Eesti pärast Põhjasõda: eestlaste arvukus langes kriitilisele piirile. Maa oli laastatud ja inmieste elujärg vilets.Haldusjaotus jäi samaks mis Rootsi ajal. Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses
Kultuur 18.-19.sajandil Pärast Balti kubermangude liitumist Vene riigiga jäi vene kultuurimõju pea olematuks. Samas tihenesid kontaktid saksa kultuuriga, sest baltisaksa noored omandasid hariduse Saksamaal , paljud Saksamaalt saabunud haritlased leidsid tööd Baltikumis. Kirikuelu 18.sajandil. Kirik jäi 18. sajndil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides,
vabanes peagi keisrivahetusega kaasnenud amnestiaga ning pöördus Vohnjasse tagasi. Osalemise eest talupoegade kaebekirjaaktsioonis mõisteti ta 1744. aastal Orenburgi kubermangu asumisele. Paradoksaalsel kombel tähendas see aga ka tema vabastamist pärisorjusest. · klassitsistlik Tartu ehitati üles nullist, peale seda, kui venelased taganedes, kartes Karl XII tagasi naasmist kõik maha lõhkusid. · Pietism - Vaimuelu kandev osa jäi ka pärast Põhjasõda luteri kiriku hooleks. Paljud koguduse olid jäänud ilma õpetajateta. Kirikuhooned olid rüüstatud või Põhjasõjas hävinud. Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool pietism (ladina pietas vagadus). Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust
Kiriku vahekord rahvaga jäi vaadeldaval perioodil üldiselt külmaks. Kirikuõpetaja jäi veel 19. sajandilgi endiselt kirikhärraks, võõraks rahvale nii oma eluviisi kui mõtteväljenduste poolest, olles aga samal ajal valitseva mõisnike võimu agaraks toeks. Sellest üldisest pildist erinesid ainult üksikud edumeelsemad ja rahvasõbralikumad kirikuõpetajad (Kruus 1927). Luteri kirikust tulenesid aga mitmed hariduslikud voolud. Rootsi ajal alustasid Rootsi luterlik kirik ja toonane riigivõim eestlaste kristliku harimise programmi, mille üks osa oli ka lugemisoskuse levitamine (Sirk 2008:27). Ja õpiti, sest seda nõudsid kirik ja mõis. Tugevaks tõukejõuks rahvaharidustöös sai pietism1, mis levis nii pastorkonnas kui aadli 1 Pietism (ladina kl pietas vagadus) Saksamaal alguse saanud usuvool . Pietiste ei rahuldanud luteri kiriku süvenev konservatiivsus. Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist
Sissejuhatus Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Maarahvale jäi kooliõpetus esialgu kättesaamatuks, ainult üksikud, kõige visamad ja andekamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. (Andresen 2003, lk. 7) Varakult Baltimaadesse jõudnud reformatsioonist said alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. 17. sajandi lõpukümnenditel andsid Rootsi soodsad sisepoliitilised vahekorrad tõuke esimese koolmeistrite seminari asutamiseks ja hõreda koolivõrgu loomiseks. (Andresen 2003, lk. 7) Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõneks aastakümneks täielikku madalseisu. Uue koolivõrgu rajamiseni jõuti 18. sajandi teisel poolel. Kõik lapsed, kes lugemist kodus selgeks ei saanud, pidid selle omandama koolis
Taani tahtis Rootsilt tagasi saada Skånet, Blekinget ja Hallandit, mis olid 17. sajandil kaotatud. Samuti tahtis Taani, et Rootsi väed lahkuksid Rootsi satelliitriigist Holstein- Gottorpist, kus nad toetasid nõudeid Schleswigi osale, mis kuulus Taanile. August II Tugev tahtis vallutada Liivimaa, et teha lõpp Rootsi ülemvõimule Baltimaades. Ta tahtis arendada Poola majandust, kuid Rootsi konkurents takistas seda. 2) Millal ja kuidas algas Põhjasõda? Kuidas puudutas sõja algus eesti talupoegi? Taani, Poola ja Venemaa sõlmisid Karli vastu (Rootsi) liidu ja alustasid 1700. aastal Põhjasõda kallaletungiga Riia linnale. Põhjasõja ajal põgenesid paljud talupojad koos peredega metsadesse ja soodesse. Esimestel aastatel toimusid mitmel pool mõisavastased rahutused. Nad pidid minema Rootsi eest sõdima. 1710. a.jõudis Baltimaile suur katkulaine, katku suri umbes 200 000 eestlast. 3) Kirjeldage 1700. aasta Narva lahingut
Eesti hariduselu edendas Johann Skytte, kelle ettevõttel loodi aastal 1630 Tartus Akadeemiline gümnaasium, mille õppekorraldus oli lähedane kõrgkoolide omale. Gustav II Adolfi nõusolekul muudeti gümnaasium Tartu Ülikooliks (1632). Põhiliselt olid õppuriteks sakslased ja rootslased, vähemal määral ka soomlased. Talupoegade jaoks alustati rahvakoolide süsteemiga (1696). Hariduse eesmärk oli pöörata rahvas evangeelsesse usku. Vene aja algul ehk pärast Põhjasõda, jäi luteri kirik endiselt vaimuelu juhtfiguuriks. Sarnaselt Liivi sõja järgsele perioodile olid ka peale 1721. aasta sõja lõppu kirikuhooned rüüstatud ning kogudused ilma õpetajateta. Peale Põhjasõda levis kirikuõpetajate seas pietism. Selle usuvoolu esindajad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile ning püüdsid usuelu elavdada religiooni senisest sügavama sisemise tunnetamise suunas. Nad aitasid kirikul kiiremini üle saada sõja järgsest madalseisust.
a 6. Tartu Ülikool: millal ja millise nime all avati, teaduskonnad, õppetöö vormid, tegevuse lõpp. 1632-1656 ülikool Tartus 1656-1665 ülikool Tallinnas 1665-1690 suletud 1690-1699 taasavati ülikool Tartus 1699-1710 ülikool Pärnus Teaduskonnad: usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond Õppetöö toimus ladina keeles loengute ja dispuutide vormis 1710. aastal vallutasid venelased Pärnu ja sellega koos ülikooli 7. Pietism, hernhuutlus ja ratsionalism. Pietism Hernhuutlus · Levis eelkõige haritud teoloogide seas · Levis lihtrahva hulgas · Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, · Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne kes ei ela kõlbelist elu ebavõrdsus ja vajaka jäämised hõlbluses · Jumalateenistused toimusid kirikutes, · Moodustasid omaette kogudusi, mis
kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, faunast, floorast. 2. Koos Põltsamaa arsti Peter Ernst Wilde’ga andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte „Lühhike öppetus“. 3. Koostas eesti keele sõnaraamatu. 4. Kogus eesti rahvaluulet, saatis avaldamiseks Saksamaale. 5. Organiseeris lugemisseltse, et talupoegadele lugemist õpetada. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18.sajandil võistlesid lutheri kirikus kaks relogioosset suundumust. Pietism Hernhuutlus Levis eelkõige haritud teoloogide seas. Levis lihtrahva hulgas. Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, Hädade põhjuseks on sotsiaalne ebavõrdsus ja kes ei ela kõlbelist elu. vajakajäämised kõlbluses.
kohtusse kaevata. Pos.määrused olid suureks sammuks edasi, ent riigivõimusel polnud kavaski kaitseseadusi nõuda. 1784 algasid ulatuslikud rahvarahutused. Tp tõlgendasid asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist kui mõisakoormistest vabanemist. Rahutuste korralekutsumiseks lähtestati sõjaväeosad. Puhkesid rahutused tp ja soldatite vahel, millele lõid kaasa isegi naised. PIETISM- Saksamaalt alguse saanud usuvool, millega taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Usu lähendamist rahvale usudogmade seletamise ja arusaadavaks muutmisega. 1739- piibli täielik tõlge. Anton Thor Helle VENNATEKOGUDUSED Rahva sekka jõudsid pietislikud ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see 1730 ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, sotsiaalsed võrdsust ja vendlust.
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A
1582.a sõlmiti Jam Zapolski rahu, mis andis kõik venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1581.a vallutas Rootsi kõik tähtsamad linnused Põhja- Eestis. 1583.a Pljussa vaherahu(R&V), kus Rootsi sai kõik Põhja-Eesti valdused + Ingerimaa. Pärast seda jätkus Poola Rootsi sõda. Baltisaksa valgustajate tegevus 18.sajandil 18.sajandil oli valitsevaks luteri kirik (+ õigeusk) Kirikuõpetajate seas levis pietism. Nad olid vastu luteri kiriku süvenevale konservatismile, püüdsid religiooni elavdada, aitasid kirikul üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisust, luteri usu lähendamine rahvale Pietism levis enamasti kirikuõpetajate seas, kuid rahva sekka jõudsid pietistlikud ideed hernhuutlaste (vennaste koguduste liikumise) kaudu. Pidasid oluliseks usuvagadust, alandlikkust, kõlbust, sotsiaalset võrdsust.
Üheks kuulsamaks valgustajaks oli August Wilhelm Hupel (1737-1819). 1) Andis välja saksakeelse kogumiku topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast, kus oli juttu siinsest haldusest, rahvastikust, kommetest, floorast ja faunast. 2) Koos Põltsamaa arsti Peter Wildega andis Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajalehte Lühhike öppetus. 3) Kogus eesti rahvaluulet ja saatis avaldamiseks Saksmaale. 4) Koostas eesti keele sõnaraamatu. 5) Organiseeris talupoegadele lugemisseltse. 7. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. 18. sajandil võistlesid luteri kirikus 2 religioosset suundumust pietism hernhuutlus * Levis eelkõige haritud teoloogide seas. * Levis lihtrahva hulgas. * Ühiskonna hädades on süüdi talupojad, kes * Ühiskonna hädade põhjuseks on sotsiaalne ei ela kõlbelist elu. ebavõrdsus ja vajakajäämised kõlbluses.
paljud kogudused poolsalaja oma tegevust. 19. sajandil keeld tühistati ja ning hernhuutlus elas läbi uue õitsengu. Arvatakse, et ristiusk jõudis eesti rahva südametesse just tänu hernhuutlusele.2 Käesolevas töö esimene pool keskendub hernhuutluse mõjudele Eesti kirikuloole. Selleks avan esimeses peatükis hernhuutliku liikumise ajaloo. Põgusalt tuleb juttu ka vennastekogudustest kui vabakogudustest Peamiseks eesmärgiks on ikkagi mõista, kas ja miks me võime vennastekoguduste liikumist pidada üheks mõjukamaks eesti rahva kristliku maailmapildi kujundajaks. Töö teine osa on pühendatud aga hernhuutlaste mõjudele Eesti kultuuriloole. Siinjuures on eesmärgiks uurida, millise panuse on andnud vennastekoguduse liikumised Eesti kirjandusse ja muusikalukku aga ka eesti rahva isetegevusse. 1 Rudolf Põldmäe. Vennastekoguduse kirjandus. Tartu 2011, 33. 2 Eesti Evangeelne Vennastekogudus. Ülevaade vennastekoguduste ajaloost. Vaimulikud loosungid
aastal, pärandades Rootsi suurriigi oma 14-aastasele pojale Karl XII-le. Põhjasõja alguseni jäi vähem kui kolm aastat (Laur, 2003). 5 2. VENE AJA ALGUS Põhjasõja tagajärjel langes kogu Eesti Vene impeeriumi koosseisu. See ei tähendanud aga sugugi vene kultuuri mõjupiirkonda sattumist, vaid senisest veelgi selgemat baltisakslaste kultuurilist, majanduslikku ja poliitlist domineerimist. Pealegi elasid Venemaa kõrgkihid, kirik välja arvatud, tollal läbi Peeter I algatatud euroopastumist, nii et pigem võib rääkida balti aadli mõjust Venemaa valitsevatele ringkondadele, eriti vastloodud lähedases pealinnas Peterburis. See kehtib iseäranis 1730. aastate kohta. Ehkki vene aristokraatia esimeseks võõrkeeleks sai aja jooksul prantsuse keel ja paleuseks Prantsusmaa, jäid kultuurisidemed Saksamaaga tegelikult vähemalt sama tugevaks ja näiteks Romanovite dünastilistes sidemetes domineeris Saksamaa täielikult.
Hispaania pärilussõda 1701-1714 (küsimus selles, et Hisp troon vaba ja prantslased pretendeerisid sellele, et Bourbonide esindaja võiks saada võimule Hisp troonil, see tekitas muret Pra naabrite seas, kes kartsid Pra tugevnemist, troon läks küll pra kätte, aga territ piirati,nt Gibraltar Inglismaale, osad Põ-Am kolooniad inglastele) . Kaguosas sõjad Türgiga 1683-1699 ja 1714-1718, kui Türgi soovis suurendada oma territooriumi. Põhjaregioonis Põhjasõda 1700-1721. Kõikide sõdade lõppkokkuvõte, et Euroopas muutus jõudude tasakaal, need, kes olid tegijad 17.saj, ei olnud enam tegijad 18.saj-l. Suurte sõdade tulemusena tekkis kolm suurjõudu: Autria, Inglismaa, Venemaa – uued tegijad. Kaotajad Hispaania, Rootsi, Türgi, Poola – nende varasem mõjuvõim sai kõvasti piiratud. Suurimaks üllatuseks oli Venemaa esiletõus, Põhjasõja alguses arvati, et rootslased teevad venelastele tuule alla, aga üllatusena väljus Vm
tavaliselt üks-kaks igas maakonnas. See toimis, kuna mõisnik täitis ühtlasi mõisapolitsei kohuseid. Aadlimatriklid: 1730 40 koostati rüütelkondade liikmete erilised nimekirjad e aadlimatriklid. Aadel jaotati Liivimaal vastavalt saabumisajale nelja rühma. Matrikkel valmis Liivimaal 1747. aastal. Kokku oli neis ligi 2000 inimest. Peale nende olid uusmõisnikud, keda nimetati kirjanduses ka maiskondlasteks ja kes ei osalenud maapäeval. Linnad: Linnadel säilis omavalitsus. Pärast Põhjasõda säilitasid linnaõigused vaid Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu, järgnevatel aastakümnetel omandasid need ka Kuressaare ja Valga. Põhjasõjas hävinud linnad läksid ümbruskonna mõisnike kätesse. Kodanikuõigusi jagas raad. Rae eesotsas seisis üks või mitu bürgermeistrit. Linnade ühist vastasleeri rüütelkondadele ei kujunenud, kuna neil oli siseringkonnaski mitmeid tüliküsimusi. Kaubandus: Põhitulu andis merekaubandus. Riia ja Peterburi sadamad muutusid riigi jaoks
Eesti 18. sajandil (Aastast 1721 Põhjasõja lõpp) Pärast Põhjasõda ja katku oli siia jäänud arvestuslikult 120 000-170 000 inimest. Sajandi lõpuks oli Eesti aladel 500 000 inimest küllaltki kiire rahvaarvu kasv. Massilist sisserännet ei toimunud, rahvaarvu kasv toimus loomuliku iive arvelt, laste üleskasvamist soodustas suhteline sõjategevuse puudumine ning Eesti aladelt ei võetud ka mehi Vene sõjaväkke. Ka suuri epideemiaid pärast katku sel sajandil enam ei olnud. Balti erikord Eesti ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus
Selleks korraldati iga 7-8 aasta järel adramaarevisjone. 1783. aastal kehtestati pearahamaks.. Mille järel hakati korraldama ka hinge loendusi. Talurahva olukord Rootsi ajalTalupoegadel oli peal sunnismaisus. Talupoeg seati mõisnikust sõltuvusse. 1696. aastal avaldati Liivimaa majandusreglement, mille sätted laienesid ka Eestimaa kroonumõisadele. Keelati ära talurahva karistamine. Talurahva olukord pärast Põhjasõda Majandusreglement jäi kehtima ka vene ajal, kuid kroonumõisade arv vähenes. Kõikidel talupoegadel oli omanikuõigus vallasvarale.Talupoegade peamiseks vastupanuvormiks sai pagemine, mis oli eriti ulatuslik 18. saj. Katsed Venemaale pagenud talupoegi tagasi saada ei andnud olulisi tulemusi. Õigeusku astunud või siis õigeusklikega abiellunud põgenike välja ei antud. Agraarümberkorralduse algus 1765.
Keskaeg Eesti keskajaks võib pidada perioodi 13. sajandi algusest 16. sajandi teise pooleni, teisisõnu ristiusustamise algusest Liivi sõjani. See on ajavahemik, mida Lääne-Euroopa ajaloos käsitletakse kõrg- ja hiliskeskajana. Alates 13. sajandi algusest kajastub Eesti ajalugu järjekindlalt kirjalikes allikates. Vallutuseelses Eestis valitsenud poolfeodaalsete suhete ja paganlike uskumuste kõrvale ilmusid Euroopa keskaega kujundanud olulisemad tegurid -- katoliku kirik ja fikseerunud feodaalsuhted, mille kandjateks Eesti oludes olid välismaised kolonistid. Sellest tulenevalt on Eesti keskaja ajalugu paljuski Lääne katoliikluse ja administratiivse süsteemi juurutamise, s.t võõrvõimu ajalugu. Eesti keskajast säilinud allikmaterjal on katkendlik ja ebaühtlane: nii mõnigi üksiknähtus või terve ajalõik on kirjeldatav iseäranis värvikalt ja sündmusterohkelt, ent teiste sündmuste või nähtuste kohta puuduvad teated sootuks. Paremini tuntakse 13
Igapäevaselt joodi mõdu ja kalja, selle kõrval pruugiti ka õlu ja viina. Rajati kõrtse, kus vahetati kuulujutte. Tubaka levik oli alles algstaadiumis. Elamutüübiks oli rehielamu. Pere kogunes rehetuppa, millesse valgust andis ahjusuu ja süüdatud peerg, ahju all said sooja ka loomad. Riietuse uuendused said alguse Rootsist. Nt tuli sealt pikitriibuline seelik ja meeste põlvpüksid. Talurahvakultuuri juurde käis ka endiselt torupill. 5. Põhjasõda Enne Põhjasõda olid Venemaa ja Poola tunnistanud Rootsi alasid Eestis Oliwa ja Kärde rahuga. Need rahud aga ei püsinud kaua, 1699 loodi juba Rootsi- vastane liit, mille peaeesmärgiks oli tagasi saada Rootsi poolt ära võetud maad. Liitu kuulusid Poola (kuningas August II Tugev), Taani (kuningas Frederik IV) ja Venemaa (tsaar Peeter I), Rootsi vastasleeri kuulus ka Liivimaa aadliopositsionäär, kes sõlmis Poola kuningaga alistumislepingu, kuigi tal selleks volitusi polnud. Liitlaste lootus
talupoeg, keda aadlikust mõisnik patroonina õiguslikult esindas. Balti erikorra kinnitamisega lahendati Rootsilt vallutatud ala halduse probleem ja tagati poliitiline stabiilsus. Sisuliselt tähendas see poliitiline lahendus aga püsiva, ehkki peidetud vastuolu loomist keskvalitsuse ja provintside vahel. See andis provintsidele võimaluse läänelik kultuuri pärand ja sidemed Kesk-Euroopaga, eeskätt Saksamaaga. Ametkondade asjaajamine toimus jätkuvalt saksa keeles. Püsis luterlik kirik. Selline olukord pakkus kattevarju ka pärisrahvaste keeltele ja Rootsi valitsuse ajal arenema hakanud, kuigi veel tagasihoidlikule kirjanduslikule ja haridustegevusele.(1) 4 Pärisorjuslik kord ja mõisamajandus Ka Vene keisririigi koosseisus jätkus Eestis rootsiaegse ühiskonnakorralduse mõju.
koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks. Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist. Samuti koostas ta lihtsustatud aabitsa, kus puudus õ- täht. Tulemusena 2 selle kooli õpilast Ignatsi-Jaak ja Pakri Hansu poeg Jüri, käidi Stockholmis Rootsi kuninga juures näitamas, et on tarke poisse ja et haridus on vaja laiendada ja rohkem kooli rajada, kuningas võttis nende soove kuulda. 6. Põhjasõda ja Balti erikord 1) toimumise aeg: 1700-1721 2) eeldused: Venemaa ja Poola suhete paranemine Venemaa vaherahu Türgiga Suur näljahäda Rootsis 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonile Karl XII Liivimaa aadlike rahulolematus (riigistatud mõisate ja koormiste pärast) 3) põhjused Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele ,,raiuda aken Euroopasse" Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvel
Ajalugu II kursus: rootsi aeg, põhjasõda, vene aeg. Rootsi aeg. “Eesti kolme kuninga valduses” 1583. - 1629. a Ainus periood presidentkondadega! Ala jagatud kolmeks = kolm kuningat Rootsi valduste kujunemine. 1561.a kokkulepe Rootsi ja Tallinna linn, Tallinna ümbrus ametlikult
Kui aga nn "lapsepölv üle elatud" siis see suremus langes trastiliselt. Laste puhul olid erinevad nakkushaigused suurimaks surmapöhjuseks. Naistel oli keskmine oodatav eluiga mõnevõrra pikem kui meestel. Demograafiline käitumine- rahvastiku teadlik tegevus seoses sündmiuse ja abiellumisega. Eesti talupoja demograafiline käitumine- sündimus oli kõrge, naiste puhul keskmine abiellumsvanus 23, meestel keskmiselt 25. Ajapikku keskmine abiellumisva nus hakkas vaikselt kasvama. Pärast põhjasõda oli palju tühje talusid ja võimalus saada peremeheks. Kui aga sajandi vältel rahavst juurde tuli ja majanduslik olukord raskenes, siis ka hakkas tõusma abiellumise keskmine vanus. Talvel oli tähtis lumetee, millega kirkusse sõita. Enamus abielusid aga sügisel või varakevadel, sest siis pole kiire põllutöö aeg käsil. Rahvastiku sotsiaalne koosseis- Talupojad moodustasid põhiosa, aadel moodustas alla 1% kogu rahvastikust
Tulemuseks oli nn asehalduskord. Sel ajal esindas Baltimail riigivõimu Riias resideeriv asehaldur. *kõik aadlikud võrdsustati *kroonuametnike arv mitmekordistus *rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse *reformiti kohtusüsteemi *muudeti maakondade piire *seati sisse ühine pearahamaks kõigilt meeshingedelt Asehalduskorrale siiski pikka iga ei antud, K II surma järel troonile tõusnud Paul I taastas balti aadli privileegid. Linnad ja majandus (lk 143) Põhjasõda oli paljudele Eesti linnadele ränga hoobi andnud. Tartu purustati, mitu väikelinna (Paide, Rakvere, Viljandi) jäid linnaõigustest ilma. Õigused taastati sajandi lõpupoole ja sellega oli Eestis 12 linna: Tln, Trt, Pärnu, Narva, Haapsalu, Valga, Paide, Rkv, Viljandi, Kuressaare ja kaks uut- Paldiski ning Võru. Suurim oli Tln (18.saj lõpul u 10 000 elanikku). Trt- 3400, Narva-3000. Linnade elukorraldus sama kui Rootsi ja keskajal
Haridus Eesti kultuuris. 1. Eesti rahva pedagoogika. Eesti hariduse ajalugu ulatub 13. sajandisse. Esimesed koolid asutati toomkirikute ja kloostrite juurde. Kooliõpetus jäi esialgu maarahvale kättesaamatuks, ainult üksikud andekad ja visamad pääsesid ladinakeelsetesse linnakoolidesse ja välismaa ülikoolidesse. Reformatsioon jõudis Baltimaadele varakult ja sellest sai alguse rahvakeelne kirik ning vaimuliku hariduse levitamine põlisrahva hulgas. Asutati esimesed koolmeistrite seminarid ja loodi hõre koolivõrk. Kuna Eesti maa-ala jaotati kahte kubermangu toimub ka koolikorralduse edendamine Põhja- ja Lõuna-Eestis erinevalt. Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880
privileegid 1710. 1712 Peeter I kinnitas Eestimaa rüütelkonna ja linna eesõigused. Privileegi kinnitused ehk konfirmatsioonid. Õiguseid vähendati Baltikumis korraga igal pool. Peeter I järeltulijad Vene tsaari troonil, nad kinnitasid Balti provintsi privileegid kuni 1881, võimule sai Aleksander III (venestaja), kes ei kinnitanud Balti privileege. Uusikaupunki (Edela-Soome linn) (Nystadi, rootsi k) rahuleping 1721 - Leping, mis lõpetas Põhjasõda. Kinnitati, et Luterlik usk peab jääma. Venemaa poole survel kirjutatakse lepingusse, et ei tohi takistada Vene õigeusu levikut. Rootsi poolt riigistatud mõisad tuli tagastada omanikele. Saaremaa, Pärnu, Tartu ja Narva privileegide kinnitamine 1731 - Keisrinna Anna kinnitas Saaremaa rüütelkonna privileegid ja kolm olulist linna. Turu rahuleping 1743 - Lõpetas Rootsi-Vene sõja. Rootsi oli loobunud Vene-Balti provintsidest, kuid tegelikkuses Rootsi soovis tagastada Balti alad
· Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist; · Forselius koostas ise ka lihtsustatud vormis aabitsa; · Käis 2 õpilasega Stockholmis kuninga juures tõestamas, et talurahval on võimalik haridust omandada; · Kooli lõpetas 160 poissi ehk 160 uut koolitatud õpetajat ehk rahva haritus suurenes oluliselt; 6. Põhjasõda ja Balti erikord 1) toimumise aeg · 1700-1721 2) eeldused · Venemaa-Poola suhete paranemine; · Venemaa vaherahu Türgiga; · Suur näljahäda Rootsis; · 15-aastane kogenematu kuningas Rootsi troonil Karl XII 3) põhjused · Venemaa soov saada väljapääs Läänemerele - ,,raiuda aken Euroopasse"; · Poola ja Taani soov laiendada oma alasid Rootsi valduste arvelt; · Moodustus koalitsioon Rootsi vastu Venemaa, Taani, Saksi-Poola
venelasi reeglina mittesakslaste hulka ei arvestatud. Kuigi osades linnades ja maal jäi sakslaste ülemkiht väikearvuliseks ja eestlaste osatähtsus oli suurem- õiguslikest vahekordadest tähtsamaks osutus asjaolu, et sakslased ja taanlased allutasid endale uskumatud. Siit tuleneb sakslaste ja mittesakslaste sotsiaalse ja õigusliku seisundi ning kultuurilise nivoo erinevus hiliskeskaegses ühiskonnas. Kiriklike reformikatsete perioodil, püüdis kirik Liivimaal olude sunnil mittesakslaste hingeõndsuse eest enam hoolitseda. Kirikutesse loodi mittesaksa jutlustajakoht. Alles reformatsioon äratas kiriku huvi rahvakeelte vastu(puhtakujuline jumalasõna Martin Luthteri õpetusest). Reformatsioon mõjus demokratiseerivalt mittesakslate ja linnaeestlaste kultuurioludele. Uue evangeelse kirikukorraldusega anti eestlaste kogudustele kasutada suured kirikud, ja nüüdsest peale
- Rae võim kasvas ja mitmekesistus: 1. Pani ametisse kirikuõpetajad ja juhtis kirikuhaldust 2. Senised katoliku kiriku poolt ülalpeetud koolid ja halastusasutused läksid ilmalikule linnavõimule - Sakslased ja eestlased said omaette kogudused ja kirikuõpetajad, kes pidid jumalasõna kuulutama emakeeles - Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud maapiirkonnad) Tallinna Pühavaimu kirik - Tallinna väiksemaist keskaegsest kirikust sai linna eesti koguduse kirik (esimene eestikeelne jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma
relvakandmisõiguse; LINNAD & KAUBANDUS: linnade kujunemine; saksa kaupmeeste ja käsitööliste juurdevool; hansakaubanduse kõrgaeg; tsunfide teke ja tähtsuse suurenemine; VAIMUELU: maarahvas ristitakse; luuakse piiskopkonnad, kirikukihelkonnad, toomkapiitlid, esimesed kloostrid; kujuned sünkretislik rahvausund; kiriku reformipüüdlused; reformatsioon 3. Varauusaeg 1550 1800 SÕJAD: Liivisõda; Poola-Rootsi jätkusõda; Põhjasõda VALITSEMINE: Rootsi võim Eestimaal; Poola võim Liivimaal; Rootsi võim Liivimaal; Vene võim; Balti erikord; asehalduskord MÕIS & TALU: kujuneb pärisojus, Balti aadli privileegid; mõisate reduktsioon; restitutsioon; viinapõletamine; aadlimartiklid; pearahva rajutused LINNAD & KAUBANDUS: kohalike kaupmeeste laostumine; Narva tõus; manufaktuuride asustamine VAIMUELU: reformatsioon; Wanradt-Koelli katekismus; jesuiidid Tartus;
Eestisse asutas ta Tartu ja Tallinna gümnaasiumi ning kirjutas alla Tartu ülikooli asutamise ürikule. Forselius- Eesti kirja-ja koolimees. Hakkas talupoegi koolmeistriteks õpetama. Asutas Piiskopimõisa seminari ja koostas aabitsa. Karl XII-Rootsi kuningas, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Tema valitsemisajal kaotas Rootsi meretagused valdused ja suurriigiseisundi. Peeter I- Vene tsaar, kes oli võimul Põhjasõja ajal. Soovis vallutada väljapääsu Läänemerele, mille ta ka pärast Põhjasõda Uusikaupunki rahuga saavutas. (Eesti ja Liivimaa läksid Vene võimu alla). MUUD FAKTID Rahvaarvu muutused XVII saj. jooksul- 1550.a 250 000-280 000 1620.a 70 000-100 000 Languse põhjus: Liivi sõja laastavad lahingud 1695.a- u.400 000 1698.a. 330 000 Languse põhjus: suur näljahäda Narva positsioon- Narvast sai suur ja heal majanduslikul järjel olev kaubalinn. Rootsi aeg sai Narvale majanduslikuks õitseajaks, sest ta asus Narva jõe ja Soome lahe ääres, kust viis läbi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
