11. septembri terrorirünnakutes hukkus kokku 2997 inimest. Hukkunud jaotuvad järgmiselt: 246 hukkus kokku neljal lennukil (millel polnud ühtegi ellujääjat), 2606 New Yorgis (nii tornides kui maapinnal) ja 125 Pentagonis. Rohkem kui 90 riigi kodanikke sai World Trade Centeri´s surma. 5 Ametlik seisukoht Ametliku seisukoha kohaselt rammis Pentagoni Boeing 757 kiirusega 805 km/h . Pentagoni esimese korruse sektsiooni puutumata maad . Pentagoni tekkinud augu suurus oli umbes 19,8 m lai ja 22,3 m kõrge. Ka ei olnud säilinud piltide kohaselt kummalgi augu poolel jälgi tiibade tekitatud kahjustustest. Lennuk oli täielikult hävinenud. Fotodel, mis on jäänud august, on aga selgesti näha, et augu kõrval oli arvutikuvar ja klaviatuur, mis polnud sulanud ning telefoniraamat, mis polnud põlenud ja ei olnud kuuma jälgi erinevalt WTC tornidest
aastal 11. sepembril on möödunud täpselt 10 aastat sellest katastroofist ja tahetakse selle oletatavaid põhjuseid teada. Uurimistööd pole Alatskivi Keskkoolis ennem uuritud ning see tundub huvitav. 11. Septembril toimus ka teisi terrorirünnakuid, mis on seotud antud teemaga, kuid võeti aluseks ainult Maailma Kaubanduskeskuse kokkuvarisemise põhjused. Uurimisküsimuseks on: miks varisesid tornid kokku? Uurimistöö käigus tahetakse teada, miks varisesid kaksiktornid kokku ja kas on üldse täpselt teada, miks varisesid. Uurimistöös tahetakse teada veel seda, kuidas terroristid tegutsesid. Algselt arvati, et õnnetuses hukkus vähe inimesi. Oodatakse võimalikult täpset tulemust. 5 2. METOODIKA Uurimisprobleemist lähtudes otsiti infot nii raamatutest kui ka Internetist. Ei võetud artikleid ajakirjadest, kuna need ei vasta alati tõele.
Pärnu Ühisgümnaasium Taimar Müller Kaksiktornid Referaat Juhendaja: P. Eenraid Sisukord 2010 Sissejuhatus Maailma Kaubanduskeskus ehk World Trade Center (tuntud ka kui WTC või Twin Towers) oli ehitiste kompleks USA-s New Yorgi linnas. Seitse ehitist, mis kompleksi kuulusid, hävitati 11. septembril 2001. aastal. Algsed World Trade Centeri kaks 110-korruselist torni kavandas Minoru Yamasaki 1960. aastate alguses. Ehitus algas 5. augustil aastal 1966. Põhjatorn (North Tower ehk 1. torn) valmis 1970. aasta detsembris ja Lõunatorn (South tower ehk 2. torn) valmis 1971. aasta juulis.
TALLINNA TEHINKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Arhitektuur Heli Kiima MAAILMA KAUBANDUSKESKUS Referaat Tallinna 2012 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................4 Ehitise paiknemine...........................................................................................................................5 ehitise planeering.......................................................................................................................
Kõne Tere lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased. Tahan arutada teiega teemal ,,Mis juhtus tegelelikult 11. septembril kaksiktornidega?" Vaheajal juhtusin vaatama sarja, mis rääkis teooriast, et maailma kaubanduskeskus ei hukkunud tegelikult lennukite tõttu, mis neile sisse sõitsid. Selle vastu räägib palju fakte. Nimelt olid kaksiktornid tehtud voolujooneliselt terastrassiga, millel oli veel paks tuumik. Samuti rääkisid kaksiktornide arhitektid, et need olid planeeritud, nii et kui lennuk sisse neile sõidaks, siis nendega ei juhtuks midagi erilist. Kusjuures lennuk, mille järgi kavandati seda ohutumaks, oli oma aja suurim ning sisselennanud lennukiga väga sarnane
Mehikosse või USA-s maanduda Kanadasse Hukkunud ● Hukkus 2996 ● 246 hukkus inimest lennukitel ● Kaasaarvatud 19 ● 2606 tornides ja kaaperdajat maapinnal ● 2011.tõsteti seda ● 125 Pentagonis arvu ● Jerry Borg suri 2010.aastal kopsuhaigusesse Ametlik seisukoht ● Pentagoni rammis ● Fotodelt on näha,et Boeing 757 ei hävinenud kiirusega 805 km/h täielikult ● Tekitatud augu ● Rünnakust ei olnud suurus 19,8 m lai ainsatki fotot ja 22,3 m kõrge ● Salvestus on,aga ei ● Lennuk hävines ole näha ,kas see täielikult on lennuk ● Shanksville-s ● Järele jäi kraater kukkus alla boeing ● Lennukist ei olnud 757 mitte midagi järel
Miski kummagi mehe käitumises ei viita sellele, et nad on otsustanud mõne tunni pärast surra ja tõmmata endaga surma kaasa tuhandeid teisi inimesi. Kaamera fikseerib kellaaja 5.53 saatuslik päev on alanud. Väikese vahega tõusevad sel hommikul õhku kaks lennukit kaugesse Los Angelesse: American Airlinesi lend 11 kell 8.00 ja united airlinesi lend 175 kell 8.14. kumbki neist lendudest mandri teise serva pole välja müüdud: AA lennul 11 viibib Boeing 767 pardal 81 reisijat ja 11 meeskonnaliiget, teises lennukis on koguni kõigest 56 reisisjat ja 9 meeskonnaliiget. Ka American Airlinesi lend 77, mis stardib Dulles International Airportist Washingtonis, pole viimse kohani välja müüdud, Boeing 757 pardal, mis stardib lennunumbri 93 all kell 8.42 newarki lennujaamast New Jerseyst, on laiali pillutatud üksnes 38 reisijat ja 7 meeskonnaliiget see ongi too lend UA 93, mis saab paljude ameeriklaste jaoks peatselt
SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjalas, kokku umbes 131 kogu Soome territooriumist. b) Saksamaa sammud sõja suunas; Hitleri ja natsionaalsotsialistide võimulepääs Saksamaal 1933 t
Tallinna Tehnikaülikool Tartu Kolledz Eesti arhitektuuri näited Referaat Õppeaines ,,Arhitektuuri ja linnaplaneeringu ajalugu" NTM1200 Ehitiste projekteerimine ja arhitektuur Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Gootika.................................................................................................................. 4 Jaani kirik............................................................................................................ 4 Tallinna raekoda.................................................................................................. 6 Renessans.............................................................................................................. 9 Kaagvere mõis...............................................
terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud. ,,Terror" üldisemas tähenduses tuleb ladina keelsest sõnast, tähendades ,,hirmutama." ,,Terror cimbricus" tähendas näiteks Roomas aastal 105 e.m.a sõjaseisukorda või hädaolukorda kui Cimbri hõim ründas linna. Prantsuse Revolutsiooni ajal, peale jakobiinide võimukaotust, tähistati sõnaga ,,terrorist" millegi kuritarvitamist. Terror pole mitte midagi muud kui õiglus, teovalmidus, karmus ja järeleandmatus," lausus Jakobiinide liider Maximilien Robespierre. Kaasaja saabudes viitas see sõna süütu inimese tapmisele, teatud erilise grupi poolt nii, et see tekitaks meedia tähelepanu. Sellise mõistega tähistas ennast ka näiteks Sergey Nechayev, kes moodustas 1869.aastal Vene terroristliku rühmituse ,,Rahva Massimõrv" ( ). 21.sajandi terrorism võiks kõlada oma definitsioonilt järgmiselt: rahvusvaheline terrorism
EKSAM: ARHITEKTUURI AJALUGU 19. saj. TÄNAPÄEVANI EKSAMITEEMAD Historitsistlik arhitektuur Euroopas Antiik-Kreeka ja Rooma stiili jäljendamine 6)Historitsistlik arhitektuur- toimub ajaloolis-filosoofiliste tõekspidamiste alusel 7) Histrotsismi enim mõjutanud * Mineviku idealiseerimine tulenevalt tööstsurev. esilekerkinud pahedest * Mineviku uurimine- tingisid muudatused suhtumises ajalukku * Esteetilised mõjutused mitmesugustelt eksootilistelt maadelt * Isikupärase maitse esilekerkimine * Tellimustööde pidev suurenemine, arhitekt pidi arvestama tellija maitsega 8) Eeskujuks keskaegr. Pühakodade loomisel tihti jäljendati gooti stiili.
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. Arhitektuurilised terminid on võetud a
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Andrus Lääne Katriin Mats TH2 LÄHIS-IDA PIIRKOND: KUVEIT, KATAR, BAHREIN, OOMEN JA JEEMEN Referaat Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Lähis-Ida ....................................................................................................................... 4 2. Kuveit kuldne kõrberiik ............................................................................................. 8 2.1 Kuveidi üldiseloomustus ........................................................................................ 8 2.2 Kuveidi vaatamisväärsused................................................................................... 11 3. Katar maailma rikkaim riik ....................
ilma suveta. (7) Isegi sadade kilomeetrite kaugusel vulkaanist saabus mitmeks päevaks öö, sest päikesekiired ei suutnud tungida läbi tihedate vulkaanilise tuha pilvede. Surma sai purske tagajärjel üle 71 000 inimest. Enne 1815. aasta purset oli vulkaani kõrgus umbes 4300 meetrit. Tamborale kuulub küll ajaloolise aja võimsaima vulkaanipurske au, kuid kindlasti pole see nii Maa ajaloos. Tambora ei kuulu niiöelda supervulkaanide hulka, millised paiskavad tegutsema asudes atmosfääri sellised koguses tuhka ja vulkaanilisi gaase, et sel on Maa kliimale väga suur ja pikaaegne mõju.(8) St. Helensi katastroof toimus 1980. aastal 18. mail kell 8:32 kohaliku aja järgi, kui kohutav plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum löökaine hävitas metsa 600 km2 suurusel maa-alal. Orgu söötis tohutu mudalaviin. Vulkaanist 6,5 km kaugusel asuva Windy Ridge’i elanikud hukkusid kõik. Teadlased on välja arvutanud,
Jüri Gümnaasium EESTLASED AFGANISTANI MISSIOONIDEL Uurimustöö Marie Sarik 11.r klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................ SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur......... 1.2 Afganistani ajalugu................................................................................................................... 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik..............................................................................
Algus Tartu nullpunktist - Raekoja plats - mööda Küüni tänavat Barclay platsile - mööda Ülikooli tänavat Pirogovi platsile - mööda Lossi tänavat Inglisillani, silla parempoolsest trepist ülesse Toomemäele - Toomemägi: Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõuko
pika vahemaaga katoliiklased ja moslemid. Viimased on peamiselt sotlased ja sisserännanud. Rahvastiku vanuseline koosseis: Rahvastikupüramiid: http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suurbritannia1.htm Suurlinnad London London on Inglismaa ja Ühendkuningriigi pealinn ja Rahvaste Ühenduse keskus London on Moskva järel Euroopa suurim linn, Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn ning New Yorgi järel maailma tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. Londoni rajasid Thamesi jõe alamjooksule ca 2000 aastat tagasi roomlased. London (Londinium) oli 1.-5. sajandil roomlaste Britannia-valduste keskus. Pimedal ajal jäeti linn maha. Londoni taastas Alfred Suur 886. aastal. 12. sajandi alguses sai London Inglismaa pealinnaks. 17. sajandist 20. sajandi alguseni oli London üks maailma tähtsamaid linnu. Linna laastasid 1665. aasta katk ja 1666. aasta suur tulekahju. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses
Kohtla – Järve Täiskasvanute Gümnaasium Aire Valdur 11. klass PÜHTITSA KLOOSTRI NIME KUJUNEMISLUGU LÄBI INIMESTE ARUSAAMISE JA USKUMUSE Uurimistöö Juhendaja õpetaja Alla Sviridova Kohtla –Järve 2014 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................4 1. Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster..........................................................6 2. Kuremäe kloostri nime kujunemine..........................................................................8 3.Inimeste teadlikus legendist jaKuremäe kloostri nime kujunemisest........................9 4. Pühtitsa ikoon..........................................................................................................10 5. Kuremäe Püha tamm..............................................................................
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Joonas Vangonen PUNK EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKUS VABARIIGIS 1980-1991 Bakalaureusetöö Juhendaja: Dr Olaf Mertelsmann Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Pungi tekkepõhjused ja päritolu ................................................................................................. 5 Punkliikumise algus ja „Dünamo“ staadioni intsident ............................................................... 9 Pungi levimine üle ENSV ........................................................................................................ 14 Pungi tõus populaarsusele ....................................................
Kahel pool ust asuvad laskeavad leiduvad Toolses nii II kui III ehitusetapis, kusjuures ühel juhul (II etapp) on need suunatud sisehoovi (võimalik sarnasus Edisega). Kindlasti pole väravaava ulatunud läbi kahe korruse nagu Brotze joonisel. Usutavam on Faehlmannil olev ühekorruseline lääneseina värav. Seda kinnitavad 20. sajandi esimese poole fotod ja U.Hermanni joonis, millest ilmneb selgelt ainult ühekorruselise läbikäigu võimalus. Iseloomulik, et varing ongi toimunud just väravakäigu piirkonnas, kus värava võlv on järgi andnud. Väravatorni I korrus pidi olema volvitud. Vt Toolse, Jõhvi jt kirikute tornid, Tallinna väravatornid, Toolse jt linnuste väravakäigud. Tähelepanuta on jäänud markii Paulucci esitatud põhiplaan, mis selgesti kinnitab torni liigitumist väravatornide hulka. Samas liituvad sellega veel teisedki torni voi kindlustatud elutorni taolise põhiplaaniga hooned, mis kõik kokku on ilmselt moodustanud kunagise
Sisukord: Kuu kui põhjus lk 3 Kraatrid lk. 4 Kuu pind lk. 6 Kuu siseehitus lk. 7 Kuu tekkimine lk. 7 Tähtsamad Apollo lennud lk. 9 Apollo 11 lk. 10 Apollo 12 lk. 12 Apollo 13 lk. 20 Kuul käinud inimesed lk. 24 Kasutatud kirjandus lk. 25 1 2 Kuu kui põhjus Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km. Sellega kaasnevat Kuu näiva suuruse muutumist oleks isegi silmaga m
aastal vastu võetud põhiseaduse muudatused, mis käsitlesid seda teemat. Samal nädalal leidis ka föderaalkohtunik Kentuckys, et osariik peab tunnustama abielusid, mis on sõlmitud teistes osariikides, olgugi et ei muudeta abielude sõlmimise keeldu osariigis endas. (Eckholm, 14.02.2014) Hetkel tunnustavad samasooliste abielusid 17 osariiki ja Washington D.C. Pentagon plaanib vähendada USA sõjalisi kulutusi Kaitseminister Chuck Hagel teatas, et Pentagon kavatseb vähendada riigi armeed kõige väiksemale tasemele II maailmasõja algusest saadik. Nimelt on riigi sõjavägi pärast kahte välissõda sunnitud vähendama oma kulutusi. See muudatus tooks kaasa tegevteenistuse armee vähendamise 520 000 personaliliikmelt 450 000-le ja kahe Külma sõja-aegse õhuvägede laevastiku koondamise. Samas leidub plaanile ka vastuseisjaid, nende seas Vabariiklaste esindaja Michael Turner, kes väidab, et maailm ei ole muutunud kindlamaks ja
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõrgkunsti rahvusvaheli
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid……………�
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu ku
teatav raamistik, palju kasulikke nippe ning inspiratsiooni, et sel teemal ennast edasi harida ja tegutseda. Lisatud on ka Eesti näiteid ja praktilisi ülesandeid. Eesti autorilt ja Eesti näidetega on varem ilmunud minu teada vaid üks e-turunduse õpik – “E-turunduse alused” (Luik 2008). Õppematerjal annab ülevaate e-turunduse võimalustest ja riskidest, sihtrühmadest, seirest, kriisikommunikatsioonist sotsiaalmeedias, nõuandeid e-turunduse strateegia loomiseks ning praktilisi soovitusi praegusel hetkel kasutatavamates e-turunduse kanalites tegutsemiseks. 6 Õppematerjal on loodud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi magistrantide e-turunduse kursuse tarbeks, aga see sobib ka iseõppeks. Õppematerjalile on lisatud süllabus (Lisa 1), mis pakub välja ühe variandi, kuidas e-turunduse kursust läbi viia.
hammastatud, seinad kaetud siniste glasuurplaatidega ja loomakujutistega. Suurejoonelised olid Nebukadnetseri ajal ehitatud paleed, mis annavad tunnistust ehituskunsti edasisest arengust ( näit. olevat Nebukadnetsari palee saalide laius olnud 10 -11 m, kuna aga kuskil ei leidu jälgi vahetugedest, siis oletatakse, et babüloonlased pidid tundma mingeid liittalasid.) Võlvide ehitamisel ületasid babüloonlased kõik eelnevad ehitajate põlvkonnad. Semiramise rippaedade konstruktsioon tugines võlvehitusele: keldriruumide seintele toetusid võimsad ( 2 - 2,5 m laiad ) kivist laotud võlvid. Nendele olid paigutatud kiviplaadid, siis telliskivide kihid, bituumen, pilliroog, seatinalehed. Kõik see kaeti paksu mullakihiga. Kogu konstruktsioon kerkis paarikümne meetri kõrgusele, seal kasvasid puud, põõsad, lilled. Uus - Babüloonia riik koos hästi kaitstud ja suurejooneliselt välja ehitatud Babüloni linnaga vallutati 538. a. pärsia kuningas Kyrose poolt
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................
Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid Erkki Eeessaar Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I 1 Osooni olukord ja seda mõjutavad tegurid autor:aErkki Eessaar vormistas: Merlin-hans Hiiekivi BT I Sissejuhatus..........................................................................................................................................................................2 1Osoonikiht................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
