Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tallinn keskajal, talupojad, tsunft". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tsunft, orjus, linnaõigus, sunnismaine, pärisorjus, tsunftid, põhitunnust, müür, linnaõigused, linnale, lübecki, kohtuvõim, heakord, hinnal, tootma, aladelt, adratalupojad, adramaa, maavabad, talud, ainsa, maahärra, käsul, minemine, teotöö, tavalised, varastamiseKeskaeg 1) Linnad Keskajal Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel
kümnisest. talupojad pidid mõisnikule tegema kingitusi ja tasuma trahve, ehitama teid, linnuseid ja kirikuid. Ei lubatud linnustes elada, kuid nad pidid neid ehitama. Eestlasi ei usaldatud Teotöö-mingi arv päevi aastas, mil töötati mõisa heaks mõisa põllul, aja jooksul nende päevade hulk tõusis 2. Linnad: Linnad tekkivad kaubateede ristumiskohtadesse, linna oluliseks tunnuseks on selle õiguslik korraldus, mille aluseks on linnaõigus. linnaõigus-keskaegsete linnakogukondade õigusnormide kogum Tallinnas, Narvas kehtis Lübecki linnaõigus Tartus, Viljandis kehtis Riia linnaõigus. Raad e magistraat – juhtis linna suurim oli Tallinna raad, kus oli 14. sajandil 24 raeliiget ja alates 15 sajandist püsivalt 14 liiget Lisaks neile 4 bürgermeistrit (rae juhatus) ja 1 jurist. Maahärrat (Eestis on selle all mõeldud peamiselt Liivi Ordut) esindas linnafoogt.
enam maaisandate isiklikes valdustes. vabadikud külaühiskonna alumine kiht , nad olid maataa või vähese maaga, palgatööst elatuvad talupojad, ning sulased ja teenjad, kes müüsid oma tööjõudu pikemaks ajaks ja olid peremehe eeskoste all. Talurahva koormised 16. sajandiks. Talurahva koormised olid , kümnis, hinnus Talurahva õigusliku seisundi halvenemine, pärisorjuse kujunemine (mõisted pärisorjus, sunnismaisus, teokohustus, adra- e. haagikohtud ...). Keskajal talupoegade väärtus mõisnike jaoks kasvas, see ei toonud talupoegadele mingit kasu. Juurdus arusaam, et talupojad ei ole isiklikult vabad, vaid kuuluvad maa külge ,mida nad harivad, st kujunes välja sunnismaisus. Seisuste vahel sõlmiti erinevaid kokkuleppeid , mis kohustasid ilma loata oma isanda juurest pagenud talupoegi tingimusteta välja andma, linna tõrkusid nende kokkulepetega ühinemast
Kui väikesed linnad jäidki keskajal senjööride võimu alla, siis suuremad ja jõukamad linnad üritasid ennast maaisandate võimu alt kas vabaks osta või iseseisvuse sõjaliselt välja võidelda. Kõige kiiremini saavutasid iseseisvuse Põhja-Itaalia linnad (n Genua, Firenze, Milano, Veneetsia) 11.-13.saj tänu Vahemerekaubandusest saadavatele tuludele. 4.3. Keskaegsete linnade valitsemine: Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae välja antud määrustel. Linnade elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu). Selle liikmed- raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed. Raad korraldas linnade majandust ja kaitseküsimusi, hoolitses heakorra ja vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik.
Kui väikesed linnad jäidki keskajal senjööride võimu alla, siis suuremad ja jõukamad linnad üritasid ennast maaisandate võimu alt kas vabaks osta või iseseisvuse sõjaliselt välja võidelda. Kõige kiiremini saavutasid iseseisvuse Põhja-Itaalia linnad (n Genua, Firenze, Milano, Veneetsia) 11.-13.saj tänu Vahemerekaubandusest saadavatele tuludele. 4.3. Keskaegsete linnade valitsemine: Linnade valitsemise aluseks oli senjööri poolt antud linnaõigus, mis põhines kohalikul tavaõigusel, senjööri poolt antud privileegidel ja rae välja antud määrustel. Linnade elu juhtis raad (sks k Rat - nõukogu). Selle liikmed- raehärrad olid tavaliselt jõukad kaupmehed. Raad korraldas linnade majandust ja kaitseküsimusi, hoolitses heakorra ja vaestehoolekande eest, tegeles kohtumõistmise ja välissuhtlusega. Linnakodanik (sks k bürger) oli isiklikult vaba ja täieõiguslik linnaelanik. Linnakogukonna liikmeks
· Algul talgud kollektiivsed hooajatööd. · Hiljem korraline nädalategu igast talust üks teoline kindlatel nädalapäevadel c. Sunnismaisus (XV saj II pool) talupojad ei ole isiklikult vabad ja kuuluvad maa külge, mida nad harivad. d. Põgenenu kohustuslik väljaandmine (haagi- ja adrakohtunikud). e. Kodukariõigus talupoja peksuõigus (kupja elukutse). f. Suurenesid ka muud koormised (kümnis 10%-lt 25%-ni). g. Kujunes pärisorjus (XVI saj alguseks) enamus talupoegi kaotas isikliku vabaduse aadlikule, kel oli õigus teda müüa, kinkida ja vahetada ilma maata. 4. Keskaegne põllumajandus a. Maaharimine muutus vähe muinasaja lõpuga võrreldes (kolmeväljasüsteem, adramaa) b. Tehniliseks uuenduseks mehaanilised veskid (vesiveskid). c. Suurenes viljakasvatuse osatähtsus oder ja üha rohkem talirukis. d. Tööloomadeks härg ja hobune. e. Karikasvatus toit, nahk ja vill; sõnnik väetiseks. f
kaasarääkimisõigust linna valitsusorganeis. Käsitöölised olid koondunud kutseorganisatsioonidesse - tsunftidesse. 3. Linna alamkihid ehk pleebs koosnesid kõige erinevamate elukutsete pidajatest - teenijad, kerjused, prostituudid jt. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra või valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Saksamaal ja Saksa mõjupiirkonda kuuluvatel aladel saadi linnaõigused tavaliselt maahärralt, Prantsusmaal aga jagas linnadele linnaõigusi kuningas, kes lootis sel teel teha linnadest oma liitlased võitluses feodaalide võimu kärpimise eest. Linnaõiguse ulatuse järgi jagunevad linnad kolmeks (teine ja kolmas jaotus on iseloomulikud Saksamaale): 1. linnriigid - omasid iseseisvat sise- ja välispoliitikat (n Veneetsia ja Genova jt) 2. vabalinnad - omasid laiaulatuslikku omavalitsust (n Köln, Mainz jt) 3
millega maksta, siis ta maksis neile maaga- talupojad teevad toidu, käsitöölised riided jms. Maa ei olnud sõjaväelase oma !! Vastutasuks teenib ta kuninga sõjaväes. Maa-aadel – isik, kes haaras endale maid 6. LINNAD KESKAJAL 9 keskaegset Eesti linna: Tallinn/Reval/Rewal, Tartu/Dorpat, Viljandi/Fellin, Vana-Pärnu/Alt Pernau, Uus-Pärnu/Neu Pernau, Narva/Narwa, Haapsalu/Hapsal, Rakvere/Wesenberg, Paide/Weissenstein Linnaõigus – seadusekogu, mis pani paika linna valitsemis-ja käitumiskorra, tegi asulast linna •Eesti linnadel oli 3 tüüpi linnaõigused: 1) Lüübeki lõ (Saksa)- Narva, Rakvere, Tallinn 2)Riia lõ (omakorda Hamburgilt üle võetud)- Viljandi, Tartu, Uus-Pärnu 3)Vana-Pärnu lõ ehk piiskopiõigus 1248 – Tallinn sai endale linnaõiguse 1563 – Kuressaare sai endale linnaõiguse Raad (rat-sk. nõukogu) – linna võimuorgan, kõrgeim kohtuvõim linnas
Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. · Vallutajad kutsusid kohale vajalikud ehitusmeistrid, kaupmehed ja käsitöölised. Näiteks 1230.a. kutsus Mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja teistesse Põhja-Eesti keskustesse 200 saksa kaupmeest, lubades neile mitmesuguseid soodustusi. · Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus, see on õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnade eeskujul. Näiteks 1248 sai Tallinn linnaõiguse Lübeckilt. · Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised
keskused. Linnadeks kujunesid kaubateedel asuvad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. · Vallutajad kutsusid kohale vajalikud ehitusmeistrid, kaupmehed ja käsitöölised. Näiteks 1230.a. kutsus Mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja teistesse PõhjaEesti keskustesse 200 saksa kaupmeest, lubades neile mitmesuguseid soodustusi. · Keskaegse linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus, see on õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Eesti linnad said linnaõiguse Saksa linnade eeskujul. Näiteks 1248 sai Tallinn linnaõiguse Lübeckilt. · Tartu linnaõiguse saamise aeg on teadmata, kuid 1262.a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel VanaPärnu, Haapsalu, UusPärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1
2) mõisamajanduse areng Eesti Rootsi viljaait, põllumajandusviisid · Eesti oli Euroopas kõige põhjapoolsem maa, kus oli veel võimalik teravilja kasvatada piisavalt palju, et seda ka välja vedada sai. · Talude põllud jagati ära ribade kaupa lapimaade süsteem. · Väljasund kui üks külvas rukist, siis pidid kõik rukist külvama. · Kasvatati musta villaga lambaid, kitsi, sigu; kanu, hanesid; härgasid, hobuseid tööloomadena. 3) talurahva olukord: mis on pärisorjus, millal ja miks kujunes; talurahva koormised mõisategu (rakme-, jala- ja abitegu), loonusrent, kirikukümnis, vooris käimine, teede ehitus · Pärisorjus kujunes Eesti alal välja XVI sajandi alguseks - kuna talupojad hakkasid mõisatest põgenema, oli mõisnikel vaja kuidagi neid enda mõisa küljes hoida, kujunes välja sunnismaisus ehk talupojad ei võinud elukohta vahetada mõisa piires väljapoole. · Pärisorjadest talupoegadel: 1
alla kümne. Umbes 10% mainitud isikutest on eestlased. Jäälahing 1242- Peipsi jääl toimunud lahing, milles orduväed ümber piirati ja pärast eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtumisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata pidid venelased tunnistama Eesti- ja Liivimaa jäämist läänest tulnud võimu alla. 14. Linnad keskajal Lk.60-61, 75-76, 78-79 (9 keskaegset Eesti linna, linnaõigus, Tallinn 1248, Kuressaare 1563, piiskopiõigus, raad ja selle ülesanded, sündik, bürgermeister, linnafoogt, gild, tsunft, skraa, tsunftijänes, kaubaartiklid: teravili ja sool, agul, seek, Johann von Üxküll, Tallinna raekoda 1404, Raeapteek 1422) *9 linna- Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana-Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere *linnaõigus(Linnaõigus on linnakogukonna keskajast pärinev õigusnormide kogum)-
Ristisõjaloo allikad ei kõnele mitte kristlaste ristitute puudumisest eestlaste seas, vaid kirikliku võimu puudumisest eestlaste, lätlaste ja liivlaste maal. Kristlikud misjonärid ei eitanud paganlike ebajumalaid, vaid neid kutsuti kuraditeks ja deemoniteks. Hinnangud vallutusloole kui XVIIIXX saj poliitika kajastus- 18.-19. saj lõpu publitsistikas on juttu, kuidas vallutuse üheks vahetuks tulemuseks oli siinsete rahvaste pärisorjus. Kuid pärisorjus kujunes hiljem ja muudel põhjustel. Ei saa väita, et vallutuseta poleks pärisorjust tekkinud. Hiljem hakkas tähendama poliitilise vabaduse kaotust, rahvuse vabaduse kaotusest. 1920ndatel sai terminiks muistne vabadusvõitlus. Nõukogude aja fenomen oli 1930ndate idee konserveerimine. Ajalookirjutus ei teinud kaasa üldise ajalooteaduse arenguid, mida peeti heaks ja õigeks oli see mida oli võimalik võtta 1930ndate pärandist. Hiljem avastati, et
kaevata. Suur osa viljast läks Rootsi. Viin oli 5x kallim. Polnud aknaid, uksi, loomadega oldi koos. Kanad, haned, härg hobune. 17. Linnad, kaubandus, tööndus. Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere, Narva. Neile lisandus 1563 Kuressaare ning Valga. 17. sajandil Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga purustati sõjas Ning kaotasid oma sensed linnaõigused ning nad liideti ümbruskonna mõisatega. Linnade ebamäärane õiguslik seisund sai kindla aluse alles. 1783 aastal. Tulid 2 linna juurde: Paldiski ja Võru. Vene aja lõpuni püsiski Eestis 12 linna. Nii Vene kui ka Rootsi ajal püsis suurimaks linnaks Tallinn, kus oli pisut üle 10000 elaniku. Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise
vaprusest moslemite vastu Hispaanias. Sakslastel "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus 1. Agraarühiskond. Talurahva õiguslik seisund. a. Agraarühiskonnas elatuti peamiselt põllumajandusest ja elati maal: · Enamik inimesi olid talupojad, kes tootsid suurema osa ühiskonna rikkusest. · Ka väiksemate linnade elanike seas oli palju põlluharijaid. b. Õiguslik seisund: · Pärisorjus maarendi eest teotöö ja andem. · Sunnismaisus. · Isandal oli ta talupoja üle kohtuõigus s.h. anda ihunuhtlust ja surma mõista. · Vabu talupoegi oli vähe, peamiselt Skandinaavias. 2. Külad ja põllud. a. Külaelu: · Enamus talupoegi elas külades, mille suurus varieerus mõnest perest väikelinna mõõtmeteni. · Osa külasid oli kindlustatud. · Külakogukond (taluperemehed) otsustas tähtsamaid asju ühiselt, astudes
eestlastest abiväe põgenemist venelaste poolt vürst Aleksander Nevski juhtimisel lõplikult puruks löödi. Sellele vaatamata jäi Eesti- ja Liivimaa läänelaste võimu alla. 14. Linnad keskajal (60-61, 75-76, 78-79) : 9 linna - Tallinn(1248), Tartu(1262.a), Vana- Pärnu linn, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Linnaõigus(linnakogukonna pärinev õigusnormide kogum) - Tallinnas, Rakveres ja Narvas kehtestati Lüübeki linnaõigus. Tartus, Viljandis, Paides ja Uus-Pärnus kehtestati Riia õigused. Vanas-Pärnus oli piiskopiõigus(selle kehtestas Saare-Lääne piiskop).Kuressaare linnaõigus 1563. a. Raad - Linnavalitsus. Ülesanded: linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Rakendati abinõusid kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks, kaitsti linna huve suhetes teiste linnade ja maahärradega, kanti hoolt kirikute ja koolide eest, korraldati vaeste ja tõbiste ülalpidamist jne
kupjad. Talupoegade enamiku moodustasid adratalupojad, kelle taludel lasusid kõik tavalised maksud ja teokohustused. Nendest alamasse kihti kuulusid mitu liiki väikemaapidajad ( pundenikud, üksjalad ) ja lõpuks maata talupojad ( vabadikud, manulised jt. ). Maata talupojad teenisid ülelpidamist palgalistena suuremates taludes. Väikemaapidajate ja maatute hulka sulandusid orjad, nn. Träälid, sedamööda, kuidas kiriku mõjul endine orjus kadus. Talurahva maksudena nõudis vasall-mõisnik kümnist, eiti viljasaagist, hiljem karjaltki. Kiriku ülalpidamiseks nõuti nn. Preestrivilja. Muude maksude kõrval esines ka vakus, mis oli määratud andam maksunõudja foogti ja ta saatkonna vastuvõtuks teatavatel aastaaegadel korraldatud vakupidude jaoks. Maksud suurenesid pidevalt koos mõisnike omavoliga, viies talupoja sageli maksuvõlgadesse ja saades aluseks ta vabaduse piiramisele. Seetõttu
1517 omandas Mustpeade vennaskond maja Pikal tänaval. Linnaelanike enamuse moodustasid eestlased, kes tegutsesid peamiselt lihttöölistena, kuid vähemal määral ka väikekaupmeeste ja käsitöölistena. Suur osa linnaelanikest ei omanud kodanikuõigusi, nad töötasid kaupmeeste ja käsitööliste juures majateenijatena jm. raskematel töödel, elasid väljaspool linnamüüri asuvates eeslinna (aguli) hurtsikutes, mis olid puust ja mida võis linnale kallaletungi korral kiiresti lammutada. Linnade kujunemise tähtsaks teguriks oli linna kaitse s.o. kindlustamise vajadus. Kindlusvöönd määras kindlaks linna territooriumi. Eesti alal omasid kivist linnamüüri Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Viljandi. Tallinn ja Tartu olid müüriga ümbritsetud territooriumi ulatuselt suurimad Liivimaal. Tallinna Linnamüür 2,35 km, 46 kaitsetorni (säilinud linnamüüri 1,85 km ja 28 kaitsetorni). XV saj. Tallinnas u 7000-8000 el.,
Ülikoolide võrk oli samamoodi. Linnade eriline õiguslik seisund ja korraldus keskaegses Eestis. Mõõgavendade ordu kutsel kutsuti Saksamaalt Eestisse kaupmehi, kes panid aluse linnade tekkimisele – kokku tekkis 9 linna. Tolleaegsete linnade oluliseks ja eriliseks tunnuseks oli, et nende eriline seisund ja korraldus põhines linnaõigusel. (Tallinnas (1248), Narvas, Rakveres – Lüübeki linnaõigus; Tartu, Viljandi, Paide, Pärnu - Riia linnaõigus (1262).Iseloomustab: linnaelanikud olid vabad. Linnaõigus: andis linnadele laialdase omavalitsuse; võimalus otsustada linna sisemisi küsimusi ja lahendada välissuhteid. Linnaorganiks oli raad e. magistraal, mille 14. saj. 24 ja hiljem 14 liiget, rae ``juhatus`` e. bürgermeistrid (4 liiget). Peale selle rae koosseisus seadusetundja e. sündik. Oli ka sekretär e. dokumentide vormistaja. Bürgermeistri ja raehärra amet eluaegsed. Raekodanikel raadi
kogu ja Linnanõukogu ehk raad. Raad koosnes 12-24 isikust. Raad jagunes kahte ossa: istuv raad ja vana raad. Üks pool tegeles ühel aastal, teine pool teisel aastal. Rae ülesanded- turu korraldamine, maa-alade andmisega kauplustele jne, hiljem ka tühikute täitmine linnaseaduses, linnakaitse, varustamine, heakord, kohtupidamine nii tsiviil- kui kriminaalasjades, hoolekanne, kirikute eest hoolitsemine. 14.saj kujunesid tsunftid ja gildid. Maapäev- kompetentsi kuusus- kaitse korraldamine välisvaenlaste vastu; maahärrade omavaheliste tülide lahendamine; maahärrade seisuste ja linnadevaheliste küsimuste lahendamine; talupoegade küsimuste lahendamine; usulised küsimused. Balti linnad moodustasid ühiste huvide tõttu Hansa Liidu. Selle liidu organiks kujunes linnadepäevad. 9.Talupoegade õiguslik seisund keskaegses eestis Taluinimese ja teisest seisuse inimese vahel kehtis Talurahva õigus (kohalik
Linnade laastamine järgnes Põhja-sõja ajal. Tartu, Arva ja Valga kodanikud küüditati Venemaale. Rootsi pealetungi kartuses lasti Tartu 12. juulil 1708 venelaste poolt õhku. Järgnevatel aastakümnetel sõjas hävinud linnad taastati ning linnaelanike arv kasvas jõudsalt. 1782. aastal oli rahvaarvult suurim linn Eestis endiselt 10 000 elanikuga Tallinn. Tartus 3400, Narvas 3000, Pärnus 2000, Kuressaares 1400. Peeter I kinnitas 1712. aastal vaid Tallinna linnaõigused. Tartu, Pärnu ja Narva linnaõigusi tunnistasid Vene võimud küll juba Põhjasõja ajal sõlmitud kapitulatsiooniaktidega, kuid vastavad privileegid sõlmiti alles 1731. aastal. Linnakodanike koorekihi moodustasid raehärrad (magistraat), neile järgnesid suurgildi koondunud kaupmehed ja literaadid, ning seejärel väikegildi kuuluvad tsunfti käsitöömeistrid. Kodanikuks saamine eeldas veel 18. sajandilgi väärikat päritolu, kuulumist luteri kirikusse, kaubanduse õppimist või
maad (Taani, Rootsi, Soome, luterlus), Vana-Liivima (luterlus, nõrgenes Saksaordu ja katoliku piiskopkonnad jäid alles, kui autoriteet nõrgenes, aitas kaasa 1558a alanud Liivisõjale). 2. Keskaegsed linnad Euroopas. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft), mida kujutas endast keskaegne linnaõigus, milline oli linnavalitsuse koosseis, ülesanded ja kohustused. Mida kujutas endast Idamaakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Mida kujutas endast hansakaubandus: kaubad, kaubalinnad, kaubateed? Linnade taasteke 11.s, 13.s enesestmõistetav suures osas Eur. Põhjuseks käsitöö-ja kaubanduse areng. Linnad tekkisid kauplemiseks soodsatesse kohtadesse- jõesuudmed, silla v koolmekoha juures, sadamapaik
Juba 14. sajandi lõpust on teada pagenud talupoegade karistamisest 15. sajandi algupoolel hakati pagenud talupoegi välja nõudma ja tagasi tooma Feodaalid hakkasid sõlmima kokkuleppeid põgenenud talupoegade väljaandmiseks, kelle tagasitoomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud Üheskoos võtsid aadlikud ka õiguse talupoega kui enda omandit müüa, kinkida, vahetada või pärandada Kehtestati pärisorjus · PÄRISORJUSE KEHTESTAMINE EESTI ALAL: Linnastumine Viljahindade Mõisate arvu Teoorjuse Talupoegade Euroopas tõus kasv Eestis kehtestamine sunnismaisus · TALUPOEGADE KATEGOORIAD: 1. Adratalupoegade kiht: Kõige arvukam talupoegade kiht Nimetus tuleneb adramaade järgi arvestamisest Talude suurused kõikusid ½ 5 adramaani (adramaa suuruseks loeti 8-12 hektarit)
2.Mõisapiirkondi juhtisid foogtid kohalike talupoegade abil · Saksa aadliseisus ja kodanlus: - karmi läänistuspoliitika tõttu ei kasvanud aadli võim nii suureks kui Rootsi Eestimaal - aadliprivileegid kinnitati (1562) - Saaremaa aadel organiseerus rüütelkonnaks: - oma valitsusorgan maapäev ja neli maanõunikku (täitevvõimu esindajad maapäeva vaheajal) - lojaalsus Taani kroonile - Kuressaare sai 1563 linnaõigused (Riia linnaõigus) · Eestlaste olukord oli parem kui mujal: - sõda laastas vähem, kroonumaade osakaal oli suur, talupjad kaasati haldusesse. III Rootsi Eestimaa hertsogkond sõdade perioodil (1561-1629) · Lähtekoht Viru-, Harju- ja Järvamaa vabatahtlik allumine ja Tallinna ja vasallide vanade privileegide kinnitamine (1561): - + 1581 juurde veel sõjaliselt vallutatud Läänemaa
teadlikud vastased. Akulturatsiooniprotsessi kolm faasi: esimesed ristitud, usklike piiri laienemine ja assimilatsioon. Viimane sünkretistliku üleminekuperioodi jooksul tõenäoliselt veel lõpule ei jõua. Liber Census Daniae ehk Taani hindamisraamat. 13. sajandil Taani preestrite poolt koostatud ristitud külade nimekirjad, mis panid aluse suurele Eestimaa nimistule. Meieni säilinud kujul redigeeritakse 1241 aastal. Lüübeki linnaõigus Taani kuninga Erik IV 1248. aastal välja antud ürik kinnitab Tallinnale Lüübeki õiguse. Üriku tekstist nähtub, et on olemas linnahalduse keskorgan raad. 1302 sai Lüübeki õiguse Rakvere ja 1345 Narva. Linn oli Eestis varakeskaegne uuendus, mis sündis võõraste vallutajate algatusel ja järgis nende kodumaalt tuntud asutusüksust, selle topograafiat ja haldust. Selline linn oli omaenese territooriumiga ühik,
Lisaks teraviljakaubandusele oli püsivalt oluline transiitkaubandus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel. Venemaalt veeti välja vaha, karusnahku, rasva, lina, kanepit jms, sisse aga soola, soolaheeringaid, kalevit, veine jmt. Tähtsaim kaup oli sool, mida toodi Portugalist ja Prantsusmaalt. Öeldi, et Tallinn on ehitatud soolale. Idakaubandusel oli Hansa olemasolus keskne kõht ning selle kaubanduse monopol oli Tallinna ja Riia käes. Käsitööliste ühendusteks olid lisaks gildidele tsunftid, mis koondasid ühe ala meistreid. Osa ,,peenemaid" tsunfte oli eestlastele suletud. Meistrite arv oli neis rangelt piiratud, kehtisid toodangu hulka, kvaliteeti ja hinda reguleerivad nõuded ning kitsendused. Nii gildid kui tsunftid olid ühtlasi seisusekaaslasi ühendavad klubid, hoiu- ja haigekassad, hoolekandeasutused ning vajadusel sõjaväeüksused. 13.-15. sajandil ehitatud Oleviste kirik Tallinnas
Ajaloo eksam 1. Muinasaja uurimine Esiaeg e. Muinasaeg: Ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduskaotuseni. Muistismuinasjäänused: Inimeste rajatu või mahajäetu.(kinnis-ja irdmuistendid) Arheoloogia: Muinasaega uuriv teadus. Arheoloogid. Väljakaevamiste põhjal tehakse oletusi kommete, usu, eluviisi ja muu kohta. Dendrokronoloogiline skaala: Kajastab puude kasvuringide paksuse muutusi. Numismaatika: Tegeleb leitud müntidega. Etnoloogia: rahvateadus Rahvaluule: Rahva seas suust-suhu edasi kantud (vahel ka kirja pandud) jutud. Kroonikad: Kirjalikud allikad. Tuleb suhtuda kriitiliselt, sest on sagely kirja pandud eesti- vaenulike inimeste poolt (Hendriku Liivimaa kroonika) 2. Muinasaja periodiseering Kiviaeg: Vanem kiviaeg (paleoliitikum) lõppes 9600 a.eKr Keskmine kiviaeg (mesoliitikum) 9000-5000 a.eKr Noorem kiviaeg (neoliitikum) 5000-1800 a.eKr Pronksiaeg: Vanem pronksiaeg 1800-1100 a.eKr Noorem
Poolaga läbirääkimised ebaõnnestusid, · Talurahva karistamine (koormised, karistused), enamik talupoegi kaotasid isiklikud aga Ivan IV koostöö idee meeldis, tahtis luua Moskvast sõltuva vasallriigi vabadused: pärisorjus · Ivan andis Magnusele mandril tugipunkti (keskus Põltsamaa). 1570. aastal saabus Magnus o Aadlikud võtsid õiguse taluinimest müüa, kinkida, vahetada või pärandada
kivi esemete valmistamisel ehk kivi kirves tehti pronkskirve eeskujul. * 1100 eKr toimus suur muutus ja tekkisid täiesti uut tüüpi kinnismuistised. Esimesteks uut tüüpi kinnimuististeks olid kindlustatud asulad, mida on leitud eeskätt Saaremaalt ja põhja rannikult ning olid rajatud peamiselt kuskile poolsaarele, jõekääru või ka laiule (nt Asva kindlutatud asula). Kindlustatud asula puhul polnud mullast kaitsvat valli, vaid seda kaitses kuskil 1.3-1.6m paksune paekividest laotud müür. Väärtuseks olid sel ajal loomakarjad ja ka pronkesemed. Kuigi olid kindlustatud asulad, siis enamik inimesi elas siiski neist väljaspool. Samal ajal tekkisin ka kivikirstkalmed, mis asetseid maa peal, kividest ringi näol ning mille diameeter oli 3-8m ja kõrgus kuni 1m kivi ringi keskele oli laotud ka paekividest kirst, millele olid peale pandud pae plaadid. Kirstu maeti oletatavalt perekonna pea ning sinna selle ümber maeti ka teised perekonna liikmed. Kolmandaks
*Riigivaldusesse läksid kõik Rootsi ajal läänistatud aadlike maad. *Riigimõisad ja talupojad said vabadeks talupoegadeks. *Aadlike rahustamiseks jäeti mõisat neile rendile riigikassa täitmise eesmärgil. *Aadlikel polnud võimalust suvaliselt talupoegade koormisi tõsta. *Talupoegade kohutused kirjutati vakuraamatusse. *Talupoegadel säilis õigus kohtusse kaevata mõisniku omavoli vastu *Eramõisate üle kehtis riigikontroll. *Riigimõisatest pärisorjus kaotati. *1694. piiras kuningas Liivimaa rüütelkonna omavalitsuste õigusi.(maanõunike koleegium kaotaiti, maapäeva võis kokku kutsuda ainult kindral kuberner) *Kärbiti tallinna ja Riia raeõigusi. *Tehti muudatusi seadushalduses(haridus, kaubandus, postiliiklus, toll, kohtukorraldus *Vaatamata piirangutele jäi aadelkond kuningale truuks. Suur nälg 1695-1697 *Põhja euroopas oli neil aastatel põllumajanduses ikaldus *Puhkes näljahäda (suri palju vanureid ja lapsi, Eestis suri u
Euroopa õiguse ajalugu. Küsimustik. 1. Sugukonna õiguse mõiste 2. Sugukondliku korra lepinguõigus 3. Sugukondliku korra karistuse vormid 4. Keskaja õiguse üldiseloomustus ja periodiseering 5. Barbarite õigus 6. Õiguslik omaabi ja maarahud 7. Kodifitseeritud tavaõigus 8. Hilis- keskaja tsentraliseeritud õigus. Karolina 9. Keskaegne kanooniline õigus 10. Kanooniline protsess (inkvisitsioon) 11. Keskaegne linnaõigus 12. Keskaegne õigus ja kohtu protsess Inglismaal 13. Rooma õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid. Postglossaatorid. Humanistid - puudu 14. Rooma õiguse läbitöötamise põhisuunad uuemal ajal. Praktikud. Ajalooline ja loodusõiguslik koolkond. Pandektistid - puudu 15. Uueaja (1500- 1800 a.) Euroopa kriminaalprotsess. 16. Austria õigus aa. 1500-1800 17. Preisimaa õigus aa. 1500-1800 18. Prantsusmaa õigus aa. 1500-1800 19. Venemaa õigus aa. 1500-1800 20
vastuvaidlemata täitma tekkis vastuolu Hansaliidu ja Liivimaa linnade vahel Venemaaga kauplemise küsimuses 14. sajandil kujunes Liivimaa hansalinnade võimuorgan (omavalitsus) linnade päev, et kaitsta oma huve hansalinnad: Tallinn, Tartu, Viljandi ja UusPärnu Narva polnud hansalinn, kuna oli tülis Tallinnaga ning sinna ei põiganud hansalaevad sisse linnade õiguslik korraldus: Taani kuninga valduses olevates linnades kehtis Lübecki linnaõigus LõunaEestis, ordu ja Tartu piiskopkonnas kehtis Riia linnaõigus SaareLääne piiskopkonnas kehtis piiskopi õigus e stiftiõigus raad e magistraat (istuv + puhkav), eesotsas oli neli bürgermeistrit (eluaegsed), seaduste tundja oli sündik, maahärra huve esindas linnafoogt; rae ülesanded: hoolitses linna sissetulekute, heakorra ja kindlustatuse eest rakendas abinõusid edendamaks kaubandust ja käsitööd
ka tegelikke hoiakuid, kuid seda dateerida on väga raske. Peale Homerost head kirjeldavat teksti leida orjade olukorra kohta ei olegi kuni Platonini. Platon (428- 347 eKr). ,,Seadused"(NOMNOI) Platoni dialoogid, mis viimasena tema teostes ton teada. Dialoog kolme kreeklase vahel ( ateenlase, spartalase, kreetalase), idee seisneb selles, et Platon kujutab seal ette ideaalset linna. Need kolm arutaad selle üle, millised seadused võiksid seal ideaalsels linnas ( Magneesias) kehtida. Orjus oli seal üh täiesti loomupärane osa. Kreetalane küsib nõu ateenalase käest, milline on seal orja õiguslik seisund. Platon on kandnud Ateena orjade seisukorra üle Magneesiasse. Douleia- kreeka k orjus. Platoni dialoogist ilmneb: doulosed on asjad isandale, täielikult isanda tahte all. Ori on ka proobleemi põhjustav oma. Erinevalt eluta asjast võis põhjustada isandale kahju ja võisid tekitada isandale maj kahju. Orje nähakse siiski ka inimesena, mõningal määral allusid siiski
annaabi.ee 
