujalinnu müüt. 24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Maa peal oli algul ainult vesi.Algul jumal mõtles, et tahab maad luua aga selleks tal oli vaja abilist. Algul tuli esimene olend ja jumal palus talt mere alt tuua mulda ja veepinnale visata. Esimene olend seda ei suutnud kuid kui tuli teine olend siis ta sai suure vaevaga selle ülesandega hakkama, ta sülitas suust mulda välja ja see hakkas kasvama maaks. Mõned liiva tükid, mis jäid suhu hakkasid ka kasvama, olend sülitas selle välja ja nii tekkisid siis igasugused kükad ja mäed. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid?
Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena Kokkuvõte: lk1 Metsas elab kolme tüüpi inimesi. Pierre ja Rääk on tegelased, kes on inimahvid. Nemad kasutavad kivitööriist ning elavad puu otsas ja kasvatavad täisid. Nemad aretasid välja hiigelsuure täi. Teise elustiiliga elavad hiietark Ülgas ja Tambet, kes ususvad et igal asjal on vaim ja loodus on püha ning et ohvreit tuleb tuua. Kolmanda maailmavaatega elab Leemeti pere, kes ei usu ei jumalat ega haldjaid ja üritavad külaeust eemale hoida. Leemet oli poiss kes elas Metsas koos oma õe ja emaga. Algul nende elukohaks oli küla, kuna isa tahtsis sinna minna. Kui Leemet oli aastaseks saanud, siis ema kolis tagasi külla peale isa surma. Tema parimaks sõbraks oli Pärtel kellega ta veetis palju aega koos. Külas elas ka tüdruk Hiie, keda ei lastud kodust eriti välja, kuid siiski suhtles ta nende kahe poisiga vahel
Matthias Johann Eisen (1857-1934) Hariduselt teoloog, väga palju kirjutanud mees. Rahvausundiga tegelemiseks sai inspiratsiooni Hurdalt. Erinevalt Hurdast hakkas aga palju kirjutama ning avaldama. Hakkas rahvaraamatuid populariseerima. Teine suund oli teaduslik uurimistöö: artiklid, „Eesti mütoloogia“ I-IV. Ei oska olla allikakriitiline, võtab korrespondentide juttu tõena, avaldab tekste mugandatuna, arvestab ka pseudomütoloogia tekste. Animistlik: igal asjal on oma haldjas. Oskar Loorits (1900-1961) Õppis keeleteadust ja rahvaluulet. Teaduslik, analüüsiv lähenemine. Juhib stipendiaatide ja korrespondentide tööd. „Liivi rahva usund“ I-IV, „Grundzüge des estnischen Volksglaubens“ I-III. Kultuuriajalooline paradigma: ajalooline lähenemine, kultuurimõjud- ja laenud, subjektiivsus – on lugenud palju materjali, on asjad, mida peab tähtsaks ning mille toel hakkab tõlgendama. Olulised on esivanemate hingedel ja
uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a
uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane – Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles – hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas muud laenud jaana(heebrea), vutt(inglise), koi(juudi) anglo-ameerika Tacitus a
Puuduvad varased kirjalikud allikad, põhiline infoallikas on keeleline ja folklooriline rekonstruktsioon. Vaja on kasutada allikaid, kus mütoloogiline aine esineb vihjeliselt. Samuti on soome-ugri rahvastel väiksem ajaline sügavus. 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Soome-ugri rahvaste usundilised süsteemid jaotuvad kaheks. Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja, ravitseja, maja- ja paiga haldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud. Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maa ja taevajumal, viljahaldjad, külapühamud ja preestrid. 9. Too esile tunnuslikud jooned komi folklooris tuntud müüdile, mille käigus veelinnu munast luuakse maailm ja taevakehad. Maailma loojaks on veelinnud. Maa tekkimine veelinnu kehast. Munast sünnivad vastandikud alged Jen ja Omöl (hea ja kuri, jumal ja kurat), kes samas on demiurgid. Munadest sünnivad
Sööki- jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestussööminguid; setudel on see kõmme püsinud isegi tänapäevani. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama pere- konna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg. Surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kõdu külastama. Nende kostitamiseks kaeti laud. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Kõikjal esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kõdu. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Mõned haldjad elasid isegi talus või selle vahetus läheduses. Veel möödunud sajandil oli mitmel pool Pärnu- ja Viljandimaal tuntud koduhaldjas Tönn, setudel seisis viljasalves Peko. Viimane toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjaga tuli hästi läbi saada ja seetõttu ohverdati igast tootest (vili, vill, jook jne) veidike ka talle.
maailma mõista ei ole võimalik. Seda on võimalik mõista ainult kogemuse abil, kuid kogu maailmast meil kogemust saada ei ole võimalik. Eesti rahval on olemas omad usundid, mille aluseks on looduskeskkond ja inimeste elatusalad. Usund on laiemas mõttes religiooni sünonüüm. Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Eestlastel oli omane animismi sugemetega maailmavaade, milles osalesid haldjad. Isikulise hinge omistamine esemetele ja/või loodusnähtustele. ANIMISM e. hingeusk, usk olendite ja looduesemete hingedesse ning iseseisvaisse vaimudesse, kes kõik võivad inimest aidata või ohustada. Varasemal arengujärgul oli see suund ülekaalukas kõigis usundeis. Eristatakse (eri usundites) suurt hulka erinevate funktsioonidega hingi ja vaime, kellega (häda)vajadusel suheldakse. Loodususund on
(vikerkaar, ,,jumala hobune"), samuQ jumalankusak (vikerkaar, ,,jumaal vöö"); ka g'umou g'ureidab i lämin iskeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumal, jumala, ...lutsi maajumala maarahvas, leivude t'errid'ummal, kodujumal, puujumal, liivi tuuljumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel Eesti haldijas, haldjas, haljas, haldja, jne, arvatavasti germaani laen Eesti emandad-isandad, peremehed-perenaised, liivi tuul-jema, soona-jema, järvi-emä jne, soome metsän ukko, metsän akka jne Vadja järvi-pappi, saunapappi, saunamakko, saunapekko 59. Kuidas on seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Too esile põhimõtted, mille alusel on hirmutusolendeid loodud. Fiktiivsed olendid lastehirmutustena · isikunimed, nt Ahju-Ants, Jõe-Mart, Kaevu-Hans Korstna-Ants, Ko1-Mats, Ko1-Toomas,
ilma puhul oli oodata ilusat, vihmase puhul vihmast suve /2/ Jaanituli oli tava, pidulik ja püha rituaal kõigile. Kes ei tulnud jaanitulele, sellel pidid kasvama odrad ohakased, kaerad kasteheinased, linad hullusti tutri täis ja lühikesed. Põldudele hõljuv jaanitule suits oli ohvrisuits põlluhaldjale, kes pidi kaotama sealt kahjulikud putukad ja hävitama umbrohud ning kaitsma koduloomi haiguste eest. Jaan ise on rahvauskumuste järgi viljakasvataja haldjas, Mardi vend, kes ilmub jaaniööl kõigi teiste haldjate ja surnute hingedega kodukoha hiitesse, põldudele ja koplitesse. Ta on kõige õiglasem haldjas, kes annab igale inimesele saaki tema töö järgi ja karistab laisku ning loodreid vaesusega. Vanarahval oli palju ennustusi heinaajaks ja sügiseseks viljasaagiks. Kui päike jaanipäeva hommikul selgesti tõuseb ja õhtul selgesti loojub, siis tuleb ilus ja kuiv heinaaeg. Kui
Majavaimu funktsioonid: maja hoidmine, valvamine (eriti äikese ajal); nõuanded; ended. Kui majavaim näitab enda kuju siis keegi majast sureb. Tööde tegemine (rehepeks) – selles suhtes majahaldjas kattub kratiga. Majavaimul tekib vastavus Maarja, Antoniuse (Tõnn) , Katariinaga. Majahaldjas ei kannata tülitsemist ja riidusid. Libahundid Tont, libaloomad, külmking, marrus, puuk, kratt, ebajalg, võlu. Haldja ja libahundi vahettegemise kriteeriumid: I Vahe tegemise kriteerium - surnu hing – a) kinnijäänud (kurjategijad, must nõid, võlgnikud, rikkuses kinni, viljastamata surm, enesetapjad, vabast tahtest kinni, hauda maetud, tapetud lapsed) b) loitsu ja riitusega, mingi kohaga seotud. - elava inimese hing – 1) vabast tahtest 2) loitsu või riitusega seostatakse mingite esemetega. II kriteerium - Laibad mõjutavad maailma füüsiliselt (piinavad jne.) Haldjas mõjutab
Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga. Leemet rääkis, et peab hiietark Ülgase käsul hundid järve ohverdama, et järvehaldjat lepitada. Onu Vootele läks Leemetiga hiietarga juurde. Onu Vootele ütles, et mingeid haldjaid pole olemas ja Ülgas usub muinasjuttu. Ülgas sai vihaseks ja ründas onu noaga. Onu hammustas tal käest tüki välja. Ülgas jäi kartlikult lebama ja Vootele läks koos Leemetiga koju. 9. Ülgas oli teistele juhtunust rääkinud ja valetas, et ohverdas järvehaldjale tuhat nirki ning tänu talle sai mets päästetud. Leemet ja Pärtel said Hiielt teada öö, mil naised vanade kommete järgi täiskuu paistel end puulatvades vihtlevad. See pidavat elujõudu andma
Hiietark Ülgas nägi seda ja käskis Leemetil öösel oma hundid tuua, sest ta oli lasknud täil järvehaldja elukohta reostada. 8. Salme oli kohtunud karu Mõmmiga. Linda tundis tema pärast muret, sest ei sallinud pärast juhtunut enam karusid. Ta ei tahtnud, et tema tütrega samamoodi juhtuks nagu tema endaga. Leemet rääkis, et peab hiietark Ülgase käsul hundid järve ohverdama, et järvehaldjat lepitada. Onu Vootele läks Leemetiga hiietarga juurde. Onu Vootele ütles, et mingeid haldjaid pole olemas ja Ülgas usub muinasjuttu. Ülgas sai vihaseks ja ründas onu noaga. Onu hammustas tal käest tüki välja. Ülgas jäi kartlikult lebama ja Vootele läks koos Leemetiga koju. 9. Ülgas oli teistele juhtunust rääkinud ja valetas, et ohverdas järvehaldjale tuhat nirki ning tänu talle sai mets päästetud. Leemet ja Pärtel said Hiielt teada öö, mil naised vanade kommete järgi täiskuu paistel end puulatvades vihtlevad. See pidavat elujõudu andma. Mehed ei teadnud,
Keskset rolli mängib šamaan. Igal loomaliigil on oma kaitsevaim. Elati telkides, millega sai eri paikadesse liikuda. Maailma loomine Šamaanid Saagi ja loomade isandad Loomaliikide kaitsjad Mobiilsed pühamud 2. kombineeritud elatusviisiga põhjapõtrakasvatajate usund-tekivad perekondlikud riitused. Tegeleti eri põllumajanduskultuuride kasvatamisega. Valduste tekkimine Haldjad (peremehed-perenaised, isandad ja emandad) Perekondlik kultus Ilmajumal (pikse-, taeva-, tormijumal) Päikese pühamud 3. alepõletajate ja karjakasvatajate usund-tegeleti karjakasvatamisega. Igal majal, hoonel oma haldjas. Loodusjõud (algelemendid) Teadja/ravitseja Maja- ja paigahaldjad Esivanemate austamisega seotud pühamud 4. lõunapoolsete viljakasvatajate usund-tekib arusaam surnute riigist. Suured pühamud. Ohvritoomised.
............................................... 19 7.2 Maailma puu ................................................................................ 20 7.3 Nornid ....................................................................................... 20 7.4 Ajaloost müüdiks ........................................................................... 20 7.5 Hiiglased .................................................................................... 21 7.6 Haldjad ...................................................................................... 21 7.7 Loodusvaimud .............................................................................. 21 7.8 Maod ja lohed ...............................................................................21 7.9 Päike ......................................................................................... 22 7.10 Aarded ja talismanid .................................................
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
vihjeliselt (mütologeemidena) soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste mütoloogia liistule 8. Iseloomusta soome-ugri rahvaste usundilisi süsteeme ja neile iseloomulikke tunnuseid. Arktika ja subarktika küttide usund: maailma loomine, samaanid, saagi ja loomade isandad, loomaliikide kaitsjad, mobiilsed pühamud Kombineeritud elatusviisiga põhjapõdrakasvatajate usund: valduste tekkimine, haldjad (peremehed-pereaised, isandad ja emandad), perekondlik kultus, ilmajumal (pikse-, taeva- ja tormijumal), paiksed pühamud Alepõletajate ja karjakasvatajate usund: loodusjõud (algelemendid), teadja/ravitseja, maja- ja paigahaldjad, esivanemate austamisega seotud pühamud Lõunapoolsete viljakasvatajate usund: dualistlikud kontseptsioonid, maaema ja taevajumal (deus otiosus), viljahaldjad, külapühamud ja preestrid
(ATU 670, tuntud ka kui “Kuke õpetus”) ja piiblimüüdil Aadama ja Eeva pattulangemisest (1Ms 3:1-7)? Lavaline kaksus, mao kõne?, sugupoolerollide paikapanek, hoiatus uudishimu/ sõnakuulmatuse eest, karistus 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12-21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest? Sarnaselt piiblimüüdile visatakse osa ingleid taevast alla, kuid rahvapärase seletuse järgi tekkisid allakukkunud inglitest haldjad. Vette kukkunud inglitest said veevaimud, maale kukunutest maahaldjad ja metsa kukkunutest metsahaldjad. 17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus. Algas Faehlmani muistendite kirjapanemisega. Muistendite üles kirjutamine tõstis nad tähtsamale kohale ning kirjapanemise käigus muudeti nende sisu fiktsioonile ja minevikule läheasemaks,
Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi eestvedaja, lojaalne oma põhimõttetele kuid lühinägelik, eba solidaarne ja vastuvõttmatu tesiste arvamuste suhtes. Magdaleena- Johannese tütar, isa moodi usulik nii jeesuse kui ka raudmeeste suhtes, mõistvam ja arusaavam siiski kui ülejäänud küla. Ints- Naissoost ussi kuninga tütar, ratsionaalne, häirimatult isekas ja asjatundlik. Mall- Hiie ema, vaikne ja kaasaminev, traditsioone austav, usub, et haldjad on Leemeti ja Hiie poolel. Inimahivd Pirre ja Rääk- Huvitavad oma ainupärase elustiili pärast, vanad ja kogemustega isiksused, suured sõbrad Leemetile ja oma ürgsetele juurtele aina saransemat otsivad- see ka põhjuseks mis teose lõpus tood puude otsas kõõluvad. Linda- Leemeti ema, üleliialdav, hooliv nagu vanemad ikka. Vanaisa (Tölp)- Kange, vaper, realistlik, hull, käsitöös osav, vana kuid äärmiselt tugeva rammu ja võitlus oskustega Suur Kala- Ürgne, rahulik ja mõistlik
põrsas.“ Lk 24 - koju tormates tahtis Leemet emale külast rääkida, aga kedagi peale onu polnud kodus, jutustas siis onule, rääkis rehast, mispeale onu seletas, et neil seda vaja pole, seda vajatakse heina tegemiseks, aga nende loomad hangivad ise süüa, külaloomad kardavad külma ja neid metsa lastes, ei saaks inimesed neid enam kätte, kuna ei tunta ussisõnu - ka voki laitis onu maha, öeldes, et nende nahad on kordi soojemad ja mugavamad, Jeesuse kohta ütles, et ühed usuvad haldjaid ja käivad hiies nagu nemad, teised aga Jeesust ja käivad kirikus, mis on lihtsalt moeasjaks - Leemet oli pettunud, et onu asjadest nii ei vaimustu nagu tema ja kõik maha teeb, onu pidas külarahvast hulludeks, kuna neil on palju riistapuid ja seda ainult seetõttu, et ei osata ussisõnu, mispeale Leemet teatas, et temagi ei oska, kuid onu kinnitas, et ta hakkab neid kohe õppima ja on saanud selleks piisavalt vanaks, Vootele pidi olema tema õpetajaks 4.
kontaktidele naaberhõimude ja -rahvastega 2. Millistele andmetele toetudes on võimalik saada teadmisi muinasusundist? Muinasusundist on allikaid väga vähe. Sellest kõnelevad napid vihjed vanemates kirjalikes allikates kuid peamiselt siiski rahvasuust kogutud pärimused 3. Iseloomusta järgmisi muinasaja mõisteid: · Vägi · Animism · Ohverdamine · Ohvriallikas · Tark · Haldjas · Hiiepuu · Ennustamine · Hing · Jumal · Ohvrikivi · Maag Vägi Eriline jõud, mida arvati olevat kõigil elus ja eluta olenditel peale füüsilise keha. Tark Inimene, kes omas erilist väge ning oskas nõiduda ja inimesi ravida. Hing Inimese isikupära kandja, väga oluline keha elus hoidmiseks. Animism Elus ja eluta looduse hingestatus.
kurjust kehastavateks. Levinud on süžee, kus kurat on taevajumalalt midagi varastanud. (Vadjalastel - kui vihma sajab ja päike paistab, siis jumal pahandab vanakurjaga.) Siin otseselt pikset ei mainita, aga see oli vastaval slaidil pikse teemas ära toodud. Liivlastel - kurat koeranahas; vanade meeste õpetus, et pikse ajal ei tohi ühtegi koera enda ligi lasta kuna kurat võib selle nahka pugenud olla. Vadjalastel - uhke välimusega haldjas tuli pikse eest inimese ligi kuuse alla pakku. Haldjas = halb vaim, pikne = hea. Eestlastel - vanakurat musta härja kujul jälitatuna piksest. Kurat tahab tähed ja kuu varastada, selle pärast ajab pikne teda taga. Veel liivlastel - kurat õrritab jõevees olles pikset. Vanamehe kujul õpetab pikseisa ühte möödunud meest, kuidas kuradist lahti saada. Abinõu toimib ja peale seda kurat enam jõehaudades ei asu. 45. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta.
Muinaseestlaste uskumused: eestlased olid paganad, olid loodususklikud ehk animismid. Usuti et kõigel on hing ja, et pärast surma rändab hing teise kehasse. Sellepärast ei tapetud putukaid, sest seal sees võis olla mõne tuttava hing, paluti andeks lilledelt, puudelt, kividelt. Usuti ka, et kõigel on VÄGI, eriti just küüntes, hammastes, juustes. Neid ei piiratud, kui siis ainult täiskuu ajal. Usuti, et veekogudes elasid haldjad, kellega pidi hästi läbi saama, kujunesid välja pühad kohad, kus käidi haldjaid austamas, ohverdati toitu ja ka inimesi, tavaliselt vanureid. Tekkisid ohvrikohad, HIIED, kus olid omaette ohvrikivid, tavaliselt lohkudega. Enne sõjakäike ohverdati palju. TAARA e. Tarapiita oli eestlaste jumal, tuntakse, kuna on mainitud Läti Hendriku kroonikas. Arvatavasti oli jumal, keda austati kõikides maakondades. UKU oli teine jumal, keda tunti. Veel olid targad e. nõiad e
selgeks õpetab ning seejärel hinge heidab. Leemet on esimene ja viimane, kes noorest generatsioonist veel ussisõnu mõistab, teose jooksul selgub, et tegelikult on ta kõiges alati viimane ja see hakkab teda piinama. 15. Teos räägib kahest leerist inimestest, ühed kes on metsa jäänud ning on vanadele traditsioonidele truud, ning teised, kes on kolinud külla ja elavad elu uute kommete ning tavadega. Metsas usutakse ja austatakse haldjaid, külas jumalat. Leemeti arust on kogu see asi jabur, sest ta ei usu sellist lollust ning ei mõista kuidas saab üldse nii jaburaid asju välja mõelda. Seetõttu tekivad lahkhelid nii külavanem Johannesega kui ka hiietark Ülgasega ja Tambetiga, Hiie isaga, kes usub Ülgase välja mõeldud jutte haldjatest, ohverdamisest jne. Ta ei mõista kuidas on võimalik uskuda ja omaks võtta kõike, mis ette söödetakse.
Mees,kes teadis ussisõnu Tegevus toimub muistes Eestis. Enamik inimesi on tulnud metsast välja ja läinud küladesse elama.Laande on elama jäänud vaid mõningad üksikud ja raugad.Metsast välja tulemist soodustab raudmeeste tulek(saksalased).Raudmehed toovad endaga kaasa ristiusu,leiva ja kördi,mis tarbeks hakatakse rajama põllumaid,sirp võetakse kasutusele(moodne tööriist). Igapäevane on ka saksa keel ja kirik. Need,kes on metsa elama jäänud vaatavad toimuvat põlastavalt.Samamoodi vaatab külarahas metsainimesi. Ajast maha jäänud ning ei tea mis on hea,milleks nii
hing. o Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse tänapäeval animismiks · Vahekordades loodusobjektidega lähtusid meie esivanemad seisukohast nagu mina talli, nii tema mulle. o Selle pärast suhtuti loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult · Kogu loodust peeti omataoliseks ning austati selle samaväärsust · Muinaseestlased ei pidanud ennast sugugi looduse valitsejaiks. VAIMUD, HALDJAD, JUMALAD · Looduses esines veel teatud vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. · Tuntud olid metsaisad/emad, nurmeemad/isad, põllu- ja veevaimud jne. · Põhjapoolses eestis nimetati neid rohkem haldjateks. · Mõned haldjad elasid isegi talus või nende vahetus läheduses. · Pärnu- ja viljandimaal tuntud koduhaldjas Tõnn · Setudel viljasalves Peko o Toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel
tingimusi, näiteks maavägesid. Tõenäoliselt on mõnedki ohvri- või hiiekünkad inimeste rajatud, kivid sinna veetud. Sellised võivad olla Lavi ja Kongula pühakohad. 1.2 Mütoloogilised olendid, kes hiies elasid Kõige sagedamini on mainitud, et seal elasid jumalad, hiie jumalad või vanade eestlaste jumalad ehk vanad jumalad. Veel on nimetatud vaime, hiievaime, hiielasi, hiiehaldjaid, hiiehobust. Teati, et Samma Tammealuse hiietammes elas vanade eestlaste jumal, Tudu hiies haldjas või vaim jne. Vahel teatakse hiies elava jumala nime Äntu hiies Uku, Niinemäel Niine. Vana korra järgi on hiies või selle juures elanud inimesed. Soonurmes elanud Uku- nimeline perekond, kelle esiisa sealsamas hiies asjameheks oli. ,,Vohnja" Soomukse küla lähedal on Hiiemets. Seal Hiieallikas ja Ukukivi. Allika juures elanud pika musta kuuega mees. Seal olnud kaks kaarnat, kes istunud hiie juures püstitatud kahe tulba otsas
sotsiaalne eneseteadvuse tõus eeldused haridus-, kohtu- ja majandussüsteemi tekkeks VALGUSTUS: RAHVAS = metsik, primitiivne, kirjaoskamatu huvi kaasaegse vastu huvi erinevate eluvaldkondade vastu ühiskonna uurimine (etnograafia, geograafia, demograafia, rahvastiku-statistika) Eestiga tegelevad sel ajal Herder (kogus erinevate maade rahvalaule, Eestist saatis talle neid Hupel, kellele omakorda saatsid neid kohalikud pastorid. Samuti Masing tüüpiline valgustuse pasotr vaidles ebausu vastu, nõudis ilmalikku kooli) 4. Valgustuslikromantiline rahvaluulekäsitus Eestis ja selle mõju edasisele folkloristika arengule. ROMANTISM: RAHVAS=kirjaoskuseta talupojad, elab maal, on nn alamkiht Juurtetunnetuse loomine, nt mõiste ,,sugupuu" Toimub spetsialiseerumine, otsitakse uut ühtsust (etniline ja rahvuslik siis) 3
annaabi.ee 
