Maavaldus tähendab ka valitsusvõimu selles maavalduses. See pole omandisuhe. Suhe mõisniku ja tema mõisaelanike vahel pole ainult majanduslik, vaid see sõltuvus on ka õiguslik sõltuvus. Mõis oli ühtlasi ka majandusüksus, mida majandati põhiliselt kahel viisil, esiteks mõisal on oma majapidamine, kus tegid tööd orjad või talupojad, kes olid kohustatud teotööks. Selle kõrval talupoegade omad majapidamised, kus talupoeg tegi tööd oma põllul ja maksis renti mõisnikule saagis või rahaliselt või tööga. Suurvaldustes valitses mõisa ametnik nimega meier. Väikemaavaldustes valitses mõisnik. Põhimikuhärruse suhe ei ole vaba rendisuhe, seda ei saa õiguspäraselt lõpetada. Ta tuleneb traditsioonist. Talupojal on maale ja talule teatud õigused. Ta võib teda pärandada teatud tingimustel, müüa või pantida isanda loal. Kui talupoeg täidab oma
· 1558 rahvaarv: 250 000 300 000 Liivi sõja algus; · 1629 rahvaarv: 120 000 140 000 Poola ja Rootsi lõpetasid sõjategevuse, palju inimesi surnud; · 1695 rahvaarv: 350 000 400 000 pikk rahuaeg eesti mehi ei võetud Rootsi sõjaväkke; migratsioon, seega rahvaarv kasvas; · 1696-1698 rahvaarv: umbes 275 000 näljahädad: viljasaak ikaldus, neile lisandusid haigused (nt tüüfus) ja inimesed surid. 2. Rootsiaegne võimukorraldus. 1) Halduskorraldus kubermangud, maakonnad Halduslikult jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1. Eestimaa kubermang - Põhja-Eesti alal 4 maakonda: Harju-, Lääne-, Viru-, Järvamaa. 2. Liivimaa kubermang Lõuna-Eesti alal 3 maakonda: Tartu-, Pärnu-, Saaremaa. 2) Kindralkuberner, ülesanded
Kalapüügi ja küttimise osakaalu vähenemine, Karjakasvatus on oluline, kuid teravilja tähtsamaks muutumas kaubanduse pärast. Kaubanduses oluliseks teravilja eksport – võeti kasutusele 2-välja süsteem (vili ja sööt) ning härgade asemel hobused, sest kiiremad. Oma raua tootmine, majanduse areng hakkas märgatavalt kiirenema. Edusammud põllunduses, tänu metallkirvestele levis aletamine. Levis ka söödiviljelus. Raudteraga adrad, vikatid ja sirbid. Koduloomadele lisandusid kanad. Põllumajanduse kõrval puhkes õitsele käsitöö, eriti metallitöö. Tähtsad ekspordiartiklid veel: nahk, karusnahk. Sotsiaal: Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks. Toidu hulk ja rahvastiku tihedus tõuseb, mis tingib röövsõdu (toimub rikastumine). Kesk-euroopas ja saksamaa ülerahvastatus ning ruumipuuduse pärast idapoolt hakkab liikumine ning idakolonisatsioon. Tarandkalmed-suurematest kividest laotud müürid, mis asetsesid ristküliku kujuliselt
talupojad. Oma seisuse üle nurisemist ei peetud jumalale meelepäraseks. Kogu maa kuulus kirikule või feodaalidele. Seda harisid aga talupojad. Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et tasuda loonusrenti (pidid andma feodaalile osa oma saagist, tegema mõisa jaoks heina ja varuma küttepuid). Enamik talupoegi olid sunnismaised pärisorjad. Neid ei võinud müüa ega osta maast eraldi ja neil võis olla oma majapidamine ja oma pere. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost.
KESKAEG! Sissejuh. Keskaega... · Nim. Keskaeg võttis esimest korda kasut. Giovanni Andrea, Paulus II raamatukoguhoidja. · Keskaeg kestis 476-16. Saj keskpaik. Võib ka lõpetada: · 1453, kui Türklased vallutasid Konstantinoopoli ja lõppes 100 a sõda · 1492 Am avastamine · 1517 M. Lutheri teesid, reformatsiooni algus · madalmaade revolutsioon (16-17 alg) · 17 saj keskpaik, Ing kodanlik revolutsioon Keskaja periodiseerimine: Varakeskaeg 5-9 saj Iseloomustas: · Oli rahvaste rändamisaja lõpp · Ebapüsivate riikide tekkimise ja kadumise aeg · Linnade allakäik · Feodaalsuhete tekkimise ajajärk · Üleminekuperiood vanalt uuele Keskaja keskmine periood (keskkeskaeg) 9-12 saj Iselomustab: · Ristiusu levik üle kogu Euroopa va. Läänemere idarannik · Katoliku kirik sai Euroopat ühendavaks jõuks · Feodaalsuhete kinnistumise periood · Feodaalse killustatuse ja kodusõdade periood · Natur
arutasid talupoegade ja teiste mitteaadlike süüasju. Kubermangutasandil lahendati raskemad kuriteod ja aadlike kohtuasjad. 1. Eestimaa Ülemkohu Tallinnas 2. Liivimaa Õuekohus Tartus Need kohtuotsused võis edasi kaevata kuni Rootsi kuningani, kelle sõna jäi lõplikuks. Ajaloo arvestuse 2. teema: Talurahva õiguslik ja majanduslik olukord 1) Olukord enne reduktsiooni Oli pärisorjus. Talupoeg oli mõisniku alluvuses. 2) Reduktsioon Reduktsioon algas aastal 1681. Reduktsioon sai alguse kuningas Karl XI troonile tulekuga. Riigi majanduslik seis oli kehv(sõjaretked olid kulukad ja sissetuleku allikad puudusid) ja seega alustas Karl XI oma eelkäijate poolt erakätesse antud riigimaade tagasivõtmist. See tekitas otseloomulikult balti aadlis tugevat vastuseisu. Tagasivõetud mõisad anti enamasti rendile nende endistele
Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Feodaalkorra olemus avaldus senjööri ja vasalli suhetes. a. Vasall andis end senjööri kaitse alla: · Senjöör läänistas vasallile maatüki koos talupoegadega. b. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega: · 40 päeva aastas oma kulul senjööri sõjaväes teenida, pikemat aega tasu eest. · Senjöörile nõu andmine. · Lunaraha maksmine senjööri vangilangemisel. c. Pärusvalduste kujunemine: · Algul olid läänid antud vasallile ainult kasutamiseks. · Ajajooksul tava, et isa pärandas lääni pojale, mida senjöör ei saanud tagasi võtta. d. Feodaalne killustatus ja kodusõjad: · Suurfeodaalid, kes omasid palju vasalle, tegutsesid oma valdustes kuningast sõltumatult. · Pärusvalduste omanikud ei pidanud kuningale truudust vanduma.
kogukondlik omand, nt Venemaal, kus põllumaa oli külakogukonna omandis ning iga kogukonna liikme kasutada oli osa kogukonna maast, mis teatud ajavahemiku möödumisel ümber jagati. Eksisteeris ka jaotatud omand, mille puhul omandiõigus jagunes maaomaniku ja maapidaja vahel, kusjuures maaomanikule kuulus maa käsutamise õigus, maapidajal aga oli põline pärandatav maa valdamise ja kasutamise õigus. Maasuhteid iseloomustab kolm põhilist rendivormi- naturaalrent, teorent ja raharent. Tekkelt esimene on naturaalrent, viimane aga raharent, kuid on eksisteerinud ka samaaegselt. (Naturaalrent- tasutakse maalt saadud toodanguga; teorent- tasutakse tööga maaomanikule; raharent- tasutakse põllumajandussaaduste müügist saadud rahaga.) 4. Maakorralduse mõiste ja olemus. (lk 21) Maakorralduse mõiste 3 Maaressursside piiratud, väärtuslike kõlvikute vähesus ja nende laialipaisatus teiste
põgenes, sai mitu korda raskelt haavata. 1783- 1876 Liivi- ja Eestimaa kindralkuberner 1801-1876 Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kindralkuberner Riigiametnike arv kasvas rohkem kui kolm korda, algselt ligi 300, perioodi lõpuks ca 1000. Kasvas venelaste arv riigiametnike seas. Pearahamaks. Otsene riigimaks, 1783 aastast, asendas senist riiklike maksude süsteemi. Varasemalt ratsateenistusmaks, mis kujutas endast rahalist kohustust, mis arvutati adramaade järgi; maksud, mis tasuti teraviljas – Eestimaal tollivili, Liivimaal statsioon. Vene sisekubermangudes oli pearahamaks varasemalt tuntud, Peeter I algatatud reform. Pearahamaksuga maksustati maksualuste seisuste meesisikud (aadliseisus ja vaimulikkond ei olnud maksualused seisused). Maksumäär 70 kopikat talupojal, linnakodanikul 120 kopikat aastas, kaupmeestel 1% varandustelt. Varasematel aegadel linlased otseseid riigimakse maksma ei pidanud. Pearahamaks kehtis 19.saj lõpuni, 1887.aastani
· Allood Feodaalne hierarhia (võimu vähenemine ülevalt alla)- 1. Jumal 2. Kuningas 3. Hertsogid ja krahvid 4. Parunid 5. Rüütlid 6. Talupojad Seisuslik kord- I seisus- ORATORES vaimulikud II seisus- BELLATORES aadlikud, feodaalid III seisus- LABORATERS need, kes töötavad (kodanlased, kaupmehed, käsitöölised Rendihärrus- · maa oli mitmekordses valduses (läänistatud) · kogu maa oli jagatud välja talupoegadele · talupoeg oli maa rentnik, üleminek raharendile · talupoeg võis maa kasutusõigust pärandada · maksud olid seotud maaga mitte talupoja isikuga · levis Lääne-Euroopas Mõisahärrus- · maa ühekordses valduses (mõisniku eraomand) · mõisamaa jagunes kaheks: mõisamaa, kus asus mõisa majapidamine talumaa, mis kuulus mõisnikule, kuid millel asusid talumajapidamised · talupojad pidid talumaa eest maksma renti teorendina
Vene tsaari ajal oli olukord sarnane. Vene tsaar oli piiramatu võimu kandja (isevalitseja). Vene tsaarid ei sekkunud Balti asjadesse, nad tegelesid Vene sisekubarmangu valitsemisega. Balti erikord, der (baltsiche) Landesstaat - Balti provintside, rüütelkonna ja linnade omavalitsussüsteem. Vene tsaari mõju Balti provintsidele oli tagasihoidlik kuni 1840. aastani. Balti saksa seisuste privileegid, kohalikud põlisrahvad (läbiaegade madalaim seisus). Eestlane ja talupoeg olid sünonüümid, olid olukorrad, kus eestlased murdsid läbi ja said parema hariduse, kuid see tähendas, et ta saksastus. Eestlane haridusega oli sakslane, sest parimat haridust oli võimalik saada ainult saksa keeles. Balti erikord on kaitsnud suure venelaste sisserändamise eest (vene talupojad). Haldusjaotus: Rootsi võimu ajal oli eesti ala esimest korda ajaloos ühendatud ühe valitseja võimu alla
konstitutsiooni ehk põhiseadusega konsul kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13. sajandil rajatud mongolite riik
määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega konsul kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13
on määratud konstitutsiooni ehk põhiseadusega konsul kõrge riigiametnik (Roomas kaks), kes lisaks senaatoritele juhtis Rooma vabariigi elu kontinentaalblokaad Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse konverents nõupidamine koonduslaager sunnitöö- ja hävituslaager, kus vange kurnati üle jõu käiva tööga, näljutati ja piinati koormised talupoegade kohustused isanda vastu, peamised koormiste liigid olid mõisategu ja loonusrent koraan islami püha raamat korilus marjade, seente, juurikate, pisielukate jms korjamine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala korruptsioon ametnike äraostetavus, ametiseisundi kuritarvitamine, kõlbeline laostumine kreoolid eurooplaste Ladina-Ameerikas sündinud järeltulijad kriis riikide konflikt, mis võib viia sõjani kristlus ehk ristiusk, Jeesuse Kristuse õpetus kuberner piirkonna kõrgeim haldusametnik Kuldhord 13. sajandil rajatud mongolite riik
Feodalism kujunes välja Frangi riigis, kui valitsejaks oli Karl Martell. Ta viis läbi sõjaväereformi, mille käigus ta andis sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude abil sai ta seotada omale vajaliku varustuse ja said astuda palgasõjaväkke. Feodalismil on kitsam ja laiem tähendus. Kitsamas ja klassikalises tähenduses tähistab see senjööri ja vasalli suhteid ehk vasalliteet. Laiemas tähenduses on feodalism feodaalühiskond, mida iseloomustavad vasalliteet, mõisamajandus ja pärisorjus, seisuslik ühiskond ja katoliku kirik. Feodalismi kujunemise peamised põhjused olid vajadused muutusteks. Oli vajadus luua uus sõjaväeorganisatsioon raske ratsavägi. Lisaks oli vaja luua stabiilne võimusüsteem. Lään Vasallile kasutamiseks antud maa koos talupoegadega. Lään kui benefiits anti eluks ajaks, algul ei saanud üldse pärandada, pärast sai senjööri loaga. Lään kui feood vabalt pärandatav. Domeen kuninga maavaldus
1224 August. Tartu langemine. Kogu Mandri-Eesti läks võõrvõimu alla Veebruar. Saaremaa alistumine 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS a) Eesti ala halduslik jaotus enne muistset vabadusvõitlust: b) Eesti ala halduslik jaotus pärast muistset vabadusvõitlust: 8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345) · ÜLESTÕUSU PÕHJUSED: Suruti peale mitmed maksud (kümnis, hinnus) Mõisa heaks tuli tööd teha Sooviti taastada muistne vabadus Oli soodne poliitiline olukord Taani tahtis Eestit müüa Ristiusk oli jõuga peale surutud Sooviti taastada muinasusundit · ÜLESTÕUSU KÄIK: 1. Ülestõusu algus: Uude põllumajandusaastasse taheti minna vabadena 23. aprilli öösel süüdati märgutuled (sellega anti asjasse pühendatuile signaal)
2. Kaubad läksid piirkonnast mööda. 3. Kaubandus 14. sajandil nii arenenud, et laatu polnud enam vaja. Kaubad nii kvaliteetsed, et polnud vaja katsuda. Asjaajamine kirjade ja käskjalgade abil. Laadad säilised kui spetsiifilise hooajakauba müügikohad. 9 Laat reglementeeritud, et: 1. Riik saaks oma maksud. 2. Linnaelanikud saaks elatise. Selleks olid tollimaksud, Doonaul Alam Austrias 77 tollikohta, Reinil 6(8) 4. Linnadel laokoha õigus, st kaubad, mis taheti läbi linna viia, tuli maha laadida ja selles laos mõni aeg müüa. Hiliskeskajal paljudes kohtades võõraste kaubanduse keeld, võõrkaupmehed ei või tehinguid sõlmida otse vaid kohaliku vahendusel. Kaubasulg keeld kaubelda, et kaubandusest sõltuvaid piirkondi järeleandmistele sundida.
naaberlinnas. Olid olemas avatud ja suletud teed, mõnes linnas eksisteeris laoõigus. Kaks linnas võõrast kaupmeest võisid tehingu sõlmida ainult kohalike kaupmeeste vahendusel. Mõned linnad võisid kaubandusliku võimuga ka mõne muu linnaga äritsemise ära keelata. Hiliskeskaja kaubandus ja rahandus Toimus kommertsiaalne revolutsioon kaubanduse plahvatuslik areng. Tekkis pangandus, mis sai alguse rahavahetusest ja liigkasuvõtmisest. Igas linnas oli erinevad mündid, st et raha pidi vahetama. Kursside muutumist ette aimates võis teenida suuri summasid. Oluline rahavahetajate töö oli raha ülekanne: see sai võimalikuks vekslite abil: maksid ühes linnas raha panka, said veksli, teises linnas maksti raha sulle jälle välja. Pankade kätte koondus palju raha, mida nad said välja laenata. Pank on itaalia keeles "laud", pankrot laud lüüakse katki. Suuremad pangad tekkisid Põhja-Itaalias ja neid juhtis tavaliselt üks perekond
mõisamajanduse kokkuvarisemine 20. sajandil. Pärast Napoleoni sõdade lõppu kerkis taas päevakorda talurahva vabastamine, mida valgustajad olid soovitanud juba 18. sajandi lõpul. 1816. aastal kinnitas Aleksander I Eestimaal pärisorjuse kaotamise talurahvaseaduse, 1817. aastal selle seaduse Kuramaal ja 1819. aastal Liivimaal. Peale seda seadust polnud talupoeg enam mõisniku omand ja teda ei tohtinud enam osta ega müüa, teda ei võinud vahetada hobuste või koerte vastu. Talupojad moodustasid isiklikult vaba talurahvaseisuse. Ühe mõisa talupojad moodustasid kogukonna ehk valla. Valla omavalitsuse eesotsas oli Eestimaal vallatalitaja, Liivimaal kaks vöörmundrit. Valla ülesandeks oli vaeste hoolekanne, riigimaksude tasumine jne. Kaotamise põhjused
aadelkond, kes koosnes võõramaalastest: Baltisakslased · Maarahvas (eestlased) alistati lepingutega koormised (kümnis ja hinnus), sõjateenistus, kirikute/sildade ehitamine · Ristiusu pealesurumine võiduristimine · Samas, Eesti seoti LääneEuroopa kultuuriruumiga: kirikud, koolid, euroopalik 3
.. - Seal kohtusid Ida-Euroopa kaubad (karusnahk jms) soola ja teiste kaupadega. - Läänemerel liikusid rohkem massikaubad, mistõttu kapitali oli seal vähem - Peamised keskused olidki Itaalia (Rooma pärand) ja Madalmaad Põhja-Prantsusmaa (Skandinaavia ja Lääne kokkupuuteala) - Champagne laadad,olulise töhtsusega hulgimüügilaadad, mis 14. Saj kaotasid oma tähtsuse, kuna kaubandussüsteem oli edasi arenenud - Kaubandus oli rangelt reglementeeritud, et valitseja saaks maksud ja linnaelanikud elatise: tollimaksud, laohoiusund, võõraste kaubanduse keel (võõrkaupmehed ei tohi otse tehinguid sõlmida), kaubasulg e. Keeld kaubelda kellegagi - Kohapeal võis kasutada vaid kohalikku raha, mistõttu raha tuli vahetada - Nii sündis 12-13 saj.pangandus - Pangandusega tegelesid lisaks üksikisikute ka ordud - Tekkisid panganduskompaniid - Itaalia pangad laienesid üle terve Lääne-Euroopa - Põhilised laenuvõtjad olid valitsejad ja aadlimehed - 14
omanikele. Nüüd pidid nad osa tuludest andma riigile. Riigi sissetulekud suurenesid. Restitutsioon- Rootsi valitsusaja lõpul riigile võetud mõisate tagasi andmine nende endistele omanikele ehk mõisnikele. 50) Eesti- ja Liivimaa 1802/1804 talurahva seaduste põhisisu? Kirjelda nende seaduste tähtsust põllumajanduspöörde ettevalmistamisel Balti kubermangudes? 1802- Talude kasutamise pärandatav kasutamisõigus (kui peremehel on mõisnikule maksud makstud, võis talupoeg talu pärandada). Talupojal omandiõigus vallasvarale. Jätkusuutlikul talupidamisel, said talukoha põlise kasutamise õiguse. 1802- Talupojad jäid endiselt pärisorjadeks, kuid keelatakse nende müük ja pant. Loodi vallakohtud (kohtunikud talupojad ise). Anti õigus talupojale oma talu pärandada; normeeriti koormisi (pidi vastama maa pindalale ja kvaliteedile); lubati maad osta. Toimus maade ülemõõtmine ja hindamine. Piirati mõisnikel kodukariõigust
Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694. laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas selle kindralkubernerile. Nii murti Liivimaal aadlivõim. Reduktsioon muutis oluliselt ka talurahva olukorda. Sajandi keskel said talupoegadest pärisorjad ja sunnismaised. Reduktsiooniga 1680 läks suurem osa eramõisatest taas riigi kätte, mistõttu mõisnike võim talupoegade üle vähenes. Sisse seati ka vakuraamatud, kus määrati ära koormised. Talupoegadele anti ka õigus mõisnike peale kaevata, kui nad seadustest kinni ei pidanud. 4. Rootsi aeg. Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus. Liivimaal oli takistanud luteri levikut Poola võim, kes pooldas katoliiklust. Nagu ka Eestimaal loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent
*Soome tähtsaim linn keskajal oli Turu Maarahvas. *Läänimeese võim oma talupoegade üle suurenes *Vajadusel kasutati füüsilist vägivalda. *Talupoegade õiguslik seisus halvenes. *Eestist müüdi välja lääne euroopasse teravilja. *Oli kvaliteetne, säilis kaua, talus hästi trantsportimist *Viljamüük muutis maarahva jõukamaks. *Suurenes mõisate arv(16 saj. Keskel u 500) *Talupoegade töökoorumused suurenesid ja tekkid teoorjus( talupoeg töötas mõisa põllul, oma tööriistade ja loomadega) *Talupoegade töö sundija oli Kubjas. *Talupojad põgenesid tihti teise mõisa, linna või venemaale. *Põgenikkue otsisid taga ja tõid mõisa tagasi adrakohtunikud *15 sajandi lõpuks kujunes välja talupoegade välja talupoegade sunnismaisus. a. teatud omavalitsused b. õigus vallasvarale c.õigus olased maakaitses *Släilisid õiguslikud ja varanduslikud erinevused.
tööstusriikidest nagu USA, Saksamaa ja Inglismaa. Tööstuse finantseerimine riigi poolt kutsus esile riigieelarve kiire kasvu. Suurem osa riigi rajatud ja ehitatud ettevõtetest anti üle suurtele firmadele. Tekkis riigieelarve defitsiit, kuna maksudega ei suudetud tasakaalustada suurenenud väljaminekuid. Olukorra parandamiseks: · kuni 1924. aastani püüti defitsiiti tasakaalustada riigilaenudega(koos sellega kasvas aga riigivõlg tohutult suureks. Ainuüksi laenuprotsentide maksmine moodustas peaaegu poole riigieelarvest). · 1924. aastast alates hakati eelarve defitsiiti katma ka inflatsiooni teel. Peagi langes frangi väärtus kuni 1/6 oma esialgsest väärtusest. Selle võrra vähenes ka riigivõlg. Suurbritannia ja Prantsusmaa natsionaliseerimise erinevused; Prantsusmaa natsionaliseerimise I, II ja III etapp. Natsionaliseeritud ettevõtted (Sõjajärgse majanduspoliitika suursündmuseks oli Prantsusmaal Natsionaliseerimine, mis erines
seetõttu toodi keskus sealt ära Vana-Pärnusse, kus keskus oli vaid kaheksa aastat, sest seda rünnati leedulaste poolt ning seepärast viidi keskus hoopis Haapsallu, kust lõpuks viidi see üle hoopis Kuressaarde. *) Läti aladele jäi ka Kuramaa piiskopkond, eesotsas Kurama piiskop ning keskuseks oli Piltene. * Vana-Liivimaa kolm suurimat linna olid iseseisvad: -) Riia -) Tartu -) Tallinn * Läänistamine ehk maaisand andis talupojale maad ning talupoeg läks vajadusel maaisanda sõjaväkke. * Algselt oli nende seas, kellele maad läänestati, ka eestlasi, kuid ajajooksul nad saksastusid. * Maa, mis kuulus maaisandale jagunes kaheks: maaisanda domeen ehk tema enda maa ning teine osa oli läänid, kuid mõlemat harisid talupojad. -) Taani, Tartu piiskopkonna ja Saare-Lääne piiskopkonna alasid läänistati, kuid Liivi ordu alasid ei läänistatud, sest neil polnud vaja kaitset, sest see oli neid juba olemas, kuna neil oli oma sõjavägi.
Domineeris metsmesindus. Mesilasi peeti metsas puutüvede õõntes. Eriline koht oli ka kalapüügil. Jõed-järved olid kalarohked. Paastuaegadel asendas kala liha. Kalapüügis kasutati juba enne 13. sajandit puuvarbadest või -vaiadest valmistatud kalapüünist kaitsa. Kasutati ka noota ning kivist ja puust kalatõkkeid. Jahindus andis toidulauale lisa. Kütiti põtru, jäneseid, hirvi, jahilinde. Algselt oli küttimine vaba, hiljem kujunes see aadlike privileegiks. 3. Talupoegade koormised, nende liigid Kümnis, hinnus, loonudandam, preestriviljamaks, ainodiviljamaks, sõjateenistuse kohustus, teokohustus (talgud) korrategu. peamisteks koormisteks maksud põllu- ja karjasaadustelt. Eksisteeris kümnis protsentuaalne maks, võis igal aastal olla erineva suurusega ja hinnus püsiva suurusega maks. Tähtsamaks loonusandamiks oli vili (75-85 % loonusrendi väärtusest). Kümnise õiguse
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Rahvastiku sotsiaalne koosseis- Talupojad moodustasid põhiosa, aadel moodustas alla 1% kogu rahvastikust. Ka baltisaksa ühiskond oli diferentseeritud/kihistunud, aadel ja vaimulikkond olid kõige priviligeeritum kiht, samuti olid linnakodanikud ja suurkaupmehed. Veel aga olid kaupemehd ja väiksemad müügimehed ja muud ametimehed kelle staatus oli nn "väiksakslased". 7. Mõis ja talu 18. sajandil. Mõisate restitutsioon. Mõisate liigitus. Maavaldusõigused. Mõisamajandus. Riiklikud koormised. Talumajandus. Talurahva koormised Pärast Põhjasõda, mõistae liigitus: rüütlimõisad (aadlimõisad/eramõisad)aadlike valduses olevad eramõisad, moodustasid suure enamuse kogu mõistaest. kroonumõisad (riigimõisad) kirikumõisad. - igas kihelkonnas oli kirik, kiriku pastor oli ka mõisaperemees, igas kihelkonnas oli kirikumõis. Mõni üksik mõis oli ka linna kontrolli all.
Teisse ja kolmandasse seisusesse sünniti, esimeseks oli võimalik saada. Varakeskajal valitses naturaalmajandus kõik vajalik toodeti ise ja kaubeldi saadustega. Raha ja väärtmetalli ringles väga vähe. Talupojad olid ka sunnismaised st. et oma sünnipärast elukohta ei tohtinud ilma isanda loata vahetada. Pärisorjad pärilik orjaseisus. Vaimulikud loobusid perest, neil pidi olema hea haridus. Talupoegi sai müüa ainult koos maaga. Talupoegade kohustused : koormised, mõisategu ( oma enda töövahenditega mõisa põllul töötamine ), loonusrent ( osa oma saagist tuli anda valitsejale ), kirikukümnis ( umbes 10% oma saagist tuli annetada kirikule ) 2) Kõrgkeskaegne kirjandus ja teater ( 25 ) Pühakute elulood keskaegne kirjandus oli samuti tihedalt seotud ristiusuga ja püüdis piiblilugusid ning usutõdesid rahvale selgeks teha. Eriti armastatud olid rahva seas pühakute elulood
veelgi nende seisundit. Vasallid kujutasid endast nüüd silmapaistvat poliitilist jõudu. Meespäevad: Vasallide osatähtsus kasvas. Sisemisi küsimusi püüti lahendada kogunemistel- meespäevadel. Linnapäevad: Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekul: linnapäeval. Maapäevad 1421: Toimusid enam-vähem iga aasta. Arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, püüti lahendada omavahelisi tülisid, määrati maksud, astuti samme talurahva pagemise vastu jne.. Alates 1435. oli maapäevadel esindatud 4 seisust: 1)Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, 2)Ordumeister koos orduametnikega, 3)vasallkondade esindajad (juhtivalt Harju-Viru omad), 4)linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad. 18. Karoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16. saj Toomkapiitel: Tegutses Toomkiriku juures. Kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast e kanoonikust. ´Kapiitli eesotsas oli praost, kellele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
