jätkumine ning ühine esindus olla kõige otstarbekam lahendus. Samal ajal ei ole see piisavaks aluseks, et ühelt vanemalt hooldusõigus ära võtta. Kohtud on pidanud põhjendatuks ühise hooldusõiguse lõpetamist, kui vanemate elukohtade vaheline vahemaa on väga suur. Samuti võib olla hea mõte ainuhooldusõigust taotleda, kui vanemate lahuselu järgselt on küll jäetud ühine hooldusõigus, kuid tegelikult teostab hooldusõigust ainult üks vanematest ehk teise vanema suhtlus, hoolitsemine ja kasvatamine lapsega on olnud ebaregulaarne või puudub üldse. PKS eelnõu seletuskirjas on öeldud, et hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad eeskirjad lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest. Mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd vanem lapse kasvatamises ka tegelikult osaleb (Perekonnaseadus. RT I 2009, 60, 395). Lahus elavate vanemate otsustusõigus
või kindel olla, kas nende hädasignaalile reageeritakse) on üldjuhul madal enesehinnang. ( J.Maddison. 2009 ) 1.4. Igal perekonnaliikmel on oma kindel roll lapse arengus Emad on laste jaoks lähedasemad ning veedavad nendega rohkem aega. Ema hoolitseb, rahustab, toidab, on seotud lapse hea enesetunde ja arenguga. Ta on olulisel kohal lapse arengu toetajana, suhete hoidmisel ja tundelisel suhtlemisel lapsega.(J.Madisson,2009). Isad seevastu mängivad koos lastega ja võtavad ette erinevaid virgestavaid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Isal on perekonnas olnud läbi aegade täita klassikaline mehe roll majandusliku kindlustaja ja kaitsja roll. Lisaks sellele on isa kaaslane, hooldaja, abikaasa, moraalne tugi, eeskuju. Tema ülesannete hulka kuuluvad ka õpetamine ja mängimine. Isa
bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud. Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest. Eraldumist ei saa aga toimuda, kui hooldusele võtmise järel ei ole lapsel võimalust vanemaid kohata. Sellisel juhul jätkub kord lapses sündinud suhe vanematega tema sees "sisemise draamana". Vinterhedi arvates on laps üpris lojaalne bioloogilistele vanematele samastumisprotsessi tõttu. Kui laps eraldatakse vanematest kaotab ta ühenduse osaga iseendast. Lapsel tekib ebakindel identiteet ja kahesugusus areneb välja nii bioloogiliste vanemate kui ka neid täiendavate või asendavate täiskasvanute suhtes. Hooldusele võtmise tagajärjel jääb laps ilma psühholoogilistest vanematest ja sellele lisaks algab mure protsess. On oluline, et laps saaks siin professionaalset abi lahutuse üleelamiseks. Kui eraldamisega sügavamalt ei tegelda, ei ole lapsel võimalusi oma tunneteks ega liitmiseks
Mõtteid täisea künnisel Enamik eesti noortest ootavad aega, mil saavad 18. Saavad osta nii palju alkoholi ja tubakat kui hing ihaldab ja keegi ei või neid keelata. Nad saavad enamikesse klubidesse sisse ka ilma valetamiseta ja tädide dokumentide kasutamiseta. Igal noorel on võimalus teha juhilube ilma, et mõni täiskasvanu peaks kõrval istuma. Teismeea lõpul seisvad lapsed saavad vabaks ja ei sõltu enam vanematest. Kolivad ära vanematest eemale, panevad pidu ja "naudivad" maksude maksmist ja vastutamist nii enda kui ka lähedaste nooremate sõprade eest. Pidevalt on rahaga probleeme ja raske on leida sobivat tööd piisava palga eest. Isegi kui tahavad sõpradega kuhugi lõbutsema minna vabaaja veetmiste keskustesse, pole enam neid suurepäraseid poole-hinnaseid soodustusi. 18. eluaasta on nagu nauding. Nauding on vabaduslaul aga mitte vabadus. Nii lugesin Kahlil Gibrani raamatust ,,Naudi elu rõõme".
Inimese elutee algab siis, kui ta esimest korda ilmavalgust näeb. Väike inimene sõltub täielikult oma vanematest, sest ta pole ise võimeline enda eest hoolitsema ja endast tulenevaid otsuseid langetama. Pealegi ta ei teagi, mida siin suures ilmaruumis tegema peab. Selleks ongi vanemad, kes selle ameti enda peale võtavad. Aga kui olulised on siiski vanemate roll lapse elus ja milliseks kujunevad põlvkondade vahelised suhted? Vanemate roll lapse suhtes on maksimaalselt edasi anda kõik oma elamise oskused ja kogemused, mis neil lapse kasvamise ajaks on kogunenud. Lapsel on tähtis näha vanemate
Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja keeravad asja just nii nagu neile kasulik on. Ühel hetklel oled liiga noor, et minna sõprade juurde ööseks ja siis oled juba piisavalt vana, et nooremat õde/venda hoida. Vanemate kasvatusest ol
väga loomingulised isikud. Võimalikud on ka väärarengud, kus laste liigne enesekindlus ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele). 8 Kuid tavaliselt jääb sellistel lastel puudu loovusest ja initsiatiivist. Nad on ka liiga sõltuvad oma vanematest. Vanemlikule ülemäärasele hoolitsusele ja tegevuse korraldamisele on võimalik ka vastupidine reaktsioon. Sellise kasvatusstiiliga peredes võib sageli ette tulla juhtumeid, kus nooruk hakkab vanemate tõekspidamistele ja väärtustele vastu. Äärmuslikel juhtudel tuleb ette isegi kodust ärajooksmist. · Kõikelubatavuse ja vaenulikkuse kombinatsioon kaldub lapsel soodustama vaenulikkust, agressiivsust ja psühhopaatilisust
Aravete Keskkool NOORTE ALKOHOLI JA TUBAKATOODETE TARBIMISHARJUMUSED Uurimistöö Koostaja: Margus Mäe 11. klass Juhendaja: Mailis Tarendi Aravete 2012 SISUKORD 2 ANNOTATSIOON Töö pealkiri Noorte alkoholi ja tubakatoodete tarbimisharjumused Uurimistöös on teksti ....5.....lk tabeleid, jooniseid .......15....tk lisasid.....2....tk kasutatud allikate arv ....7.... tk Referaat Töö probleem oli noorte suitsetamine ja alkohol, selle tarbimine ja tarbimisharjumused. Eesmärk teada saada ja uurida noorte suitsetamise ja alkoholi tarbimisharjumusi. Uurimustöö koosneb kirjanduse ülevaatest ja uurimuslikust osast ehk koostatud küsimustikust. Kirjanduse ülevaates kirjeldatakse ja tutvustatakse alkoholi ja suitsetamisproblee
Inimesele on omaks saanud teatud käitumine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb otsustada, missuguse rahvuse ja/või missuguse sotsiaalse rühma väärtused ja normid talle sobivad ning millised vastu võtta, kellega end samastada, kellega mitte. Sellel perioodil muutub suhete iseloom vanematega ja samaealistega suhtlemisel. Noortel kujuneb välja nende oma sotsiaalne võrgustik (sõprusringkond, seltskonnaelu ja klubid) sõltumatult nende vanematest. Noorukiea lõpuks peaks nooruk olema omandanud suhtelise iseseisvuse. (http://www.nip.ee/page/245/10) Iseseisvumine Iseseisvumine saabub küll paberite järgi 18-aastaseks saades, kuid see on individuaalne. Tavaliselt saabub ka iseseisvumine noorukieas. See tähendab seda, et enda elu eest võetakse vastutus ja otsuseid langetatakse iseseisvalt. Paljud noored tahavad iseseisvad olla, sest siis ei
2) 15-18-aastane alaealine võib abielluda oma vanemate või eestkostja kirjalikul nõusolekul. 3) Kui lapsel on üks vanem või kui teine vanem on teadmata kadunud või teisele vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja, samuti kui ühelt vanemalt on vanema õigused ära võetud, piisab 15–18-aastase alaealise abiellumiseks ühe vanema nõusolekust. 4 4) Kui kas või üks vanematest või eestkostja ei anna abiellumiseks nõusolekut, võib kohus anda abiellumisloa ühe vanema või eestkosteasutuse avalduse alusel. Kohus annab abiellumisloa, kui abiellumine vastab alaealise huvidele. § 4.Abielu sõlmimise takistus Abielu ei või sõlmida: 1) isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus; 2) otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja -õdede, lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel;
teised lähedased sugulased ja sõbrad. (Vaher, 2008, 42) 1.1.2 Lahutuse põhjustatud tunded Iga laps reageerib vanemate lahutusele oma unikaalsel moel, kuid on välja toodud tunded, mis esinevad lahutusprotsessis osalevatel lastel kõige sagedamini: Kurbus ja viha Ärevus, rahutus ja segadus Süütunne, häbi, piinlikkustunne Hirm tuleviku ees ja hirm teistest erineda Igatsemine teise vanema järele ja hirm olla vanematest eraldatud Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust
Kõige põhjalikumalt on uuritavaid teemasid käsitletud teadusartiklites „Future life expectancy in 35 industrialised countries“, „Impact of population ageing and elderly poverty on macroeconomic aggregates“ ja „The double-gap life expectancy forecasting model“. Töö teoreetiline osa on jaotatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse oodatava eluea statistikat, põhjuseid ja muudatusi. Teises peatükkis antakse ülevaade 65-aastaste või vanemate vaesus elavate inimeste tänapäeva olukorrast. Kvantitatiivses analüüsis võeti andmed OECD andmebaasist, mis kajastavad erinevate riikide oodatavat eluiga ja 66-aastaste või vanemate elanike vaesuse määra. Seejärel tehti andmete põhjal regressiooni ja korrelatsioonianalüüsi analüüs. Lisaks koostati tabelid ning diagramm. 4 1 TEOREETILINE RAAMISTIK 2017. aasta aprillis avaldati teadusartikkel, mille uuringus prognoositakse 35
Ninast voolab läbipastev ja vedel eritis. Suus igemetel ja keelel rohkelt punetavaid ja lõhkenud ville. Kurgukaared veidi punetavad. Hingamine kiire, 25 korda minutis. Pulss 120x/min Erituselundid vastvad eale, iseärasusteta Anamnees( Roper-Logan-Thierney 12 elamistoimingut) Turvalise keskkonna säilitamine- vanemad hoolitsevad lapse turvalisuse eest. Laps on toidetud, riietatud, vannitatud. Laps sõltub oma vanematest. Suhtlemine- laps suhtleb vanematega rääkimise teel, oma emotsioonide väljendamiseks kasutab nuttu, naeru, näoilmeid ja kõne. Hingamine- On kõige esmasem tegevus. Võime hingata on eluliselt tähtis, sest selle tegevuse käigus saavad keha rakud hapniku, mida laps sai varem ema verest. (õendusalused, 1999) Hingamisrütm on regulaarne, hingab 25 x´, nahk õrnroosaka värvusega, rindkere kõrvalekalleteta.
kui täiskasvanud seletavad. Kohustusi neil pole ja need pisikesed ülesanded, mida täiskasvanud vahepeal annavad, on neile vastumeelsed. Kambavaim on see, mis on nende jaoks tähtis, loetakse minuteid, et täiskasvanuikka jõuda ja siis kodust ära minna oma elu peale. Väga vähe on neid peresid, kus koos elavad mitu põlvkonda ja nende suhetes valitseb harmoonia. Hetkel kehtib tõde, et mida kaugemal vanematest ja ämmadest-äiadest elada, seda armsamad teineteisele ollakse. Vaevalt on praegused inimsuhted olnud taotluslikud. Üks väär samm on viinud teiseni ja paratamatult tuleb astuda edasi teed, mis parasjagu jalge all on. Keegi ei taha tunnistada oma vigu ja sellega süvendatakse veelgi üleüldist tänapäeva suhtumist, kus lapsed ja noorukid on kõige tähtsamad ja nende vajadused esiplaanil ning vanad unustatakse ja nende elutarkust peetakse seniilsuseks ja õpetussõnu targutamiseks.
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse Indiviidi arengu järgi fiktseeritud astmete jada, astmed on kvantitatiivselt erinevad, kontekst on eraldi persoonist, kontekst on staatiline, kontekstil on passiivne mõju indiviidile, kontekst pakub vahendeid, rakendatav kultuuri ja ajaloolisse perioodi universaalselt. Perekonna astme teooriad lähisuhete astme teooriad, pere ontekst on eraldi indiviidist, kontekst seotud indiviidiga limiteeritult tavakeskkonna D. Levinson Inime Mehaaniline metamudel-
elan." See oli isa jaoks kõige lihtsam viis näidata välja hoolivust, aga pojale piisas sellest, kuna isa oli tema jaoks juba ammu kaugeks jäänud. Üldiselt võib väita, et vanemate ja laste suhted on olnud ajastaega ühesugused. Ühtedel on parem läbisaamine ning kontakt, teistel puudub see totaalselt. Ent siiski ei tohiks lapsed ära unustada, et oma vanematest tuleb hoolida ning näidata välja huvi nende tegemiste vastu.
Põlvkonnad on ligikaudu ühe vanuste inimeste kogum. Ka suguvõsas on erinevad põlvkonnad, näites vanavanemad, vanemad ning lapsed. Nende vahelised suhted on eri vanusteses erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud oma võsukesele korrliku kasvatuse, oskab ta olla viisakas ja lugupidav endast vanemate vastu. Kõrvaltvaatajad näevad samuti seda viisakust, ning see annab lastele nende ees positiivse arvamuse. Sellise
kontaktide olemasolu, sh suhted laste ja lastelastega (Farquhar 1995). 1990. aastate alguse ühiskonna muutustega kaasnenud sotsiaalsete riskide ja ebakindluse kasv (Kutsar 1997) 7 tõstsid olulisele kohale perekonnasidemete ja mitteformaalse võrgustiku abi ning toetuse elukvaliteedi säilitamisel, samas aga võib eeldada, et ressursse, millega aidata, nappis. 1994. aastal sai täiskasvanud lastelt majapidamistöödes abi 32% inimestest ja vanematest 28% aitas oma täiskasvanud lapsi. Kümme aastat hiljem on abisaajate hulk kasvanud 53%-le ja oma täiskasvanud lapsi abistab lastehoiul või majapidamistöödes 39% inimestest. Seega on põlvkondadevaheline toetus suurenenud. Ühelt poolt võib öelda, et põlvkondadevahelised sidemed on tugevnenud, kuid teisalt võib see peegeldada sotsiaalteenuste ebapiisavust, mis on tinginud mitteformaalse abi suurenemise. Näiteks on vanavanemate osa lapse hoidmisel suhteliselt suur: 2004
tulenevalt (automaatselt). Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel abielus, siis ei teki iseenesest ühist hooldusõigust see tekib vaid juhul, kui vanemad kas hiljem siiski omavahel abielluvad või siis väljendavad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades soovi teostada lapse suhtes ühiselt hooldusõigust. Kui niisugust tahteavaldust ei esitata, siis kuulub hooldusõigus ainult lapse emale. · Hooldusõigust on hiljem võimalik määrata ainult ühele vanematest. Samuti on ka mülema vanema ühise hooldusõiguse puhul võimalik taotleda kohtult, et kohus annaks otsustusõiguse selles küsimuses või konkreetses valdkonnas ühele vanematest. · Üks vanema hooldusõiguse piiramise juhtumeid, mis nõuab teatud juhtudel laposele nn erieestkostja määramist. Eelkõige seondub see toimingutega, mida vanemad ei saa kas faktilise või õigusliku takistuse tõttu (huvide konflikt) ise teha. Kui erieestkostja on
Perekond on ühiskonna mudel. Esimene mida abiellujad tajuvad on, et nad saavad väga vähe teha raskuste likvideerimiseks, mis neile peale pannakse. Peamised probleemid tunduvad tulevat väljastpoolt ja abikaasade tegevuse kooskõlastamatusest. Peamine reegel perekonnaelus pere liikmete ideaalid peavad olemas kooskõlastatud. Samuti peavad väärtused olema kooskõlastatud. Muidu tekivad mõrad. Mis ühele on väärtus, peab teisele pereliikmele ka olema väärtus. Sellist kooskõlastust saada pole kerge ja selle kooskõla taotlemine peaks olema pere ühisväärtuseks. Väärtused on sellised uskumused ja seisukohad, mille alusel inimesed saavad otsustada, mis on neile oluline ja mis mitte. Väärtused ümbritsevad meid kõikjal ja võib julgesti väita, et ilma väärtusteta pole inimesel võimalik elada. Kuid need väärtused võivad olla valdkonniti väga erinevad ja seega tekitada ka inimesele endale erinevaid ootusi. Kõik räägivad pereväärtustes
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Kodutöö nr 1 aines „Äri planeerimine“ KLIENTIDE JA KONKURENTIDE UURING Üliõpilased: Tallinn 2014 Klientide ja konkurentide uuring Klientide uuring Sihtturg Meie potentsiaalseteks klientideks on väikelastega vanemad, kes ei soovi või ei saa mingil põhjusel enda last riiklikku lasteaeda panna. Samuti moodustavad meie sihtgrupi pered, kelle lapsed on dibeedikud või allergikud. Info turukeskkonna ja klientide kohta Turul on lastehoidudega tegelevad ettevõtteid palju, kuid keskkond on pigem vahetuv. Tekib tihedalt uusi sarnaseid ettevõtteid, kuid samuti on palju tegevuse lõpetajaid. Kliente on pigem suuremate asulate läheduses ning peamiseks sihtgrupiks on pered, kus mõlemad vanemad käivad tööl. Sihtturu suurus Eestis elab hetkel umbes 76 451 last, kes on vahemikus
Õigus mõlema vanema hoolitsusele. Essee Peresid, kus lapsi kasvatavad lapsi mõlemad vanemad, jääb üha vähemaks. Lapse loomulik kasvukeskkond on perekond. Esmane vastutus lapse kasvatamisel, arenguks vajalike tingimuste loomisel ning hoolitsemisel on tema vanematel. Lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ka siis, kui nad ei ela koos.Vanemad, kas on lahutatud või töötab üks vanematest välismaal. Lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, on õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga ja lähedaste sugulastega, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. Lapsega koos elav vanem on üldjuhul kohustatud lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda. Vanem ei tohi kahjustada lapse loomupärast suhet teise vanemaga. Ei tohiks halvustada, see on lapsele liiga suur koorem. On asju, mis peavad jääma mehe ja naise vahele: seksuaalsuhted,
väga loomingulised isikud. Võimalikud on ka väärarengud, kus laste liigne enesekindlus ja piirangute mittetajumine toovad kaasa korvamatuid eksimusi. · Vanemate armastus koos rangete piirangutega kaldub kujundama lastel sõnakuulekust, allumisvalmidust ja kohanemisvõimet (st nad kuuletuvad hõlpsasti vanemate nõuetele). Kuid tavaliselt jääb sellistel lastel puudu loovusest ja initsiatiivist. Nad on ka liiga sõltuvad oma vanematest. Vanemlikule ülemäärasele hoolitsusele ja tegevuse korraldamisele on võimalik ka vastupidine reaktsioon. Sellise kasvatusstiiliga peredes võib sageli ette tulla juhtumeid, kus nooruk hakkab vanemate tõekspidamistele ja väärtustele vastu. Äärmuslikel juhtudel tuleb ette isegi kodust ärajooksmist. · Kõikelubatavuse ja vaenulikkuse kombinatsioon kaldub lapsel soodustama vaenulikkust, agressiivsust ja psühhopaatilisust
kujundamisvahendina ühepoolselt antud võimuakti Eraõigus On kodifitseeritud põhiliselt järgmistes seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PKS, PärS On loodud üksikute asjade korrastamiseks individuaalhuvides Lähtub tegutsevate isikute võrdsuse positsioonist Nõuab õigussuhete reguleerimiseks põhiliselt mõlema poole kokkulepet Perekond on vanemate (enamasti abikaasade) ja nendega koos elavate laste, laiemalt mõistes ka laiem vere- või võimusugulusel põhinev kooseluvorm, mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone. PEREKONNA MÕISTET EESTI SEADUSTES EI OLE!!!!!!!!!!!!!!!!!! Perekonna tunnused - Universaalne ühiskondlik korraldus Reeglina väikesearvuline inimeste grupp Aluseks abielu, sugulus, lapsendamine, mingi kokkulepe ühiseluks (seltsing) või tegelik kooselu Ühised põhihuvid Ühine majapidamine
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?...................................................................5 Kokkuvõte......
Põlvkondadevahelised suhted ja vanemate roll selles Iga inimene kuulub oma suguvõssa, suguvõsa aga koosneb omakorda erinevatest põlvkondadest. Erinevatesse sugupõlvedesse kuulub nii vanemaid kui nooremaid, näiteks vanavanemad, vanemad ning lapsed. Sageli on generatsioonidevahelised suhted erinevates vanustes küllaltki erisugused. Suurt rolli nooremate suhtlemises eakamate inimestega mängivad ka vanemad, kes last kasvatavad. Kuid millised on need suhted ning missugust rolli mängivad neis vanemad? Üks võimalus nendes suhetes on hea läbisaamine endast vanematega. Selline suhete vahekord vanematega on üldjuhul neil, keda lapsevanemad on korralikult kasvatanud ja kes tegelevad ka muuga peale internetis aja veetmise ja lihtsalt laisklemisega. Erinevad hobid ja huvid mängivad selles suurt rolli seetõttu, et mida aktiivsem ja ettevõtlikum on laps, seda rohkem abistab ta ka vanemaid ja tülisid tekib vähem.Kui vanemad on andnud oma võsukesele korrliku kasva
ning elab selle välja oma lapse peal. Kui minul oleksid sellised vanemad, siis teeksin nii, nagu ma arvan, et paljud on teinud, nimelt paneksin kodust jooksu. Hoolivad vanemad on sellised, kes armastavad oma võsukesi tingimusteta. Nad ei pane kätt ette, kui laps tahab sõpradega aega veeta või peale kooli sõbra juurde arvutiga mängima minna. Nad hoolitsevad selle eest, et nende lastest ei saaks pätid, kuid nad ei piira oma laste vabadust erinevalt karmidest vanematest. Kindlasti on neile määratud ka mingid piirid, mis aitavad vanemaid nende kasvatamise juure. Näiteks, et kell 23:00 koju, või, et laps peab andma vanematele teada, kui jääb kellegi juurde ööseks jne. Nad muretsevad oma laste hinnete pärast, ning toetavad neid kui seda on vaja. Aitavad oma lapsi, kui laps ei saa mingist koolitükist jagu vms. Kiidavad oma lapsi, kui on saadud hakkama millegagi, näiteks võidetud mingi võistlus vms. Vahest tuleb ka muidugi keelata,
Põlvkonadevahelised suhted ja vanamete roll lapse elus. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi..
Käitumise tagajärgede mõistmine suunab lapse seesmise kontrolli kujunemist. Vägivald · Vägivald õpetab lastele, et: 1. need, kes armastavad, ka peksavad, 2. teiste pereliikmete löömine on moraalselt aktsepteeritav, 3. vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, 4. lähisuhetes tuleb olla pidevalt valvel, oodata ohuolukorra vallandumist. · Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi. Kuidas sellised lapsed ennast tunnevad? NÄIDE Kalev on 13-aastane. Ta on kogu elu elanud koos ema ja isaga. Ta armastab oma vanemaid, kuid tunneb viha oma isa vastu, sest too lööb ema, ning ta on vihane ka
Lapsel on õigus väljendada oma vaateid teda puudutavates küsimustes ning tal on õigus, et tema arvamus ära kuulatakse. Igal lapsel on õigus nimele, kodakondsusele ja identiteedile. Lapsel on õigus sõnavabadusele, õigus võtta vatu ja edasi anda informatsiooni. Lapsel on õogus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele. Tal on õigus moodustada ühinguid ja osaleda rahumeelsetel kogunemistel. Lapsel on õigus elada oma vanematega, lapse eraldamine oma vanematest toimub siis, kui see on lapse huvidest ning kooskõlas kehtivate seadustega. Lapsel on õgus säilitada kontakt temast lahus elavate vanematega. Lapsel on õigus kaitsele igasuguse vägivalla, ülekohtu, kuritarvituse, hooletusse jatmise, eksplueteerimise ja julma kohtlemise eest. Lapsele, kes on ilma jäetud perekondlikust miljööst, on õigus riigi erilisele kaitsele ja abile. Puudega lapsel on õigus võimalikult heale tervisele, ravivahenditele ja tervise taastamisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
