Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tänapäeva demokraatia tunnusjooned". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ajakirjandus, esindusdemokraatia, teostab, rahval, valimissüsteem, õigusriik, protesti, regulaarne, vahetumine, konkurents, parlament, süsteemil, eeliseid, seisukohast, segasüsteem, konstitutsiooniline, monarhia, toetub, järgimine, järgides, erapooletu, võimuharu, rahvused, religioonid, eelistused, otsustamisel, väljendamiseks, meediast, streigidlk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks tervikuks). · Ajakirjandus vahendab infot maailmas toimuva kohta. (Teadlikkus ja hariduse tase mõjutavad ühiskonna arengut) Informatsiooni levitamist laiadele rahvahulkadele nimetatakse massikommunikatsiooniks.
Jaguneb kaheks: 1)Piiramatu monarhia- diktatuurriik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale 2)Piiratud monarhia- demokraatlik riik. Monarh jagab võimu koos parlamendiga Vabariik- valitava võimuga demokraatlik riik Demokraatia- rahvavõim, rahvas saab oma esindajate kaudu võimust osa Otsene demokraatia- riigikorraldus, kus rahvas otseselt osaleb otsustamises Esindusdemokraatia- vorm, mille puhul rahvas teostab võimu kaudselt läbi esindajate Osalusdemokraatia- tähendab esindusdemokraatiat. Vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi, nt rahvareferendum, erinevad kodanikualgatused. Eliitdemokraatia- esindusdemokraatia suund, kus võimul on pidevalt sama eliit, st otsuste tegemine on väikese grupipoliitikute ja majandusinimeste käes. Polüarhia- pluralistlik valitsemine e. Tänapäeva demokraatiat kutsutakse
Parteid saavad raha kolmest allikast: Liikmemaksud – eestis moodustab erakondade tuludest umbes 1-2% Annetused – eestis on lubatud vaid eraisikute annetused, mujal ka äriühingute annetused. Riigieelarve – eestis saavad erakonnad umbes 80-90% oma tuludest maksumaksjalt e riigieelarvest. 3) Tähtsamad erakonnasüsteemid. Üheparteisüsteem – riigis esindatud vaid üks partei, teised keelatud. Puudub erakondadevaheline konkurents ja vastasmõju, mis on igasuguse erakonnasüsteemi toimimise aluseks. Dominantse partei süsteem – ühe partei suur ülekaal, võtab 50% parlamendi kohtadest ja moodustab üksi valitsuse, teised mängivad kõrvalist rolli. Kaheparteisüsteem – riigis kaks põhilist erakonda, üks võidab valimistel üle poole parlamendi kohtadest ja moodustab valitsuse. Teine saab reeglina 40% kohtadest, peab jääma opositsiooni.
peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt tehtud otsused on kõigile kohustuslikud, riigi igapäeva elu korraldamine, üks keskpunkt ning selge võimuhierarhia Riigivõimu iseloom: demokraatia ja diktatuur (autoritaarne ja totalitaarne) - Demokraatia õigusriik, kõrgemat võimu kannab rahvas, kehtib üldine inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur autoritaarse viisiga Toimub üksikisiku või grupi ebademokraatlik valitsemine, enamasti on ajutise iseloomuga ning piirangud ei ole täielikud. Diktatuur totalitaarse viisiga Kindel hirmuvalitsus, totaalne kontroll kõige ja kõigi üle, agressiivne valitsemisviis. Riigikorralduse (unitaarriik ja föderatsioon) ja riigivalitsemise vormid Unitaarriik ehk
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve.
Valitsus ei ole aruande kohustlane parlamendi eest. 13. Iseloomusta monarhiat ja vabariigi 2 vormi Monarhia alla kuulub konstitutsioon ja absoluut. Konstitutsiooniline on Suurbritannia, kus on piiratud monarhia (põhiseadusega), monarhia on esindusvõim ning riiki juhib valitsus ja seadusi teeb parlament. Absoluutne on Saudi Araabia, kus monarhia on ainuvõim ja talle kuulub kohtuvõim, seadusandlik võim ja täidesaatev võim. 14. Demokraatia ja tunnused Demokraatia on õigusriik, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas, kes teostab seda vabade ja regulaarsete valimistega. Riigivõim toimib seadusest lähtuvalt ning alustades inim- ja kodanukuõigusi. 15. Autoritaarne ja totalitaarne riik Autoritaarne- isiku (monarh, diktaator) või institutsioon (sõjavägi) ebademokraatlik valitsemine. Sageli on autoritaarne diktatuur ajutise iseloomuga. Inim- ja kodanikuõiguste piirangud lähtuvad diktatuuri püsimise vajadusest. nt Venemaa
Valituks osutumiseks on vaja saada væhemalt 50+1 häältest. Majoritaarse süsteemi eelised : lihtsus ja inimestele arusaadavus. valituks osutumiseks on vaja saada oluliselt rohkem hääli kui proportsionaalse süsteemi puhul. Majoritaarse süsteemi puudused : Eelised on juhtivatel suurparteidel, väiksemad erakonnad saavad vähe kohti Paljud hääled lähevad kaotsi ja valitud parlament ei peegelda täpselt valijaskonna tegelikke eeliseid. Majoritaarne valimissüsteem on nt: Suurbritannias USA-s Kanadas Prantsusmaal PROPORTSIONAALNE VALIMISSÜSTEEM Saadikukohad jagatakse parteide vahel proportsionaalselt. Avatud nimekirjad Pärast häälte lugemist reastatakse kandidaatid ümber ning suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole Suletud nimekirjad Uut pingerida ei moodustata ja valituks osutuvad nimekirjas eespool olevad kandidaadid. Proportsionaalse süsteemi eelised:
Demokraatia Oma pika arengu vältel on demokraatlik valitsemine oluliselt muutunud. Teisenenud on sotsiaalne keskkond, kus poliitikat tehakse, muutunud on ühiskonna kihistumus ja põhiväärtused. Demokraatia, kui rahva võim- demokraatia tähendab otsetõlkes rahva võimu. Paraku jääb see tõlgendus liialt ebamääraseks. Parema iseloomustuse on andnud Abraham Lincoln, kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas, rahva enese huvides. Lincolni sõnad rõhutavad kolme olulist joont. Esiteks, rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. Otsene ehk vahetu demokraatia oli iseloomulik Antiik-Kreekale, kus vabad ateena
Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Kodanikud, huvid ja demokraatia 1.Demokraatia kui rahva võim............................................................................... 4 1.1Otsene ja esindusdemokraatia.......................................................................4 1.2Osalus- ja elitaardemokraatia.........................................................................5 2.Vabad valimised.................................................................................................. 6 2.1Valimiste funktsioonid....................................................................................... 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted....................................................
kodanike vahel. 3. Demokraatia levik. 1950.-1960. aastatel arvati, et kõik maailma regioonid peaksid liikuma samasuguse ühiskonnakorralduse poole. Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat)
vormimisel. Siia kuuluvad kodanikufoorumid, ümarlauaudade ja võrgustike tegevus. Juurudun seal, kus on traditsiooniliselt tugev omavalitsus või kohalik kodanikualgatus ja ühistegevus. Elitaardemokraatiat iseloomustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Esindusdemokraatia suund. Võimule saab vähemus (eliit), kuid demokraatlikku eliiti iseloomustab just oskus arvestada enamuse huvidega. Vabad valimised. Valimiste funktsioonid: Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Valimised on korralised e toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga 4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest;
või liikmetele Sõltumatus, eriti riigist ja muust avalikust võimust Taotlematus, mis sisaldab mittetulunduslikkust Kaasatus üldkasuloikku avalikku tegevusse Youngi avaliku võimu ja mittetulundussektori suhetemudel: TÄIENDUSMUDEL: eristatud kooseksisteerimine (jagatud jahimaad) PARTNERLUSMUDEL: sisuline koostöö, ülesannete jaotus VASTANDUSMUDEL: konkurents SOTSIAALSED LIIKUMISED Sotsiaalne liikumine: Ühendab inimesi Tegutseb Eesmärgid küllaltki laiahaardelised Mobiliseerib endale toetajaid Omab teatavad järjepidevust Sümbolilist integratsiooni Rollid on vähe välja joonistunud Tegevusnormide vahelduvus Eesmärgiks tavalised tõsisemad muutused Sotsiaalsete liikumiste areng
kasutades. Seda nim. õigusaktiks. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon . Teistes seadustes on reguleeritud mitmed valdkonnad, mis on täpsemalt fikseeritud määruste ja otsustega . Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed.
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik
ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid. Ideoloogiliste süsteemide tasandil võiks eristada kolme demokraatia tüüpi: liberaalne demokraatia, sotsiaaldemokraatia ja rahva demokraatia. Praktilise teostuse tasandil võiks eristada järgnevaid demokraatia kontseptsioone, vorme, liike: otsedemokraatia, osalusdemokraatia, esindusdemokraatia, tööstusdemokraatia, korporatiivne demokraatia. (Rinne, 2013) Nendest kõigist võib leida lühikirjelduse järgnevatel lehekülgedel. 4 2 DEMOKRAATIA LIIGID 2.1 Liberaalne demokraatia Liberaalne demokraatia taotleb just indiviidi vabadust ja õigusi ning on iseloomulik lääneriikide demokraatiatele. Liberaalide jaoks tähendab demokraatia eelkõige enamuse reeglite (the rule by the majority) piiravat mõju
ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti tagab ta inimestele nende loomupärastele eeldustele ja rahakoti paksusele vaatamata võrdse võimaluse osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Demokraatia-Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Polüarhia-Polüarhia on kõrgeltarenenud, pluralistliku ja tugeva kodanikuühiskonnaga demokraatiavorm, kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. Siirdeühiskond-Siirdeühiskond ehk siirdeperiood on ühiskonna arengu etapp, mille käigus üks
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus
Nagu Kreeka poliitikagi, toetus ka Rooma vabariigiaegne poliitika mitte mõnele ülimale tarkuseallikale, vaid ühiskonnas toimuvate huvide ja seisukohtade sõltumatule konkurentsile. Nii toimus see Rooma vabariigi sattumiseni sügavasse kriisi II-I sajandil eKr. Väljapääs leiti keisririigis, aga sellel oli demokraatiaga antiikaegses tähenduses juba vähe ühist. 4 1.2. Demokraatia vormid ja areng. Otsene ja esindusdemokraatia Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks oli riikluseelsel perioodil hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soome-ugri kärajad, germaani ting, slaavi veetshe). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaegse otsese
Vabad valimised Valimiste funktisoonid Valimisi peetakse demokraatliku ühiskonnakorralduse üheks põhitunnuseks , selle järgi antakse esimene hinnang reziimi demokraatlikkusele. Valimiste peamine funktsioon on tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Kuna valimised toimuvad korrapäraselt teatud ajavahemiku möödudes , siis nimetatakse neid korralisteks. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse iga nelja ja president iga 4-6 aasta tagant. Valimised võivad toimuda ka sagedamini aga ainult põhiseadusega määratud viisil. Selliseid valimisi nimetatakse erakorralisteks. Erakorralised valimised toimuvad näiteks parlamendi laiali saatmise puhul. Valimiste
makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta Diskrimineerimine teatud inimgrupi õiguste piiramine; näiteks sooline, rassiline, rahvuslik ja religioosne diskrimineerimine
Vasakpoolsed ideoloogiad on sotsiaaldemokraadid. isel püüd riigi kaudu teostada sots ja maj võrdsustamist. 3. Põhilised ideoloogiad. (põhiväärtused, ühiskonna areng, suhtumine majandusse, sotsiaalpoliitika, suhtumine riiki ja sihtrühm) · Liberalism- Ülim väärtus on indiviidi vabadus, ühiskonna areng: vabaduse kindlustamine seaduste ja sõltumatu kohtusüsteemiga, majandus: vabaturumajandus, konkurents, avatud turg, min riigi sekkumine, sotsiaalpoliitika: vabadus, konkurents ja individualism, riik ei tegele kulukate sotsiaalprogrammidega vaid motiveerib inimesi rohkem töötama, suhtumine riiki: riik peab majandust reguleerima ja looma sotsiaalpoliitika, mis toetaks igaühe arengut, sihtrühm: ettevõtjad · Konservatism- väärtused: traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal, pooldavad
konventsionaalsed, mittekonventsionaalsed. Konventsionaalsed vormid: 1)osavõtt valimistest 2)osavõtt valimiskampaaniast 3)osavõtt erakondadest ja liikumistest 4)mõjutamine : lobby, meediakasutus,propaganda,reklaam Mittekonventsionaalsed vormid: 1)meeleavaldus ja piketid 2)allkirjakogumine 3)streigid 4)kodanikuallumatus 5)vägivald võimuesindajate,tavainimeste,institutsioonide ja omandi vastu(terrorism) Esindusdemokraatia – inimesed valivad endale esindaja kes annab edasi nende nõudmisi Otsedemokraatia - võimu teostavad inimesed ise rahvahääletuse,algatuse,koosolekute kaudu 28. Iseloomusta poliitilise teadmise liike. Poliitilise teadmise tüübid on kirjeldus – tõsiasjade esitus; seletus – miks nähtus esineb, ettekirjutus – mida peaks tegema. 29. Nimeta ja iseloomusta kapitali põhiliike. Too näiteid, kuidas kapitalid vastastikuselt muutuvad.
järelikult on ka valimised vaid n-ö poliitiline tsirkus. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, seepärast nimetatakse demokraatlikke valimisi ka vabadeks valimisteks. Valimised on vabad, kui valimiste korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast
*Püüdmine kõikide huvidega arvestadada *Kõigil on võimalus osaleda asjade korraldamises *Ühiskondlikult korraldatud vabadus *Teatud valitsemiskorraldus Esindusdemokraatia-rahvas valib endale esindajad, kes peavad andma oma tegevusest rahvale aru Osalusdemokraatia-rahval on võimalik otse läbi teatud võimaluste valitsemisasjades kaasa rääkida, nt rahvahääletus ehk referendum, aga ka erinevad algatused ja kampaaniad või ka protestiaktsioonid NB! Osalus- ja esindusdemokraatia ei asenda ega välista, vaid täiendavad teineteist. Demokraatia leviku etapid: Samuel Hantingan esitas demokratiseerumise lained: - 1. Laine: 1826-1922, lõpetas totalitarismi mitmes Euroopa riigis - 2. Laine: 1945-1973: Dem muutus Lääne-Euroopa, 1953-56 suurenes dem mõnevõrra Ida-Euroopas, demkraatiast kaugeneti 1960-70 aastail - 3. Laine: 1974 langes diktatuur Portugalis, siis Hispaanias ja Kreekas,
60% on demokraatlikud. 2. Demokraatia definitsioon? Poliitiline süsteem, mille liikmed on poliitiliselt võrdsed, kollektiivselt suveräänsed ja omavad võimeid, ressursse ning institutsioone, et ise ennast juhtida. Võimu teostamisse on kaasatud rahvas- demos, kratein. 3. Termini "demokraatia" päritolu, mida see termin tähendab Vana-Kreeka keeles? Vana Kreeka ajaloolane Herodotos kasutas terminit 5.sajandil e.m.a- demos ehk rahvas, kratein ehk valitsema. 4. Milliseid on esindusdemokraatia ja osalusdemokraatia erinevused ja sarnasused? Osalusdemokraatia- rahvast kaastakse otseselt otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia on üks kodanikuühiskonna toimimise aluseid. Esindusdemokraatia- tähendab seda, et rahvas (või kodanikuühenduse puhul selle liikmeskond) kasutab võimu enda valitud esindajate kaudu. Sarnasused: mõlema variandi puhul on rahvas kaasatud otsustusprotsessi Erinevused: osalusdem. puhul on rahval võimalik ise hääletada (referendumid, riigikogu valimised jms
3. Nimeta piirkondi maailmas, kus tahetakse luua iseseisvaid riike. Euroopas on neid piirkondi tohutult palju, kus soovitakse luua iseseisvaid riike. Kõige rohkem on neid Prantsusmaa ja Hispaania aladel, nagu näiteks Aragon, Castile, Andalusia, Leon, Normandy, Brittany. Suurbritannia alal soovib iseseisvaks saada Sotimaa. 4. Kuidas erineb demokraatlik võimu iseloom diktaatorlikust võimu iseloomust? Demokraatlik võim tähendab seda, et kõige kõrgeim võimu kandja on rahvas, kes teostab seda läbi vabade ja regulaarsete valimiste. Diktaatorlikus võimus on võim ühe isiku või institutsiooni käes. Ebademokraatlik valitsemine. Riigivõimul võib olla täielik kontroll kodaike kõigi eluvaldkondade üle. 5. Määra järgnevate riikide riigivalitsemise vorm, riigikorralduse vorm ja võimu iseloom: Saksamaa: Parlamentaarne Vabariik, Föderatsioon, Demokraatia Jaapan: Konstitutsiooniline Monarhia, Unitaarriik, Demokraatia
N: elamupoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika, hariduspoliitika Avatud ühiskond demokraatlik ühiskond; seda sünonüümi kasutatakse sagedamini majandusteaduses ja sotsioloogias; rõhutab vabaduse ja võrdsete võimaluste tähtsust Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ja maksed ei ole veel maha arvatud Deebetkäive kindlal ajaperioodil pangakontolt kulutatud/välja võetud summa Demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult (otsene demokraatia) või valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude vahendusel (esindusdemokraatia) Diktaator tavaliselt riigipöörde piiramatu võimu haaranud isik; ajalooliselt Vana-Roomas piiramatu võimuga ametiisik Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik (diktaator) või isikute grupp on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1
Valitsuse määrused piiritlevad ja kinnitavad asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrus(üldakt) õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. Demokraatlike valimiste nõuded: 1) kandidaate on ühele saadikukohale mitu 2) kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Majoritaarne valimissüsteem Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli. Proportsionaalne valimissüsteem iga partei saab parlamendis kohti proportsionaalselt kogu riigis kogutud häälte arvule. Eestis kehtiva proportsionaalse süsteemi iseärasused: 1) kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti. 2) valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teisele üle. 3) Parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte
Majandussüsteemid 1.) Naturaalmajandus 2.) Käsumajandus/plaanimajandus 3.) Turumajandus/vabaturumajandus (Eestis turumajandus) Majandussektorid 1.) primaarne (esmane) u 4% (nt Tootsi turvas) 2.) sekundaarne (teisene) u 25% (nt Toftan) 3.) tertsiaalne (teenindav) u 71% (nt Daily) 4.) kvaternaarne (eriti arenenud tehnoloogia) nt pangandus, mikroelektroonika Riigi roll majanduse korraldamises: 1.) monopolid ekontrollimise vajadus, et tagada konkurents 4.) tervishoiunõuded 2.) piirhinnad ja maksimaalsed tootmismahud 5.) ohutusnõuded 3.) spetsiaalsed laenu- ja toetusskeemid 6.) negatiivsete välisjõudude pidurdamine Euroopa liidu roll Eesti majanduses 1.) rohkem toetusi 3.) Euroopa direktiivid 2.) hinnatõus 4.) Suurem avatud turg Väliskabanduse piirangud Tollimaks- maks import ja eksport kaupadele Kvoot- väliskabanduse mahuline piirang
2. Demokraatia a) Mis iseloomustab demokraatlikku korda ning demokraatlikke väärtusi? Demokraatia on rahvavõim, kodanikuõigustest peetakse, armuste paljusus, sõnavabadus, valimised läbipaistvad demokraatia - valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduste ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuvabaduste austamine Põhimõtted: 1) Kõrgema võimu kandja ja allikas on rahvas; 2) Rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) Võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4)Rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega (mandaadiga), vaid nad tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) Demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) Vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) Mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemuse kaitseks peavad kõigile
alguseni (330 eKr). II sajandil eKr sai Kreekast Rooma riigi osa. Roomas oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem kui Ateenas. Siiski valis rahvas ka Roomas enamiku magistraate (ametnikud): konsulid, tribuunid kvestorid jne. Et need olid aga palgata ametikohad, said neid pidada vaid jõukad isikud. Rooma riigi elu tegelik suunaja oli senat magistraatidest koosnev riiginõukogu, kus oli 300-900 liiget. DEMOKRAATIA VORMID JA ARENG OTSENE JA ESINDUSDEMOKRAATIA Antiikaja linnriikides tunti ainult otsest ehk vahetut demokraatiat. Selle erivormiks riikluseelsel perioodil oli hõimudemokraatia, mis seisnes selles, et kõik vabad, relvakandmisvõimelised mehed võisid koguneda rahvakoosolekule (soomeugri kärajad, germaani ting, slaavi veetse). Hiljem arvati, et demokraatia on võimalik vaid kääbusriikides. ~1~ Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kuid antiikaja otsese
Põhiseaduse ja seaduste järgimist kontrollib õiguskantsler. Riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist kontrollib riigikontroll. Riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist jälgib kaitsepolitsei. Kontrollorganite moodustamisel ja nende pädevuse määratlemisel peetakse demokraatlikul maal kinni kahest printsiibist võimude lahususest ja seaduse ülimuslikkusest, mis tähendab, et tegutsetakse ainult seaduse alusel. Eestis väljenduvad need õigusriigi ja esindusdemokraatia ideed selles, et 1. kontrollorganid on teistest valitsemisasutustest (parlamendist, valitsusest) sõltumatud; 2. riigikontrolöri ning õiguskantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist parlament; 3. riigikontrolör ja õiguskantsler annavad parlamendile oma ametkonna tööst aru; 4. kontrollorganite töökorralduse sätestab vastav seadus. 2.3 Sõnal konstitutsioon on mitu tähendust. Esiteks tähendab konstitutsioon kirjalikku
annaabi.ee 
