Referaat Oleviste kirik Sisukord · Legend · Tegelikkus Oleviste kirik Legend Vanasti, kui Tallinn mahult veel väike oli, mõelnud rahvas tihti, kuidas linna tähtsust tõsta. Elanikud tahtsid, et nende linn suureks ja kuulsaks saaks. Korraga tuli keegi mõttele ehitada suure ja kõrge torniga kirik, mille taolist mujal veel pole. Siis näeksid laevad torni juba kaugelt ning tuleksid oma kaubaga randa. Samas oli ka mure platsis: kust leida meister, kes säärase kiriku valmis ehitab? Otsiti siit ja sealt, ent sobivat meest ei leitud. Viimaks ilmus välja üks võhivõõras ja pakkus end ehitajaks. Linnarahvas võttis pakkumise rõõmuga vastu, kuigi mees nõudis töö eest hirmkõrget palka. Ometi lisas ta juurde iseäraliku tingimuse: kui
Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu puutumatult. Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. Tallinna vanalinn on peaaegu terviklikult säilitanud 11-15
sajandi teisel poolel. Seda nimetati Margareti müüriks, sest käsu selle ehitamiseks andis 1265. aastal Taani kuninga Erik V Klippingiema Margrete Sambor, kes oli Eestimaa emand (Domina Estoniae). Linnamüür 13. sajand Vanim dokument Tallinna kaitserajatiste ehitamisest pärineb 1265. aastast, kui Taani kuninga Erik V Klippingi ema ja Eestimaa emand Margrete Sambor andis korralduse linnamüüri ehitamiseks.Puitkaitsekäiguga müür koosnes 6070-st eri kõrgusega ja ilmselt ka eri meistrite ehitatud müürilõigust, mis olid lihtsad, küllaltki madalad (enamasti alla 5 m) ja mitte eriti paksud (allosas alla 1,5 m, rinnatise kohal alla 1 m). Tallinna linna keskaegsete kaitserajatiste uurija Rein Zobel tunnistab Margareti müüri ja praeguse säilinud linnamüüri kokkulangevust. [1] 14. sajand ja Kanne müür Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see
kõrge kaitsva paralleelmüüriga. - nii taheti ära hoida vaenulikke rün- nakuid linna tänavatel Seega eraldati juriidiliselt sõltumatu all-linn lõplikult Toompeast. Praegune Toompea-poolne tugimüür pärineb aastast 1781, kui täna- vat laiendati. Lühike jalg Lühike jalg eraldab samuti Toompead all-linnast ja pidi tagama öise rahu linnas. Trepiks ehitati tänav 19. saj. Lühikese jala värav ehitati 15. saj ja praegune uks on pärit 17. sajandist Väravatorn olla ka Tallinna vaimude kodu See tänav kuulus tervikuna all-linnale (seega- miks Tallinn lonkab?) Aleksander Nevski katedraal kerkis viimase suure hoonena Toompeale väikse linnuse ette Ehitati suures venestamistuhinas aastatel 1894-1900 (mil Eesti kuulus tsaaririigi koosseisu) Selle ehitamiseks lõhuti osa Lossi platsi ääres asunud hoonetest ja vanast linnusemüürist.
Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud allikates. Referaadiga soovin tutvustada lähemalt neid kümmet hoonet ning kasvatada huvi arhitektuuri vastu. Samuti loodan tekitada lugejas huvi uurida ja õppida arhitektuurilist sõnavara. Jaani kirik gooti sakraal Tartu Jaani kirik on üks ainulaatsemaid gooti kirikuid Põhja-Euroopas. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele, esmamainitud 1323. aastal. Tegemist on sakraalehitisega gootika perioodist, mis asub Tartus Jaani tänav 5. Kivikiriku-eelsest ajast on väljakaevamiste käigus arheoloogid leidnud huvitavaid leide, mis annavad alust arvata, et enne kivikiriku loomist asus samal asukohal 12. sajandi keskpaiku ehitatud sakraalhoone, koos ristiusu matmispaigaga
Keskaegne vasall-linnus. Edise mõis oli keskajal välja ehitatud vasall-linnusena. Linnuse täpsem kuju ei ole teada ja selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18. sajandi teisest poolest, ümbehitatuna 19. sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid
Maarja Magdaleenat. Kirikutega on seotud paljud legendid, mis sageli on üsna sarnased. Eks kirikute suursugusus ja salapära, seotus püha ja kättesaamatuga on soodustanud fantaasiavaldkonda kuuluvate lugude teket. Ridala kirik Ridala kirikus peeti vanasti palju jutlusi, mis Vanakuradit väga vihastas. Seal leidis ta Puise rannast suure kivimüraka ja tahtis selle Ridala kiriku pihta visata. Kirik , mis mäe otsas asub, pakkus viskamiseks hääd märklauda. Aga et ta kauge maa tõttu ei saanud parajat hoogu võtta, lendas kivi kirikust üle, ainult torni ära viies. Sellest ajast on Ridala kirik madala torniga,kartuses Vanakuradi teo uuesti kordumist. Kivi lendas veel kilomeeter
Kadrioru asum on eelkõige tuntud Kadrioru lossi ja Kadrioru pargi poolest. Kadrioru administratiivhoones asub Eesti Vabariigi presidendi ametiresidents. Kadrioru asumi piiresse jääb Tallinna Lauluväljak. Lk 6/20 TALLINN TURISTIDELE 4.1.1 Haridus ja kultuur Kadriorus asuvad Eesti Metodisti kiriku teoloogiline seminar, Kadrioru raamatukogu, millega samas majas asub A. H. Tammsaare majamuuseum, ning Maarjamäe loss, mis kuulub Eesti Ajaloomuuseumile. Asumi piiresse jäävad veel Eduard Vilde muuseum, Kadrioru Lastemuuseum Miiamilla, Mikkeli muuseum, Peeter I Majamuuseum, Kumu kunstimuuseum ja Kadrioru kunstimuuseum. Kadriorus asuvad August Alle tänav, Bensiini tänav, Friedrich Robert Faehlmanni tänav, Filmi tänav, Gonsiori tänav, Joa tänav, Kadri tee, Lydia Koidula tänav, Kuristiku tänav, Johann Köleri tänav, Lahe
Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950
1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 2. GOOTI ARHITEKTUURI SÜSTEEM.................................................................................5 3.GOOTI ARHITEKTUUR EESTIS .......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5
Peloponnesose poolsaare kõrgendikele võimsad linnad Mükeene ja Tirynsi. ______________ 1 Minos - kreeka mütoloogias Kreetat ja Egeuse mere saarestikku valitsenud võimas ja õiglane kuningas, kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg 2 Minotauros - tõlkes: Minose härg; kreeka mütoloogias härja pea ja inimese kehaga koletis, Minose abikaasa ja sõnni poeg, kelle jaoks Minos laskis ehitusmeister Daidalosel rajada labürindi. Kui Minos ateenlased alistas, pidi need igal aastal tooma Minotaurosele toiduks 7 noormeest ja 7 neidu, kuni Ateena kangelane Theseus labürinti sisenes ja koletise tappis. Pärast leidis ta labürindist väljapääsu Minose tütre Ariadne antud lõngakera abil 3 labürint paljude eksitavate keerdkäikudega ruum v. hoone MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kuidas nimetatakse teisiti kreeta kultuuri? Miks seda nii nimetatakse? 2. Mida tead Minotaurosest? 3. Mis hämmastab sind kõige enam Knossose palee juures? 4
omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega. Kirikuehituse algus. Mosaiigid Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika. Varakristlik kirik- lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik, Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid. Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker.
Peloponnesose poolsaarel ehitati kindlustatud losse ja linnamüüre, sest sealsed sagedased kokkupõrked põhjast sissetungivate hõimudega muutsid elulaadi karmimaks ja sõjakamaks, mis ei jätnud kunstile mõju avaldamata. 9.Mida tähendavad ja kuidas seostuvad Egeuse kunstiga mõisted "labürint" ja "kükloopide müür"? Knossose palee äärmiselt keeruline põhiplaan on tekitanud müüdi labürindist, kuhu astunu ei suutnud enam leida väljapääsu. Kükloopide müür on Mükeene linna müür, mis on laotud säärase mõõtmega kivipankadest, et vanad kreeklased arvates pidi niisuguse müüri ehitamine inimestele üle jõu käima ja nad pidasid seda ehitist kükloopide kätetööks. 10.Millisteks alaliikideks jaguneb Egeuse kunst? Nimeta neist kõige kõrgematasemeline. Egeuse kunsti alaliigud olid: arhitektuur, kujutavkunst (seinamaalid ja reljeefid), tarbekunst. Kõige paremini oli arenenud sealne keraamika. 11.Tänu kellele avastati Egeuse kunst?
mine, saad mujaltki leiba!" Lapse palve tibukesele Tibukene, ütle mulle, millal hakkad munema! Iga päev toon teri sulle, mune ikkagi ei saa- Sõit Sõidan sõitu rutulist, mul on tore sõiduriist, rattad tal on valgest vasest, rattarummud kõvast kasest. Rattad aina vuravad, kivikillud kargavad. Sõida, hobu, sõida, hopp! Üle nurme kopp-kopp-kopp! Nurmes naerid hiigelsuured, põllul petersellijuured! Lähme linna saia tooma, Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke, kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb.
Mees on abiellunud, kuid naine pettis teda, ühine poeg on pettumus. Mis oleks siis, kui... . Teos ,,Küla". Sotsiaalkriitiline teos, mis on väga realistlikult kirjutatud. Lugu traagilistest sündmustest ühes külas. Pilet 7: Henrik Visnapuu elu ja looming, kahe luuletuse lähivaatlus Henrik Visnapuu elas aastatel 1890 1951. Ta sündis Helme kihelkonnas, mis asub Tartumaa ja Viljandimaa piiril. Vana kalendri järgi oli sünnikuupäev 21. detsember, mis on musta tooma päev. Tema looming oli mõjutatud sünniajast. Visnapuu vanemad olid suhteliselt vaesed, rännati Lõuna- Eestis ja otsiti töö- ja elukohta, mille tõttu Visnapuu koole vahetas. Peres oli 9 last, kellest ellu jäid viis. Visnapuu õppis Saadjärve koolis pedagoogikat, aga talle ei meeldinud õpetada. 1907, kui oli 16, sai algkooliõpetaja kutse ning õpetas Tartumaal, kuid see ei sobinud talle. 1912 läks Visnapuu Tartusse,
Esiotsa ei olnud eestlane mitte pärisori, vaid peaaegu vaba rentnik. Aga mida enam võõraste sisserändajate hulk ja ühes hulgaga võim kasvas, seda rohkem nõuti talupoja käest, ja sada aastat pärast maa allaheitmist kinkis Taani kuningas Christoph II kõik eesti soost talupojad oma vasallide, taani ja saksa soost isandate pärisomanduseks igaveseks ajaks. Tal poleks tarviski olnud seda teha, sest pärisorjus oli juba ammu enne täit hoogu võtnud. Hirmus oli veel hiljuti meie valgustatud päevil päris- 8 orja põli, palju hirmsam oli ta toorel, sõjahädast kurnatud ning ebausust pimestatud keskajal. Ei olnud vaigistust ususki, sest usku ei õpetanud keegi. Ei tunginud ka raskesti rõhutud talupoegade hädakisa kuningateni, kes, ise kaugel ja pealegi alati koduste tülidega kaelani töös, küll pealikuid Tallinnas pidasid, kellest aga mõisnikud nii vähe hoolisid, et
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 Läänemerel hakkasid liikuma Saksa kaupmehed. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184 augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Liivlaste juurde ning hakkas seal ristiusku levitama. 1186 pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus.kivilinnust pakuti kaitsevarjuks kõigile liivlased, kes nõustusid ristiusku vastu võtma ning lasid end ristida. Pärast Meinhardi surma sai uueks piiskopiks Berthold. Tal tekkisid liivlastega tülid, seega ta pöördus tagasi Saksamaale. Rooma paavsti toetusel kogus Berthold kokku tugeva ristisõdalaste väe ning 1198 suvel tuli Liivimaale tagasi.võidu saavutasid Sakslased. Järgmine piiskop - Breemeni toomhärra Albert. Albert kogus kokku korraliku
neid, lõpuks aga tuleb rahvas ja hävitab nad sootuks. Niisiis pole enam jälgegi järel sellest salapärasest sõnast Jumalaema kiriku hämaras tornis ega ka tundmatust saatusest, mida see kurb sõna märkis, mitte kui midagi -- ainult käesoleva raamatu autori habras mälestus. Inimene, kes selle sõna seinale kirjutas, on juba sajandite eest elavate kirjast kustutatud, ka sõna on omapuhku kiriku seinalt kadunud ja võib-olla kaob varsti maa pealt ka kirik ise. Sellest sõnast tekkiski seesinane raamat. Veebruaris 1831. ESIMENE RAAMAT I. SUURSAAL Kolmsada nelikümmend kaheksa aastat, kuus kuud ja üheksateistkümmend päeva tagasi äratasid pariislasi kirikukellad, mida kõigest jõust helistati Vanalinna, Ülikoolilinna ja Uuslinna kolmekordses vööndis.* Kuid 6. jaanuar 1482 pole päev, mida ajalugu eriti mälestaks. · Polnud midagi iseäralikku sündmuses, mis Pariisi kirikukell! ja kodanikke sel varahommikul jalule ajas. Ei olnud see
· ÜLESTÕUSU KÄIK: 1. Ülestõusu algus: Uude põllumajandusaastasse taheti minna vabadena 23. aprilli öösel süüdati märgutuled (sellega anti asjasse pühendatuile signaal) Vaenlast tabati une pealt ja nii ei antud talle võimalust korraldada vastupanu Kogu Harjumaal põletati mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti Vallutati tugevalt kindlustatud Padise klooster, milles olnud 28 munka tapeti ning klooster seejärel põletati Lühikese ajaga oli kogu Harjumaa (va Tallinna linn) võõrvõimust vabastatud Eestlased valisid välja 4 üldjuhti ehk ,,kuningat" Sooviti vallutada ka Tallinnat ning umbes 10 000-meheline vägi liikus Tallinna alla kuhu asuti laagrisse Paluti abi Turu foogtilt, kes lubas ka tulla Ülestõus puhkes ka Läänemaal, kus toimiti sarnaselt harjulastele 2. Ordu sekkumine ja Paide läbirääkimised: Sakslased pöördusid abipalvega Liivi ordu poole
asustuse. Mesopotaamia harrastas vastupidiselt Vana-Egiptusele väliskaubandust. Riigil endal polnud ehitusmaterjaliks sobivat metsa, ei oma siidi kuningate ja vürstide riieteks, maitseaineid rikaste toidule ega kuigi palju väärismetalle templite nõude jaoks. Nende tarbeesemete hankimiseks liikusid kaupmehed eesli- ja kaamelikaravanidega läbi mäekitsuste ja kõrbete, minnes läände Liibanonist seedripuid tooma, põhja hankima Väike-Aasiast kulda, hõbedat, tina või vaske ja itta kuni India ja Hiinani välja ostma siidkangaid, värvaineid, maitseaineid ja kalliskive. Mesopotaamia kaupmees, kes müüs oma põllusaadusi, võis rahulduda oma kauba umbmäärase mõõtmise ja eeslikoorma viisi müümisega, kuid kallimate kaupadega tegelev kaupmees pidi olema täpsem. Niimoodi tulid Mesopotaamias kasutusele kaalukausid ja kaalupommid. Ent kaupmeestel tuli
" Skitsil, kus Leonardo on jäädvustanud põlvitava Maarja, kes hoiab lapsukest oma rinnal ja Püha Johannese, kes seisab temast vasakul pool, on esmakordselt Leonardo tasakaalustanud oma maali uue, käesoleval juhul Johannese figuuriga, ja avastanud niimoodi püramidaalse kompositsiooni saladuse. Leonardo märkmikust võis leida aina rohkem sõjamasinate joonistusi. Sirpide terad vuhisesid vankrite ümber, lõigates maha käsi ja jalgu. San Donato kirik vajas altarimaali ja mungad olid valmis Leonardole andma tervelt kolmandiku päranduseks saadud talust, kui ta maalib neile kunstiväärtusliku pildi mõõtmed pidid olema kaks ja pool meetrit korda kaks ja pool meetrit mis kaunistaks peaaltarit. Leonardo tõestama, mida ta suudab. Vasari: ,,Leonardo da Vinci pani aluse maalikunsti kolmandale stiilile, mida me kutsume moodsaks. Ta paistis silma nii tohutu suure talendi ning kunsti sellise
"Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor
tasub Meri tegevust tulevikuski jälgida, kuigi ta on Kadrioru lossist lahkunud. "Loodetavasti kirjutab ta mõne mälestusteraamatu, sest tema laserpilk võiks selgemaks valgustada mõnegi hämara episoodi meie lähiajaloost [ ---] Ennekõike oleks aga huvitav ja kasulik lugeda tema arvamusi elust ja oludest meie uuele elule tõusnud riigis aastatel, mil kõik tahtsid otsekohe hästi ja hästi palju, kuid vähesed mõistsid, kuidas seda nii lühikese ajaga saavutada ... Lennart Meri kuulus nende väheste hulka, kes seda mõistsid". "Riigi taastamine ei ole lambinupule vajutamine, millest hetkega sünnib piibellik valgus. Riik sünnib nagu laps: valude ja vaevadega. Aga nagu laps, sünnib ta armastusest ja sünnitab omakorda armastust:' on Meri tõdenud. Eesmaa sõnul oli Meri valimine aastal 1998. Aasta Eurooplaseks täiesti õigustatud. President on eurooplane nii mõttemaailma kui ka olemuse
Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, Tom!» Vana daam tõmbas prillid alla ja vaatas üle nende toas ringi; siis lükkas ta nad üles ja vaatas nende alt. Ta vaatas harva või mitte kunagi nii väikest asja nagu poiss läbi prillide, sest need olid ta pühapäevaprillid, tema südameuhkus, ja ta kandis neid «stiili», mitte vaja- Hartford, 1876 Autor duse pärast; niisama hästi oleks ta võinud näha läbi paari ahjusiibri. Ta näis hetke nõutuna
Esmajoones annetati hõberaha või hõbeehteid. Nõidumine sõnade väega said targad (inimesed, kes omasid erilist väge) nende abil nõiduda. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11.saj. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad (34- 37) : Ristiusu mõjud - Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid kristliku matmiskombega sarnased matused. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes 2.a jooksul siiski tulemusi ei saavutanud ja ametist loobus. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad - 19. Saj. algas sakslaste tung itta. 1143.a rajati Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele.Ojamaal kaupmeeste oluline punkt. Kaupmeeste vahendusel tuli umbes 1184
Isjasjev vallutas Kadepi (Keava?). Toimuvad veel 12saj. 1131-32 vürst Sevobad sõdis tšuudide vastu Klines. Sitsiilia geograaf Al-Idrisi Robert II teenistuses. Tegi maailmakaardi koos selgitustega, originaal oli hõbedast. Säilinud vaid koopiad. Araabia kiri konsonantkiri ja mainitakse Astlanda maad. Tagveida, Qlury. Seostus Koluvaniga (vanavene tln). I. Leimus vaidleb vastu. Täitsa kindel oli aga 1219 taanlaste retk. Piiskop Fulco 1170. paiku, taani misjonipoliitika. Benediktiini munk Prantsusmaalt. Määratud eestlaste piiskopiks. Alexander III kutsus Läänemere rahvad ristisõtta eestlaste vastu. Appi saadeti Nikolaus (olevat selle rahva hulgast). Oli seoses Lundi peapiiskopi Eskiliga. Ei tea küll, mis sai, aga näitab, et huvi oli. Taanlastel kanuti kultus (ristisõdijate pühak). Henrik taanlastest ei räägi, on politiiliselt orduga seotud. 1184 taanlased teinud mereretki siiakanti. 1187 Sigtuna, ei ole aga hästi tõestatav. 1206 Lundi peapiiskopi retk Saaremaale
· Avalikud ametid nagu, armeejuhi post, karavaniülema post jne. Kuulusid alati neile perekondadele. Neid oli 6 perekonda. · Kaks korda aastas varustati suur karavan, milles osalesid peaaegu kõik mekalasaed. 2000-3000 kaamelist koosnev karavan, ning ca 200-300 meheline sõjaline armee kaitsmas. Teekond kestis 6 kuud, kuid kasum 50-100%. · Kevadeti algasid suurpidustused Kaaba auks. · Iidne Kaaba jumal oli al-Llah ehk Allah, kuid usk temasse oli ammu kustunud ning iga hõim kummardas oma jumalust. · Amr ibn Luhai tegi Kaaba religioosseks keskpunktiks Araabias. Asetades ümber kaaba kõikide 360 jumaluse puusliku. Nagu nt. Hubal,Ummal, al-Lat, al-Uzza, Kristus, püha Maarja . · Aastas 4 kuud olid püha kuud, kus igasugune sõdimine oli keelatud. · Muhamed, jumala läkitatu sündis 29 august 570 pKr. Vägeva suurkuninga Husrav Anusirvani 40-dal valitsemisaastal. Seleukiidide ajastu 880 aastal
Muistse Vabadusvõitluse (edaspidi MVV) peamiseks põhjuseks oli Saksa feodaalide tung itta ("Drang nach osten"). Kuna sel ajalooperioodil toimusid Idas ristisõjad, võttis ka MVV ristisõja (kristluse levitamine ristimata rahvaste seas) vormi. Nii oli feodaalidele tagatud katoliku kiriku toetus. Itta liikumise keskuseks kujunes 1143.a rajatud Lübecki linn. Sealt lähtusid oma missioonidele eestlaste ja liivlaste maale Saksa kaupmehed. Koos nendega saabus liivlaste asualadele 1184.a munk Meinhard, kes hiljem kuulutati siinsete alade piiskopiks. Ta rajas Üksküla kiriku ja linnuse ning ristis mõningad liivlased, teiste seas ka liivlaste tuntuima vanema Kaupo. Peale Meinhardi surma määrati 1198.a uueks piiskopiks Berthold, kes aga langes esimeses liivlastega peetud lahingus. Piiskop Alberti pitsat ja Mõõgavendade ordu vapp III piiskopiks pühitseti 1199.a Albert. Albert ei olnudki enam palverändur,
Lembitu, Madisepäeva lahing, Muhu linnuse vallutamine, Valjala a. 1201, 1202, 1208, 1210, 1217, 1227) *Ristiusu mõjud Eesti alal- Muutusid mitmed kombed. Levis üha enam laibamatmise komme. Esinema hakkasid peaga lääne poole suunatud matused, mis olid sarnased kristliku matmiskombega. Bremeni Adami kroonika järgi määras Bremeni peapiiskop Adalbert 1070. aasta paiku Läänemeremaade rahvastele piiskopiks munk Hiltinuse, kes kahe aasta jooksul siiski misjoonitöös tulemusi ei saavutanud ja piiskopisaua tagastas. 1167. aasta paiku pühitseti Eestimaa piiskopiks Prantsusmaalt pärit munk Fulco. Talle anti abiliseks Norras Stavangeri kloostris elav eestlasest munk Nicolaus. *Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad- 19. saj algas sakslaste tung itta. Alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. aastal Lübecki linn, millest sai lähtepunkt järgnevatele sündmustele
13. sajand peale muistset vabadusvõitlust 1208-1227, Lääne Eesti orud, metsad, saared ja külad. Ristisõdalaste tulek, autokraatia ja koos nendega ka nende kultuur, käitumine, keel ning meel. 5.Peategelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Leeme 6. Kõrvaltegelase (-tegelaste) (nimi, kes) iseloomustus, areng teose vältel Onu Vootele – Tark, ei usu jumalasse mitte ühestiki usut, ratsionaalne ja rahulik , vajadusel ka võitleja Pärtel (peeter)- Veidi lühikese temperamendiga, algseslt ssõber pärast võõrastav ja reetlik nong meelest nõrk munkade ja raudmeeste mõjudele. Hiie- Algselt arglik, on kasvanud üles majas paksult täis põhimõtteid, hiljem kui vabastatud füüsiliselt ja psüühiliselt on kindlam ja rõõmsam- lausa niipalju kindlam, et raiub maha püha hiie koos Leemetiga Tambet- Hiie isa, ultra konservatiivne, vihane ja eba mõistlik, meele mürgitatud tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta.
"Kuningas Oidipuse" peategelaseks on muidugi kuningas Oidipus. Iseloomult on mees heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine, näiteks nagu siis, kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma seda, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Ka Kreon kui kuninga sõber ja abiline on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus samuti. Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam. Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati. Jumalaid iseloomustati raamatus kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Nimelt jumalanna Hera oli see, kes needis ära Laiose. Autor näib ülistavat jumalaid, kes tema arvates on kõikide inimeste saatuste taga. Teose stiil on poeetiline, kirjutatud on raamat luulevormis. Palju on dialooge, sündmuseid kirjeldab ja kommenteerib koor
libiseski. Bezdomnõi läheb tagasi tiikide juurde, kus ootavad teda professor ja Berliozi viirastus (Fagott). Professor aga ei paista enam vene keelest sõnakestki aru saavat. Regent teeb veidi Bezdomnõi kulul nalja ning veidi aja pärast lahkuvad kolm kogu professor, regent ja kass. Poeet asub neid jälitama. Jälitatavad lähevad igaüks ise suunas. Kass Peemot sõidab trammiga! Bezdomnõi asub jälitama professorit, kaotab ta varsti silmist, kuid usub ta asuvat majas 13 ja korteris 47. Korterist leiab ta hoopis väikese tüdruku ning naise vannist, haarab köögilaualt paberist ikooni ja küünla. Moskva jõe ääres usaldab oma riided tundmatule habemikule ning sukeldub lainetesse; tagasi jõudes leiab ta aga vanamehe koos riietega kadunud olevat, alles on üksnes aluspüksid, küünal, ikoon ja pakk tikke.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
