Kordamisküsimused 1. 1802/1804 talurahvaseaduste vastuvõtmise põhjused Eestis levisid valgustusideed, hakati rääkima humanismist (keskne inimene oli Rousseau); Toimusid muutused mõisnike elulaadis suurte losside ehitamine, mõisnike töö ei kandnud enam sellist luksust välja; Siinsed mõisnikud olid baltisakslased, kes olid mõjutatud Lääne arengust ja kultuurist; Eesti oli Tsaari-Venemaa näidisriik. 2. 1802/1804 talurahvaseaduste sisu Eestimaal, Liivimaal Liivimaa 1804
Talurahva õigusliku olukorra muutumine 19. sajandi talurahvaseaduste toimel 19. sajand tõi talurahva ellu nii mitmeid muutusi, seda talurahvaseaduste näol. Muutused puudutasid nii talurahva õiguslikku kui ka majanduslikku (samuti kultuuri ja üldise arengu) olukorda. Seaduseid kehtestati aastate 1816 1868 vahel. Kui rääkida talurahva elust, siis sajandi algupoolel võeti vastu seadused, millega Eesti talurahvas vabastati pärisorjusest. Pärisorjus oli tsaari otsusega küll kaotatud, aga sellele järgnes teoorjus, mis polnud eelnenust parem, paljude silmis isegi hullem. Talupoeg polnud
2) Vastutus on nüüd peremehe käes, kes pidi õppima, kuidas tulutoovamalt majandada ja rahaga paremini ümber käia. 3) Inimesed pidid saama ettevõtlikumaks ja läbilöögivõimelisemaks. 4) Renditalude kruntiajamine, mis lõi seniste ühispõldude ja karjamaade asemele terviklikud üksikmajapidamised. 5) Raharent 6) Mõisamoonakad ehk palgatöölised. Tagajärjed: Talupojad said valesti aru seadustest, kuna need olid kirjutatud segaselt. Tekkisid rahutused. MAHTRA SÕDA, 2. juuni, 1858 3.Talurahvaseaduste positiivsed ja negatiivsed tagajärjed (igaühe kohta eraldi). 1802/1804 Positiivne: Tekkisid vallakohtud, mis olid talupoegade jaoks väga olulised. Nüüd asusid kohut mõistma nende endi seast valitud kohtumehed. Ning tlude pärandatava kasutamisõiguse kehtestamine: kui talupoeg oli oma koormised mõisnikule täitnud, ei tohtinud talupoega talust välja tõsta. Negatiivne: Teoorjus iseenesest ei vähenenud, mida oodati peamiselt talurahva seas
Talupoja õigusliku seisundi muutumine 19. sajandil. (5 p) 8.1. Täitke tabel. Missugused muutused toimusid talupoegade õiguslikus seisundis talu- rahvaseaduste vastuvõtmise järel? Kirjutage märksõna number tabeli õigesse lahtrisse. (3p) 7-8 õiget 3 p, 5-6 õiget 2 p, 3-4 õiget 1 p 1.Järkjärguline liikumisvabaduse andmine 2.Vallakohtute loomine 3.Talude pärandatav kasutusõigus 4.Talude kruntiajamine 5.Pärisorjuse kaotamine 6.Perekonnanimede panek 7.Talude päriseksostmise korra kehtestamine 8.Üleminek raharendile 1802/1804. a 1816/1819. a 1849/1856. a talurahva- talurahva- talurahva- seadused seadused seadused Seadustele Talude pärandatav Pärisorjuse Perekonnanimede iseloomuliku kasutusõigus. kaotamine. Üleminek panek (1835). Talu...
Talumaad võis mõisnik kasutada talupoegadele väljarentimiseks või müügiks. Eestimaa 1856. a. talurahvaseadus kuulutati välja ja hakkas kehtima 1858. a. Seaduses kõneldi talupoegade teokohustuse kavatsetavast vähendamisest, mõnest sättest, aga selgus, et seda ei tehta kohe. Talupojad kahtlustasid võltsimist ja seetõttu toimusid paljudes Eestimaa mõistaes 1858. a. talurahvarahutused. Kõrgaeg oli maikuu lõpp, kui rahutused haarasid 18 mõisat. Uute talurahvaseaduste alusel algas talude ulatuslik päriseks ostmine. Kiiremini arenes see Lõuna-eestis, kus ostmiseks vajalik raha saadi linakasvatusest. Eestimaa kubermangus oli 1881. aastaks päriseks ostetud 12%, sajandi lõpuks umbes pooled taludest. Sageli ei suutnud senised peremehed oma talu välja osta. Nad pidid oma esivanemate kodust lahkuma ning loovutama võõrastele põllud, mis olid üles haritud ja korras hoitud sugupõlvede tööga.
nakatas ka eesti rahvusliku liikumise aja ühiskonnategelasi ja kirjanikke, nt Kreutzwaldi, Faehlmanni jt. Talurahva laienevate rahutuste survel kehtestas tsaarivalitsus Eestimaal 1816. a ja Liivimaal 1819. a uued talurahvaseadused Lõuna-Eestis puhkesid mõisavastased vastuhakud, nt Pühajärve sõda (1841) Haridusolud. Rahvakoole oli 19. saj algul vähe ja kooliõpetus oli madalal järjel. Alles pärast 1816. – 1819. a talurahvaseaduste maksmapanekut hakati laiendama vallakoolide võrku ja asutama kihelkonnakoole. Pisut paremas olukorras olid linnad, kus asutati kreiskoole ja gümnaasiume. Suurt osa hariduse levitamisel etendas Tartus 1828. a asutatud Õpetajate seminar. Tartus töötas ka ülikool, kus omandasid kõrghariduse eesti rahvusliku kirjanduse rajajad FR. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Kujunevad eesti kirjakeele põhijooned
● magasivilja varumine ● teede ehitamine Milline oli mõisniku roll valla elus? Mõisnik oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ning kõigi otsuste kinnitajaks. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866. aasta vallareformiga. Järelikult pärisorjuse kaotamisega sai talupoeg küll isiklukult vabaks, kuid majanduslikult jäi ta endiselt mõisnikust sõltuvusse. 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste tähtsus. Raharendile üleminek Liivimaal 1849, Eestimaal 1856, Saaremaal 1865 Uute talurahvaseaduste järgi: 1) talupoeg võis oma maalapi endale päriseks osta, kuid hinna dikteeris mõisnik 2) teotöö lubati asendada raharendiga 3) kogu mõisniku maa jagati mõisa- ja talumaaks Niinimetatud mõisamaaga võis mõisnik teha, mida ise tahtis, kuid talumaast ei tohtinud mõisnik enam mõisamaad teha, seda võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa. Et
Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nad pidid tegelema üksnes põllumajandusega, nende ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus
Eeskuju pärisorjuse kaotamiseks võeti Preisimaal läbi viidud agraarreformist. Pärisorjus kaotati Eestimaa kubermangus 1816. aastal. Liivimaal 1819. aastal. Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Nad pidid tegelema üksnes põllumajandusega, nende ostmine ja müümine keelustati lõplikult. Maata vabastamine säilitas talupoegade sõltuvuse mõisnikest. Kuid ka need seadused ei jäänud kauaks ajaks püsima.Ühiskonna kasvav rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Ägedad vaidlused Liivimaal palgatöö ja raharendijate vahel tõid lõppkokkuvõttes kaasa palgatöötajate võidu. Mõisnikel oli õigus nii mõisa-kui ka talumaale, kuid talumaad ei tohtinud muuta mõisamaaks. Talumaa piirid fikseeriti, mõisnik võis seda talupoegadele rentida ja müüa. Talupoegadel oli võimalus nüüd omale talu osta. 19.sajandi algul hakkas kujunema talurahva kui seisuse omavalitsus-vallakogukond. Kogukonna keskseks institutsiooniks sai vallakohus
vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega · Liikumisvabadus oli neil piiratud · Talupojad vabastati pärisorjusest ilma maata: nad pidid talud mõisnikelt rentima. Kuid ka need seadused ei jäänud pikaks ajaks püsima. Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve nind talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtmiseni. Sellega kaasnesid ägedad vaidlused liberaalide ja konservatiivide vahel ning peale jäid liberaalid. 1849.a uus Liivimaa talurahvaseadus: · Kinnitas küll veel kord mõisnike õigust nii mõisa- kui talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta. · Talumaa piirid fikseeriti · Soodustas üleminekut raharendile ning andis talupoegadele võimaluse endale talu osta Selle seadusega sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856.a Eestimaa ja 1865
1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Asutati uued seltsid: piimaühistud, koorejaamad, masinatalvitajate ühisusi, tuletõrje, sooparanduse ja jahimeeste seltse jne. Näiteks 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. 2) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks Talude päriseksostmine. 1849.-1856.aasta talurahvaseaduste kohaselt võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta. Taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile. Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega. Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha
4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel 13)Tartu ülikooli taasavamine ja selle mõju hariduse arengule 14)Haridusolud, eesti keelne kirjasõna, estofiilid ja eestlastest haritlaste tegevus19.saj. I poolel Balti erikord- Balti erikord oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestmaal, Liivimaal, Saaremaal.
Ärkamisaeg Õpilane: Marii Malinen Klass: 10.a Juhendaja: Mart Kand Mida ärkamisaeg endast kujutas? · Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna areng. Mis on iseloomulik 19. sajandi Eesti arengule (ehk ka eeldused) ? · Eestimaa talurahvaseaduse ja Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist · Pärisorjuse kaotamine · Eestlastest maaelanikkonna eneseteadvuse areng · Linnastumine · Industrialiseerminine · Esimesed eesti soost harilased · Natsionalismi (rahvusluse) ideoloogia levik (prantslased sakslasedbaltisakslasedeestlased). · Estofiilide (Die Gelehrnte Estnische Gesellschaft) tegevus. Rahvuslikult tähtsad sündmused ärkamisajal · 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine
hoiaku muutumise, esitab autor küllaltki veenvalt ja elavalt dialoogi kaudu. Otto Reinhold von Holtz Estofiilist kirjamees oli ka Keila pastor Otto Reinhold von Holtz, kelle tegevust eesti kirjanduspõllul peetakse eelkäijatest mitmekülgsemaks ja väljendusvahendite poolest kunstipärasemaks. Pealegi pidas ta oma loometöös silmas valdavalt ilmalikke eesmärke. Eesti keelt tundis ta hästi. Ilukirjandusliku tegevusekõrval tõlkis ta eesti keelede tervishoiualaseid brosüüre ning talurahvaseaduste ja kohtudokumentide tekste, mis on temast teinud eestikeelse juriidilise ja arstiteadusliku sõnavara rajaja. Üks tema tõlgitud seadustekste on eestimaa talupoegade regulatiiv ,,Igaüks..." Valgustusideede veendunud esindajana hindas Holtz mõistust kui maailma rumaluse hävitajat: ,,Kange rammgi ei woida tarkust ärra, ja kuidas tallitseks Loja ma-ilma, kui rummaluse kätte voit jääks." Johann Heinrich Rosenplänter
c) Koormiste tõstmine keelati. Vaba aega jäi rohkem, et harida oma põlde. Talupoegade rõhumine vähenes. Mõisnike roll vallaelus: Kinnitas ametisse Eestimaal talitaja ja Liivimaal 2 vöörmündrit. Ühe vallakohtu liikme. Kutsus kokku valla kogukonna koosoleku ja kinnitas otsused. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus 1866.aasta vallareformiga. 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile, talurahvaseaduste tähtsus. Uute talurahvaseaduste järgi: Talupoeg võis oma maalapi endale päriseks osta, kuid hinna dikteeris mõisnik. Teotöö lubati asendada raharendiga. Kogu mõisniku maa jagati mõisa- ja talumaaks (kuulus ka mõisale). Mõisamaaga võis mõisnik teha, mida soovis, kuid talumaast ei tohtinud mõisnik mõisamaad teha; selle võis elujõuliste taludena (≤ 30ha) raha eest
Uued loomatõud – meriinolambad ning toimus tõuparandus Üleminek mitmeväljasüsteemile, maaparanduse levik mõisatest talumaadele, kasutusel võeti hõlmader Muutused talude ilmes 19.sajandil: rehielamute asemel taluhäärberid (eriti lõuna-eestis) Ilu ja puuviljaaedade levik Taluümbruse haljastamine (enne talude ümbrus suhteliselt lage) Majapidamisõue eraldamine 19.-20.saj Venestamine Peale 1819.aasta Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist tegi Venemaa Keisririigi keiser Aleksandr III korralduse sisse viia Balti provintsides koolides kohustlik vene keele õpetamine; 1850.aastal keiser Nikolai I korraldusel viidi sisse Balti kubermangudes vene keelne ametlik kirjavahetus, jõustus 1855. Usuvahetus Korduvad ikaldused 1840.aastate algul ja maapuudus lõid soodsa pinnase kuulujuttude levikuks talurahva hulgas, loodeti õigeusu kiriku liikmeks astudes teotööst vabaneda ja keisrilt maad saada. 1840
ajal püüti moderniseerida ja olukorda parandada, eriti talupoegadele, nt. kaitseseadused, koolide rajamine jne. Pearahamaks. 3. Talurahva õigusliku olukorra muutumine kodukariõigust piirati, kaitseseadused, mis nägid ette: koolide rajamist, õigust omada vallasvara, mõisakoormiste ülempiirid- st. et talupoegade õiguslik olukord paranes. 4. Majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seosed- senine olukord oli ennast ammendanud, talupoegadel puudus motivatsioon, elati ülejõu- aadlid. Selleks kehtestati piirangud aadlile ja reformeeriti Katariina II ajal pärisorjuslikku mõisamajandust. Vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta. 5. Baltisakslased- nende seas oli valgustajaid, kes pooldasid reforme nii majanduses kui ka talurahva olukorra parandamiseks, kuid valdav enamus oli ikkagi selle vastu
kohustuse täitmise eest kogukonnavanem(vallavanem või külavanem). Liivimaal kogukonnavanema institutsioone ei loodud. Vallakohtu ülesandeks oli lahendada talupoegade tsiviilasju ja reguleerida kogukonnaliikmete majandus- ja tüliküsimusi. Vallakohtul oli ka vaesteabi, sotsiaalhoolekande ja õnnetuskindlustuse funktsioon. 1866 oli vallareform ja vallakohtule jäeti ainult kohtulikud funktsioonid. * 2.Talurahva lõplik vabanemine talurahvaseaduste uuendused, Mahtra rahutused, talude päriseksostmine ja selle tagajärjed, põllumajanduse areng. - *19 saj. keskpaigal sai seaduste uuendustega seaduslikult vahet teha mõisamaal ja talumaal. Mõisnikud aga said õiguse eraldada juba talupoegade käes olnud maast 17-20% mõisale. Toimus viimast korda talumaade mõisastamine. Uued seadused pakkusid talupojale võimalust asendada teorent raharendiga. Kadus tasuta teotöö. Mõis
tõstmise ning lubas talusid lastele pärandada, mõnevõrra piiras ka talupoegade müüki. 1804. kiideti Liivimaal heaks nende talurahvaseadus, milles anti ka neile õigus vallasvarale, nad võisid maad osta ja pärandada, neid ei tohtinud müüa ega vahetada, koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega ning pandi kirja vakuraamatusse. Kuna need seadused ei pakkunud rahulolu ei mõisnikku, talupoega ega riiki, hakati mõtlema uute talurahvaseaduste peale. Uued seadused Eestimaal 1816. ja Liivimaal 1819. aastal, millega pärisorjus kaotati, nende müük ja vahetus keelustati, nad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas- ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud vahetada elukutsed, s.t nad pidi tegelema ainult põlluharimisega, ka liikumisvabadus oli piiratud. Endiselt olid nad mõisnikest sõltuvad, sest nad pidid maad rentima. Kuid ka nende talurahvaseadustega poldud päris rahul. Aastal 1849
kuulutati avalikult välja järgmise aasta alguses Riias, 12.märtsil 1820 tehti sama Saaremaa kihelkonnakirikutes. Ühtlasi said eestlased aastatel 1826-1835 toimunud nimereformi käigus kohustuslikus korras perekonnanimed. Osalt peetakse pärisorjuse kaotamist suhteliselt tähtsusetuks sündmuseks, sest maa jäi endiselt mõisniku omandisse ja pärisorjus asendus teoorjusega. Teisalt aga nähakse selles pöördepunkti Eesti ajaloos. 1809. aasta talurahvaseaduste täiendusega võisid talupojad ka maad osta, müüa ja pärida. Talupojad said küll isiklikult vabaks, kuid et sisuliselt kogu maa kuulus mõisnikele, pidid nad tolle heaks jätkuvalt tööd tegema ja teokoormised isegi suurenesid. Eestimaal kaotati 1816. aasta seadusega ka vallakohtud, Liivimaal jäid need aga alles, just suures osas sellega seletatakse ka talude päriseksostmise ja rahvusliku ärkamise suuremat edu Lõuna-Eestis.
2.3 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadus 1804. aasta Eestimaa talurahvaseadusega jäid talupojad endiselt pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida. neid ei tohtinud kinkida maast lahus. 1809. aasta seadusetäiendused andsid seaduse jõu talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta. Talurahva koormised pidid vastama maa pindalale ja kvaliteedile. Kuni talurahvaseaduste vastuvõtmiseni koosnesid eramõisad reeglina kahest osast: mõisamaast, mis oli mõisa kasutuses ja mille eest ei pidanud maksma riigimakse ning talumaast, mida talupojad said kasutada mõisas teotöö tegemise, mitmesuguste andamite ja maksude eest. 5 Kahte liiki mõisakoormised (tegu) 1. korraline nädalategu (peremehe- ja perenaisepäevad), mis sisaldasid:
mõisnikelt rentima, talupojad sõltuvuses mõisnikest · ost ja müük keelustati lõplikult · võivad sõlmida lepinguid · omada vallas- ja kinnisvara · ei tohtinud elukutset vahetada, pidid tegelema põlluharimisega · liikumisvabadus piiratud sunnismaised, isikutunnistus puudub · perekonnanime saamine Ühiskonna majanduslik edenemine, muutused aadlike mõttemaailmas, keskvalitsuse surve ja talurahva kasvav rahulolematus oma olukorraga uute talurahvaseaduste vastuvõtmine. 1849. uus Liivimaa talurahvaseadus: · kinnitas mõisnike õigust mõisa- ja talumaale, kuid viimast ei tohtinud enam mõisamaaks muuta · mõisnik võib talumaad rentida või müüa, piirid fikseeriti · üleminek raharendile (võimaldas mõisnikul palgata mõisamoonakaid e palgatöölisi) · talupoegadel võimalus endale talu osta Sarnased põhimõtted fikseeriti ka 1856. Eestimaa ja 1865. Saaremaa talurahvaseaduses.
talupojaseisus. Ost-müük keelustati, võisid sõlmida lepinguid, omada vara aga ei võinud elukutset vahetada-põlluharimine. Piiratud liikumisvabadus. Vabastati pärisorjusest ilma maata-pidid talu mõisnikelt rentima. Sõltusid siiski mõisnikest. Uued seadused jõustusid lõplikult pärast üleminekuperioodi 30ndate keskpaigani. Maj edenemine, mõttemaailma muutumine, keskvalitsuse surve ning rahulolematus viisid uute talurahvaseaduste vastuvõtuni. Vaidlused rüütelkondades-liberaalid vs konservatiivid. Kokkuvõttes jäid peale liberaalid-palgatööd ja raharenti pooldavad. 1849 uus talurahvaseadus-mõisniku õigus nii mõisa-kui talumaale, kuid ei võinud viimast enam mõisamaaks muuta-rent, müümine. Piirid fikseeriti. Üleminek raharendile. Samad seadused 1856Eestimaal, 1865 Saaremaal. talurahva omavalitsuse kujunemine-19saj algul hakkas mõisa kõrvale kujunema
Lugemisvara: 1720.a eestikeelne kalender, vanim säilinud 1732.a valminud "Eesti Ma Rahwa Kalender" Kalendris kuupäevad oluliste sündmuste järgi Piibel - 1739.a eestikeelne piibel, A.T.Helle poolt välja antud Arhitektuur: Taludes peamine rehetare, XVII.saj lõpp taredele aknad. Linnades valitsev stiil barokk XVII.saj tuntuim ehitis Kadrioru loss koos pargiga. Sajandi lõpul valdavaks stiiliks klassitsism. 7. Eesti vene võimu all XIX.saj I poolel Talurahvaseaduste vastu võtmise põhjused: Mõisnikel liiga palju õigusi, ei tahetud kaotada pärisorjust. Mida vabam talupoeg, seda kasulikum riigile (rõõm töötada, tundes, et talu on tema oma jne.) 1802.a, 1804.a, 1816.a, 1819.a talurahvaseadused: 1802.a - talupojad said õiguse vallasvarale ja koormiste tõst keelati. 1804.a - Ebamäärased maa mõõtmised, vakuraamatutes valeinfo ja vanad koormised. 1816.a/1819.a - Pärisorjus kaotati, vaba talupojaseisus. Talupoegade müük/ost keelati täielikult
1739 Anton Thor Helle tõlgitud eestikeelne piibel 1765 koolikorralduskava, mis nägi ette kooli loomise ka igasse mõisa. Arhitektuuris hakkab levima klassitsism. 1718 alustatakse barokse Kadrioru lossi rajamisega, 1773 Toompea loss. 1803 klassitsistlik Tartu ülikooli peahoone. Tallinna arengut püüti pidurdada Peterburi tähtsustamisega. Viinavedu Venemaale, algas mõisate rikastumine. 1734 Räpina paberivabrik, Põltsamaa klaasivabrik. 19. SAJAND I POOL Talurahvaseaduste 3 blokki: (Eestimaal/Liivimaal) 1802 avaldatakse Eestimaa talurahvaregulatiiv I (1802/1804) ,,Iggaüks", mis tähistab agraarsuhete Loodi vallakogukonnad. Talude kasutusõiguse pärandamine. reformimise algust Balti kubermangudes. Teokoormiste normeerimine (aint Liivimaal) 1802 taasavatakse Tartu Ülikool
Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Maad nad aga ei saanud, see jäi mõisnike ainuomandiks. Samuti jäi nende liikumisvabadus piiratuks. 19. saj. keskpaigas lõppesid talurahvareformid. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile nind talude päriseksmüümine talupoegadele. Tali ja mõisa edukus olenes nüüdsest oskuslikust majandamisest. Refordmidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseaduste kujunemise ajal tekkisid talurahva omavalitsused vallakogud. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talunike riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Siiski ei olnud vallakogud sõltumatud seadused läksid jõusse mõisniku heakskiidu järel. 1840. aastate algul, kui Eesti- ja Liivimaal oli viljaikaldus ja näljahäda, levis kuuldus, et Venemaal jagab tsaar tasuta maad. Paljud liikusid välismaale. Usk tsaarivalitsusse pani paljud
Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Maad nad aga ei saanud, see jäi mõisnike ainuomandiks. Samuti jäi nende liikumisvabadus piiratuks. 19. saj. keskpaigas lõppesid talurahvareformid. Nende seadustega algas üleminek teotöölt raharendile nind talude päriseksmüümine talupoegadele. Tali ja mõisa edukus olenes nüüdsest oskuslikust majandamisest. Refordmidega pandi alus iseseisva ja majanduslikult mõtleva peremehe kujunemisele. Talurahvaseaduste kujunemise ajal tekkisid talurahva omavalitsused vallakogud. Loodi ka vallakohtud, mis lahendasid talunike riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Siiski ei olnud vallakogud sõltumatud seadused läksid jõusse mõisniku heakskiidu järel. 1840. aastate algul, kui Eesti- ja Liivimaal oli viljaikaldus ja näljahäda, levis kuuldus, et Venemaal jagab tsaar tasuta maad. Paljud liikusid välismaale. Usk tsaarivalitsusse pani paljud
ülemõõtmise ja hindamise. Mõisniku kodukariõigust piirati (tlp ostmine,müük jne). Keiser Napoleon oli feodaalkorra jäänuste, sh pärisorjuse vastane ja nii kaotati pärisorjus 1807.a ka tema meelevalla alla sattunud Preisimaal.Mõisnike majanduslik võim tlp üle suurenes. See hajutas balti aadlike hirme. Ettevalmistatud seaduste väljakuulutamine takerdus paraku sellesama Napoleoni taha, kes 1812.a Venemaale kallale tungis. Kui Napoleoni sõjad läbi said, jõudis järg taas talurahvaseaduste kätte. Pärisorjuse kaotamine (lk 150) Eestimaal kaotati pärisorjus 1816.a ja Liivimaal 1819.a. täpsemalt öeldes said seadused nimetatud aastatel keisri kinnituse, nende rakendumine võttis veel mitu a aega. Nende seadustega kuulutati tlp isiklikult vabadeks, talurahvaseisusse kuuluvateks isikuteks, kelle suhted mõisnikega pidid rajanema pooltevahelisel kokkuleppel. Maad tlp kaasa ei antud, maa jäi mõisniku omaks ja tlp selle rentijaks
teeksid siis paremini töö kui neil oleks parem ja nad poleks enam pärisorjad. Talupojad ei olnud enam mõisniku omand, vaid moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Kehtestati uued talurahvaseadused. Talupojad tohtisid omada vallasvara. Nad said talukoha põlise kasutamisõiguse juhul, kui maksud ja koormised mõisa heaks olid täidetud. Talupojad vabastati pärisorjusest aga maa jäi siiski mõisnikule, talupoeg pidi seda rentima. Vabastatud talupoegadele anti perekonnanimed. Talurahvaseaduste kujunemise ajal tekkisid talurahva omavalitsused vallakogud. Loodi ka vallakohtud, mis jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Siiski ei olnud vallakogus sõltumatud seadused läksid jõusse mõisniku heakskiidu järel. Esimest korda levis kuulu jutt, et igaüks kes Venemaale kolib saab endale maatüki tasuta ja kergeusklikud talupojad ruttasid seetõttu Venemaale elama, nende ehmatuseks ei saadudki maatükke. Mõned aastad
Kivisild, mõisahooned: Talu endine rehetare, 18.sajandi lõpus esimesed aknad Saaremaal ja Lõuna-Eestis Linnade valitsevaks stiiliks barokk, 18.sajandi suurejoonelisim ehitis Kadrioru loss koos pargiga. Kõige rohkem ehitati Narvas Rokokoo Põltsamaa loss Sajandi lõpul klassitsism Tartu Raekoda, Kivisild Mõisahooneid hakati ehitama kivist, tuntuim on Riisipere 10. Eesti vene võimu all XIX saj I poolel talurahva olukord, talurahvaseadused 1) Talurahvaseaduste vastuvõtmise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised põhjused: Majanduslikud: Mõisnike tarbimisvajaduse kasv Teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute olulist tõusu Kultuurilised: Pärisorjus ei sobinud kokku 18.sajandi lõpu valgustusideedega Saksa haritlaste kriitika G.Merkel, J.C.Petri Poliitilised: Baltikum oli Euroopale avatum kui Vene sisealad 1801 võimule saanud Aleksander I soov talupoegade olukorda parandades tõsta oma mainet
· Põltsamaa loss rokokoo · Sajandi lõpul klassitsism, eelkõige algasid ehitustööd Tartus Raekoda ja Kivisild. · Algul ehitati vaid puust hooneid, aga mitu tulekahjut hävitas palju hooneid, siis anti luba ehitada kivist · Mõisahooneid hakati ehitama kivist, tuntuim Riisipere. 10. Eesti vene võimu all XIX saj I poolel talurahva olukord, talurahvaseadused 1) Talurahvaseaduste vastuvõtmise poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised põhjused Majanduslikud: · Mõisnike tarbimisvajaduse kasv · Teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud tagada sissetulekute olulist tõusu Kultuurilised: · Pärisorjus ei sobinud kokku 18. sajandi lõpu valgustusideedega · Saksa haritlaste kriitika G. Merkel, J-C. Petri Poliitilised:
konkureerivateks majanditeks. Vahe oli selles, et mõisad olid taludest palju suuremad ning enamasti nad kas müüsid oma maa talunikele või hakkasid palgatööjõudu kasutama – talunikud ei maksnud enam renti ega teinud mõisategu. Pööre omandisuhetes põhjustas põllumajanduse efektiivsuse kasvu. Külade asemele rajati palgatööjõul põhinevad suurmajandid, mis võimaldasid uuenduste kiiremat kasutuselevõttu. 51) Eesti- ja Liivimaa 1816/1819 talurahvaseaduste põhisisu? 1816; 1819- Pärisorjuse kaotamine, koormisenormid kaotati. Talupoeg sai isikliku vabaduse ja kuulus talurahvaseisusesse. Maa jäi mõisnike omaks ja talupoeg rentijaks, kuid kadus õigus talu pärandada. Teoorjus säilis. Talupoeg võis kolida teise mõisa, kui mitte linna või kubermangu. Priinimede panek ja omavalitsuse loomine. 52) Eesti- ja Liivimaa 1849/1856 talurahva seaduste põhisisu?
nekrutikohustus oli sisse seatud 1705, teenimise aeg 25 aastat. Napoleoni sõdade ajajärk, revolutsioonid olid kaasa toonud uue fenomeni, massiarmeede rakendamise. Balti aadel oli nekrutikohustuse vastu, kuna pidi ära andma töökäsi mõisatest. Iga 500 meeshinge pealt kaks nekrutit. Abiteenistusse võeti ka lapsi, alates 12. Nekrutikohustusest olid vabastatud taluperemehed, vanemad pojad talus, osa mõisateenijatest. Esialgu otsustasid mõisnikud, kes nekrutiks lähevad, 19.saj alguses talurahvaseaduste vastuvõtmise järel, vallakohtute loomise järel otsustasid nemad, kes nekrutiks lähevad. Üsna levinud oli, et nekrutiks saadeti inimesi karistusena. Kasutati ka liisutõmbamist, kes läheb, kes mitte. Nekrutisse võetutest tuli tagasi mitte üle viiendiku ja needki enamjaolt invaliididena. Kui nekrutissevõtmist poleks olnud, oleks Eesti rahvaarv võinud olla suurem 200 000 inimese võrra. Rahvastik 18.sajandil 1695: Rahvaarv kokku: 350 000 – 400 000
Ajakirjanduses võitles ta koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest. ·Jakob Hurt- 1839-1907. oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine. ·Venestamine- Pärast 1819.aasta Liivimaa talurahvaseaduste vastuvõtmist tegi Venemaa keiser Aleksander III korralduse viia Balti provintside koolides sisse kohustuslik vene keele õpetamine. 3. jaanuaril 1850. aastal kehtestati keiser Nikolai I korraldusel Balti kubermangudes venekeelne ametlik kirjavahetus, mis jõustus 1855. aastal. Väljakujunenud Balti erikorra ning senini toiminud saksastamise asendas venestamine. ·Ado Grenzstein- 1849-1916. Oli eesti kirjanik ja pedagoog. Asutas 1881 ajalehe
o Olukorda Baltikumis kritiseerisid oma töödes paljud saksa haritlased Muutused eestlaste elus seoses pärisorjuse kaotamisega o Talupoeg sai isiklikult vabaks o Talupoeg sai endale priinime (perekonnanime) o Maa kuulutati mõisniku ainuomandiks, talupoeg sai seda kasutada vaid rendi eest, mille suurus oli mõisniku määrata o (Talupoeg võis minna ühe mõisniku juurest teise juurde, kuid ta ei võinud minna linna ega teise kubermangu) Talude päriseksostmine-1849.-1856.aasta talurahvaseaduste kohaselt- o võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta o taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile o Mõisad pidid kasutama palgatöölisi-mõisamoonakaid Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega. Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga
koolina. Selle filantroopilise kava mõtteks oli talurahva kultuuritaseme tõstmine ja ettevalmistamine põllutööks vajaminevate põhiteadmistega. Kogu kava baltisaksa rüütelkonna vastuseisu tõttu ei teostunud, kuid avaldas siiski mõju Liivimaa koolikorraldusele. Pärisorjuse kaotamine tõstatas uuesti talurahva haridusküsimused. Kui seni oli kooliasutamisel kriteeriumiks olnud mõisamaade suurus (5 adramaad ühe kooli kohta), siis talurahvaseaduste ilmumisest alates võeti aluseks hingede arv. Eestimaa talurahvaseadus (1816.a.) nõudis mõisakogukonnalt kooli ehitamist iga 1000 hinge kohta ja selle ülalpidamist. Koolmeister vabastati sõjaväeteenistusest, pearahamaksust ja ihunuhtlusest. Liivimaa talurahvaseadus nägi ette enamat. Lisaks eeltoodud külakoolide asutamise nõudele tuli Lõuna- Eestis igas vähemalt 2000 meeshingega kihelkonnas asutada kihelkonnakool. Kooli ülalpidajaks
mingisugusesse klubisse või seltsi oli peaaegu et kohustuslik. Tartu Ülikooli juurde avati ja joonistuskool baltisaksa professionaalsete kunstnike välja arenemine. Carl Timoleon vom Neff (1804- 1877). Õppis Tartus, täiendas end Itaalias, sidemed Venemaal. Oskar Hoffmann lemmikteema oli kohalike talupoegade kujutamine. Karl Ferdinand von Kügelgen tegutses koduõpetajana, August Matthias Hagen töötas Tartu Ülikoolis. RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA EELDUSED Talurahvaseaduste välja andmise aeg, sajandi esimene pool. Esimesed suuremad sotsiaalsed muudatused Eesti talupoegkonna seas. Sellele aitas kaasa eelnev baltisaksa kultuuri elavnemine, mis sai siin alateadlikuks eeskujuks. Teatud kanalite kaudu olid ka otsesed baltisaksa mõjud siinsele kultuurile (nt estofiilid). Suurt rolli mängis ka talupoegade pärisorjusest vabastamine. Saadi aru, et senine kord ei olnud pikemas perspektiivis enam nii efektiivne
Igale seisusele olid loodud oma kohtud. Kohtuasja arutati tavaliselt selles kohtus, mille alla kaebealune kuulus. Eestimaal jäi 1889. aastani kõrgeimaks kohtuks ülem-maakohus, järelevalvet teostas kubermanguprokurör ja appeleerida sai Senatisse. Ülem-maakohus koosnes 12 maanõunikust, täitis nii tsiviil- kui kriminaalkohtu funktsioone peamiselt aadlike suhtes. Liivimaa kõrgeim kohtuasutus oli õuekohus, mis asus Riias. Järelevalvet teostas kubermanguprokurör. Seoses talurahvaseaduste sisseseadmisega loodi spetsiaalne õukohtu departemang Saaremaale. Kahe maakonna kohta tegutses üks maakohus, neist jäid Eesti alale Saaremaa, Tartu ja Pärnu maakohtud. Maakohtud täitsid vaeslastekohtu ülesandeid aadlike suhtes. Linnades moodustas raad oma kohtuvõimu teostamiseks alamkohtuid. Luteri usu vaimulike jaoks olid konsistoriaalkohtud- Tartu, Pärnu ja Tallinna linnakonsistooriumid. Talupoegade probleeme lahendas vallakohus ja kihelkonnakohus
küsimus, nimelt talupoegade võlad. Detsebris 1818 kompromiss otsustatakse, et talupoegade võlad tuleb kustutada seisuga kuni 01.01.181.. (?). 26.03.1819 saab Liivimaa uus talurahvaseadus keiserliku allkirja. Tegelik väljakuulutamine 06.01.1820 üheaegselt nii Riias kui Kuressaares. Selatama pidid seda eelkõige pastorid. Kevadeks 1820 on nii Liivi- kui Saaremaal välja kuulutatud. Talupojad saavad isiklikult vabaks, kuid vabastatakse ilma maata. 1816 ja 1819 talurahvaseaduste juures pikema perioodi jooksul uusi talurahvaseadui vastu ei võetud. Jääb püsima kuni 19. sajandi keskpaigani. Põhisõnum, mis seadustest talupoegadele tulema pidi Liivimaal 1819 a seaduse juures pööratatkse tähelepanu ka talurahvakoolidele, nähakse ette, et institutsioon kui selline ei ole vaid sõnakõlks, vaid peab saama Liivimaal üleüldiseks. Talurahvakoolidest on võimalik edasi minna juba kihelkonnakoolidesse. 28.10.2009
Eriti tugevnesid sellised arvamused 1930. alguses, kui Eesti vaevles majanduskriisi all. Vabadussõjalised esitasid riigikogule ka mitmed eelnõud, aga riigikogus ei leidnud need piisavat toetust. Vabadussõjalised nõudsid ka põhiseaduse muutmist - maakonna omavalitsusi selles enam ei eksisteerinud. Tegelikkuses maakonnad jäid ja jäid ka maakonna omavalitsused. Muutus ainult KOVi laad, ametisse määrati maavalitsejad. Valdade loomine sai Eestis alguses 19. saj alguse talurahvaseaduste alusel. Eripäraks see, et Eestimaa vallad oli nn seisuslikud vallad. Valla maaomanditeks ainult mõisamaadest eraldatud maad. 1897. aasta seisuga oli Eesti alal 366 valda, 20. sajandi algusaastatel see veidike vähenes, aga mingit põhimõttelist muudatust ei toimunud. Vabadussõja tulemusena valdade arv taas kasvas. Petserimaa vallad olid võrreldes Eesti keskmise vallaga tunduvalt suuremad. 1922. aastal toimus Petserimaal vallareform - senised 4 suurt valda jagati 11 vallaks
annaabi.ee 
